Ülessanne Kas antud hulkade omadused on rekursiivselt invariantsed: 1. Sisaldab vähemalt 3 elementi 2. On tühi 3. On lõputu 4. On rekursiivselt loenduv (RL) Millised neljast omadusest: on rekursiivne on rekursiivselt loenduv omab rekursiivst täiendit omab rekursiivselt loenduvat täiendit on antud hulkade põhjal 1. A = {x | x on paarisarv} 2. B = {x | x on väiksem kui 100} 3. C = {x | x on algarv} 4. D = {x | Wx on tühi} 5
nimtatakse planimeetriaks ja ruumis paiknevaid kujundeid uurivat haru nimetatakse vastavalt stereomeetriaks.Elementaargeomeetria lähtub kolmest põhikujundist: punktist, sirgest ja tasandist. Punkte tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega (A, B, C jne), sirgeid väikeste ladina tähtedega (a, b, c jne), tasandeid väikeste kreeka tähtedega (α, β, γ jne). Topoloogia on matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes. Kujundi all mõeldakse topoloogias punktihulka, mille alamhulgad rahuldavad teatud aksioome. Neid kujundeid nimetatakse topoloogilisteks ruumideks. Topoloogia on nn kõige üldisem geomeetria. Topoloogia peamine ülesanne on tuua välja ja uurida ruumide selliseid topoloogilisi omadusi, mis ei muutu topoloogilistel teisendustel - topoloogilisi invariante. Tähtsaimate topoloogiliste invariantide hulka kuuluvad näiteks sidusus, kompaktsus, mõõde,
baaselemendid ja nende omavahelised seosed. V : VÄÄR 10. Psüühikahäire kujuneb diateesi-stressi mudeli kohaselt välja nagu iga teine haigus, st sellel on oma kehaline põhjus (nt ajuvigastus, kaasasündinud vajakajäämised aju närviülekannetes). V :VÄÄR 11. Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt registreeritud andmeid ilma, et tal oleks vaja teostada mõtlemisele sarnaseid protsesse leides keskkonnast muutumatud ehk invariantsed tunnused. Selliselt seletab tajukujundi moodustumist V: Õkoloogiline tajuteooria 12. Geshtaldi organiseerimise seaduste hulka ei kuulu: V : ERISTAMINE 13. Spontaanne ____________ on kustutatud tingitud refleksi uuesti ilmumine peale mõne aja möödumist. V: TAASTUMINE 14. Protseduurilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. V: VÄÄR 15
Inimene ise neid protsesse ei teadvusta, kuid teadvustab endale lõpptulemuse ehk tajutavate esemete või keskkonna omadusi. · Otsene taju ehk ökoloogiline tajuteooria (James J. Gibson) Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt reageeritud andmeid (aistinguid) ilma, et tal oleks vaja teostada mõtlemisele sarnanevaid protsesse. Ainus, mida tuleb teha, on leida keskkonnast need muutumatud ehk invariantsed tunnused, mis määravad üheselt ära selle, mis objektiga on tegemist. Tajukujund tekib läbi kahe infotöötluse võimaluse: · "Alt-üles" töötlus Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt üksiktunnuste avastamine ja seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassifitseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud
PLM Product Lifecycle Management; CAT Computer Aided Testing; CAPP Computer Aided Process Planning; CAD Computer Aided Design; MRP Material Requirements Planning; CAQ Computer Aided Quality Assurance; CAx Computer Aided anything; ERP Enterprise resource planning; CRM Customer Relationship Management; DMU Digital Mock-Up; MRP II- Manufacturing resource planning. Topoloogia matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes. Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega ja uurimisobjektideks on kujundid. Top-Down modelleerimine asmeline disain, süsteemi osadeks jagamine, et saada ülevaade alamsüsteemidest (väiksed osad liidetakse tervikuks) Bottom-Up modelleerimine süsteemide kokku panemine, et saada suuremaid süsteeme (ühe osa ümber liidetakse teised) Liidesed: IGES, SET, PDDI, PDES, STL Võimaldavad siduda erinevaid
See kõver annab igati sileda pinna ja on planning, ; CRM-Customer Relationship Management; DMU- sobiv aerodünaamiliste profiilide konstrueerimisel 19. NURBS digital mock-up ; MRP 2- Material Requirements Planning (Non-uniform rational basis spline) Suurem B-spline üldistus 5. Topoloogia on matemaatika haru, mis uurib kujundite kirjeldamaks peaaegu kõiki jooni ja kujusid. Paindlikkus ja omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes. täpsus lubab NURBS mudeleid kasutada paljude "downstream" Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega. protsesside juures. Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid. 6. 20.Tolerantside mudel, Funktsionaalne mudel, Füüsikaline Kasutaja graafiline sisend/väljundseade Liidesed teiste mudel 21. n järku kõveraid saab üldistada kontrollpunktide abil.
