Artikli analüüs tööelukvaliteedi juhtimises Birgit Lepp Personalijuhtimine a. Miks on nendes kahes sektoris (õed ja ettekandjad) seksuaalse ahistamise juhtumid eriti keerulised? b. Mis on õdede ja ettekandjate enda arvamus seksuaalsest ahistamisest (vastavalt artiklis esitatud intervjuudele)? c. Kas õed ja ettekandjad peaksid seksuaalset ahistamist aksepteerima kui nende normaalne "töö osa"? d. Kuidas peaksid õed ja ettekandjad käituma, kui neid selline käitumine häirib?
konkreetseid küsimusi, kasutatakse standardseid hindamise vorme, tehakse märkmeid intervjuu ajal ning ei anta vihjeid, et kandidaat teeks ennatlikke järeldusi. Samuti võiks mõelda ka simulatsioonivaliku peale, mis on efektiivne, kuid kulukas. (tööjõu valiku viisid, õp. lk 140-142) 3. PROBLEEMI LAHENDAMINE Sirlel peaks värbamisel kasutama massimeediat või tööbüroosid, et töötaja kiiremini leida. Sirle võiks panna põhirõhu intervjuudele ja kandidaatide cv-dele, millest lähtudes on võimalik leida nõutavate omadustega kaubamaja juht. Samuti tuleks rõhku pöörata ka töökoha parendamisele (korraldades koolitusi, üle vaadata palgapoliitika ja ergutussüsteem), et inimestel oleks võimalik areneda ja olla motiveeritud, mis oleks jätnud Martini lojaalseks ning oleks ehk ära hoidnud soovi sellest organisatsioonist lahkuda.
Sirle jaoks oleks see kindlasti hea variant, sest see säästaks teda ennast suurematest jõupingutustest ning kandidaadid oleksid kindlasti piisavalt kvalifitseeritud ning võimekad (Tööjõu värbamine, õp. lk. 138-139). 3. Probleemi lahendamine Sirle peaks värbamisel kasutama kuulutusi/massimeediat või tööbüroosid/era-agentuure, et leida piisavalt kvalifitseeritud ning Martinile vastav töötaja kiiremini. Põhirõhu võiks panna kandidaatide CV-de läbivaatamisele ning intervjuudele, millest lähtudes on võimalik kaubamajale nõutavate oskuste ja kogemustega juht leida. Samuti tuleks suurt rõhku pöörata ka töökoha parendamisele, sest ei ole kindlalt teada, mis täpselt Martinit edasi liikuma sundis (võis tunda, et arenguvõimalused pole piisavad, probleem võis olla palgasüsteemis, nt konkurent pakkus suuremat palka jm). Selleks tulekski korraldada erinevaid koolitusi, keskenduda töötajate motiveerimisele ja vaadata üle töötajate palgad, et inimestel oleks
piiluda "läbi ajakirjandusliku lukuaugu" nii hollywoodlikku sädelust ja glamuuri kui ka vippidega seotud skandaale. Kroonika on alati kohal kõikvõimalikel seltskonnaüritustel - suurejoonelisest presidendiballist eri firmade tähtpäevabankettideni välja. Kroonika luusib nii Eurovisiooni lauluvõistluse kui ka muude suurkontsertide telgitagustes ja kuluaarides ning kirjutab sellest, mida teised meediakanalid ei pruugi märgata. Lisaks huvipakkuvatele persooni-intervjuudele sisaldab ajakiri kommenteeritud telekava ja tervele perele mõeldud ristsõnu ning nädala horoskoopi.Eesti populaarseimat ajakirja teeb 20liikmeline toimetus, mida juhib peatoimetaja Margus Müil. Kroonika - see on hea ajakiri uudishimulikule inimesele põnevatest isikutest. Nimetatud ajakirjandus väljaannete tiraazi kasv läbi aastate. 3 Millest ajaleht või ajakiri koosneb? Artikkel on põhiline arutlev ajakirjanduszanr, mida kasutatakse ühiskonnaelu
külgedele. Esimees arvutab välja keskmised ning teatab, millised tehnilised pakkumised on ületanud aktsepteeritavuse künnise 65% maksimumhindest. Kõikidele firmadele, kelle pakkumine ületas 65% künnise, saadetakse kutse intervjuule, milles on nimetatud intervjuu toimumise aeg ja koht ning oodatud esindajad. Enne intervjuud tuleb komisjonil kokku leppida võimalikes küsimustes. Intervjuudele järgneb hindamine, kusjuures nende soovitav osakaal kogu tehnilisest pakkumisest on 20%. Finantspakkumised avatakse ainult nendel konkureerivatel firmadel, kelle tehnilise pakkumise hinne pärast intervjuusid on vähemalt 65% maksimumhindest. Finantspakkumiste hindamise meetodeid on kaks: Global Price metoodika korral lahutatakse kogumaksumusest hüvitised. Unit Price metoodika puhul jagatakse töötasude summa tööpäevade arvuga.
