Tallinna Pedagoogiline Seminar Rahvakultuur Jaanipäev Helina Lillsoo Luivi Kruusmäe Jaanipäev Jaanipäeva nimetus, jaanituli, jaanilaulud, mängud, mõistatused, toidud, jaanipäev teistes riikides, kokkuvõte, kasutatud kirjandus. · Tihti toimetame me harjumuspäraselt lähtuvalt traditsioonidest, kuid tegelikult ei tea me ei kombeid kui ka tavasid ega ka ajalugu. Kust on jaanipäev oma nime saanud? Jaanituli Maagia, ennustamine.. · Sõnajalaõis, · Jaaniussid, · Kaselehed, · Ilm, · Jaanikaste, · Jaanipärjad, · Valduste ülevaatamine, · Haudade külastamine,
aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kasutab sageli eeslaulja ja koori vaheldumist. ,,Raua needimine" 1972. Teos tenorile, baritonile, segakooris ja samaanitrummile. Tekst pärineb ,,Kalevalast", Paul Erik Rummo ja Jaan Kaplinski täiendustega Kantaat- Ballett ,,Eesti ballaadid" 1980, ühendatud tants ja regilaul. Filmimuusika: Kirjutas muusika filmile ,,Kevade" ja ,,Suvi"
eesti esimene muusikateosena festivalil ,,Varssavi sügis". Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat. Rahvaviisi käsitlemises sai pöördeliseks teoseks viiest tsüklist koosnev sari ,,Eesti kalendrilaulud" (1966-1967) alaosadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". Selle tsükliga kujunes välja Tormise omapärane käekiri, mille kohta ta ise on öelnud, et ,,mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind". See tähendab, et rahvamuusika pole talle eneseväljendamise vahendiks, vaid vastupidi - tema tunneb kohustust vahendada rahvamuusikat, selle vaimu, mõtet ja vormi. Oma teostes püüab Tormis regilaulu algteksti võimalikult terviklikuna säilitada ning üksnes täiendab seda.
1.1. Karjaselaulud 2. Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat) 1.3. Lõikuselaulud 2.2. Nekrutilaulud 1.4. Õitsi laulud 3. Ühiskonnakriitilised laulud(kubjas, mõisavahelised suhted) 2. Kalendritähtpäevade laulud(jaanilaulud, mardilaulud, 4. Tantsulaulud ja laulumängud kadrilaulud, vastlalaulud, munadepühade laulud) 5. Vaimulikud rahvalaulud(kirikukoraalide uuem rahvalaul) 3. Jutustavad ehk lüroeepilised laulud 4. Lastelaulud(lapsed ise või lastele) 5. Hällilaulud 6. Kiigelaulud 7. Tavandilaulud 7.1. Pulmalaulud Tekst 1. Koosneb värssidest. Värsis 8 silpi 1
et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari "Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevatele traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvale keelele ja lauludele. Tormis püüdis
leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2. Pärimusmuusikat mängivad ansamblid: Naised Köögis, Curly Strings, Torupilli Jussi Trio, Paabel, Trad.Attack, Zetod, Triinu Taul grupp, Mari Kalkun ja Runorun, Rüüti, Ro:toro, Lõõtsavägilased, Kna Vel, Tsibihärblaseq. 3. Viimati käisin sellisel üritusel 23.juunil 2008 aastal Tartus Raadi mõisapargis, kus oli jaanituli, esinesid ZETOD
-meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulud'' -hiidtsükkel ''Eesti kalendrilaulud'' koosneb 5 alltsüklist ''Mardilaulud''/ ''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul) -1970 kujunes välja soome-ugri folkloorile ja regilaulule toetuv autoristiil (rahvaviis ja teda saatev nn foon) -kasutab eeslaulja ja koori vaheldumist/ esikohal varieerumine/ liikumist paralleelselt kvartides, kvintides, oktaavides, kvartsekstakordides, kolmkõlades -varasemas loomingus lisavad pinget värvikad klastrid
