Ladina juriidiline terminoloogia 25.11. seminari kodutöö 1) Tekst 18 (laused 8-15), lk 29. 8. Fiat iustitia, pereat mundus - Õigus peab sündima, mingu või maailm hukka! 9. audiatur et altera pars – kuulatagu ka teist poolt! 10. caveat emptor – ostja olgu ettevaatlik (s.t risk langeb ostjale)! 11. vivat, crescat, floreat! – las ta elada, kasvada, areneda! 12. Gaudeamus igitur - Niisiis olge rõõmsad! 13. videant consules, ne quid res publica detrimenti capiat – konsulid olgu valvel, et riik kahju ei kannataks! 14
alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in manu- mehe võimu all (naine) 23
1. Servitutes aut personarum sunt, ut usus et ususfructus, aut rerum, ut servitutes rusticorum praediorum et urbanorum. (Marc) – Servituudid kehtivad kas isikute kasuks, nagu kasutusõigus ja kasutusvaldus,või siis asjade kasuks, nagu küla- ja linnaomandite servituudid. 2. Edicta praecepta magistratuum populi Romani – Ediktid on Rooma rahva magistraatide eeskirjad . 3. Fas lex divina, ius lex humana est – Jumalik otsus on jumalik seadus, õigus on inimlik seadus. 4. Iustitia distributiva – jaotav õiglus Iustitia communativa – võrdsustav õiglus 5. Casus omissus – vahele jäetud juhtum 6. Interpretatio extensiva – laiendav seletus Interpretatio restrictiva – kitsendav seletus 7. Iuris prudentia est divinarum atque humanaruim rerum notitia, iusti atque iniusti scientia. (Inst.) - Õiguse tarkus on jumalike ja inimlike asjade teadmine, õiglase ja ebaõiglase tundmine. 8. Senatus populusque Romanus (S.P.Q.R.) - Senat ja Rooma rahvas. 9
Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist.
Õiguse formaalsed määratlused vastanduvad materiaalsetele. Formaalsed seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. Sisu jääb tagaplaanile. 1.5. Õiguse idee Õiguse idee kolm põhielementi: 1. õiglus See on inimeste kooselu põhiväärtus. Õigluse nõue võiks olla nt "igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: ius commutativa ehk võrdsustav (realiseerub eraõiguses) ja ius distributiva jaotav (av-õiguses). Iustitia cernitur in suum cuique tribuendo – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma (Aristoteles) 2. õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) Peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik. Võrdsustava õigluse puhul tuleb sarnased kaasused õigusega sarnaselt reguleerida; jaotava õigluse puhul peab arvestama põhimõttega – igaühele oma. 3
Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Humanismi poliitiline voorusekäsitlus pidas valitsemise ülimaks eesmärgiks reputatsiooni, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Selle saavutamiseks on vaja rahu (pax), sõdade ja konfliktide vältimist. See sõjavastane ideoloogia pidas rahumeelset valitsust auväärseks. Au saavutatamiseks on oluline ka ühine hüve(bonum commune), mis saavutatakse õigluse (iustitia) abil. Selle tingimuseks on kodanike omavalitus e. vabadus võõrvõimust (autonoomne poliitiline kord). Humanistide eeskujuks oli Cicero ,,Kohustustest". Sealt on pärit voorusliku inimese ideaal, mille järgi eristuvad inimesel põhi-ehk kardinaalvoorused: 1. tarkus (prudentia) 2. kindlameelsus (fortitudo) 3. mõõdukus (temperantia) 4. õiglus (iustitia) 2. Cicero valitseja kohustustest Cicero arvates tuleb järgida Platoni juhiseid:
Ideaalne süsteem: Inglismaa (“republic disguised behind a monarchy”). ja kasvuga. Kuidas saavutada? Riigivõimu eri funktsioonid jaotatud erinevatele institutsioonidele Rahu (pax): instrumentaalne hüve. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Funktsioonid: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim Ühine hüve (bonum commune), mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil Montesquieu võimude jaotumisest Tingimuseks kodanike omavalitsus e. vabadus võõrvõimust Seadusandlik võim ei tohi omaenda seadusi täide saata (türannia oht): “sama Cicero voorusmõiste monarh või senat, mis annab türanlikke seadusi, võib neid ka türanlikult ellu viia” Eeskujuks Cicero “Kohustustest”. Voorusliku inimese ideaal
sõprade jaoks ainult seda, mis on õige" (Laelius, sõprusest) Stoik Cicero (1. saj. eKr): "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" Humanistide eeskujuks oli Cicero ,,Kohustustest". Sealt on pärit voorusliku inimese ideaal, mille järgi eristuvad inimesel põhi-ehk kardinaalvoorused: 1. tarkus (prudentia) 2. kindlameelsus (fortitudo) 3. mõõdukus (temperantia) 4. õiglus (iustitia) 1. Cicero valitseja kohustustest Cicero arvates tuleb järgida Platoni juhiseid: · Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud · Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu puhkevad mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus.
