Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Annika Põldkivi UNGARI Uurimustöö Juhendaja: Külliki Vaske Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...................................................................................................3 UNGARI MAJANDUS ÜLDISELT.........................................................................4 INVESTEERIMINE UNGARIS..............................................................................6 Üldiselt:..............................................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.....
kroonised pensionimaksed igal kuul, 20. aasta jooksul ning eeldusel et intress on 5% aastas. Üks võimalus see summa koguda on investeerida 5. a. pärast alates tänasest saadav pärandus summas 200 000kr, mida investeerime 20-ks aastaks tulumääraga 12%. Sellisel juhul saaksime me kokku: FV20 = 200 000 × (1 + 12% ) = 1 929 259kr . Seega näeme, 20 et piisav vaid päranduse investeerimisest ning sedagi mitte täies mahus. Piisaks 1 363 728 PV5 = = 141 373 krooni investeerimisest, et soovitav summa pensionilemineku (1 + 12% ) 20 alguseks kätte saada. 2. (Võlakirjad) Sul on 20 AS Surra Murra ja Vant võlakirja mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Võlakirja kustutustähtaeg on 5 aasta pärast ning intresse makstakse kord poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning
õpinud ettevõtlusest ja propageeris lauamängu. Seejärel tekkisid huvilised, kuid mäng tundus raske ja kõik ei jäänud püsivateks mängijateks, moodustus kindel tuumik. 2005. aastal tekkis Euroopas esimene ametlik Kiyosaki poolt kinnitatud cashflow klubi. Eesmärgiks oli tõsta inimeste finantsintelligentsust. Kuid on ka järgmised kasutegurid: raamatupidamise algteadmiste saamine, saab suure pildi investeerimisest, kontakte, esinemis oskust rääkides oma ideedest teistele. Tõesti see mäng ei ole lihtne ja tavaline, kulub igaühele, kes kavatseb luua oma ettevõtte. Peab küll õppima ja aru saama asjast, kuid ilma tegevuseta ei hakka ka mida looma. Kui on vähe julgust võib olla ongi parem enne lugeda ja arendada end, ikka parem kui mitte midagi. Kõige paremini õpime kogemuste põhjal. Peeter näiteks on oma esimesest kogemustest õpinud raha kõrvale jätma ja säästma mõne teise asja jaoks
Kahtlemata üks olulisemaid sündmusi Eesti riigi jaoks oli Euroopa Liidu ühisraha eurole üleminek. Just see on olnud asi, mis on meedias palju kajastatud. Inimesed, kes on pidanud hakkama saama juba mitme rahareformiga, mõtlevad kindlasti, et milleks seda küll vaja oli. Hea on ju toimetada oma riigirahaga. Mõeldes majanduslikult ja tulevikule, siis peaks ju ühisraha olema kasulik meile kõigile. Nüüd on tunduvalt suurem võimalus, et Eestis investeerimisest on huvitatud ka välismaalased. Milline näeb välja ühiskond umbes kümne aasta pärast, seda me ei tea. Kuid meil kõigil on võimalus nendes muutustes osaleda ja elu paremaks muutmises kaasarääkida. Öeldakse ju, et riik on meie endi nägu. Tegus kodanik on riigi rikkus. Osaledes aktiivselt ühiskonnaelus saame me osa muutusest, mis mõjutavad meie elu tulevikus. Mina arvan, et kus vähegi võimalus on, seal tuleks oma arvamust avaldada ja kaasarääkida
9.Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist.Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega.Ei näita aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid.* Raamatupidamisaruanne,mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid,kulusid ja kasumit(kahjumit). TULU KULU = KASUM 10.Kassavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust:jooksvast majandustegevusest;investeerimisest;finantseerimisest. 11. AS Juhatuse liikmed Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ja/või FIE.Liikmeks ei või olla nõukogu liige.Liikmeks ei olla veel ka isik,kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või isik,kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal. 12.Koduettevõtte plussid (5) 1.Väikesed stardikulud 2.Minimaalsed tööjõukulud,kohutuste jagamine
SUURRIIGID 20. aastatel SAKSAMAA Peale sõda nimetati Weimari vabariigiks kuni Hitleri võimule tulekuni (1933) Oli laostunud nii majanduslikult kui sotsiaalselt. HÜPERINFLATSIOON – marga hind langes tundidega. Saksa tööstus läks sõjakahjude katteks Pr. maale, ei jätkunud kivisütt. Tohutu rahva rahulolematus. Võimule tulid esimesed valitsused, mis olid kommunistlikud. Rahva rahulolematust hakati natsionalistlike organisatsioonide poolt ära kasutama, kommunistid kukutati ja tuli NSTP- Natsionaalsotsialistlik tööstuspartei (nende ridades ka Hitler) 1925 natsionaalsotsialistide toetus valimistel oli 2 miljonit ja kasvas kogu aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA 20. aastateks...