maitsest) ja mis tema arvates võiksid huvitada ka teisi. Ta on saanud koos töötada (ja töötab praegugi) väga heade professionaalidega. Mis põhiline- teda on lastud katsetada. Teda on usaldatud. See on kõige olulisem. Kõige raskem on vaataja tähelepanu köita ja süda võita ilma kompromissideta tabloidiga, kuigi seda on kõige odavam teha. Ta ei taha väita, et see peaks andma õigustuse pikkadele igavatele lohisevatele intervjuudele mõnel väga olulisel teemal, aga neid sisulisi jutte ja saateid tuleb ka osata teha ja müüa. Nii et eks ka tegijad ole süüdi, et vaatajatel olulised asjad sageli vaatamata jäävad. Sõnumi ja habemega heerosest ekraanil üksi enam ei piisa. Televisioon aastal 2005 on hoopis midagi muud, kui ta oli 1985, muutunud on ka vaataja vastuvõtlikkus. Aeg-ajalt tundub, et tegijad õigustavad oma olulise sõnumiga saateid vaid sisuga, pööramata tähelepanu nüüdisaegsele pildikeelele,
1. Kvalitatiivse uuringu eripära (lk. 15-24) Kvalitatiivne uuring uuritakse inimesi või süsteeme nendega suheldes või neid regulaarselt jälgides. Andmed saadakse vaatluse, intervjuu, sõnalise suhtlemise kaudu; keskendutakse tähendustele ja tõlgendustele. Sh eluloouurimus, etnograafia, juhtumiuuring, tegevusuuring. Puudub üks kindel taustteeoria. Nähtusi uuritakse nende enda loomulikus keskkonnas, nähtusi püütakse tõlgendada ja mõtestada. Lisaks intervjuudele ka pildid, avatud vaatlus, ka dokumentide, piltide analüüs. Sotsiaaliseid ilminguid uuritakse holistlikult. Pigem laiad panoraamvaated kui mikroanalüüsid. Erinevab kvanitatiivsest uuringust, kus kasutatakse meetodeid mis võimaldavad kvantitatiivset meetodit, arvulist mõõtmist, standard ankeedid, testid, mõõtmised vms. Järeldused statistilise analüüsi põhjal. Sageli püütakse kombineerida.
mitte ei kuulu sinna gruppi ka leopardid, lõvid ja ninasarvikud. Ühene välistab vastupidise reegel ek reegel või mõiste ei saa omada rohkem kui ühte tähendust. 2. Teleoloogiline ehk eesmärgipõhine tõlgendamine, siin pööratakse tähelepanu reegli või printsiibi mõtte ja eesmärgi leidmisele, jättes sõnade tähenduse tahaplaanile. Siin on ettevalmistusmaterjalil palju kandvam roll, kuna need on ainsad allikad lisaks intervjuudele autoritega, mis annavad võimaluse leida õigusakti sätete mõte ja eesmärk. 3 5. Solicitor vs Barrister Ajalooliselt jaguneb Ühendkuningriikide juristkond kaheks: Barristerid ehk advokaadid kes võivad klienti esindada kohtus ja neid saab valida õigusmõistmisega seotud ametitesse. See amet on päritav ehk käib isalt pojale.
