Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ...
Psühholoogia teoreetilised suunad Nimi: Enelin Paas Klass: 11c Teoreetiline Tuntuimad Põhilised Inimkäitumise põhjus? suund esindajad uurimisteemad Psühho- Alateaduslikud Inimesed ei saa ennast välja elada dünaamiline Sigmund Freud protsessid, unenäod, moraalinõuete tõttu. See tekitab psühholoogia isiksuseteooriad alateaduslike tunge ja vastuolusid, mis mõjutavad meie mõtteid ja käitumist. Kasvukeskkond. Kogu käitumist võib Biheiviorism John Watson Käitumine, määratleda kui lihtsat vastust stiimulile E. Thorndike õppimisprobleemid,progr (kõikide välismaailma objektidele ja B. F
Isiksus ja temperament Tarvo Haggi Kärt Kunu Margarita Bestuževa Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks(Vikipeedia, 2008). Isiksuseteooriad 1) Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist suunavad instinktid. 2) Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. (S.Freud, C.G.Jung) 3) Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. (J.Piaget)
vastavad organisatsioonikäitumise tähtsamatele küsimustele (millised on juhi kohustused? kuidas juht korraldab oma tööpäeva? kuidas püstitada eesmärke? kuidas mõjutada inimesi? kuidas pidada läbirääkimisi? kuidas öelda “ei”?). Meeldiv on siit leida ka intervjuu kui uurimismeetodiga seonduvate probleemide lühiülevaade. Raamatu lugemine nõuab mitmeid eelteadmisi ja seda eriti psühholoogia vallas. Mitmeid teemasid lühidalt käsitledes (nt. isiksuseteooriad lk.42) või neid vaid nimetades (nt. Osgoodi semantiline diferentsiaal lk.85) näib autor vaikimisi eeldavat lugeja intelligentsust ja haritust. Mis seal ikka, ühe hea juhi puhul pole nende omaduste olemasolu ju liig nõuda. Et autor on püüdnud käsitleda väga erinevaid teemasid väga laias valdkonnas, on raamat jäänud üsna (et mitte öelda väga) pealiskaudseks. Tegu on hea ülevaatliku kirjutisega
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2
isiksuseküsimustiku (16 PF). Fiske tegeles Cattelli tööga edasi, ta lihtsustas nimekirja veelgi, jättes alles 22 olulisemat isiksuseomadust. Ta lasi 128 kliinilise psühholoogia praktikandil iseloomustada end. See uurimus viis teda järelduseni, et isiksuse kirjelduseks piisab vaid 5 faktorist. Need olid ( eneseväljenduse kindlus, konformus, emotsionaalne kontroll, sotsiaalne adapteeritus, intellektuaalne uudishimu. Uue põlvkonna isiksuseteooriad Kõige suurem teene Eysenckil. Ta avaldas raamatu ,,Isiksuse dimensioonid", mis sisaldab terve hulga olulisi ideid, millel tugineb tänapäeva isiksuseteooria. Tema arvates on isiksuseomadused hierarhiliselt organiseeritud. Ekstravertsus-introvertsus, eurootilisus, emotsionaalne stabiilsus. Eeldus, et isiksus ja tema omadused on reaalselt olemas. Teine iseloomulik asi on see, et isiksuseomadused on varieeruvad., kolmas eeldus on inimese ratsionaalsus
Sissejuhatus sotsioloogiasse 26.09 Juhtimine ja autoriteet, võim Organisatsiooniteooriad juhtimisteooriad I koolkond (u 100a tagasi) isiksuseteooriad (millised isiksuse omadused peaksid olema juhil, et olla efektiivsemad oma töös) bürokraatia, tööstuse tekkimine, organisatsioonide vormide arenemine. --> karisma, enese kehtestamine, domineerimine, loominguline mõtlemine, enesekontroll, loogiline mõtlemine, püsivus jne. - 360-kraadi tagasiside juhile antakse tagasisidet tema omaduste kohta, uuritakse juhi omadusi, seostatakse firma edu või ebaeduga. Eestis raske läbi viia, sest pole piisavalt
tulemusi. 3. Üksisisiku käitumist mõjutavad tegurid Kaasasündinud faktorid: Isiksus, taju, väärtused, võimed Keskkonnast tulenevad faktorid: Organisatsioonilised/tööga seotud faktorid, perekond, omataoliste gruppide surve, isiklikud elukogemused, rahvuskultuur. KK-st tulenevad tegurid muutuvad vastavalt olukorrale organisatsioonis ning vastupidi, võivad need tegurid esile kutsuda muutuse organisatsioonis. 4. Isiksuse teooriad Psühhoanalüütilised isiksuseteooriad S. Freud, C.G. Jung Iseloomujoontega seotud teooriad G. Allport, R.Cattell Humanistlikud isiksuse- ja sotsiaalse õppimise teooriad A. Maslow, Carl Rogers, A. Bandura 5. Inimese kasvamine moraalseks Inimese moraalsus saavutatakse kasvamise ja arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ja määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. (Kohlbergi moraaliteooria) Küps inimene: · Realistliku käsitluse olemasolu endast ja teistest;
