(kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning eliraardemokraatia (otsuseid sooritab eliit). Valimissüsteemid on majoritaarsed valimised (enamusvalimised, isikuvalimised), proportsionaalsed valimised (võrdelised, parteivalimised) ning segavalimised. Mandaat tähendab, et kandidaat saab rahva volituse enda esindamiseks riigikogus.
saab. Suletud nimekiri tähendab, et nimekiri jääb nii nagu erakond selle avaldas ja võimule saavad kandidaadid nimekirja algusest. Hübriidne valimissüsteem. Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse. Toimuvad nii partei- kui isikuvalimised. Seda kasutab näiteks Vene föderatsioon. VALIMISED EESTIS Valitakse kas Riigikogu või kohalikkeomavalitsusi. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem. Valitakse iga 4 aasta tagant. Kohtade jagamisel lähevad jagamisele kolme liiki mandaadid: · Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot. Kõik kehtivad hääled jagatakse mandaatide arvuga. Need kandidaadid, kes saavad lihtkvoodi jagu hääli saavad isikumandaadi.
4. Valimised harivad rahvast Demokraatlikud valimised peavad olema: regulaarsed, vabad, üldised, ühetaolised Tsensused: vanus, vaimne tervis, kodakondsus, süüdimõistev kohtuotsus, elukoht (välismaal: sugu, varandus, haridus Valimissüsteemid Mandaat-õigus kedagi esindada 1. Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimine Tunnused: i) Ühemandaadilised ringkonnad ii) Isikuvalimised iii) Võidab see, kes on saanud enim hääli Lihtenamus +lihtne +seotus valijaga -kõik vaated ei ole esindatud Absouluutne enamus- üle poole häältest 2. Proportsionaalne süsteem -keeruline +erinevad vaated on rohkem esindatud - seos valijaga nõrk i) Mitmemandaadilised ringkonnad ii) Nimekirjavalimised
Vanuse tsensus ja kodakonsus tsensus on hleamise piirangud. Valimise on vabadus Valimised on hetaolised ehk kigi valijate hlled on kaalult vrdsed ja igal valijatel on 1 hl. Valimised on otsesed - valija annab hle otse, kas kandidaadile vi partei nimekirjale. Hletamine on salajane. Aktiivne valimisigus - thendab igust valida. Eesti Vabariigis toimuvad riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euro parlamendi valimised. ##VALIMIS SSTEEMID## 1) Majoritaalne - enamusvalimised, isikuvalimised. See riik, kus see ssteem toimub on jagatud valimisringkondadeks ja on niipalju ringkondi palju on riigi saadikuid. (Moodustatakse 1 mandaadilised valimisringkonnad. Vidab see, kes saab kige rohkem hli.) 2) Hbriidne - igal valijal on 2 hlt. 1 hl antakse majoritaalsuse phimttel vastavas regioonis, 2 hle antakse proportsionaalsuse phimttel leriiglise valimisnimekirja kandidaadile. 3) Proportsionaalne - vrdelised valimised, vrdeliselt vastavas ringkonnas
valmis kindlaks määratud, valimistulemused seda ei mõjuta. Mandaat saadikutele antud volitus rahva huvide esindamiseks. Valmisringkond piirkonnad valimiste ajal, kus saab valida samade kandidaatide vahel ja millel oma kindel arv mandaate. Majoritaarne valimissüsteem mandaadi saab vaid ringkonnas enim hääli saanud kandidaat (võitja võtab kõik). Valimisringkonnad ühemandaadilised. Isikuvalimised. Lihtne, valijatele arusaadav. Soosib suurparteisid, väikeparteide valijate hääled lähevad kaduma. Proportsionaalne süsteem mandaadid jagunevad võrdeliselt kandidaatide saadud häälte arvuga. Mitmemandaadilised ringkonnad. Erakonnavalimised. Raskesti mõistetav. Õiglasem häälejaotus. Riigikogu valmissüsteem · I voor isikumandaat · II voor ringkonnamandaat · III voor kompensatsioonimandaat Eestis valitakse: · Riigikogu
valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti, ning igast valimisringkonnast valitakse 1 kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad; annab valimistel eelised suurparteidele; valimisringkonnast osutub valituks vaid üks enim hääli kogunud kanditaat; suur hulk valijate hääli läheb kaotsi; valimisringkondi on sama palju kui saadikukohti esinduskogus; enamusvalimissüsteem; isikuvalimised. Proportsionaalne valimissüsteemi põhimõte on, et samas proportsioonis, kui palju erakond valijate hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Tunnused: ringkonnamandaat; soosib parteide paljusust ja koalitsioonivalituse moodustamist; valimiskünnis 5%; suletud ja avatud nimekirjad; erinevate valijate huvigruppide huvid on rohkem esindatud; mitmemandaadilised valimisringkonnad; kandidaadid seatakse üles parteide