r r r - D dS = dV - Gaussi teoreem vektori D jaoks; r r r r dD r r - H dl = ( j + )dS - vektori H tsirkulatsiooniteoreem; dt r r r - B dS = 0 - Gaussi teoreem vektori B jaoks. Maxwelli võrrandid on lineaarsed, sisaldavad voolu pidevuse võrrandit, on invariantsed Lorentzi teisenduste suhtes, on mittesümmeetrilised elektri- ja magnetväljade suhtes. Maxwelli võrranditega kirjeldatav elektromagnetväli on võimeline iseseisvalt eksisteerima ja levima ruumis elektromagnetlainete kujul. Need on ristlained, mis levivad c r r kiirusega v = (valguse levimiskiirus vaakumis), kus vektorid E ja B on µ
Esimese süsteemi igale elemendile vastab ainult üks teise süsteemi element ja ühe süsteemi igale seosele ainult üks seos teises - ja vastupidi. nt. kaks graafi on isomorfsed, st. omavad ühesugust struktuuri vaatamata erinevale välimusele. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. 7. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses
77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. Tõkkele langevad lained levivad geomeetrilise varju piirkonda. Seletuse aluseks on Huygens-Fresneli printsiip. Igat ruumipunkti võib vaadelda uue keralaine allikana. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 1) Relatiivsusprintsiip. Kõik loodusseadused on invariantsed üleminekul ühest inertsiaalsest taustsüsteemist teise. 2) Vaakumis on valguse kiirus ühesugune kõikides taustsüsteemides. 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest
t divD = D rotH = j + t divB =0 9 Materjalivõrrandid D = 0 E B = µµ0 H j = ( E + E*) Maxwelli võrrandid on lineaarsed võrrandid, millest tuleneb superpositsiooni printsiip; sisaldavad pidevuse võrrandeid; võrrandid on invariantsed Lorentzi teisenduste suhtes ehk valguse lähedastel kiirustel ei muutu Maxwelli võrrandid üleminekul inertsiaalsetes taustsüsteemides; võrrandid on mittesümmeetrilised elektri- ja magnetväljade suhtes; nendest võrranditest järeldub elektromagnetlainete olemasolu 4.3. Elektromagnetlained, nende levimiskiirus ja omadused Elektromagnetväli on võimeline iseseisvalt eksisteerima ja levima ruumis elektromagnetlainete kujul. Omadused:
Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ ajavahemikku t jooksul,siis kiirusvektor: V¯=lim S¯/t=dS¯/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud
- k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus μ – hõõrdetegur 8. Galilei teisendused. Joonis, kaks noolt üles. Invariantsed galilei teisendused? x(prim)=x-vt. Seotud newtoni seadustega. Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Kokkuleppeliselt võetakse paigalolev süsteem, x teljed langevad kokku Punktmassi y ja z koordinaadid on paralleelsed, x koordinaadid erinevad.
Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori algja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S ajavahemikku t jooksul,siis kiirusvektor: V=lim S/t=dS/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega
deformeerib. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega Fe = - kx , k –jäikustegur. Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus μ –hõõrdetegur 8. Galilei teisendused. Invariantsed galilei teisendused. Seotud newtoni seadustega. Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Kokkuleppeliselt võetakse paigalolev süsteem, x teljed langevad kokku Punktmassi y ja z koordinaadid on paralleelsed, x koordinaadid erinevad. x’=x-v0t ⃗r ’= ⃗r −⃗v t
seisab paigal. Newtoni II seadus: kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F ⃗=ma ⃗, kus F on resultantjõud, a on keha kogukiirendus ja m on keha muutumatu mass. Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. (F_12 ) ⃗=-(F_21 ) ⃗. Kui jõud mõjuvad erinevatele kehadele, ei saa neid kokku liita. 6, Galilei teisendused. Invariantsed galilei teisendused. Seotud newtoni seadustega. Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Kokkuleppeliselt võetakse paigalolev süsteem, x teljed langevad kokku Punktmassi y ja z koordinaadid on paralleelsed, x koordinaadid erinevad.
