Missa vaimuliku muusika vokaal-instrumentaalvorm, tekkis 16. sajandil. Eriliigiks on reekviem (leinamissa) Missa solemnis pidulik missa Ooper tekkis itaalias 16-17 sajandi vahetusel ja on muusikaline lavateos, kus kogu libretot lauldakse Oratoorium vokaal-instrumentaalteos koorile, solistile ja orkestrile Passion oratooriumi lähedane vokaal-instrumentaal teos solistile, koorile ja orkestrile, sisuks Kristuse kannatused Sonaat tavaliselt 3-osaline instrumentaalteos soolopillile või soolopillile koos saatega Süit instrumentaalteos, mis koosneb mitmest erinevast osast või palast Sümfoonia 18 saj teisel poolel välja kujunenud instrumentaalteos sümfooniaorkestrile, tavaliselt 7- osaline. 1. osa sonaat allegro vormis Variatsioonid instrumentaalmuusikateos, mis põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustest
KLASSITSISM *tekkisid esimesed muusikaühingud Londonis,Pariisis,Berliinis,viinis *Klassitsismi ajal tuli keskhariduse asemel kõrgharidus *sümfoonia- 4 osaline instrumentaalteos *koomiline ooper- näitlejad teevad nalja *ooper seeria- mütoloogilise ja ajaloolise sisuga *avamäng- sissejuhatus(ooperisse) *sanatiin- 3 osaline instrumentaalteos, Klementi, Scarlati PUHKPILLID: *flööt *oboe *klarnet *fagott KEELPILLID: *Viiul *vioola *kontrabass *tsello
Sümfoonia suurele orkestrile kirjutatud 4 osaline teos millest vähemalt 1 osa peab olema sonaadivormis. Kontsert soolopillile ja orkestrile kirjutatud 3 osaline teos. Avamäng iseseisev, üheosaline, sonaadivormis orkestri teos. Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola ja tsello 4 osaline. Sonaat ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid
Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Klassikaline sonaat mitmeosaline instrumentaalteos. Reeglipäraselt 3 osa (harva ka 4)- 1. ja 3. aktiivsed, 2. aeglane. Vähemalt üks sonaadi osa on kirjutatud sonaadivormis, tavaliselt esimene. Teos ühele või kahele pillile (klaver, viiul, tsello). Variatsiooni vorm põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest mõnekümneni. Variatsioonis võib olla muudetud rütm, tempo, faktuur, jne. Skeem: A, A1, A2, A3, A4 ... Rondo kujunes välja vanadest tantsuvormidest. Tõlkes ringmäng
sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper, võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn ,,Aastaajad" Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused, otseseks eelkäijaks on liturgiline draama nt J.S.Bach ,,Matteuse passioon" Kantaat mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile, sarnane oratooriumiga aga väiksem Fuuga mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse nt J.S.Bach Toccata ja fuuga d-moll Fuuga vorm jaotatud kolmeks, fuuga on fuuga vormis, 1 teema kõikides häältes ekspositsioon, 2. osa töötlus, lõpus jälle teema alghelistikus repriis Süit 4-osaline instrumentaalmuusika vorm, osad: allemande, courante, saraband, gigue Sonaat kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, esimene osa on reeglina sonaat- allegro vormis
Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja müt...
Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet n...
nende kahe kontrastse alge vastandamisest. Sissejuhatuse ja lõpetava, epiloogi funktsioonis kooda(saba) olemasolu sõltub helilooja soovist. Sonaat-allegro't kasutatakse reeglina mitme osalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumantaalkontsert, keelpillikvartett jasüfoonia. Sissejuhatus ekspositsioon(peateema ja kõrvalteema) töötlus(peateema ja kõrvalteema) kooda. Klassikaline sonaat on 3- või 4-osaline instrumentaalteos, mille esimene osa reeglina on sonaat-allegro vormis. Esineb ka 1-osalisi sonaate, mile puhul säilitatakse S-A vorm. Sonaadivormi areng sai alguse juba 17. saj, kuidvanal sonaadivormil ei olnud tänapäevast ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17. saj lõpust nt olid süiditaolised tsüklilised, D. Scarlatti klaveri sonaadid aga kaheks liigenduvalt 1-osalised. Klassikalise kuju sai sonaadivorm alles Viini klassikute J.Haydni ja W.A. Mozarti loomingus. Sonaati
Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrääniga, · Sümfoonia- 4 osaline. 1 osa on tavaliselt kiire, 2 osa aeglane, 3 osa menuett või skertso ning 4 osa on kiire. · Klassikaline sümfoonia- on 4-osaline sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, · Sonaat- kas 3 või 4-osaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. I-osa- kiire, sonaadi vormis; II-osa- aeglane(andante, adagio, lento); III-osa- tantsuline- enamasti menuett; IV-osa-kiire · Keelpillikvartett- tsello, 2 viiulit ja vioola. · Kammermuusika- väikesele koosseisule kirjutatud teos, · Kontsert- 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja orkestrile, vormilt sonaaditsükli osa. I-osa- sonaadi vormis, II-osa aeglane, III-osa- kiire.