Praktiline intelligentsus-võime lahendada igapäevaseid probleeme Emotsionaane intelligentsus-võime mõista enda ja teiste emotsioone ning oma emotsioone kontrolli all hoida. Savant-sündroom-vaimse arengu häirega inimestel esinev erakordne andekus mingil alal Flynni efekt- ülemaailmne IQ kasv paari viimase aastakümne jooksul. 13.Sotsiaalpsühholoogia fundamentaalne omistusviga-kalduvus pidada käitumise põhjuseks inimese loomust, alahinnates olukorra mõju implitsiitsed isiksuseteooriad-arvamused selle kohta, missugune käitumine on ühe või teise iseloomujoonega seotud ja missugused iseloomujooned kuuluvad tavaliselt kokku; nende abil kujundatakse ootused inimeste käitumise suhtes. Välisrühma homogeensuse efekt-kalduvus pidada kõiki või mingi rühma liikmeid ühesugusteks. Nt kõik aasialased on ühesugused (stereotüüp) Isetäituvad ennustused-inimeste tulevase käitumise kohta käivad oletused, mis suurendavad sellise käitumise tõenäosust
hindamise täpsust, saab põhilisi isiksuse omadusi hinnata piisava täpsusega juba 5 minutilise kohtumise järel. Suur hulk tänapäeva teadlasi usub, isiksuse omadused on päris avalik asi, mida inimene ja teda tundvad teised inimesed saavad piisava täpsusega hinnata st. seal sees on ka ebatäpsusi, kuid inimese hinnangud on siiski piisavalt adekvaatsed. (Jüri Allik) ISIKSUSE TEOORIAD: Isiksuse erinevuste seletamiseks on loodud palju teooriad. · Psühhoanalüütilised isiksuseteooriad Freud; Jung; · Iseloomuga seotud teooriad isiksus peamised avaldusvormid - väärtushinnangud, võimed, temperamendiomadused (Cattelli ja Kline; Eysenck jt) · Humanistlik käsitlus - keskendub peamiselt inimese arengule, kuid uurib ka mina - pilti ja mina käsitlust/kontseptsiooni (kuidas inimene ennast tajub võrdluses teistega) Organisatsioonikäitumise seisukohalt oluline teada. Inimesel on kaks põhivajadust;
Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine. IV Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud, taju, mälu, tähelepanu. V Mõtlemine. Fantaasia, kujutlus. Keel. VI Arenguteooriad. VII Õppimine erinevate teooriate valguses. VIII Intelligentsuse erinevad mudelid. Intelligentsuse mõõtmine eri aegadel. IX Isiksuseteooriad X Psühhopatoloogia. Psüühiliste kõrvalekallete klassifikatsioonid.Teraapiate tüübid XI Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: atraktiivsus, armastuse teooriad. XII Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad. Konformsus. XIII Altruism. Agressiivsus. Stereotüübid ja eelarvamused vägivaldse käitumise põhjustena. XIV Iseseisev töö ja valmistumine arvestuseks. Teema: emotsioonid ja motivatsioon
Psühholoogiateaduse kogu ajaloo vältel on isiksuse probleem olnud püsivalt teadusuuringute teemaks. Psühholoogia ajaloo jooksul on asjaolule, et inimesed on oma elukorralduse, käitumise ja suhtluslaadi poolest silmnähtavalt üksteisest erinevad, leitud erinevaid selgitusi: - kik inimestevahelised erinevused tulenevad keskkonnast ja kasvatusest; - inimestevahelise erinevused tulenevad sisemistest omadustest. Praeguseks ajaks on erinevad uue plvkonnad isiksuseteooriad judnud ühisele arusaamisele järgnevates seisukohtades: 1. Isiksus ja tema omadused on reaalselt olemas. Kuigi neid ei ole vimalik otseselt jälgida, avalduvad need omadused inimese tegudes, hoiakutes, tunnetes ja mtetes. 2. Isiksuse omadused varieeruvad inimeseti -s.t. inimesed juba sünnipäraselt erinevad oma isikuse omadustelt ja need omadused on väga püsivad inimese elu jooksul, avaldudes inimese käitumises, suhtumistes ja hoiakutes
