Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Geodeetiliste tööde aruanne koosneb järgmistest osadest: 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul nii
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist.
Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest. Analüütilise pindala määramise täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest: on 2 korda väiksem joone mõõtmise täpsusest ja 3 korda väiksem nurkade mõõtmise täpsusest. Koordinaatide järgi saadud pindala täpsus on S*S2, kus S on maatükiga pindvõrdse ruudu küljepikkus ja S on maatüki piirpunktide koordinaatide keskmine viga. 3. Pindala graafiline määramine toimub plaanil: maa-ala jagatakse lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks ja plaanilt mõõdetakse iga kujundi küljepikkused või kõrgused ning arvutatakse kujundi pindala. Maa-ala pindala saadakse kujundite pindalade summana. Kasutatakse juhul, kui on olemas maa-ala kohta plaan, aga puuduvad looduses mõõdistamise andmed. Täpsus sõltub plaanil mõõdetud joonte pikkusest, plaani mõõtkavast ja ka kujundist. Täpsemad tulemused saadakse suuremõõtkavalistel plaanidel
Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, kõrguselise võrgu
märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +/- 5cm täpsusega. Punkti abrissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna sound. Oluline on ära märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abrissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. 21. Situatsiooni mõõdistamine Situatsiooni all mõtleme objekti(kõik nähtavad objektid, nii looduslikud kui tehis), mida tahame plaanile kanda. See toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. · Ristjoonte viis: Sel juhul on teljeks mõõdistuskäigu külg, mööda seda külge tõmmatakse maapinnale pingule rulett, liikudes mööda ruletti püstitatakse ristjooned mõõdistatavatele kontuur punktidele(ekker). Pikki külge määratakse kauges objektini(ruletiga). Koostateks abriss
lugem võrdne 0°-ga, teisel juhul peab see lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga . Polaarnurgad mõõdetakse tavaliselt ühepoolvõttega, kas vertikaalringi vasakul või vertikaalringi paremal asendis. Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel. Töö lõpetamisel seisupunktis viseerib mõõtja uuesti lähtesuuna tähisele B ja teeb kontrolllugemi limbilt, viga võib olla ± 5'. o Ristjoontega Vahendid: linti, ruletti ja ekrit. Mõõdistamistulemused kantakse välisjoonisele ehk abtissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas.
erinegi tasapinnast. Plaan on tavaliselt topograafilisest kaardist ka veidi tehnilisem. See tähendab, et plaanidele kantakse põhjalikumalt tehnovõrgud (nt elektri- ja sideliinid, kanalisatsiooni ja veevarustuse elemendid vms). 9. Mis on mõõtkava? Mõõtkava näitab seda mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. 10. Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil. Nt. 1:5000 või 1/5000 Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava
Mõõdistamine toimub kas eelnevalt või samaaegselt määratud mõõdistamiskäigu punkti, mille koordinaadid (x,y,z) on määratud, tahhümeetri horisontaalringi null-lugem suunatakse teise tuntud punkti poole, pikksilma suunamisega maastikupunktile saab horisontaalringilt polaarnurga . Polaarkaugus s määratakse kaugusmõõturiga ja mõõdetakse vertikaalringi abil kaldenurk, kaldunurga ja kauguse järgi saab arvutada kõrguskasvu. Maastikupunkt kantakse plaanile kas polaar- või ristkoordinaatide järgi. Plaan koostatakse kameraalselt, kas käsitsi või vajaliku andmetöötlusprogrammi abil. Tahhümeetriat kasutatakse tiheasustusega aladel ja trasside mõõdistamisel. Plaanid koostatakse tavaliselt suurtes mõõtkavades. Väiksemate mõõtkavade juures (näiteks kaardid 1:10000) kasutatakse aerofotode mõõdistamist. Tahhümeetria puuduseks on asjaolu, et plaani koostamisel kameraalselt ei näe töötaja maastikku ja selle tõttu võib teha
