probleemid agregaatandmetega: puudub paindlikkus andmetega ,,mängida" tuleb leida geograafiline analüüsiüksus, mille kohta andmeid saab edastada, et ei tekiks isikute tuvastamise probleemi. Rahvaloendused Rahvaloendus on protsess, mille käidus kogutakse, süstematiseeritakse ja avaldatakse demograafilist, majanduslikku ja sotsiaalset infot kõigi riigi elanike kohta. Aluspõhimõtted: üldistus; üheaegsus (aja valik, kriitiline ja loendusmoment); isikulisus, perioodilisus. Korraldamise viisid: traditsiooniline küsitlemine; e-loendus; kombineeritud; riigiregistritel põhinev. Rahvaloenduse tugevused: tegelik pilt kogu riigi rahvastikust, ajas ja ruumis harmoneeritud andmed, detailsed ruumiandmed. Rahvaloenduse nõrkused: kajastab vaid ühe ajahetke rahvastikupilti; küsimustik on piiratud; rändeajastul ei kattu riik, territoorium ja kodanikud- hargimaisus. Mõisted: alaline elukoht - püsielukoht - Riigiregistrid
sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomulikult. 7. Lugejal olgu kerge(lühikesed laused max 15 sõna, võimalikult palju isikuline tegumood, kasuta verbe öeldisena, lühikesed lõigud). 8. Ära anna hinnanguid, anna infot. 9. Sündmus määrab tooni, liigenduse ja tempo. Head stiili soovitused: 1. Täpsus, selgus, lihtsus ja objektiivsus. 2. Tihedus ja ökonoomsus. 3. Elavus, veenvus ja isikulisus. 4. Loomulikkus ja ühtsus. Täpsus, selgus, lihtsus ja objektiivsus – oluline on teksti tegemise reeglid kui ka sõna- ja lausevalik. 1. Ei tohi kirjutada enne, kui asi pole selge, muidu muutub tekst uduseks. 2. Uudis peab anda infot, mitte hinnaguid(uudise keel ei tohi kanda emotsioone, hinnanguid jne ning objektiivsusega seostuvad ka manipuleerimise probleemid). Sõna 1. Sõnu tuleb kasutada nende õiges tähenduses. 2
armasus- jaa sõprussuhetel. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris ning see on tugev. Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) toetub omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning isamaa-armastusel, mis on sõpruse üheks vormiks. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed suhted. Hierarhilisus. Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustustega süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Keskajal universalistlik maailmapilt, uusajal partikularistlik 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
ühishüveline poliitika riik ei ole kunstlik ühendus, vaid armastus ja sõprussuhted Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) sõprus on privaatsfääris, aga seda tugevam vahetusühiskond (majandus), kus inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid, toetub omakasule poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaaarmastusel Riik Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel universalism vs partikularism keskajal universalistlik maailmapilt Maailm kui korraldatud tervik Poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus Euroopa
endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid · Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest · Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Uusaegne riik: 16.-17. saj jooksul arenes välja suveräänne riik; keskne omadus
Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Vanakreeka poeesia jagunes zanriti: 1) Eleegia ja jamb 2) Koolilüürika ehk koorimeelika; lisaks tantsuline liikumine 3) Menoodiline lüürika ehk soololüürika, soolo esitus lüüra saatel Kreeka arhailise perioodi lüürika ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistust. Poeedid väljendavad pidulikku, ülevat meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest. Lüürikas torkab silma isikulisus, poeedid räägivad iseendast, enda nimel. Nimetus lüürika tuleb keelpilli lüüra nimetusest. Luulet esitati tavaliselt pillimängu saatel. Lüüriline luule oli antiikajal seotud laulmise ja muusikaga isegi tantsuliste liigutustega. Jamb ja eleegia eraldusid varakult muusikalisest saatest, soolo- ja koorilüürikal püsis seos muusikaga kauem (hellenismi ajastuni) 24. Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid
ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris. Vahetusühiskonnas – kaubanduslikud suhted inimeste vahel (tooted, teenused,omakasu). Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on üks sõpruse vorme. Riik – omakasu+loomulik sotsiaalsus. Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskagne riik oli üles ehitatud hierarhilistel suhetel. Keskaegset riiki iseloomustasid isikulisus, hierarhilisus, killustumus, võimu jagunemine kuninga ja seisuslike esinduskogude vahel. Universaalvõimu esindasid paavst ja keiser. Keskaegselt universalselt riigilt mindi üle suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu. Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida
Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras, millest autor vaikib, mida teatud terminitega mõtleb - On vaja uurida tekste, millele autor vastas ning konventsioone, mille raames ta kirjutas RIIK 1) Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik - Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus. - Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. - Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. - Dualism. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt
6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam. Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhtes inimeste vahel), vahetatakse teenuseid ja tooteid, toetub omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on üks sõpruse vorme. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. · Isikulisus: riik põhineb feodaalsetel suhetel, individuaalsetel sidemetel. Kehtib hierarhia. · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad vasallid. Koguvad makse, korraldavad kohtumõistmist. · Konglomeraatriigid: õiguslikult ja poliitiliselt on riigi osad erinevate süsteemidega. · Dualism: kehtib vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim on jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel.
4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Iseloomulik on ka dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim on jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Keisri võim illusoorne, paavsti võim reaalsem.
epiniikion.Kirjanduslik, so autoriga seostatud koorilüürika sai alguse Spartast ning dooria dialekt jäi selle laululiigiga lahutamatult seotuks ka Ateena poeedid kirjutasid tragöödiais koorile määratud osi dooria murde vorme kasutades. Kreeka lüürika ülistab elu, rõõmu ja armastust, õilsust ja selget mõistust; väljendatakse pidulikku, ülevat meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest. Lüürikas torkab silma eriline isikulisus individuaalse eneseväljenduse mitmekesisus, autorite suur individuaalsus. Ka indiviidide päritolu on geograafiliselt mitmekesine ja samuti sotsiaalne mobiilsus luuletajad on pärit nii Väike-Aasiast, Egeuse mere saartelt, Mandri-Kreekast kui Itaaliast. Poeedid räägivad iseendast, enda nimel ja demonstratiivse rõhuasetusega. · Valguse- ja tõejumal Apollon Pilliks harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra · Looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos
luule teemad erinevatel autoritel? 1. eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios, Mimnermos, Theognis); 2. monoodiline lüürika e meelika (soololüürika) (Alkaios, Sappho, Anakreon); 3. koorilüürika e koorimeelika (Alkman, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bachylides, Pindaros) Kreeka lüürika ülistab elu, rõõmu ja armastust, õilsust ja selget mõistust; väljendatakse pidulikku, ülevat meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest. Lüürikas torkab silma eriline isikulisus individuaalse eneseväljenduse mitmekesisus, autorite suur individuaalsus. Ka indiviidide päritolu on geograafiliselt mitmekesine ja samuti sotsiaalne mobiilsus luuletajad on pärit nii Väike-Aasiast, Egeuse mere saartelt, Mandri-Kreekast kui Itaaliast. Poeedid räägivad iseendast, enda nimel ja demonstratiivse rõhuasetusega. Hipponax (jamb)- teemad: vaesus, nälg, põhjakihtide elu. Mimnermos- armastuslaulik
(eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Soti valgustajate kohaselt kuulub sõprus privaatsfääri, ent on seda tugevam. Inimeste vahel toimivad kaubanduslikud suhted (vahetusühiskond commertial society): inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid. Poliitika aga põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning ka isamaa-armastusel (mis on sõpruse üks vorme). Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Erinevalt uusaegsest riigist kehtisid keskaegses riigis · Isikulisus: riik põhines individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi- ) suhted. Hierarhilisus. · Killustumus: riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostasid piirkonnas vasallid. · Konglomeraatriigid: riigid koosnesid eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. · Dualism: kehtis vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim oli
... 7.loeng Riik ja suveräänsus. Moodsa riigimõiste kujunemine. Tänapäeva maailm on ära jaotatud suveräänsete riikide vahel. Võime rääkida riiklikust struktuurist kui riigis kellelegi kuulub teatud võim ülejäänud isikute üle selle riigi piirides. Suveräänsuse 2 dimensiooni : Sisemine legitiimse võimukasutuse monopol. Välimine iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin. Kuidas tekkis riigi idee? Keskaegne (eelmoodne) riik Isikulisus riik ei põhine mingitel abstraktsetel ametisuhetel, vaid individuaalsetel sidemetel (isanda ja vasalli truuduse side). Kogu riik on üles ehitatud suhete hierarhilisele võrgustikule. Killustumus riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. (Balti kubermangud, allusid küll nt Rootsi või Vene riigile, aga säilitas oma erinevused luteri usk, saksa keel, rüütelkond.)