Kuidas kasvatada vooruslikku kodanikku, kes oleks võimeline hästi valitsema? Poliitilised voorused humanismis: · Valitsemise ülim eesmärk: reputatsioon, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Saavutusteed: · Rahu (pax): instrumentaalne hüve. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane ideol.: rahumeelne valitsus on auväärne · Ühine hüve (bonum commune), mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil · Tingimuseks kodanike omavalitsus e. vabadus võõrvõimust 2. Cicero valitseja kohustustest Cicero voorusmõiste · Humanistide eeskujuks Cicero "Kohustustest". Sealt voorusliku inimese ideaal · Põhi- e. kardinaalvoorused: 1) tarkus (prudentia); 2) kindlameelsus (fortitudo); 3) mõõdukus (temperantia); 4) õiglus (iustitia) · Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda, mis omane
A) kriminaalvastutus B) haldusvastutus C) tsiviilvastutus D) distsiplinaarvastutus Vastutusest vabastavad asjaolud: 1) süüdimatus; 2) armuandmine; 3) amnestia; 4) aegumine. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONSEPTSIOONIST Õigus ja moraal See vahekord tähendab seda, et moraalinormid on õigusnormide hindamise kriteeriumiks, mõõdupuuks, kas kehtivad käitumiseeskirjad on ka õiglased. ÕIGUS (ius) tähendab vormi; ÕIGLUS (iustitia) tähendab sisu. IUSTITIA: kõigil olgu võrdväärselt õigused ja kohustused, st formaalselt on õiglus õiguse sisu; õigus on õigluse vorm. Õigusteadvus ja õiguskultuur (juriidiline kultuur) Õigusteadus on ühiskondliku teadvuse alaliik, mis sisaldab vaateid, ettekujutusi, reegelid, veendumusi ja teadmisi õiguse (õigusnormide) olemusest ning printsiipidest. Õiguse ideoloogia on õiguse mõisted, ideed ja ideaalid nende konkreetses väljenduses.
tasandite, vormide, aspektide jne lõikes erineval kujul, siis on ülimalt keeruline, kui mitte päris võimatu sõnastada õigluse sisuline ja vormiline rikkus ühe universaalse definitsiooni raames. Küll aga tasub näha vaeva selle nimel, et avada õigluse objektiivne alus ja tunnetuslik sisu ühiskonna, inimliku olemise kontekstis niivõrd, kui suudame seda olemist konkretiseerida, mingist üheselt piiritletud rakursist vaadelda. - Mõiste õiglus (ld iustitia) esindab sisu aspekti, mõiste õigus (ld ius) selle objektiivses tähenduses aga vormi aspekti - Õiguse igipõliseks ideaaliks on õiglane õigus, st õiglus on õiguse sisuks, õigus aga õigluse vormiks 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus NB! Siin on oluline, et milliseid küsimusi on vaja esitada õiguse kohta, et teda tundma õppida – horisontaalne ja vertikaalne
(kohtuvõim; seadusandlik ei tohi ise seadusi ellu viia, muidu türannia oht) Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest Humanistide eeskujuks Cicero "Kohustustest". Sealt voorusliku inimese ideaal 9 Põhi- e. kardinaalvoorused: 1) tarkus (prudentia); 2) kindlameelsus (fortitudo); 3) mõõdukus (temperantia); 4) õiglus (iustitia) Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda, mis omane loomadele (rebane ja lõvi); 2) pidada sõna honestas Vürstlikud voorused (kuna Itaalias toimus vürstivõimu kasv): Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: Armulikkus, halastus, Heldus, Suuremeelsus. Anda rohkem kui õiglus nõuab! 2. Cicero valitseja kohustustest Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu
Rooma autorid: filosoofid Cicero ja Seneca, ajaloolased Livius, Sallustius, Tacitus. 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika(teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha). Valitsemise eesmärk: rahu. Rahu (pax) on instrumentaalne ülimaks eesmärgiks reputatsioon, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane: rahumeelne valitsus on auväärne. Saavutusteed: ühine hüve, mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil. Tingimuseks kodanike omavalitsus e. vabadus võõrvõimust. 2. Cicero valitseja kohustustest. Järgida Platoni juhiseid: * kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud(sarnaselt eestkostega). * hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus. 3