ristkoordinaatvõrgu järgi. Esimesel juhul on eeliseks võimalus kaardinomenklatuuri hõlpsasti seostada kaardil kujutatud ala asendiga Maa sfäärilisel pinnal. Selline süsteem on reeglina universaalne, ei sõltu kaardiprojektsioonist ega territooriumi geograafilisest asendist maakeral. Topograafiliste kaartide nomenklatuur võimaldab määrata, millises maailma osas antud numbriga kaart asub, millised on kõrvalasuvate kaardilehtede numbrid ja milline on kaardilehel asuva suurima asustatud koha nimi. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Eesti riiklik koordinaatide süsteem on rajatud 1992 aastal ja on täpsustatud 1997 aastal ning on kohustuslik kasutamiseks 2005 aastast. Põhineb Lamberti koonilisel projektsioonil (GRS-80 parameetritel). Eesti riiklik ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS-80 ellipsoidi 24°-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist
lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga α. Polaarnurgad mõõdetakse tavaliselt ühepoolvõttega, kas vertikaalringi vasakul või vertikaalringi paremal asendis. Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel. Töö lõpetamisel seisupunktis viseerib mõõtja uuesti lähtesuuna tähisele B ja teeb kontrolllugemi limbilt, viga võib olla ± 5’. Ristjoontega Vahendid: linti, ruletti ja ekrit. Mõõdistamistulemused kantakse välisjoonisele ehk abtissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas.
tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil. Krokii (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Profiil - 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium on tunduvalt väiksem, mistõttu Maa kerakujulisega põhjustatud moonutused on nii väikesed, et neid võib mitte arvestada. Puudub geomeetriline kordinaatide võrk. 9. Mis on mõõtkava? Mõõtkava on kaardil oleva lõigu pikkuse ja sama lõigu tegeliku pikkuse suhe. Mõõtkava jaguneb peamõõtkavaks ja erimõõtkavaks. Mõõtkava teguriks on M = erimõõtkava / peamõõtkava 10. Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava?
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega.
pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk
pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk
Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse eeldusel, et enne investeerimisotsuse tegemist: a)Tasuvusuuring turu- ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul on tellija kavand on piisavalt detailselt välja töötatud, vältimaks uuring. Mõjutab ehituse tööettevõtu korraldust. Määratakse tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. lepinguvahekorras ühe tööettevõtjaga, kes kindlustab nii hilisemad vaidlusi hinnas töömahtude ja muudatuste osas. See projekti tasuvus. Hõlmab ka asukoha uuringud, piirkonna Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist
Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1.valmimine mingiks kindlaks tähtajaks, 2. projektikestuse lühendamine. Kuid arvestada tuleb veel muudatuste tõenäosust projektis, projekti keerukust, võistluse vajalikkust ja vastutust ning riski jaotust. 3.Loetle ehituse tööettevõtu korralduse viisid.
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.
000 1:10 000 000 V 1:50 000 Maailma II 000 kaardid 1:100 000 000 I ja II grupp projekteerimise alused (riik nende tootmisega ei tegele). III ja IV grupp riiklik kartograafia V, VI ja VII sisse osta. Selles tabelis on riiklikust seisukorrast olulisemad III ja IV grupi kaardid. Ülejäänud on ettenähtud tellimustöödena; riik võib neid tellimustöid toetada, kuid üldiselt maksab nende kaartide tegemise kinni tellija. Paljudele asulatele on koostatud ortofotokaardid, kas siis mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 ja tootmiskulud on kinnimaksnud nende välismaised sõpruslinnad. 3.Eesti Baaskaardi projektsioon ja selle valiku põhjendus See kaart kujutab endast Mercatori põikprojektsiooni Baltimaade varianti (TM-Balti). Projektsiooni arvutused põhinevad ellipsoidi GRS-80 parameetritel. Nimetatud projektsiooni telgmeridiaan on 24 oIP (Paldiski meridiaan)