Sellegipoolest oli 1933. aastaks sisepoliitiline olukord vägagi ülesköetud ja liikus jutte veresaunast ja vabadussõjalaste riigipöörde kavatsustest.4 1932. aasta 10. novembril esitasid vabadussõjalased Riigikogule oma põhiseaduse eelnõu: riiki juhib viieaastase ametiajaga president, kellel on dekreetide andmise, Riigikogu ja valitsuse laialisaatmise ning vetoõigus, Riigikogu on 50 liikmeline nõuandev organ ning proportsionaalse valimisüsteemi asemele isikuvalimised. 5 See läks ka aasta hiljem rahvahääletusel läbi. Selle konstitutsiooni peamisi punkte analüüsides võib täheldada, et erinevalt 1920. aastal vastu võetud põhiseadusest, kus parlamendil oli suurim roll, andis vabadussõjalaste seadus küll presidendile suure võimutäiuse, mida siiski ei saa pidada suunaks autoritaarsuse poole. Eesti uue poliitilise kursi pidi määrama valitav president, kellest sõltus kuivõrd ulatuslikult uue põhiseaduse punkte kasutatakse.
1929. aastal asutasid Tallinna, Haapsalu ja Tapa liidud Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu, mille I kongress peeti Tallinnas 26. jaanuaril 1930. Kokku tuli60 delegaati. Kuigi majandusküsimused olid peamised, kalduti ka juba poliitikasse. 9-liikmelisse juhatusse valiti kindralid E. Põdder, J. Roska, A. Larka, advokaat A. Sirk jt. EVK II kongressile( 22.märts 1931) tuli113 delegaati. Nüüd EVK politiseerus. Esitati oma nõuded põhiseaduse nõudmiseks (laiade volitustega riigipea, isikuvalimised, 50- liikmeline Riigikogu, jne.). Kongressi otsusel esitati valitsusele märgukiri põhiseaduse ja valimisseaduse muutmisest. EVK III kongress toimus 20. märtsil 1932. aastal. Osales 219 saadikut. Otsustati, et EVK-sse võib toetajaliikmetena võtta ka neid, kes pole osalenud Vabadussõjas. Nüüd oli EVK muutunud poliitiliseks rahvaliikumiseks. Liidust astus välja J. Pitka, kes polnud rahul politiseerumisega ja toetajaliikmete lülitumisega liikumisse. EVK III kongressil
Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 6. Valimised: lk. 64-79. funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused 6.1. Valimiste funktsioonid - määravad valitseva võimu koosseisu - kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi - tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind - harivad osalejaid poliitiliselt 6.2. Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised eh isikuvalimised - ühemandaadilised ringkonnad - valituks osutub kõige enam hääli kogunud kandidaat Kõige vanem parlamendivalimiste süsteem, pärineb Inglismaalt ja on ikka seal kasutusel. Sel juhul annavad poliitilises elus tooni paar suuremat parteid, sunnib väiksemaid erakondi ühinema. 2. Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised - mitmemandaadilised ringkonnad - hääletamine nimekirjade alusel - saadikukohti saab partei proportsionaalselt neile antud häältega Nimekirjade puhul on võimalikud:
radikaalne ja demagoogiline vabadussõjalaste ehk vapside liikumine. Vapsid 1920. a. Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit. · Liikmete huvide kaitsmine · Poliitikasse ei sekkutud 1926. a. Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit 1929. a. Eesti Vabadussõjalste Keskliit; I kongress Tallinnas 1930. a. 26. jaanuar Vapsid 1931. a. 22 märts EVK II kongress · Liit politiseerub Nõuded PSi muutmiseks: · Laiade volitustega riigipea · Isikuvalimised · 50-liikmeline Riigikogu · Majanduskriisi likvideerimine · Kokkuhoidlikkus Vapsid 1932. a. 20 märts EVK III kongress · EVKsse võib võtta ka isikuid, kes pole osalenud Vabadussõjas. · EVK muutumine poliitiliseks rahvaliikumiseks. · EVKst astub välja J. Pitka, kes ei olnud rahul ühenduse jätkuva politiseerumisega. · Kriitika erakondade aadressil. · Rahvusterviklikkuse rõhutamine. Vapsid 1932. aastal kasvab tunduvalt
puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung
Kongressil kritiseeriti teravalt erakondlikku korrupatsiooni ning liidu etteotsa valiti vandeadvokaat Artur Sirk ning kindral Andres Larka ja Ernst Põdder. 22.märtsil 1931. aastal toimuval EVKL II kongressil osaleb 113 delegaati. Kongressil otsustati avaldada parlamendile ja valitsusele survet, et põhiseaduse muutmise ettepanek toestataks. Nende nõudmised põhiseaduse muutmiseks olid järgmised: laialdaste volitustega riigipea, 50-liikmeline Riigikogu ja isikuvalimised. Vapsid kuulutasid välja uue vabadusvõitluse. Novembri alguses teatatakse vabadussõjalaste häälekandjas: "Klassivõitluse põhimõttele tuleb vastu seada rahvusliku ja riikliku ühtsuse, riikliku terviku idee." 10.novembril 1932. aastal esitavad vabadussõjalased seaduseelnõu põhiseaduse muutmise kohta. Projekt näeb ette vähendada Riigikogu liikmete arvu poole võrra, seada sisse suurte õigustustega presidendi ametikoht ja asendada propotsionaalsed valimised isikuvalimistega.
Omavalitsuse täidesaatvaks organiks on valla või linnavalitsus, kes: · valmistab ette volikogus arutamisele tulevad küsimused; · lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimused; · esindab valda või linna kohtus. Valla või linnavalitsused annavad välja määrusi ja korraldusi. Valla või linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks moodustab volikogu revisjonikomisjoni. Enamik volikogu otsuseid tehakse avalikul hääletusel, ainult isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletusel. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. Valla või linnavalitsuse istungid on tavaliselt kinnised, kuid volikogu istungid on avalikud. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. Valla ja linnavalitsuse olulisemad tuluallikad on:
SÕNAVÕTT: mõeldud FRAKTSIOONIDELE 19. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus erakorraline istungjärk+ täiendav istung siis kvooruminõue komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamiste juhiste andmiseks SALAJANE - Presidendi valimistel RK juhatuse valimistel, Riigikohtu ja Eesti Panga esimehe ja liikmete, riigikontrolör, õiguskantsler jne. isikuvalimised ja nimetamised (mitte poliitilised/mitte erakondlikud ametikohad) 20. Selgitage Riigikogu päevakorra kujunemise protsessi. Komisjonide ettepanekul, moodustavad RK juhatus ning hääletamine istungi alguses (päevakorra vastuvõtmine). Muudatusi võib teha päevakorras kui ükski fraktsioon ei ole vastu. 21. Selgitage eelnõude menetlemise protsessi: algataja, juhtivkomisjon, esimene, teine ja kolmas lugemine, muudatusettepanekud. ALGATAB: RK liige, fraktsioon, komisjon, valitsus
Valimis õiguse saab eesti kodanik 18a. Kandideerida valla v linna volikogusse saab 18a. Riigikogusse 21a. Olles EL liige võivad meie valla v linna volikogusse kandideerida ka teiste EL maade kodanikud, kui nende püsiv elukoht on vastava oma valitsuse territooriumile. Maailmas on 2 valimissüsteemi: 1. majaritaaen ehk enamus valimissüsteem-valitaske asutule kanditaat, kes on antud valimis rindkonnas saab kõige enam hääli. (isikuvalimised Suurbritannia). 2. propartsonaalselne süsteem-iga partei saab parlamendis kohti propatsioonaalselt koguniigi ulatuses kogutud hääle arvule. Seda süsteemi peetakse õiglasemaks, kuna see annab parlamenti pääsemis lootust ka väike parteide vahel, valimistel osalemiseks koostavad partei valimisprogramme. Eestis kehtiva propatsionaalse süsteemi iseärasused: 1. valija peab hääletama ühe inimese poolt mõne erakonna nimekirjas. 2