(bilateraalsete lepingute liigituse alusel) 3. Actus non facit reum, nisi mens sit rea.- Tegu ei ole süüdi, kuni meel on süüdi. 4. Si quidem in nomine, cognomine, praenomine legatarii testator erraverit, cum de persona constat, nihilominus valet lagetum. 5. Si pecuniam do, ut rem accipiam, emptio-venditio est; sin autem rem do, ut rem accipiam, permutatio est. 6. Quidam lege impediuntur, ne iudices sint. 7. Quod dubitas, ne feceris. Kui kahtled, ära tegutse. 8. Fiat iustitia, pereat mundus - Õigus peab sündima, mingu või maailm hukka! 9. audiatur et altera pars kuulatagu ka teist poolt! 10. caveat emptor ostja olgu ettevaatlik (s.t risk langeb ostjale)! 11. vivat, crescat, floreat! elagu, kasvagu, õitsegu! 12. Gaudeamus igitur rõõmustagem nüüd 13. videant consules, ne quid res publica detrimenti capiat konsulid olgu valvel, et riik kahju ei kannataks! 14. quod sentimus, loquamur, quod loquimur sentiamus öelda, kuidas me tunneme ja elada,
· Valitsemise ülim eesmärk (hierarhia): reputatsioon, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Saavutusteed: · Rahu (pax): instrumentaalne hüve. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane ideoloogia: rahumeelne valitsus on auväärne. Kui suudetakse rahu säilitada, on täidetud ülimad eesmärgid · Ühine hüve (bonum commune) ehk kogukondlik hüve, mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil · Tingimuseks kodanike omavalitsus e. vabadus võõrvõimust, pidid olema iseseisvad. Vabaduse tagamine oli üks valitseja põhilisi ülesandeid. Need printsiibid võeti Cicerolt. Cicero voorusmõiste · Humanistide eeskujuks Cicero "Kohustustest". Sealt voorusliku inimese ideaal · Põhi- e. kardinaalvoorused: 1) tarkus (prudentia); 2) kindlameelsus (fortitudo); 3) mõõdukus (temperantia); 4) õiglus (iustitia)
Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik Rooma õiguse allikad juristide kirjutatud CIC digesta lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokku puutumise lugu Roomaga. o Rooma kui impeerium, o Rooma kui (kristlik) kirik. Üldprintsiip: pax et iustitia – rahu ja õiglus Tunnused: Rooma asutati (mitte ei tekkinud) Eneseteadvustamise juurde ei kutsuta jumalat, eeskujuks on kõlbeliselt põhjendatud toimimine. Õigus pidi vastutama praktilise mõistuse ees. Tavad ja kultus seoti õiguse praktikaga (Romulus korraldas kõigepealt jumalateenistuse, siis andis oma linnale seadused). Roomat ühendas tema mitmekesisuses õigus: fas – püha õigus, ius - õiguskäsk, mos maiorum - isade tava
Aesculapius (Rooma) Apollon/ Apollo Demeter/Ceres Herakles/Hercules Hera/Juno Jupiteri abikaasa Väiksed jumalad: 1) ,,hetkejumalad" omaette jumalused, hästi palju jumalaid! nt väikese lapse rääkima õppimise jumal, lapse sündimise esimese häälitsemise jumal (Vaticanus) 2) Abstraktsed jumalused: Pax- rahu Spes lootus Virtus vaprus Iustitia õiglus Fortuna Õnn Concordia üksmeel Libertas vabadus Fides usaldus/ustavus Salus tervis Amor armastus Etc etc etc... Väga palju erinevate preestrite liike oli roomlastel. Olid erinevad riigiametnikud, olid erinevates kolleegiumites 1) Pontifec maximus sillaehitaja 2) Fetsiaalid preestrid, kes kuulutasid teateid välja 3) Augur ennustuspreestrid 4) Rex Sacrorum ohverdajapreestrid
Nt Eesti PS preambulas on sätestatud: kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, ... mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, ... mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade - ... . Seega kõik ja igaüks, kes tahes isik või mistahes institutsioon peab alati tagama õiguse vabadusele, mida tohib piirata üksnes seaduses sätestatud alustel ja korras; samuti - kui parlament võtab vastu seadusi, peavad need lõppastmes vastama ius - iustitia sellisele vahekorrale, mida käsitleti loengumapi II osa teema I §-s 2. Edasi: nt parlamendi ning valitsuse koosseisus võivad aegade jooksul vahetuda mistahes poliitiliste ideoloogiate ning suundumuste kandjad, kuid nende teostatav poliitika peab lõppastmes alati tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Peale konstitutsiooniliste hõlmab riigiõigus ka kõiki konstitutsioonilistele õigusnormidele