• Kui tüdrukud korjasid üheksa erinevat õit jaanipäeval ja panid selle ööseks padja alla, arvasid et siis näeb tüdruk unes oma tulevast peigmeest • Inimesed arvasid, et kui leiavad sõnajalaõie, siis saad rikkaks ja oskad kõiki salakeeli • Inimesed uskusid, et sõnajalg õitesb vaid jaaniööl, seda tuli otsida üksinda metsast RITUAALSED TOIDUD • Lõuna-Eestis tehtis sõira • Valmistati kohupiimakorpe ja piimatoite • Väga oluline oli jaaniõlu e jaanikahi JAANILAULUD • 19.sajandi lõpul kõlasid veel arhailised laulud, milles kutsuti kõiki tule äärde • Kes tulemata jättis pidi unine ja karvane olema ning kõik tema tehtud tööd lörri minema • Lõunaeesti laulud sarnasesid läti lauludele nii oma viisi kui refrääni „liigo liigo“ poolest • 19. sajandil lauldi jaanitulel juba palju uuemaid laule, ringmängulaule ja populaarsemaid viise • Peamine oli laulmine ja üsna loomulik oli ka eelistada vanade laulude kõrval
ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosnev 5 alltsüklist: Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud · Filmimuusika: Kevade, Suvi, Sügis · Laulutsükkel Kümme haikut, miniatuurtsüklid häälele ja klaverile(Neli kildu), Kolm lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades
Põhiomadusteks on rahvuslik helikeel ja tundelaad. Sageli ühendab rahvamuusika tänapäeva võtetega. On tuntud nii meil, kui ka välismaal. Vokaalteoste aluseks on nii eesti kui ka soome- ugri hõimude muusika. Loomingus on esikohal vokaalteosed, kuid ta on ka viljelenud instrumentaalzanreid ning kirjutanud muusikat sõnalavastustele ja filmidele. ,,Meestelaulud", ,, Eesti kalendrilaulud" ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulaud", ,,Jaanilaulud". ,,Naistelaulud", ,,Eesti ballaadid", ,, Luigelend", ,,Kevad", ,,Suvi", ,,Libahunt".
omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulud'' -hiidtsükkel ''Eesti kalendrilaulud'' koosneb 5 alltsüklist ''Mardilaulud''/ ''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul) -1970 kujunes välja soome-ugri folkloorile ja regilaulule toetuv autoristiil (rahvaviis ja teda saatev nn foon) -kasutab eeslaulja ja koori vaheldumist/ esikohal varieerumine/ liikumist paralleelselt kvartides, kvintides, oktaavides, kvartsekstakordides, kolmkõlades -varasemas loomingus lisavad pinget värvikad klastrid
isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosneb viiest alltsüklist "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelauliud" ning "Jaanilaulud". Iga sarja lauldes on Tormis säilitanud eri maanurkadest pärit rahvaviiside algupärase kuju, kuid "rüütanud" need tänapäevasesse helitausta. Neis tsükleis leidub paljuhäälsete akordide paralleelseid liikumisi, eri helistike ja funktsioonide liitmist jne. Põhiliseks arendusvõtteks ongi varieeritud kordamine, saate üksikud elemendid on tihti välja kasvanud viisi motiividest. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti
Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on ,,Eesti Kalendrilaulud". , mis koosneb viiest tsüklist: ,,Mardilaulud meeskoorile, ,,Kadrilaulud" naiskoorile, ,,Vastlalaulud" meeskoorile, ,,Kiigelaulud" naiskoorile, ,,Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude materjaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulude tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutumatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari ,,Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevatele traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvale keelele ja lauludele. Tormis püüdis
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõmbunud
Muusika LÄTI Lätil on Eestiga sarnane ajalugu ja kultuur, kuna meid siduvaks lüliks on liivlassed. Läti rahvalaulud on enamasti ühehäälsed. Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis.