37. Mida kujutab endast isiksus? Isiksus on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Isiksus on psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäiline subjekt. 38. Millised on põhilised isiksuseteooriad? Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist tuleb vaadelda nende bioloogiliste funktsioonide seisukohalt, see tähendab, et inimeste käitumist suunavad instinktid. Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja
inimese iseloomustamisel kasutada. Joone ilmnemine sõltub sellest, milline on olukord. Küsimus tegelikult statistikas. Suurte korduste arvu korral, kui inimene 1000 korda olukorras 980nel korral ühte moodi, siis ka 1001 käitub nii nagu muidu. On kalduvus käitude rohkem mingit moodi. Statistika järgi oleksid olemas umbes püsivad omadused. Inimesed erinevad üksteisest. Nende erinevuste hulk on tohutult suur. Millised erinevused on siis omadused? HUMANISTLIKUD ISIKSUSETEOORIAD CARL ROGERS Et isikust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus tekib elutegevuse käigus. „Inimene on oma loomupoolest hea“. Selle all mõeldakse edasipüüdlevat ja arenguvõimelist persooni.see püüe areneda ja kasvada, end täiustada, on omane ka teistele elusorganismidele. Need teooriad hakkavad tekkima 20saj 30ndatel. Eriti popid 50-60ndad. Suuresti mõjutanud erinevaid valdkondi, eriti sotsiaalpsühholoogiat, erinevaid teraapiad ja
isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvusest ja eeldusest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused Temperament ekstravertsus, koleerilisus Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom - kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus - Loovus Subjektiivne heaolu Elamusteotsing Maskuliinsus ja feminiinsus Agressiivsus Isiksuseteooriad Psühhodünaamilised mis siis ikkagi on inimest liikuma panev jõud. Alateadvus , psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus (Sigmund Freud), kollektiivne alateadvus (Carl Gustav Jung),individuaalpsühholoogia (Alfred Adler), neofreudistid (E. Fromm). Tunnusjoonte teooriad - isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Faktoranalüüs R. Cattell, 16 isiksusefaktorit, tema arvates esinevad kõikil inimestel erineval määral
psüühiliste omaduste kogum, mis sama isiku puhul samades või sarnastes tingimustes seaduspäraselt või suure tõenäosusega avaldub (kordub). Seega - isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab antud isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks , on temperamendiomadused, vaimsed võimed, iseloom ja väärtused. · Millised on põhilised isiksuseteooriad? 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks see, mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud., aukohal motivatsiooniküsimus. Motivatsiooni käsitletakse psüühhilise tegurina, mis domineerib bioloogiliste tegurite üle. Inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Alateadvus tähtsam kui teadvus. Tuntuim teooria Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendasid tema õpilased välja uued samasse kategooriasse kuuluvad teooriad
· Testitulemuse seos selle omadusega ei ole juhuslik ega tingitud kõrvalistest asjaoludest Uurimismeetodid · Eksperiment; pseudoeksperient · Vaatlus · Intervjuu · Küsimustik · Arhiiviandmete analüüs · Psühhofüsioloogia, neuroteaduse, kognitiivse psühholoogia meetodid 3: ISIKUSEOMADUSTE KLASSIDITSEERIMINE Kenn Konstabel Klassifitseerimine · Milliseid "omadusi" isiksusepsühholoogia käsitleb · Käitumine ja omadused · Omaduste empiiriline klassifitseerimine · Implitsiitsed isiksuseteooriad Käitumise sagedusjaotus · Isiksuseomadust võiks defineerida kui mingit liiki käitumise (v seisundi) sagedust. Inimesi ei erista ainult mingi seisundi v käitumisviisi keskmine tase, vaid ka variatiivsus. · Mõõtmine: käitumise vaatlus või kogemuse väljavõtte meetod (experience sampling = ecological momentary assessment) Leksikaalne lähenemine · Idee: iga olulisema individuaalsete erinevuste kategooria jaoks tekib keeles varem või hiljem eraldi sõna (mida