Eesti olukorrast annab hea ülevaate eespool viidatud Peeter Järvelaidi artikkel. 12 H. Ragnemalm. Administrative Justice in Sweden. Stockholm: Juristförlaget, 1991, lk 134 jj. 13 Põhjalik ülevaade ombudsmani institutsiooni tekkimisest ja arengust Rootsis on antud B. Wieslander viidatud teoses (viide 10), lk 11 jj. 14 H. Ragnemalm (viide 12), lk 128. 15 Samas, lk 129 jj; B. Wieslander (viide 10), lk 32 jj. 16 Termin justiits tuleneb ladinakeelsest sõnast iustitia, mis tähendab õiglust. Tänapäeval kasutatakse terminit justiits eelkõige õigusemõistmise tähenduses. 17 Teadaolevalt loodi kolmas Rootsi-Soome tüüpi riigipea juures asuv järelevalveorgan Eesti 1938. aastal jõustunud põhiseaduse §-ga 47, mis sätestas presidendi juures asuva õiguskantsleri institutsiooni (vt allpool alapunkt 2.2). JURIDICA I/2003 #
Tähtsamad Codex said Justinianuse korraldusega omadused: kavalus ja sõnaosavus seaduse jõuIus Romanum Trooja hobune · fas, mos, ius Mykonose vaas, ca 670 eKr, fas religioossed normid, fas lex varasemaid Trooja hobuse kujutusi divina, ius lex humana mos tavaõigus, ius non scriptum Odysseus antiikkirjanduses ius õigusnormid, ius scriptum KREEKA · ius, iustitia, suum cuique Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) 20 tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; William Blake'i illustratsioon Euripides: Hekabe, Rhesos, Dantele (18. saj lõpp) Palamedes [frg.]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Alfred Tennyson
1 Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest Valitsemise ülim eesmärk: reputatsioon, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahu on instrumentaalne hüve (kuidas vältida sõdu ja sisetülisid?). Ühine hüve (bonum commune), mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil. Tingimuseks kodanike omavalitsus ehk vabadus võõrvõimust. "Valitsejapeeglites" arutelud vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: armulikkus, halastus; heldus; suuremeelsus. Anda rohkem kui õiglus nõuab! 2. Cicero valitseja kohustustest Järgida Platoni juhiseid: Kaitsta kodanike huve, unustada omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kautse alla on usaldatud, mitte nende,
Kokkuvõttes oli haridus praktilisem kui lihtsalt abstraktne filosoofia. Selleks, et õppida hästi valitsema, pidi valitseja mõistma, mis on valitsemise eesmärgid. Humanistid proovisid luua hierarhiat valitsemise eesmärkides. Ülimaks eesmärgiks oli reputatsioon, au (gloria). Need käisid käsikäes või kaasnesid riigi õitsengu ja kasvuga. Nad ütlesid, et kõige olulisem tee õitsengu ja kuulsuse saavutamiseni on rahu (pax) säilitamine. Lisaks rahule oli vaja riigis tagada õiglus (iustitia). Vürstivõimu kasvades Itaalias hakati arutlema vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele, eeldati neilt veel kõrgemaid voorusi. Nad pidid üles näitama armulikkust, heldust ja suuremeelsust. Vürstid pidid andma rohkem kui õiglus nõuab. 45. Cicero valitseja kohustustest Cicero raamat esitas voorusliku inimese ideaalpildi. Vooruslikul inimesel (nii tavainimesel kui valitsejal). pidi olemas olema teatud põhilised voorused e kardinaalvoorused. Cicero jaoks olid
Eelpool kirjeldatu on traditsioonilised arusaamad õigusest. Tänapäeva arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata, ka käsikida õiguse subjekte. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 38-41 Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Tööõigus – mõlemas Avalikku õiguse alla kuuluvad:; rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus; kirikuõigus; karistusõigus; kohtu- ja protsessiõigus; finantsõigus; sotsiaalõigus.
annaabi.ee 