3. Seleta mõiste sümfoonia. Sümfoonia- sümfooniaorkestrile loodud mitmeosaline sonaaditsükli vormis muusikateos. 4. Seleta mõiste instrumentaalkontsert. Instrumentaalkontsert- teatavale muusikariistale (näiteks klaverile, viiulile) komponeeritud või sellel ettekantav kontsert sümfooniaorkestri saatel. 5. Seleta mõiste sonaat. Sonaat- ühele või mitmele muusikariistale kirjutatud iseseisvaist, kuid kokkukuuluvaist osadest koosnev instrumentaalteos 6. Seleta mõiste keelpillikvartett. Keelpillikvartett- koosseis neljast keelpillimängijast (2 viiulit, vioola ja tsello), kes esitavad instrumentaalmuusikat. 7. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Klassikalisesse sümfooniaorkestrisse kuuluvad: keelpillid, puhkpillid ( nii vask- ja puupuhkpillid), löökpillid. 8. Missugune linn oli klassitsismiajastul muusikaelu keskuseks? Viin 9. Millal oli romantismiajastu?
toonika. Homofoonia mitmehäälsus, kus üks hääl on juhtiv, teised moodustavad harmoonilise saate. Avamäng Impressionism loodusest inspireeritud hetkemuljete kunst. üheosalises sonaadivormis Instrumentaalansambel kujunes välja klassitsismi perioodil. Klaveritrio: viiul, klaver, tsello. Keelpillitrio: viiul, alt, tsello. teos Keelpillikvartett: I, II viiul, alt, tsello. sümfoonia orkestrile. Instrumentaalkontsert klassikaliselt 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Ballaad Instrumentaalpala lühiteos mõnele pillile või orkestrile. romantiline, lüürilise Kaanon polüfooniline zanr. Eeslaulja alustab pala ning teine laulja astub sama palaga hiljem sisse. loomuga vokaal- või Kantaat mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. isntrumentaalt eos. Keelpillikvartett kammeransambel, mis tekkis 18. saj. Koosneb 4. poogenpillist: I, II viiul, vioola, tsello.
monoodiline • Barokkmuusika helikeel on kummaline • Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid • Armastati tempo ja dünaamikakontraste BAROKK PILLID • Viiul – ansambli ja soolopill • Klavessiin • Klavikord • Orel • Positiivorel • Klaviirimuusika BAROKKI STIILID • Aaria – Väga levinud soololaulu vorm • Kantaat – Ulatuslik ja pikk vokaalteos ühele või mitmele solistile • Instrumentaalkonstert – Muusikateos, mis oli mõeldud rahvale • Süit – Instrumentaalteos, kus muusika oli tehtud tantsu rütmis • Fuuga – Polüfoonilise muusika keerukas ja arendatud vorm BAROKKI ESINDAJAD • Jacopo Peri – 1561-1633 • Antonio Vivaldi – 1678-1741 • Georg Friedrich Händel – 1685-1759 • Johann Sebastian Bach – 1685-1750
ROMANTISM 19. saj. (20. saj.algus) * 2 uut suunda 19.saj. (kriitiline realism- peam. kirjanduses, kujutavas kunstis ja vene muusikas ning romantism- Lääne muusikas) *Kodanlike revolutsioonide aeg *Romantiku tõde on tundetõde (mõistus võib eksida, tunne ei eksi kunagi) *Ülistati tundevabadust. Armastus. Kaunis on rõhutatult kaunis, inetu jäägitult inetu. MUUSIKA: 1. viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia 2. vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid 3. programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos 4. rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) Lemmikžanrid: 5. soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) 6. instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) 7. tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett 8. uus žanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks ...
Kordamisküsimused Avamäng - muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Fuuga - mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos Prelüüd - muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele Nokturn ööpala, mis on täis elamusi Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel
Muusika Sonaat-allegro vormiskeem: Sissejuhatus Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda -peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul, 2. viiul, altviiul ja tsello. Enamasti on keelpillikvartett kirjutatud 4-osalises sonaaditsükli vormis. J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn.