=puhaskasum NI net income 5 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm -eelisaktsiate dividendid =kasum lihtaktsionäridele -lihtaktsionäride dividendid =reinvesteeritav kasum Rahavoogude aruanne: Raha algseis Põhitegevusest + sissetulekud -väljaminekud Investeerimisest = raha lõppseis finantseerimisest Finantskeskkond: Finantsjuht peab tundma keskkonda ja turgusid, kus ettevõte tegutseb. Ettevõttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on
Omakapitali rentaablus Aasta 2011 2010 Omakapitali rentaablus 12,9% 13,7% Omakapitali rentaablus näitab, kui suurt tulu teenivad omanikud rahalt, mille nad on firmasse põhikapitalina paigutanud ja jaotamata kasumina jätnud. Kui see näitaja on pikaajaliselt madalam, kui sarnase riskiga teistes investeerimisvõimalustes (näiteks börsifirmad või panga deposiit), tuleks firmasse investeerimisest loobuda. Suhtarv sõltub sellest, kas planeeritakse dividendide maksmist või mitte. Kuna investeering põhikapitali (osa-või aktsiakapitali) on alati suurema riskiga kui laenuandmine, siis on otstarbekas suurem osa äritegevuseks vajalikust kapitalist laenata. Samas kannab laen intressi, mis vähendab omanikele jäävat kasumit ja teeb sellega omanike investeeringu veelgi riskantsemaks. Omakapitali rentaabluse valem: Omakapitali rentaablus= Puhaskasum/Omakapital Kokkuvõte
pikaajaliseks kasvatamiseks on investeerimine. Investeerimistegevus jaotatakse enamasti 3 kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Esimene neist tähendab reeglina materiaalse vara näiteks maa, tööpingid jms ostmist. Finantsinvesteeringud on eelkõige teatud õiguste ja kohustuste nt. aktsiad, võlakirjad, optsioonid soetamine. 1.3 Tähtsamad investeerimismõisted Raske rääkida investeerimisest kui ei tea investeerimisega seotud mõisted ja väljandid. Selleks, et oleks kergem lugeda ja aru saada toon siia mõistete selgitamist. Aktsiafond (Stock Fund) investeerib peamiselt börsil noteeritud aktsiatesse. Dividend (Dividend) on osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiate omanikele. Emitent (Issuer) on juriidiline isik, kes müüb väärtpabereid eesmärgiga finantseerida oma äritegevust
maksud, tooraine ja materjalikulud, reklaamikulu, kindlustus. Normaalselt tegutsevas firmas peaksid äritegevuse positiivsed rahavood ületama negatiivseid. Kui on tegemist hooajalise tegevusega ja väljaminekud ei lange ühte perioodi, siis on kulu ühes perioodis ja tulu palju hiljem (vili, metsakasvatus) ehk siis negatiivne ületab positiivse. Samasugune olukord uue ettevõtte käivitamisel. 2. Investeerimisest tekkivad rahavood - need on seotud peamiselt põhivarade ja väärtpaberitega. Laekumiste allikaks põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagastumine, väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude kustutamine, väärtpaberite ost. Ettevõtte investeerimise alase tegevuse eesmärk on suurendada tema varade
4. ELEKTROONIKASEKTORI SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED NÕRKUSED Asjalik juhtimissüsteem: välisinvesteeringuid soodustav tegur Enamus elektroonikaettevõtteid kuulub väliskapitalile: investeeringute Vajalik kompetentsus (kogemused valdkonnas): välisinvesteeringuid ja vähesus, st välismaised investorid ei pruugi olla huvitatud investeerimisest eksporti soodustav tegur (Ettevõtete strateegia, struktuur ja konkurentsi valdkond) Finantsvahendite piisavus: eksporti soodustav tegur Elektroonikatööstus on oma olemuselt tootmise allhanke tegija: Madal kulude tase: eksporti soodustav tegur välisinvesteeringuid kahandav tegur (Nõudlust mõjutavad tegurid)