säilitamine. Ta nõuab lauljatelt rahvapärast laulmisviisi, õigeid regilaulule omaseid sõnarõhke ja silbitamist jm. Tormis on öelnud, et mitte tema ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab teda. Seega helilooja roll on regilaulu võimalikult autentne vahendamine. Aastate jooksul on valminud palju laulutsükleid ja sarju, näiteks: ,,Eesti kalendrilaulud", see on viiest laulutsüklist koosnev sari osadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". ,,13 lüürilist eesti rahvalaulu" Eestlaste pulmakombeid kajastavad laulutsüklid ,,Kihnu pulmalaulud", ,,17 eesti pulmalaulu". Veljo Tormist on huvitanud kogu soome-ugri rahvaste vana rahvalooming. Paljud laulusarjad tuginevad nende rahvalauludele. Nõnda on Tormis taaselustanud juba ununenud rahvaste viise ja keelt. Näiteks: ,,Unustatud rahvad", mis koosneb osadest ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud", ,,Isuri eepos", ,,Ingerimaa õhtud", ,,Vepsa rajad" ja ,,Karjala saatus"
· 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Heliloomingu preemia[2] · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Tsüklid · Tsükkel ,,Eesti kalnedrilaulud" ,,Mardilaulud" ,,Kadrilaulud" ,,Vastlalaulud" ,,Kiigelaulud" ,,Jaanilaulud" · Tsükkel ,,Unustatud Rahvad" ,,Liivlaste pärandus"(1970) ,,Vadja pulmalaulud"(1971) ,,Isuri eepos"(1975) ,,Ingerimaa õhtud"(1979) ,,Vepsa rajad"(1983) ,,Karjala saatus"(1989) Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis · http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.ht m · http://www.kappiyhing.ee/esi/veljo_tormis_2004.html · http://wapedia.mobi/et/Veljo_Tormis
Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise. Peamine oli laulmine ja üsna loomulik, et noorrahvas eelistas
ettekandemaneere ning nõuab rahvapärast laulumisviisi sageli ka oma teoste esitajailt. Rahvaluuleainelisi teoseid on juba Tormise varase loomingu hulgas. Üks varasemaid sedalaadi töid on segakooritsükkel "Kihnu pulmalaulud", mis valmis pärast Kihnu-reisi 1959. aastal. Rahvaviisi käsitlemises sai pöördeliseks teoseks viiest tsüklist koosnev sari "Eesti kalendrilaulud" (1966-1967) alaosadega "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelaulud" ja "Jaanilaulud". Selle tsükliga kujunes välja Tormise omapärane käekiri, mille kohta ta ise on öelnud, et "mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind". See tähendab, et rahvamuusika pole talle eneseväljendamise vahendiks, vaid vastupidi - tema tunneb kohustust vahendada rahvamuusikat, selle vaimu, mõtet ja vormi. Oma teostes püüab Tormis regilaulu algteksti võimalikult terviklikuna säilitada ning üksnes täiendab seda.
kuni eraldub vadak (kollakas vedelik). Kohupiim nõrutada hästi kuivaks. Või sulatada kastrulis, lisada kohupiim ja kuumutada veidi segades. Lisada munasegu ja pidevalt kuumutades segada kuni moodustub ühtlane pall. Mass kallata külma veega uhutud kaussi või vormi ja jahutada 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Võib oletada, et regivärsilisi jaanilaule lauldi samuti üheskoos või eeslaulja ja kooriga nagu teisi tavandilaule, mõnikord võib-olla ka üksi. Jaanilauludes esinevad tavaliselt vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, kohati leidub ühisjooni samal pühal kasutatud kiigeviisidega. Lõuna-Eesti laulude juurde
sõlminud vanakurja endaga, müües oma hinge, vanarahvas mõistab hukka rahaahnuse ja saamahimu ja on nõus müüma südametunnistuse ja au), rajatud rahvamuusikale(30 rahvaviisi) 23. V.TORMIS: M.Saare ja C.Kreegi traditsioonide jätkaja rahvaviiside seadmisel.folkloorsed tsüklid-,,Eesti kalendrilaulud"(kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud: mardi-,kadri-,vastla-,kiige-ja jaanilaulud), ,,Unustatud rahvad"(,,Liivlaste pärandus,"Vadja pulmalulud"...);meeskooriteos ,,Hamleti laulud"; ,,Maarjamaa ballaad"; kantaat-ballett"Eesti ballaadid"(ühendatud regilaul ja tants,läbiv saatusemotiiv); ,,Raua needmine"; miniatuuritsüklid:"Kümme haikut" kooriteosed: ,,Dialektilised aforismid"; ooper"Luigelend" 24. G.ERNESAKS: võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest,üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht, asutas RAM-i,dirigent, koorijuhtimise õppejõud;
nääride ajal. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise.
Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise
1930) Tõi eesti koorimuusikasse 20. Sajandi II poole modernse helikeele. Kogus ja süstematiseeris rahvaviise. Loomingus domineerivad folklooripõhised teosed. Ta jättis rahvaviisi muutmata ja lisas fooni. Eesti kalendrilaulud (1966-1967) · Erinevate maakondade regivärsid, seotud erinevate kalendritähtpäevadega · Murded on säilitatud o Mardilaulud o Kadrilaulud o Vastlalaulud o Kiigelaulud o Jaanilaulud Unustatud rahvad (1970-1989) · Liivlaste pärandus · Vadja pulmalaulud · Isuri eepos · Ingerimaa õhtud · Vepsa rajad · Karjala saatus Raua needmine segakoorile, tenorile, baritonile ja samaanitrummile. Kalevala IX runo, raualoits, kaasaegne tekst. Loova, rauda alistada suutva mõistuse rakendamine inimkonn hüvanguks või hävinguks. Maagiline kordumine, esituse sugestiivne pinge. Sõnum tänapäevas. Loomingule omane:
Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. /1/ Muusikast jaanipäeval Jaanilaulud kuuluvad jaanipäeva kombestikku ja neid lauldi tule juures. Olemasolevad jaanilaulude tekstid ei ole tavaliselt kuigi ulatuslikud, enamasti räägitakse neis talumajapidamise edenemisest (rohketest piimasaadustest, hea kaera kasvamisest) ja tule tegemise tähtsusest (kes ei tule jaanitulele,
Töölaulud o Vaba kasutusseosega laulud Laulud laulust ja laulikust Laulud loodusest ja loomadest Laulud abielust Jne. Sarnased laulud võivad olla nii lüürilised kui ka lüroeepilised. Töölaulud (karjase- ja lõikuslaulud, talgulaulud jpt) o Lõpe, põllukene! Kadri Kukk Kalendrilaulud (mardi- ja kadrilaulud, jõululaulud, vastlalaulud, kiigelaulud, jaanilaulud jpt) o Mardilaul, Greete Jents o Kadrilaul, Leena Maisto On huvitav vaada, milliste pühadega seoses on kalendrilaule palju loodud (kogutud). Mängulaulud (nt nõelamäng, hobusemäng, laevamäng, väravamäng, kuningamäng jpt) seotud riitustega. Eesti kultuuri pols välja kujunenud rahvadraamat, siis sellised elemete on nii sandis käimisel kui mängimistel. Pakuvad põnevat kuulamisainet.
1). Ühe piirkonna kalendrilauludel oli sageli ühine rühmaviis, mida kasutati erinevatel pühadel. Võib ka olla, et mõnel kalendrilaulude liigil (nt kiige- või kadrilauludel) oli eriline viis, kõiki teisi aga lauldi ühe ja sama viisiga. Peale regivärsiliste kalendrilaulude lisandus kalendrikommetele muudki muusikat: hüüdeid (nt sanditamisel ja liulaskmisel), loitse, pillimängu, laulumänge. Ulatuslikumad kalendrilaulude liigid on mardi- ja kadrilaulud, vastla-, kiige- ja jaanilaulud. Teiste pühade puhul (mihklipäev, jõulud) on regivärsilisi laule laulud vaid üksikutes piirkondades (Mulgimaal, Setus vm). Kalendripühad märgivad tavaliselt tähtsate ajaperioodide piire ning jagunevad kahte suurde rühma: sügistalvised ja kevadsuvised tähtpäevad. Nende vahele jääb vastlapäev. Sügistalviste pühadega seondus sanditamine maskeeritud inimesed käisid perest perre. Kombestik oli seotud viljakusmaagia ning esivanemate kultusega
annaabi.ee 