Ühe lätlasega koos tulime rongiga Tšernobõlist Riiga. Pileteid meil ei olnud, asi ei olnudrahas aga pileteid lihtsalt ei müüdud. Aga Riiga me jõudsime, sealt edasi tulin bussiga ja hääletades.“ (Georg Konksi. Intervjuu. Helisalvestis. Võru, 03.märts 2013) 6. KOKKUVÕTE Ma olen väga rahul oma valitud teemaga ja ma arvan, et ma täitsin oma eesmärgid. Ma tean nüüd, kuidas on eestlased seotud Tšernobõliga ja tänu nendele intervjuudele sain ma ise Tšernobõlist palju rohkem teada. Olen tegelikult päris üllatunud sellest, kui palju teavad eestlased Tšernobõlist, kuna enamus küsitlustele vastanuist vastasid õigesti. Ainukene asi mis on mu südamel, ma ei saanud teada, mis seal tegelikult juhtus. Kuidas sai tegelikult seekatastroof alguse ja mis on need asjad mida siiamaani varjatakse. Seda ei tea keegi. Lisaksin siia lõppu Helle Tiikmaa sõnad, mille üle ma tõsiselt mõtlema jäin. „Milleks
arvamusele ja kogemusele, populaarteadusliku teksti elemendid. Ajakirjalikule stiilile vastandub akadeemiline stiil (pigem vastandub ilukirjanduslik stiil), mille puhul kasutatakse spetsiifilisi erialatermineid, järgitakse kindlaid teksti ülesehituse reegleid, kasutatakse joonealuseid viiteid. Stiililt võib ajakirja Kultuur ja Elu artiklid jagada tinglikult kolmeks: intervjuud, kirjeldused/jutustused ja esseelaadsed lood. Intervjuudele on iseloomulikud suunavad küsimused üldsusele huvipakkuvatel teemadel. Oluline on ka, et kajastust leiaksid ajakirja põhiteemad rahvuslus, ajalugu, kultuur. Samuti esitab intervjueerija küsimusi nii, et neile oleks võimalik pikemalt vastata. Ühe küsimuse vastus moodustab tüüpilises Kultuuri ja Elu artiklis reeglina ühe tervikliku lõigu. Näiteks intervjuus Mart Raukasega (4/2010) on esitatud küsimus: ,,Millal te üldse hakkasite mõistma,
Ettevalmistamise faas: Ettevalmistamise faasis analüüsib pakkumise peakorraldaja ettevõtte strateegiat ja äriplaani, seejärel pannakse koostöös ettevõttega paika aktsia positsioneering ehk lugu sellest, miks peaks investor just selle ettevõtte aktsiat ostma. Kõige töömahukam ülesanne ettevalmistavas etapis on juriidilise, finants- ja ärilise auditi korraldamine ettevõttes. Tuginedes auditi materjalidele ning juhtkonnaga peetud intervjuudele, koostavad ettevõte, peakorraldaja ja juriidiline nõustaja avaliku pakkumise prospekti. Samuti laseb peakorraldaja selles etapis teha ettevõtte aktsia esialgse hindamise, kasutades diskonteeritud rahavoogude analüüsi ja sarnaste ettevõtete suhtarvude võrdlust. Järgnevalt toimub potentsiaalse huvi väljaselgitamine kutseliste investorite hulgas. Selleks teeb peakorraldaja kutseliste investo-
pretendeerivale kirjandusele. Uurimistöös ei viidata ajaviiteajakirjade artiklitele ega populaarteaduslikele raamatutele, kui see ei ole uurimistöö teema seisukohalt vajalik. Kõige lihtsamini saab teaduslikul ja mitteteaduslikul kirjatükil vahet teha selle järgi, kas tekstis esinevad viited või mitte. Uurimistöös võiks kasutada allikaid, kus esinevad viited. Erandite alla käivad viited arhiivimaterjalidele, sõnaraamatutele, intervjuudele, arvamustele ja teistele originaalallikatele, aga ka eelpool nimetatud mitteteaduslikele tekstidele, kui viimased on osa uurimistöö teemast (näiteks, kui uuritakse kooliõpilaste probleemide kajastamist peredele suunatud ajakirjades). Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena
perifeerse mõjustustee reeglite osakaal ja vastupidi. 7) Hoiaku tegevuse postulaat - tsentraalse mõjustustee abil loodud või muudetud hoiakud on püsivamad, jäävad kaitstumaks veenmise suhtes ning avaldavad tunnetusele ja käitumisele suuremat mõju kui hoiakud, mida on loodud või muudetud perifeerse mõjutustee abil. Hoiakut: 1) Eksplitsiitsed - väljenduvad inimeste avalikes ütlustes, hinnangutes, vastustes ankeetidele ja intervjuudele. 2) Implitsiitsed - tulenevad automaatsetest assotsiatsioonidest objekti ja ninnangu vahel ning väljenudvad reaalsetes toimingutes ja inimeste reaktsioonides ning valikutes. Oluline reklaamteates sisalduv info vastuvõrutegurina teatele (Gardneri, Mitchelli, Russo mudel): 1) Suunatud tähelepanu hulka - madal või kõrgendatud tähelepanu. 2) Teates sisalduva teabe töötlusstrateegiat - margi / brändi töötluse strateegia või mittemargitöötluse strateegia.