programme ja konkreetseid projekte. 12 7.INTRESSID Raha kasutamise eest tuleb maksta tasu nagu muudegi hüviste kasutamisel. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks e. raha hinnaks. Intressi protsent näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Lihtintress- Säästu investeerimisest saadava tulu(näiteks intressid või dividendid) võtab inimene jooksvalt välja ja kulutab ära. Valem: | = A x i Liitintress- See tähendab vastupidist- inimene ei võta teenitud tulu välja, vaid jätab selle koos esialgse summaga tulu teenima. Valem: | = [ A x (1 + i)n ] – A | on investeeringule juurde teenitud summa; A on alginvesteering; I on perioodi intressimäär; N on perioodide arv. Tasakaaluintressimäär- Selle korral võrdsustuvad võlakirjade nõudmine ja pakkumine.
4.potensiaalsest maa-ala üldrendist. Rendivahe on eriti suur keskuspiirkonna ümber, kus maarendi hind on alanenud taandarengu tõttu, mis omakorda tuleneb sellest, et aja jooksu elamute olukord halveneb, sellest põhjustatuna jälle kinnisvara omanikud rändavad välja ning see tekitab rendipindade suure kasvu. Majaomanikud ei huvitu remondist, mis suurendab taandarengut ja kinnisvarahindade langust veelgi, mis omakorda viib selleni, et ei olda enam huvitatud piirkonda investeerimisest ning linnaosa taandareneb veelgi, kuni isegi osalise mahajäetuseni. Alates 1970. aastatest on sellised mahajäänud piirkondi hakatud uuendama-eesmärgiga saavutada potentsiaalne maarendi hind. Arendajatel on tulus kokku osta odavalt, allakäinud kinnisvara, maksta ehitajate kulud, hüpoteegi intressikulud ja ehituslaenud ning kokkuvõttes müüa renoveeritud kinnisvara olulise kasumiga. Kuid mitte kõikides piirkondades, kus on
d) maksud, kasumid ja palgad 46. Riigi majanduses kasutusel olev rahamass ilmselt suureneb, kui kommertspangad a) suurendavad reservi varutegurit b) võtavad klientidelt vastu sularahahoiuseid c) suurendavad väljaantavaid laenusummasid d) maksavad hoiustajatele välja sularaha 47. Marx uskus, et kaupade ja teenuste väärtus tuleneb a) nende tootmiseks vajalikust tööjõukulust. b) nende tootmiseks vajaliku tööjõu ja kapitali ühendatud jõupingutustest c) lisakapitali investeerimisest d) tööjõu ekspluateerimisest 48. Kauba nõudlus on elastne, kui a) kogutulu suureneb iga hinnalangusega b) kogutulu langeb iga hinnalangusega c) hinnamuutustel ei ole kogutulule mõju d) nõudluskõver nihkub paremale 49. Konkurents turul on tähtis, sest see a) piirab pakkumise ja nõudluse mõju b) annab tootjatele põhjuse olla effektiivsem c) loob turu, millel tootjad saavad hindu kontrollida d) kõrvaldab kasumimotiivi 50. Riina ostab tavaliselt ühe kasseti nädalas
Rahavoog äritegevusest 2 072,43 211,95 259,14 267,1 274,38 281,75 289,2 Investeerimise rahavood -5 materiaalse põhivara soetamine 196,00 0 0 0 0 0 0 muu põhivara 0 0 0 0 0 0 0 -5 Rahavoog investeerimisest 196,00 0 0 0 0 0 0 Finantseerimise rahavood saadud lühiajalisi laene 0 0 0 0 0 0 0 saadud pikaajalisi laene 3 196,00 0 0 0 0 0 0 muude p/a kohustuste saldo muutus 0 0 0 0 0 0 0