ABACAD...A SÜMFOONIA 4osaline teos sümfoonia orkestrile 1. liikuv tempo,energiline iseloom 2. aeglane, rahulik,lüüriline, kujutab variatsiooni 3. tantsulisem iseloom 4. finaallõpetab sümfoonia,kõige liikuvam osa, rõõmus iseloom AVAMÄNGinstrumentaalmuusika teos sümfoonia orkestrile, ühe osaline,iseseisev teos SONAATklassikaline 3 või 4osaline instrumentaalteos, esitab soolopill, klassikalise kuju sai alles Motzardi,Beethoveni loomingus 1. kiires 2. aeglane 3. kiire või poolkiire INSTRUMENTAALKONTSERTühele solistile ja orkestrile loodud mitme osaline teos,arenas välja 18.saj. teasel poolel 1. kiire sonaatkaks algusosa. esimest mängib orkester,teises liitub solist 2. aeglane,lüüriline,laulev 3. kiire,särav,rõõmus PRELÜÜDeelmäng fuugale,võib esineda ka omaette iseseisva teosena
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-son...
Kammerlaul- ansambli või sooloesitajate loodud instrumentaal-või vokaalmuusika Kantaat- barokiajastu aaria kammermuusika.Mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Süit- mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Fuuga- mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Kontsert- triost suurema koosseisu poolt esitatud mitmeosaline orkestripala Concerta grosso- suurorktester mängib koos vahldumisi väikse ansambliga Küsimused Missugune instrument kujunes 17.sajandil armastatuimaks ansambli ja soolopilliks ? Viiul ja vioola. Viiul-sest selle hääl kostis kõigist üle. Levinumad instrumantaalmuusika zanrid: Barokktrio-tähendas kolme häält.
ja passiooni ning kammermuusikat. · Oma eluajal oli Telemann väga kõrgelt lugupeetud ja veel mitu aastakümmet hiljem , kuid 19.sajandi esimestel kümnenditel esitati tema töid harvemini. · Taas hakati Telemanni tööde vastu huvi tundma 20.sajandi esimestel kümnenditel. Fuuga · Fuuga on muusika polüfooniazanr, mis on kirjutatud fuugavormis. · Fuugasid hakati kirjutama barokiajastul. · Fuuga on mitmehäälne vokaal või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. · Suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi ("Toccata ja fuuga dmoll" ja "Väikesed prelüüdid ja fuugad"). Oratoorium · Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. · Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel.
SONAAT-ALLEGRO- tavaliselt mitmeosalise teose ühe osa vormi nimetus. 1. ja 5. osa võivad ka puududa, 2., 3., 4. mitte kunagi. 1.sissejuhatus 2.ekspositsioon (peateema, kõrvalteema, sidepartii) 3.töötlus(töödeldakse pea- ja kõrvalteemat) 4.repriis(pea- ja kõrvalteema tulevad tagasi ekspositsioonis esitatud kujul) 5. coda- lõpetamine SONAAT- 3- või 4-osaline instrumentaalteos soolopillile 1.sonaat-allegro 2.tavaliselt aeglane, tavaline, lüüriline, tavaliselt ABA-vormis 3.tavaliselt tantsuline, menuett või skerzo 4.tavaliselt rondo või sonaat-allegro vormis (kui on 3-osaline sonaat, siis puudub tantsuline osa ja alles jäävad 1., 2., 4.osa) RONDO- nagu refrääniga laul, mis algab ja lõpeb refrääniga (ABACADA-tavaliselt ; ABACA- lihtsaim)
koraali tekst 13.Mis on reekviem? Surnute mälestuseks kirjutatud missa 14.Mis on sümfoonia? On 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis 15.Mis on Missa? Katoliku kiriku peamine jumalateenistus 16.Mis on keelpillikvartett? On instrumentaalansamblikooseis, mis koosneb neljast keelpillist 17.Mis on instrumentaalkontsert? Muusikateos soolopillile sümfooni-või kammerorkestri saatel 18.Mis on fuuga? Mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reegllite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse 19.Mis on sonaat-allegro?muusikavorm , mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist 20.Mis on rondo?heliteos mis on kirjutadud rondovormis 21.Mis on variatsioon? On muusikavorm , milles on ja sama muusikalist teemat korratakse muudetud kujul 22 19 ,,5"
Ferenc Liszt (1811-1886) Elu Liszti peetakse üheks kõigi aegade suurimaks klaverikunstnikuks. Ta kodumaa ja päritolu üle vaidlevad ungari, saksa, prantsusmaa. Liszt sündisungari väikekülas. Muusikat armastavatele vanematele vaalmistas andekus rõõmu. Isa oli mõisnikuga heas suhtes ja sai klaverit kasutada. Pühendunult hakka s väike Liszt klaverit harjutama. Kohalik muusikaõpetaja andis aluse haridusele. Mõisnik maksis. 9 aastaselt esines avalikel kontserditel. Vanemad mõistsid et pojale hariduse andmiseks tuleb vahetada elukohta ja koliti viini. Mõisnike tutvuste kaudu hakkasid Salieri (kompositsioon) ja Czerny (tehnika) õpetama. Mõisteti et tegu on imelapsega ja organiseeriti kontserte. 14 aastasena oli esinenud prantsusmaal, inglismaal, saksas, sveitsis jms. Soovis minna pariisi konservatooriumi kuid ei võetud vastu. Sai küll max punktid kuid põhikirja alusel eelistati kodumaiseid õpilasi (põhikirja alusel). Liszti tahtejõud ja edasipü...