kuivõrd on kirjapandu usaldusväärne? – Esinduslikkus – kas dokument “tüüpiline”, võimaldab üldistust? – Tähendus – mida dokumendis öeldakse, kas saad sellest aru? Dokumendianalüüs II • Dokumendianalüüs võib olla: – Täiesti eraldi meetod, kus igat dokumenti (tema sisu, tähendust, loomise konteksti ja autorlust) analüüsitakse eraldi – Lisa-meetod näiteks lisaks kvalitatiivsetele intervjuudele – Dokumente võib analüüsida: diskursuse- ja kontentanalüüsiga • Millal antud meetodit valida? – Valdkonnapoliitikate ja poliitiliste otsuste analüüs – Seadustekstide ja regulatsioonide (nt. rahvusvahelised) analüüs – Soovid analüüsida institutsionaalseid diskursusi – Soovid teha organisatsiooni-analüüsi ja interv. jääb väheseks • Praktiline pool: – Sobilike dokumentide leidmine probleem: mitte kõik pole internetis, tuleb minna arhiivi
Intervjuu Mercaga. 161 Intervjuu Anti Pathique’iga. 162 Intervjuu Freddy Grenzmanniga. 34 Naispunkarid ENSVs Senises punkajalookirjutuses ja historiograafias torkab silma, et aktiivseimad ja tuntuimad punkarid on peaaegu eranditult mehed. Ainsaks tuntumaks naispunkariks võib pidada punkpoetessi Mercat (Merle Jääger), kes oligi tegev eelkõige luule- mitte muusikavallas. Seetõttu soovisin käesoleva bakalaureusetööga uurida, intervjuudele toetudes, milliseks peavad ENSV punkliikumises osalenud naiste rolli pungis. Intervjueeritute hinnangul oli naispunkareid punkarite kogumassist umbkaudu 10-20%. Intervjueeritavad on üldiselt seisukohal, et naispunkareid oli oluliselt vähem kui meespunkareid, kuid seda kallutatust tollal üldiselt enda jaoks ei teadvustatud. Kindlasti aitavad naiste vähesusele pungiskenes kaasa traditsioonilised soorollid: mehed on
klientide vajadustele. Investorid kasutavad hoone kvaliteedi hindamiseks sisse ostetavat tehnilist ülevaatust ning lähtuvad otsuse tegemisel parenduste võimalikust maksumusest. Ehitusmaterjalide kvaliteediga seoses rõhutatakse erinevate hoonete osas ka väga palju keskkonnasäästlikkust ja rohelist mõtteviisi. Seejuures kasutatakse enda hoone turundamiseks ning madalate kõrvalkulude reklaamimiseks ka kõikvõimalikke kvaliteedimärgiseid. Intervjuudele vastanud ettevõtete esindajad nentisid, et tänu uutele tehnoloogiatele on hooned efektiivsemaks muutunud, kuid samal ajal on uute tehnoloogiate rakendamine ka kallim. Küsimuse osas, kas büroohoonete keskkonnasäästlikkuse suunas liikumise põhjustajaks on pigem soov hooned efektiivsemaks muuta ja pikas perspektiivis rohkem kasumit teenida või on tegemist pigem turundusliku efektiga, et üürnikke just enda majja võita, jäid intervjueeritavad erinevatele seisukohtadele
Homoseksuaalsuse põhjustena on välja pakutud rohkesti vastuolulisi tegureid. Näiteks: isa asend perekonnas - nõrk, vaenulik, mittearmastav, isa puudumine; ema asend perekonnas - nõrk, domineeriv, liighoolitsev, ükskõikne; lapse asend perekonnas - üksiklaps, vanemad lapsed, nooremad lapsed, rohkem vendasid, rohkem õdesid (Homoseksuaalsus 2007). Nende teooriate suurimaks puuduseks on tuginemine intervjuudele, kus küsitlejail on kerge esitada suunavaid küsimusi (Homoseksuaalsus 2007). Lapsepõlveaegset vastassoole tüüpilist käitumist (childhood cross-sex-typed behavior; childhood gender nonconformity) esineb nii tüdrukute kui poiste seas ning sellised lapsed võivad täiskasvanuna olla nii hetero- kui ka homoseksuaalsed. Kuid homoseksuaalid meenutavad enda lapsepõlvest oluliselt rohkem oma soole mittevastavat käitumist kui heteroseksuaalid. See on eriti