võrdsemates riikides (Taani, Norra) aga ligi 80% juhtudel. Statistika teadagi iseloomustab seda, mis on juba toimunud. Praegused pöördelised majandussündmused võivad mõnda kirjeldatud trendi muuta. Majandusseisakuga kaasnev tööpuuduse kasv üldiselt suurendab ebavõrdsust, samuti võib riikidel tekkida vajadus kärpida sotsiaalprogramme. Teiselt võib seisak pidurdada palgavahede kasvu ja vähendada investeerimisest saadavat tulu. 15 Järgnev graafik iseloomustab Gini indeksi muutust 2005-2006 aastal OECD riikides, kus + tähendab ebavõrdsuse kasvu võrreldes 1985 ja 1995 aastaga ja miinus langust. Graafik 2. Gini indeksi muutus 2005-2006. a. Allikas: OECD, Eurostat Gini indeks iseloomustab sissetulekute ebavõrdsust ühiskonnas. Mida suurem on indeksi arvväärtus, seda suurem on ebavõrdsus: väärtus 0 vastaks olukorrale, kus kõigi
Materiaalne põhivara müük 55 085 75 661 Laenu andmine -1 471 503 -580 172 Saadud dividendid 906 648 906 648 Aktsiate ostmine 0 -2 000 000 Saadud intressid 1 098 1 223 Kokku rahavoog investeerimisest -6 457 214 -12 761 891 Saadud laenud 23 387 847 21 480 008 Laenude tagasimaksed -18 262 798 -23 197 046 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -12 665 021 -13 056 833 Järelmaksu tasumine -88 903 -115 914 Makstud dividendid -3 004 336 -3 994 785
Piisavalt suur käive, 3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi (börsi infosüsteem), 4. Investorid on ratsionaalsed, 5. Täieliku konkurentsi eeldus – maksmäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel. 6. Kõigil võrdne info! 65. Seletage börsibuumi teket. Majanduskasv Turg tõuseb, investorid aktiivsemad Üha enam väikeinvestoreid turul Börsile tulevad need, kes midagi investeerimisest ei tea Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt. Inimesed laenavad raha pangast, et osta (raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma- Inimesed eeldavad et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärispabereid, et hiljem kasumiga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire.
krooni, kui pank pakub Teile 2 aasta jooksul tähtajaliselt hoiuselt 5%? PV = 30 / ( 1 + 0,05 )2 = 30/ 1,1025 = 27,210 (N) Seega, 27210 krooni tuleks täna hoiustada, et Teie soov täituks. Andres Laar 2008 2007 INVESTEERIMINE TULEVIKUVÄÄRTUS e. kui palju ma teenin rahasumma C investeerimisest r- protsendilise tulususega t-ks perioodiks. Arvutatakse valemi abil: FV = C x ( 1 + r )t Näide: Teil on võimalus hoiustada kaheks aastaks 27210 krooni intressimäraga 5%. Kuipalju on 2 aasta pärast raha hoiusel? FV = 27210 x ( 1 + 0,05 )2 = 27210 x 1,1025 = 30 000 Andres Laar 2008 2007 INVESTEERINGUTE HINDAMINE
1. Äritegevuse rahavoog tekib toodangu välja laskisest ja müügist või teenuse osutamisest. Tüüpiline positiivne rahavoog on rahas saadav müügitulu. Tüüpilised väljaminekud on toodangu ja teenuse müügiga ning tootmisega seotud kulud (töötasu ja maksuhulk). Muude ärikuludena on olulisemad reklaamikulu, kindlustus. Normaalselt funktsioneerivas ettevõttes peaks äritegevuse rahavoo lõpptulemus olema positiivne. 2. Investeerimisest saadav rahavoog mis tähendab põhivarade ja väärtpaberite soetamist või nende müüki. Laekumised ehk positiivsed rahavood on põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagastumine, väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud: põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude kustutamine, väärtpaberite ost. Ettevõtte nvesteerimise tegevuse eesmärgiks