· Shaftesbury, Hutcheson: sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele · Soti valgustus: sõprus on privaatsfääri suhe, ühiskond (majandus) toetub omakasule, riik toetub nii omakasule kui ka loomulikule sotsiaalsusele Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus Killustumus: riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. 2
ei ole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat: armastus- ja sõprussuhted. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus privaatsfääris, ent seda tugevam. Vahetusühiskond ehk kaubanduslikud suhted toetuvad omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on sõpruse üks vorme. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus ja hierarhilisus Killustumus Konglomeraatriigid Dualism 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Aquino Thomas: Poliitlilise elu põhivorm (communitas perfecta), mõistab kohut ja karistab kurjategijaid, kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogu inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve ededamiseks.
välimine(mittesekkumine suveräänse riigi asjadesse) (Max Vebber) Aristoteles (4. saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne Loengu teema: kuidas selline idee tekkis? vorm Keskaegne (eelmoodne) riik Aristotelese retseptsioon keskajal. Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas Isikulisus ja hierarhilisus (feodaalsed alluvussuhted) (13. saj.): Killustumus (detsentraliseeritus, kuningriigi piires ei olnud keskvõim, vaid poliitilise elu põhivorm: communitas perfecta vasallid teostasid võimu) mõistab kohut ja karistab kurjategijaid Konglomeraatriigid (Habsburgid, Vene tsaaririik, ei olnud unifitseerimist, kogukonnad peaksid elama harmoonias
au, mida ei tohi riivata, siis kõiki inimesi me avalikult austama ei pea see loob inimestevahelise 1 hierarhia. Erinevalt sõprusest ja armastusest, mis soosivad võrdsust. Au seondub sageli kuulsusega kiputakse austama neid, kes on kuulsad või tuntud, kuid see ei ole hädavajalik tingimus. Riik 32. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus ja hierarhilisus riik ei põhine mingitel abstraktsetel ametisuhetel, vaid individuaalsetel sidemetel (feodaalsed suhted, isanda ja vasalli truuduse side). Kogu riik on üles ehitatud suhete hierarhilisele võrgustikule. Killustumus riigivõimu funktsioone ei teosta mitte keskvõim vaid funktsioonid on laiali jagatud ja neid teostatakse kohapeal. Nt kohtuvõim, maksukogumine jne Konglomeraatriigid Nimeliselt on üks riik või struktuur, mis on tekkinud näiteks dünastiliste
· Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin siseasjadesse mitte sekkumine. Tänapäeval muutuvad riigid üha enam üksteisest sõltuvamaks ning on huvitatud asjade otsustamisest, seega loovutavad järk-järgult oma suveräänsust. · Loengu teema: kuidas selline idee tekkis? Keskaegne (eelmoodne) riik 1. Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted truudus ja kuulekus hierarhiline struktuur. Isikulised suhted. 2. Killustumus: riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid, mitte keskvõimud. 3. Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Neil on nimeliselt üks riik ja üks struktuur, mis on tekkinud dünastiliste liitude, vahel
annaabi.ee 
