Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Islami teke ja levik - Islami kultuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
islam, araabia, muhamed, moslem, muhamedi, koraan, allah, prohvet, siidid, prohveti, meka, moslemid, ülim, sunniidid, araablaste, kaliif, vallutati, pärsia, hispaania, järeltulija, araablased, avicenna, veritasu, sunna, moseesivanemad, harida, tapmine, kaupmees, hira, koopasdastada, juutidel, pidama, loevad, lahkumine, mekast, leidsid, suurriigid1.Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Usk oli polüteistlik. Jumalatele püstitati austusobjektina kujusid. Tähtsaks peeti ka muid loodusobjekte-meteoriit(Mekas). Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: tähtis kaubalinn 2) islami usu tekkega: tähtis usukeskus, seal asus Kaaba tempel koos musta meteoriidiga, mida araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased suhtusid Muhamedi õpetustesse vaenulikult ning ta põgenes sealt ära. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn? Mekast põgenedes suundus ta Mediinasse ning sellest ajast peale algas ajaarvamine. 3. Miks on araablaste ajaloos pöördelisekd aastad 622 ja 630? 622- Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ja algas ajaarvamine 630 Muhamed läks Mekasse tagasi ning temast sai araablaste valitseja 4
ISLAM, MIS SEE ON? SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Islami viis tugisammast.................................................................................................................. 4 3. Muhamed..................................................................................................................................... 6 4. Prohveti abikaasad....................................................................................................................... 7 5. Perekond islamis..........................................................................................................................8 6. Kaliifid ja esimesed islamidünastiad.......................................
Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Jumalast, kui isast, läänes aga, et Püha Vaim sõltub mõlemast- nii Isast kui ka Pojast. 1054 tekkis kirikulõhe- paavst saaatis oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama, kuid tulemus oli oodatust vastupidine- saadik ja patriarh läksid tülli ja panid teineteist kirikuvande alla. Tekkisid katolik kirik (kuulus paavsti võimu alla) ja õigeusu kirik (kirik allus patriarhile) 13. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad (ptk 7-8) Meka- araablaste kultuurikeskus; Muhamedi sünnikoht Muhamed- Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama ranget Monoteismi Allah- araabia peajumal Islam- moslemite usk Monoteism- Allahi austamine ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahti ütlemine Koraan- Allahi sõna, mida prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks on tehtud; ülim tõde; pühakiri
eunuhhid-piirkonnakohtunikud-käsitöölised jms. Ettekujutus maailmast-Jumalik ja inimlik maailm oli lahutamatult seotud.Mõlemad olid osa kolmainsusest:taevas,maa ja inimene.Oli animistlik.Esivanemate kultus Jin ja Jang. Konfutsionism ja taoism-konf-rajajaks oli Konfutsius ,6-5 saj vahetusel eKr.Põhiline oli inimlikkus.Taoism-alusepanija oli Laozi.Põhimõiste on dao ehk kulg,mille järgi peaks inimene oma elu seadma.Dao on maailma pidev loomulik muutumine.Surematuse õpetus. 5.Araablased ja islam:araablaste ühiskond ja usk-Usk oli polüteistlik.Austati loodusobjekte.Jumalaid oli palju.Keskus oli Meka. Muhamed-7.saj algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi.Nõudis araablastelt Allahi kui ainujumala austamist.Tekkis uus usk ehk islam ehk allumine.Tema tegevus ja õpetus-Ei pidanud ennast uue usu rajajaks.Allah oli tema silmis sama Jumal ,keda austasid juudid ja kristlasedki.Muhameed pidas end prohvetiks.Pani kirja oma ''Koraan'' Pühakiri-Koraan-Üliku tõde
Muhamed I osa. I ptk. Legend: Jumal saatis Gaabrieli liivakotiga maaima liiva jagama. Saatan lõikas aga Araabia kohal koti katki ja kogu liiv kuivatas jõed ning järved. Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga
Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD. Geogr ja looduslikud olud, varane ühiskond : Semiidi keeli kõnelev, rändkarjakasvatusega tegelev elanikkond oli kõrgkultuuridega ammu kokku puutunud ja rännanudki või lausa sisse tunginud arenumatele naaberaladele. Foiniika tähestiku põhjal kujunes ka araabia kiri. Tekkisid kaubalinnad põhja pool, kus kujunes tähtsaimaks keskuseks Meka. Enamik araabia ps asukaid hankis elatist rändavate / poolpaiksete kaamelikasvatajate e beduiinidena. Suur osa araablastest elas teineteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid suguvõsadeks. Ühtekuuluvustunne oli väga tugev ja ühisk gruppe ühendasidki peamiselt sugulussidemed. Hõimude, suguvõsadega vaenutsemisega kaasnes veritasu. Ühiskond oli patriarhaalne, levinud oli mitmenaisepidamine. 7
5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8
Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte.........................................................................................................