personal (kõik, kellel on soovi). Ettekanded 20 min, esinevad juhtivkomisjon ja eelnõu algataja. Sõnavõtt mõeldud fraktsioonidele 2.5 min. Küsimus 1 min. Kõne 5 min. 15. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus. Erakorraline istungjärk+ täiendav istung, kvooruminõue; komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamist juhiste andmiseks. Salajane: Isikuvalimised ja nimetamised (mitte poliitilised/mitte erakondlikud ametikohad). 16. Selgitage Riigikogu päevakorra kujunemise protsessi. Komisjonide ettepanekul, moodustavad RK juhatus ning hääletamine istungi alguses (päevakorra vastuvõtmine). Muudatusi võib teha päevakorras kui ükski fraktsioon ei ole vastu. 17. Selgitage eelnõude menetlemise protsessi: algataja, juhtivkomisjon, esimene, teine ja kolmas lugemine, muudatusettepanekud. Algatab RK liige, fraktsioon, komisjon, valitsus
vastuvõetav; o valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Riigivõimuorganite valimised toimuvad nii demokraatlikes kui ka mittedemokraatlikes riikides, kuid nendel valimistel on olulisi erinevusi. Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist. Valimissüsteemid võib jaotada: o Majoritaarsed ehk enamusvalimised eh isikuvalimised(sh pluraalsed) ühemandaadilised ringkonnad valituks osutub kõige enam hääli kogunud kandidaat Kõige vanem parlamendivalimiste süsteem, pärineb Inglismaalt ja on ikka seal kasutusel. Sel juhul annavad poliitilises elus tooni paar suuremat parteid, sunnib väiksemaid erakondi ühinema. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, sest võimul oleks üks partei;
laiali saata Parlament Sajaliikmeline Ühekojaline 50- Riigikogu 2-kojaline, riigikogu 3 aasta liikmeline riigikogu riigivolikogu 80 liiget, järel 20ndast riiginõukogu 40 liiget, eluaastast valimisõigus 22 eluaastast proportsionaalsel isikuvalimised alusel parteide nimekirjade vahel Valitsus Vastutas riigikogu Eesotsas peaminister, Juhtis peaminister, kelle määras ees, juhtis kes pidi omama nii president. Presidendi usaldus oli riigivanem, kes riigikogu ja riigipea määrav kui parlament avaldas täitis ka peaministri usaldust valitsusele umbusaldust otsustas ülesandeid president
Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 6. Valimised: lk. 64-79. funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused 6.1. Valimiste funktsioonid 11 - määravad valitseva võimu koosseisu - kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi - tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind - harivad osalejaid poliitiliselt 6.2. Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised eh isikuvalimised - ühemandaadilised ringkonnad - valituks osutub kõige enam hääli kogunud kandidaat Kõige vanem parlamendivalimiste süsteem, pärineb Inglismaalt ja on ikka seal kasutusel. Sel juhul annavad poliitilises elus tooni paar suuremat parteid, sunnib väiksemaid erakondi ühinema. 2. Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised - mitmemandaadilised ringkonnad - hääletamine nimekirjade alusel - saadikukohti saab partei proportsionaalselt neile antud häältega Nimekirjade puhul on võimalikud:
volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Hääletamine volikogus Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 1. lõike punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24 ja 25 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Tagasiastumine
aastal. Selle alustas Põllumeestekogud, täpsemalt Konstantin Päts. Just tema oli see, et 1926. aasta kevadel Põllumeeste Kongressil pidas sütitava kõne ja nõudis kongressi toetust. Põhiseaduse muutmise eelnõu - sept 1926 esitati see Põllumeestekogude nimel Riigikogule. Sellest Pätsi esimeses põhiseaduse muutmise eelnõu nõudis presidendi ametisse nimetamist, vetoõigus, õigus parlament ennetähtaegselt laiali saata, riigikoguliikmete arvu pidi vähendama 80 peale, isikuvalimised. Riigikogus ei leidnud see projekt aga toetust - sotsialistid olid sellele kindlalt vastu. Teised erakonnad riigikogus olid ükskõiksed. Põllumeestekogud jäid seega ainsaks, kes seda projekti toetasid. Küll aga oli oluline see, et mõte oli Pätsi ja Põllumeestekogude poolt välja öeldud ja see liikus ühiskonnas edasi. Kui 1927. aastal jäid juristid äraootavaks, siis 1928. aasta õigusteadlaste päev ütles küll välja, et Eestis ei ole mitte mingisugust vajadust põhiseadust muuta
annaabi.ee 