kulutab USA algkooli ja keskooli haridusele rohkem kui ei kunagi varem. Majandus Vastavalt riikliku majandusbüroo uuringutele, kannatas majandus languse all, mis vältas märtsist 2001 kuni novembrini. Inflatsioon Bushi aegadel 2-3%-iga aastas jäi rekordiliselt madalaks. Retsessioon ja mõnede hindade langus viis mõningasele deflatsiooni kartusele 2001 keskpaigast kuni 2003 aasta lõpuni. Pikajaalised probleemid tekkisid ebaadekvaatsest investeerimisest majandustaristusse, kiiresti kasvasid tervishoiu ja pensionite kulu, tulenesid vananevast rahvastikust, samuti tekkisid kaubandus ja eelarve defitsiidid. Bushi administratsiooni all kasvas produktiivsus keskmiselt 3.76% aastas, mis suurim selline kasv 10 aasta jooksul. Samal ajal, kui SKT paranes langusest, mida mõned peavad Clintoni süüks, on vaesus aiana kasvanud. Rahvastiku protsent allpool vaeseuspiiri kasvas pidevalt 4 esimesel Bushi valitsusaastal
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast, 2) intressimäärast, 3) väärtpaberiindeksist, 4) valuutavahetuskurssidest, 5) krediidi- ja muudest riskidest, 6) kauba või väärismetalli börsi- või turuhinnast. 86. Mis iseloomustab riskikartlikku investorit? Kui riskantse investeeringu oodatav tulu võrdub investeeritava summaga, siis loobub investeerimisest. 87. Mis tähendab riskikartlikkus? Riskikartlikkus tähendab, et investorid eelistavad alati madalamat standardhälvet kõrgemale. Oluline on välja arvutada ka oodatav tulumäär. 88. Milles erineb absoluutne riskikartlikkus suhtelisest riskikartlikkusest ja mis inimesi valdavalt iseloomustab? Investori absoluutne riskikartlikkus (absolute risk aversion) on investori kasulikkusfunktsiooni omadus, mis iseloomustab riskantsetesse aktivatesse investeeritud
-intressid I =tulu enne makse EBT -maksud T taxes =puhaskasum NI net income -eelisaktsiate dividendid =kasum lihtaktsionäridele -lihtaktsionäride dividendid =reinvesteeritav kasum Rahavoogude aruanne: Raha algseis Põhitegevusest + sissetulekud -väljaminekud Investeerimisest finantseerimisest 5 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm = raha lõppseis Finantskeskkond: Finantsjuht peab tundma keskkonda ja turgusid, kus ettevõte tegutseb. Ettevõttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja
Baumoli mudel kujutab endast lihtsat optimeerimisülesannet, mille eesmärgiks on minimeerida raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%
Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID. KASSAVOOG – iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital – aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aažio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA
Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID. KASSAVOOG iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aazio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA
Eelkõige seis- neb see võimaluses jaotada oma püsikulusid suuremale tootmismahule, vähendades tarnitava ühiku Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR omahinda ning sellest tulenevalt üldjuhul ka müügihinda. Kui tarnijale garanteeritakse suured hanke- mahud, on ta rohkem huvitatud investeerimisest ressurssidesse või protsessidesse klienditeeninduse parendamiseks. Tarnijatel, keda ostja pidevalt teise vastu välja vahetab, selline motiiv puudub. On selge, et kui tarnijate arvu vähendatakse, suureneb ostja risk. Seetõttu kaasnevad tarnijate arvu vähendamise programmidega peaaegu alati ranged tarnijate hindamise, valiku ja kategoriseeri-
annaabi.ee 