nende paindumist tõkete taha. Tõkkele langevad lained levivad geomeetrilise varju piirkonda. Seletuse aluseks on Huygens-Fresneli printsiip, mille kohaselt võib igat lainefrondi punkti vaadelda uue ele- mentaarlaine allikana, millest lähtuvad sfäärilised sekundaarlained igas suunas. Nende keralainete tõttu võivad lained painduda tõkete taha. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 1. Relatiivsusprintsiip. Kõik loodusseadused on invariantsed üleminekul ühest inertsiaalsest taustsüsteemist teise. 2. Vaakumis on valguse kiirus ühesugune kõikides taustsüsteemides. 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendus- valemid. Sündmus on koordinaatidega määratud punkt, mis kuulub mingile objektile. Vaatame sündmuse -telje koordinaati mõlemas taustsüsteemis
Igas sihis on siis ühesugune arv molekule. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? Analoogiliselt teisendades: a. Relatiivsusprintsiip. Kõik loodusseadused invariantsed üleminekul ühest Igas ruumisuunas liigub siis igal ajahetkel 1/6 molekulidest. Olgu Absoluutne temperatuur on võrdeline molekuli keskmise kineetilise energiaga ja selle läbi ka kogu gaasi inertsiaalsest taustsüsteemist teise
Kiire faas eeldab mitme RRMi (ribosoomi äratundev motiiv) omava polü(A)-ga seonduva valgu sidumist PABPII, mis seondub lühikesele A sabale ning stimuleerib PAPi järgnevaid A jääke polümeriseerima. (3) RNA splaisimine. 35. Nimeta keemilised reaktsioonid, mis on pre-mRNA splaisingu taga. Missugused on need 3 staadiumit, mida katalüüsib splaisosoom? RNA splaisimine. Introni 5' otsast on invariantsed nukleotiidid GU ja 3' otsas AG. Sagedane on ka 3' otsa lähedal esineb ~15b pürimidiinirikas ala. Adenosiinne hargnemispunkt (branch point) on samuti invariantne ning reeglina asub 20-50 bp kaugusel 3' splaissaidist. Introni keskkosa rolli ei mängi. Pre-mRNA splaissingus osalevad 5 väikest U rikast tuuma RNAd (snRNA) (tähist U1,...,U6; v.a U3), mis on assotseerunud tuuma ribonukleopartikli valguga (snRNP). Splaissingus hädavajalik on U1 5' otsa ja pre-mRNA 5' splaissaidi paardumine
omavad ühesugust struktuuri vaatamata erinevale välimusele. Parim näide on keemia isomeerid. Isomorfismist saab rääkida ainult selliste objektide puhul, mille on struktuur – st on määratletud komponendid ja nende vahelised seosed. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed. Isomorfism on üks homoformismi vorm. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide 6 süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. Variant – mitu tähendust, mitu varianti (hallivatimees, haavikuemand-jänes)
зависимо от того, что зрение воспринимает вблизи объект огромным, а в дали с размером мыши (это мы понимаем с младенчества 6-8 месяцев). Ühe seisukoha järgi on inimesed tundlikud objektide omaduste suhete vastu objektitega, mis sõltumata vaatlustingimustest on invariantsed, muutumatud (=> понимаем, что объект отдален и на столько, благодаря окружающим предметам). Teine seisukoht väitab, et kuna väikesed lapsed siiskinka eksivad objektide omaduste hindamisel, on taju kontantsus elukogemuse ja õppiise tagajärg. See, mida me näeme (värvus suurus, kalle jne) mingis kujutise punktis, ei sõltu üksnes punkti füüsilisest omadusest, vaid ka sellest, millised onpunkti ümbrusest kujutise osade
Seejärel lisanduvad kompleksile vähemalt 3 valku: lõikamist stimuleeriv faktor, 2 lõikamisfaktorit ning polü(A) polümeraas (PAP), mis seondub kompleksile vahetult enne lõikamist. PAP liidab omavahel lõikamise ja polüadenüülimise protsessid, nii et lõigatud transkript saab koheselt polüadenüülitud. Polüadenüülimine toimub kahes etapis: 1. 12 A lisamine toimub väga aeglaselt 2. kiire 200 või enama A lisamine. (3)RNA splaisimine. Introni 5' otsast on invariantsed nukleotiidid GU ja 3' otsas AG. Adenosiinne hargnemispunkt (branch point) on samuti invariantne. Pre-mRNA splaissingus osalevad 5 väikest U rikast tuuma RNAd (snRNA) (tähist U1,...,U6; v.a U3), mis on assotseerunud tuuma ribonukleopartikli valguga (snRNP). Splaissingus hädavajalik on U1 5' otsa ja pre-mRNA 5' splaissaidi paardumine. U2 roll on splaisingus branch point'I kõrval asuva konserveerunud
Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. 6.2.4. Püsivus ehk konstantsus Tajutavate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. (kass jääb kassiks nii lähedalt kui kaugelt vaadates) Püsivusnähtusi seletatakse kahel viisil: 1) Inimesed on tundlikud objektide omaduste suhete vastu teiste objektidega, mis sõltumata vaatlustingimustest on invariantsed, muutumatud. 2) Kuna väiksed lapsed siiski ka eksivad objektide omaduste hindamisel, on taju konstantsus elukogemuse ja õppimise tagajärg. Üks seisukoht ei välista teist. 6.2.5. Ruumiline vastastoime See, mida me näeme (värvus, suurus, kalle jne) mingis kujutise punktis, ei sõltu üksnes punkti füüsilistest omadustest, vaid ka sellest, millised on punkti ümbruses olevate kujutiste osade omadused. Naaberalad avaldavad teineteisele toimet. 6.2.6
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks
ärritajate kompleksi • neis osaleb harilikult suurem hulk neuroneid ja lihaseid • tihti vajavad koordineerimist kesknärvisüsteemi (peaaju) poolt. • Lendamine • Ujumine • Jooksmine • Hüppamine • Söömine K. Lorenz väitis 1930.-40. aastail, et loomade kogu käitumine, ka keerulisem, koosneb lihtsamatest nn fikseeritud tegevusmustritest (FAP – fixed action pattern, Erbkoordination), mis olevat • sünnipärased, pärilikud • invariantsed, stereotüüpsed (ei varieeru eri isendite vahel ega ühel isendil) • automaatsed (kutsutakse esile väliskeskkonna ärritajate poolt, kuid peale käivitumist toimuvad keskkonnast ja isendi tahtest sõltumatult, automaatselt). Täpsemalt eristas Lorenz hallhane munaveeretamiskäitumises kaht komponenti: • fikseeritud komponent: noka tõmbamine koos munaga enda poole. Toimub alati lõpuni, sõltumata sellest, kas muna alles on
vajalikkuses, täielik allutatus kriitiikale). Õigusfilosoofia olemuslik küsimuseasetus on alati küsimine õige õiguse või õige õiguse idee järele deontoloogiline küsimuseasetus (Vecchio). Küsimused ntks kunstlik viljastamine vms ja selle õiguslik sisuse õigusfilosoofiliselt ja õigusdogmaatiliselt. Objekt -> vaatlus -> protokoll -> seaduspärasus -> teooria Õigusteaduse uurimise objekt ei ole püsiv, mistõttu puudub teadusele omane invariantsus (on samas invariantsed omadused). Õigusteooria püüab olla loodusteaduslikult eksaktne teadus. 20. Sajandil pidi õigusteadus saama valitsevast positivistlikust õigusfilosoofiast, ühiskondlikke fakte loodusteadusliku täpsusega uurivaks õiguslikuks teaduseks. 7 Kaufmann õigusteooriat ja õigusfilosoofiat eristab esimese orienteeritus õiguslike nähtuste vormilistele ja ja teise suunatus nende sisulistele küsimustele
Ulatuslik U4 ja U6 snRNAde omavaheline paardumine vastavates snRNP kompleksides tekitab multivalk-RNA kompleksi, mis interakteerub U5 snRNPga. U4/U5/U6 kompleks assotseerub seejärel eelnevalt moodustunud U1/U2/premRNA kompleksiga moodustades splaisosoomi. Pärast splaisosoomi moodustamist viib snRNPde ja pre-mRNA ulatuslik paardumine U1 ja U4 snRNPde vabastamiseni. 44. Mis on GT-AG reegel? Intron algab GU-ga ja lõppeb AG-ga, need on ainsad peaagu invariantsed nukleotiidid intronis. 45. Kirjelda mehanismi, mille abil tuumsest pre-mRNAst kõrvaldatakse intronid. Splaisingu vaheühendite analüüsi tulemusena on jõutud avastuseni, et eksonite splaising toimub kahe järjestikuse transesterifikatsiooni reaktsiooni tulemusena. Intronid eemaldatakse lariaadi (lasso, silmus, ling)- sarnase struktuurina, kus introni 5'otsa guanosiin (G) on ebatavalise 2'-5'fosfodiestersideme abil introni 3' otsa adenosiini (A) küljes
[lk 278]. Trigonomeetriliste funktsioonide korral tuleb jällegi funktsiooni graafiku teisenda- mine suuresti abiks – nimelt on siinus- ja koosinusfunktsiooni graafikud mitmete geomeetriliste teisenduste suhtes invariantsed ehk teisisõnu neid parajal määral nihutades ja peegeldades saame jälle uuesti samad funktsioonid. Nii aitab teisen- duste raames mõtlemine hästi meeles hoida siinus- ning koosinusfunktsiooniga seotud valemeid. 242
annaabi.ee 