kaevamises, drenaazi paigaldamises jne. Puid langetatakse mehaaniliste elektrisaagide abil. Maa-ala puhastamiseks võsast ja peenmetsast võib kasutada võsalõikurit. Suuri kive, samuti suuri või külmunud pinnases asuvaid kände võib eelnevalt purustada lõhkamisega. Enne mullatööde algust märgitakse tahheomeetri abil ehitis maha ja määratakse vundamendi süvendi mõõtmed. Mahamärkimist alustatakse vundamentide plaanil antud hoone telgede asendi määramisest ja kinnistamisest looduses olemasolevate hoonete ja punase joone, s. o. tänava või ehitise piiri määrava joone suhtes. Linnades ja linna tüüpi asulates märgib hoone peateljed linna arhitektuuriosakonna esindaja. Pinnase mahtude kontrolliks teeb Tellija pinnase reljeefi mõõdistustööd enne pinnase eemaldamist. Analoogse pinnase reljeefi mõõdistustööd teeb Tellija ka peale pinnase koorimist ja selle alusel
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku
· ehitusaegse liikluskorralduse ja ehitustööde ohutuse tagamise lahendus · rajatise ja selle kasutamise mõju hinnang keskkonnale · töökirjeldused ja mahud · maksumuse hinnang 43. Liiklusalused kvaliteediparameetrid: · ohutus · liikluse mugavus · manööverdusvabadus · juurdepäästetavus · orienteerimisselgus 44. Tulemuslikkuse analüüs- idee teostatavuse tehniliste ja majanduslike aspektide hinnang 45. Eelprojekt- projekti liik, mis hõlmab tellija vajaduste ja lahenduste analüüsi ning funktsionaalseid, tehnilisi ja tehnoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist. 46. Tehniline projekt- projekti liik, mis määrab ehitise tehnilise taseme ja võimaldavad taotleda ja anda vajalikke kooskõlastusi ning tellijal taotleda ja kohalikul omavalitsusel anda ehitusluba. Tehnilises projektis koostatakse põhimõtteline tehnoloogiline lahendus ning tehakse esmane seadmete ja nende põhikarakteristikute valik. 47
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted“. Töö on k
44. Nimeta liiklusalased kvaliteediparameetrid (5) 1) Maantee ruumivajaduse ja läbilaskvuse tase; 2) maanteed ümbritsev keskkond; 3) liikleja tunnetus keskkonda; 4) liikleja emotsionaalne pinge; 5) teistest liiklejatest tingitud ebamugavused. 45. Mis on tulemuslikuse analüüs Idee teostatavuse tehniliste ja majanduslike aspektide hinnang. 46. Mis on eelprojekt Projekti liik, mis hõlmab tellija vajaduste ja lahenduste analüüsi ning funktsionaaleid, tehnilisi ja tehnoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist. 47. Mis on tehniline projekt Projekti liik, mis määrab ehitise tehnilise taseme ja võimaldavad taotleda ja anda vajalikke kooskõlastusi ning tellijal taotleda ja kohalikul omavalitsusel anda ehitusluba
-täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Lk 1 teine pool Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt. Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel. Täitumisarved- arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel. Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. Igale eelarve tasemele saab fikseerida mingi täpsuse, mille juures neid arvutatakse nt.5% täpsus tööjooniste eelarves. Projekteerija ja ehitaja kulud lisatakse hinnangule %-des. Hinnangute täpsus 25% võrreldes tegelike kulutustega. Test korda saab ehituse maksumusi kui on olemas projektlahendus. Maksumuse aluseks koondnormid. Täpsus 15%, ise ei arvuta
asuva olemasoleva lahtise kuivenduskraavi ümberehitamine kinniseks maaaluseks drenaazitoruks ja ühendamine olemasoleva veeärastussüsteemiga. Tööprojektis peab olema näha ka tasandatava ehitusplatsi lõiked ja kalded. Tööprojekt peab olema piisav kaeveloa taotlemiseks Väike-Maarja vallalt. 2.1.2 Lammutus ja koristustööd Olemasolev territoorium on umbes 30% ulatuses kaetud puude ning põõsastikuga, mis tellija enne tööde algust eemaldab. Platsil leiduv ehituspraht ja vanad autorehvid tuleb utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Platsil asuvad maa-alused mahutid vms. kommunikatsioonid tuleb välja kaevata ning metall transportida vanametalli laoplatsile. Tellija tühjendab mahutid ning toimetab võimalikud ohtlikud jäätmed lähedal asuvale Väike-Maarja ohtlike jäätmete käitluskeskusesse. Ehitusplatsilt leiduv asbesti sisaldav isolatsioonimaterjal tuleb käsitleda vastavalt kehtivale korrale
kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või mitte. Ainukesed, kes oleksid siiski nõus tasuta töötama, on ehitajad, sest neil pole veel küllalt andmeid sellest, et tellija ei suuda tasuda pakkumuses näidatud summat. Ja veel – tellija on ilmselt ostnud ehituse jaoks krundi ja ka see raha on nüüd külmutatud. Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbim�
Riigi regionaalne areng Asustuse arengu suunamine Üleriigiline transpordivõrk Maakonna planeering kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta ja selle eesmärgid on Maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Tiheasustusega alade määramine. Asutuse arengu suunamine. Üldplaneering kogu linna või valla territooriumi või selle osa kohta ja selle eesmärgid on: Valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine Tehnovõrkude ja trasside asukohad. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. 4 Eestis sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja toodetele ning ehitiste mõõdistusprojektidele ja ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse aluste ja korra kohta ehitusseadus
Survega külmkeevitus põhineb metalli kristallide kokkuliitumise võimel suure surve all. Sel meetodil on võimalik keevitada ainult väga plastilisi metalle (vask, alumiinium). Kontaktkeevitus Põkkkeevituse puhul kinnitatakse keevitatavad detailid põkk-keevitusmasina klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool. Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste, torude ja ribametalli ühendamiseks Punktkeevituse puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis. Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ja mapidamisriistade valmistamisel.
teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 13.Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise v ajadus ehitise projekteerimisel Eelkõige peab projekteerija pakkuma välja sellise lahendi, et hilisema kasutamise käigus ei tekiks keerukaid asjaõiguslikke probleeme valduse teostamisel. Vältida tuleks üle maaomandi piiri ehitamise projekteerimist, mis toob kaasa kinnisomandi kitsendused. Projekteerimisel peab arvestama kinnistul olemas olevate tehnovõrkude ja rajatistega nii õhus kui ka maa sees. Samuti peab projekteerimisel lähtuma kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringus etteantud ehitusnõuetest ( ehituskeelutsoon, ehitistele seatud kõrguspiirang, maapinna iseärasustest tulenevad nõuded ehitisele jne. ). 14.Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise v ajadus ehitustööde korraldamisel Maatükki ei või süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või
läbimõõt on 3 mm, hakkab pudenema 5-10mm pikkusteks tükikesteks. Või variant 2) Vajalikud vahendid: Topsid, kaal, etalontraat 3mm, kuivatuspaber, portselanuhmer nuiaga, millel on kummist otsik, kuivatuskapp Teimi käik 1. Tabelist leitakse topside kaalud, kusjuures kontrollitakse kas topsil ja kaanel on samad numbrid. 2. Ettevalmistatud pinnaseproovist võetakse tükike pinnast ning hakatakse rullima peopesaga tihedal siledal paberilehel. Rullida tuleb kerge survega, kusjuures tekkiva pinnasenööri pikkus ei tohi ületada peopesa laiust. Rullida tuleb seni, kuni moodustub 3-mm läbimõõduga pinnasenöör, mis hakkab pudenema 3-10 mm pikkusteks tükikesteks. 3. Pudenenud nööri tükikesed korjatakse alumiiniumtopsi, mis kohe suletakse kaanega
Teadusministeeriumile iga aasta 15. jaanuariks: 7 1) ülevaate mittetulundusühingu struktuurist; 2) mittetulundusühingu liikmete üldarvu ning noorte osakaalu selles; 3) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud noorteühingu eelneva tegevusaasta aruande ja jooksva aasta tegevuskava. (3) Noorteühingute registrisse ei kanta erakonda ega selle noortesektsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides muudatuste ja täienduste tegemise korral esitab noorteühing Haridus- ja Teadusministeeriumile andmed muudatuste ja täienduste kohta kümne tööpäeva jooksul nende tegemisest arvates. (5) Noorteühingute registri põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. (6) Noorteühingu kandmine Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühingute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