kindlaks programmi personali poolt. Hindaja leiab piisavalt aega osalejate sügavuti intervjueerimiseks niipea kui nad on programmi haaratud. Intervjuude läbi küsitletakse õpilasi, milline kool neile meeldib, mida nad koolis teevad, kuidas nad tavaliselt veedavad oma aega, milline on elu nende perekonnas, milline on nende arvamus oma tervise kohta, kuidas nad hindavad oma käitumist jne. Lühidalt, programmis osalejaid palutakse kirjeldada iseendid ja oma sotsiaalset keskkonda. Lisaks intervjuudele jälgib hindaja programmi järgnevalt: osalejate käitumist, osalejate omavahelisi vestlusi, personali käitumist, personali ja osalejate omavahelisi mõjutusi. Tegevuste kulgedes leiab hindaja aega osalejatega lisaintervjuude tegemiseks, et teada saada nende vaateid programmile, et saada informatsiooni, mida nad programmis tegid ja milliseid kogemusi nad said. Programmi lõppedes intervjueeritakse osalejaid veelkord, et hinnata, kuidas ja kas nad on muutunud
erikoolitusega spetsialistid ja/või personalifirmad, kes on ka parimad soovitajad, missuguseid teste igal konkreetsel juhul kasutada (nt vaimsete võimete, isiksuse-, käitumistest, rollimängud, tänapäevase hindamiskeskuse individuaal- ja grupimeetodid). Tulemusi ei tohiks ülehinnata, vaid kasutada otsustamist toetava abivahendina. Üldiselt tehakse taustauuring pärast põhjalikku intervjuud, kuid näiteks suure konkursi korral võib kandidaatide lisasõelumiseks teha seda ka enne. Intervjuudele järgneva taustauuringu eelis on see, et kandidaadi kohta on kogunenud rohkem infot, seetõttu saab esitada eriküsimusi ja täpsustada näiteks kriisiolukordades toimunut, mille kohta kandidaat esitas oma versiooni. Küsitleda võiks kandidaadi enda pakutud soovitajaid, kuid veelgi olulisem on tausta uurida mõnest firmast, mida ametikirjelduses on nimetatud. Välditakse taustauuringut kohast, kus kandidaat parajasti töötab, välja arvatud juhul, kui ta selleks nõusoleku annab
Kui koonduslaagrites ellujäänud juudid koju tagasi pöördusid, ei olnud nad alati teretulnud. Nende majades elasid võõrad, kes sageli isegi ei teadnud, et seal oli varem elanud juudi pere. Nad olid saanud maja kohalikult omavalitsuselt. Oli ka neid, kes asjaga kursis olid ja isegi kasutasid juutidest maha jäänud mööblit. Niisugune olukord sundis mitmeid juute emigreeruma USAsse või vastloodud Iisraeli riiki. Saksa kirjanik Gudrun Pausewang on oma teostes tuginenud oma elule ja ka intervjuudele inimestega, kes elasid Hitleri-Saksamaal. Raamatus „Ma olin seal“ jutustab ta elust ühes väikeses linnas Sudeedimaal, mis oli enne ja on nüüd Tšehhi Vabariigis. Ühes toredas vanas majas elas juudi vanapaar Gerstenkorn, kelle tennisetšempionist tütre arreteeris gestaapo. Mõne aja pärast teatati vanematele, et nende tütar suri kopsupõletikku. Keegi tervel tänaval ei uskunud seda. Naabrid tõid vanapaarile toitu
annaabi.ee 