positsiooniga). => Erinevad suhted normide asetamise ja nende kontrollimisega - See, kes teistest rohkem tegeleb normide ja rühma eesmärkide asetamisega, on juht. Kaks lähenemist: sotsioloogiline ja psühholoogiline. Varem arvati, et juhti iseloomustavad teatavad iseloomuomadused. 1950ndatel avastati, et juhtimine erinevate situatsioonides erinev. Uuel ajal - isiksuseomaduste teooria tagasi. # (Isiksuseteooriad: olenevad isikuomadustest; kontingentsed teooriad: olenevad olukorrast; suhtlusteooriad: oleneb rühma ja juhi suhetest) -Konsensus: isiksuseomadused ja käitumismudelid koos. Juhtimine isiku omadus & teatud positsioon rühmas. =>Sotsioloogias oluline: kui juht on eemal, tuleb teine juht tema asemele. - Rühma kontekst ja juht: Juht suhtleb kõikide liikmetega, teised mitte. Eriti suurtes rühmades. Mida kõrgem positsioon, seda laiem on juhi suhtlemisala (kuigi mitte tingimata suhtlemise
Isiksuse tunnusjoonte väljatoomine, võrdlemine ja mõõtmine. Olulisel kohal on isiksuse kirjeldamiseks piisava hulga joonte väljatoomine ja nende alusel käitumise ennustamine. 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad - tõstavad esiplaanile peamiselt kogemusi ning õppimist, kui isiksuse kujunemist. Olilisel kohal on inimese ja keskkonna vaheline vastastikune mõju. 4. Humanistlik teooria - rõhutab nii inimeste ainukordsust kui ka elujooksul omandatavate kogemuste tähtsust. Kõik need isiksuseteooriad üritavad selgitada isiksuse olemust, selle struktuuri ja osiseid ning toimemehhanisme. Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast: ID – Miski: on inimese alateadvus, mille keskmeks on sugutung ehk libiido. Isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Bioloogiliste tungide keskus kust pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega
nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. Nende käitumine peegeldab nende endi tundeid ja seisundeid, omadusi, hoiakuid. Nad käituvad enam vastavuses nende endi mina-pildiga kui sellega mida neilt nuab situatsioon. 4. Sotsiaalne taju, tajuvead, implitsiitsed isiksuseteooriad, stereotüübid, joonte väljatoomine Sotsiaalsete tunnuste tajumine- tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus, organiseeritus, terviklikkus, interpreteeritavus, subjektiivsus.
Kergendus - eesmärgiga kokkusobimatu ja distressi tekitava olukorra lahenemine või möödumine Lootus - halvima kartmine, kuid parima igatsemine Armastus - tavaliselt (kuid mitte tingimata) vastastikuse kiindumuse ihalus või selles osalemine Kaastunne - liigutatus teise kannatusest koos aitamissooviga · Lazaruse (1991) järgi sõltub emotsiooni kogemine meie hinnangust olukorrale, mis tähendab tunnetuse tähtsustamist emotsioonide tekkel · Olulised on ka enesestmõistetatavad isiksuseteooriad. Näiteks optimistlik mõtteviis teeb inimesi õnnelikuks, pessimism mitte · Stressi kogemise määr sõltub sellest, kas olukorda hinnatakse ähvardusena või väljakutsena Stressi määratlemine · Stressil on seos ähvarduse või väljakutsega kohanemisega (Friedman, 1992) · Stressile reageerimise viis määrab ära selle, kas kogetakse negatiivset distressi või positiivset eustressi. Distressi kogetakse ähvarduse puhul ja eustressi väljakutse korral
koha suhtes ühiskonnas ning suutmatuse sellesse oma panust anda. Tähendus, mille me oma elule Adleri järgi omistame, määrab ära meie käitumise, sest me käitume nii, et meie tajud oleksid selle elu tähendusega kooskõlas. Ennustuste iseeneslik teostumine oma elu kohta ongi see, kui meie elu läheb nii, nagu me eeldame ning inimesed käituvad meiega nii, nagu me seda neilt ootame. Humanistlikud isiksuseteooriad Humanistlik psühholoogiakoolkond tekkis reaktsioonina biheivioristliku ning psühhoanalüütilise koolkondade äärmusilkele vaadetele inimese olemuse kohta. Nii üht kui teist koolkonda võib iseloomustada kui inimest alahindavat, dehumaniseerivat lähenemist. Humanism teoreetilise lähenemisena rõhutab inimese unikaalsust, tema tahtevabadust ja arengupüüdlusi ning potentsiaali. Humanistlikud psühholoogid eitavad loomkatsete väärtust inimese individuaalsete ja
annaabi.ee 