sama taseme liige, kui tapetu oli, tähtis polnud isik, vaid seisus. Peale seda läksid suhted hõimude vahel normaalseks). Araablaste usk oli polüteistlik austasid peale jumalate ka loodusobjekte (ka kivisid). Neist tähtsaim on Mekas asuv suur must meteoriit. 16)Islami teke ja põhimõtted. Araablased uskusid paljusid jumalaid, tänu kristluse ja judaismi mõjutustele, kerkis esile üks jumal Allah. 7. sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt vaid Allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar ´allumine´) ja uskujad moslemid (ar ´see, kes allub´). Pärimuse järgi oli Muhamedil tavaks käia Hira mäe koopas mõtisklemas, seal olevat Allah end talle ilmutanud ja käskinud enda sõnumit levitada. Kirja pandi see alles peale Muhamedi surma (ise oli kirjaoskamatu), kui koostati islami püha raamat Koraan
.................................................................15 Sassaniidide impeerium 226-650......................................................16 Majandus, kultuur.................................................................... 17 Abassiidid 750-1258.......................................................................20 Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand......................................................21 Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam..................................22 Safaviidide impeerium 1501-1722/36.................................................24 Tänapäeva Iraan.............................................................................25 Kokkuvõte......................................................................................................28 Sissejuhatus Pärsia ja Iraan on tähenduselt samaväärsed. Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st
988. aastal võttis Kiievi suurvürst Vladimir vastu õigeusu. Kirik oli Venemaal tugev. Võeti kasutusele slaavi tähestik ehk kirillitsa. 1030. aastal tuli Jaroslav Tark-vene vürst Kagu-Eestisse ja vallutas Tartu. Tema algatusel loodi ka esimene kirjalike õigusnormide kogu ehk ,,Vene õigus" Pärast Targa surma valitsesid Venemaad tema pojad, kuid peagi puhkesid nende vahel kodusõjad ja Vana-Vene riik jagunes väikesteks vürstiriikideks. Araablased Araablased elasid Araabia poolsaarel, mis oli täis kõrbeid. Kuna kõrbes põldu harida ei ole võimalik, siis tegelesid nad rändkarjakasvatusega, liikudes kariloomadega paremaid karjamaid otsides pidevalt ringi. Kaameleid kasutati nii sõiduvahenditena ja tema karvadest valmistati rõivaid. Poolsaare lõunaosas leidub ka selliseid paiku, kus on taimi ja on võimalik tegeleda põlluharimisega. Sellised paigad asuvad Jeemenis. Siin tegeleti ka kauplemisega ja üldse oli Jeemen üks arenenumaid piirkondi Araabias.
traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
Tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks. Tänu tarastamisele vaesus suur hulk Inglismaa talupoegi ( suurenes järsult kerjuste hul ) ja nad kolisid linna lootes leida sealt tulusat teenistust . *pangandus. Tekkisid pankurite perekonnad. Fuggerid suguvõsad, mis tegelesid pangandusega. Medicid tegelesid pangandusega Itaalias. Pilet 12. 1) Islam muhamed, teke, põhiõpetus (11) Araablased kuuluvad semiidi rahvuste hulka. Nende elualaks oli araabia poolsaar. Peamised tegevusalad olid karjakasvatamine ( beduiinid ), kaubandus, oaasides ( kõrbesaar, veerikkas, viljakas koht kõrbed ) tegeleti ka põlluharimisega. Peamised loomad olid kaamelid ( kõrbelaevad ). Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka linn. Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Aafrikasse ja Euroopasse.
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
võõrad, vaid riigi rajasid ida-slaavlased ise ja see Rjurik ei olnud päritolult varjaag, vaid ta oli päritolult hoopis ida-slaavlane. 988. aastal võeti Vana-Vene riigis vastu ristiusk ja seal kandis hakkas levima Õigeusk. Ristiusu võttis vastu vürst Vladimir. Lisaks sellele hakati Vladimiri ajal kasutama ka bulgaariast üle võetud tähestikku. 9. ARAABLASED JA ISLAMI USK Araablased olid semiidid ja elasid Araabia poolsaarel, mis oli põhimõtteliselt nagu kõrb. Seal oli tegemist rändkarjakasvatajatest beduiinidega, kelle peamine loom, keda nad kasvatasid ja kasutasid edasi liikumiseks, oli kaamel. Teiselt poolt oli tegemist oaasides elavate talupoegadega, keda kutsuti fellahiteks. Fellahite jaoks oli oluline datlipalm. 6. sajand oli Araabia poolsaarel sugukondliku korra lagunemise aeg. Sugukonna juhid, keda kutsuti
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
Tekkisid usulised kujutelmad. Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva. Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused). Lisaks rändasid Aasiasse ja Ameerikasse. Elasid mingi aeg kõrvuti neandertaallastega. See kes elab Euroopas kannab nimetust kromanjoonlane (on pärit Prantsusmaalt). Araabia ja araablased Araablased elasid algselt Araabia poolsaarel. Kuulusid semiidi hõimude sekka. Tuleb vana-heebrea keelsest sõnast araba kõrb. Araablaste esimene tegevus oli rändkarjakasvatus (beduiinid). Kõige olulisem kasvatatav loom oli kaamel. Lisaks veel kitsed, lambad ja hobused. Lisaks rändkarjakasvatusele oli ka põlluharimispiirkondi. Põlluharijad fellahid. Oluline taim oli datlipalm (toit ja ehitusmaterjal).
rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust
annaabi.ee 