16. Missa Katolikukiriku peamine jumalateenistus, jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. 17. Keelpillikvartett kammermuusikazanr, kus on I viiul, II viiul, altviiul ja tsello nimi tähistab 4 osalist sonaadi-tsüklit ka. 18. Instrumentaalkontsert - muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Esimene osa on sonaat-allegro vormis. 19. Fuuga Polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikum vorm. Mitmehäälne vokaal-või instrumentaalteos. 20. Sonaat-allegro homofooniline mitmehäälne muusikateos, kooseb 3-st põhiosast: ekspositsioon, töötlus ja repriis, helilooja võib nendele lisada juurde veel sissejuhatuse algusesse ja/või kooda lõppu. 21. Rondo meelelahutuslik ringtantsu laul. Põhiteema ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega. 5-osaline rondo vormistus on ABACA 22. Variatsioon - muusikavorm, milles üht ja sama muusikalist teemat korratakse muudetud kujul.
6. Passioon- Loo tegelased esitasid otsekõnega või koor ja rahvahulk oma repliikidega. See on oratooriumi alaliik, tekst põhineb Uue Testamendi 4. Evangeeliumil. 7. Kirikukontsert- Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevalt ooperimuusika mõjutustega, säilinud olid ka vanad polüfoonilised stiilivõtted. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. 8. Sonaat- instrumentaalteos, võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. 9. Instrumentaalkontsert- Tavaliselt 3-osaline. Solistidele ja orkestrile esitamiseks mõeldud. Pillidena kasutati oboed ja viiulit kõige sagedamini. Väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. 10. Contserto grosso- Solistide grupile ja oskestrile mõeldud teos, suurim
jutustaja.text ladina ja itaalia keelne.koori osatähtsus suurem.passioon- oratooriumiu alaliik,sisuks jeesuse kannatused. KANTAAT-bach.saksmaall arenes välja 17 saj. Aluseks piibli või koraalitextid.sisu oli ilmalik.kirikukantaatid kujunesid välja 17 saj.koosnesid mitmes osast, esitasid solistid,koor ja instrumentaalorkester. KIRIKUKONTSERT-esitasid solistid,koor ja orkester. Textid olid võetud piiblist,luterliku kirikus luteri koraalidest. Kuulsaim meister Claudio Monteverdi. SONAAT- oli instrumentaalteos,koosnes mitmest eri karakteriga lõigust.võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamseks mõeldud kammerteos. Arcangelo Corelli INSTRUMENTAALKONTSERT- oli 3 osaline teos solistidele ja orkestrile.soolopillideks viiul ja oboe.Väljaarendaja ja looja Antonio Vivaldi. CONCERTO CROSSO- teos solistide grupile ja orkestrile,kus orkester yhineb ansambliga lõiguti et teda täiendada Arcangelo Corelli. FUUGA-mitmeh22lne teos.tuleneb sõnast fuga-põgenemine.händel ja bach.
fuuga-polüfooniline teos,mis põhineb hääle võrdõiguslikkusel,hääled astuvad sisse üksteise järel motett-gregoriose koraalist välja kujunenud mitmehäälne,vokaalne heliteos passioon-oratooriumi alaliik, räägib alati kristuse kannatustest ja surmast. Orgaanum-9.sai tekkinud esimene mitmehäälne laul,gregoriuse koraaniline põhinev sümfooniline poeem-ulatuslik orkestriteos,filosoofilise sisuga. Kasutusele võtsid romantikud. Ballaad-pikem vokaal või instrumentaalteos. Spirituaal-usa neegrite vaimulik laul, hingestatud blues-jazzmuusika vorm, algselt põhja-ameerika kaeblik neegrite aeglase tempoga soololaul
õukondades, loomingust puudus kirikumuusika. Tema anne avaldus peamiselt ooperis. Barokiajastu uuteks muusikazanriteks olid veel oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. Oratooriumiumis puudub lavaline tegevus, sisu antakse üle muusikaliste vahenditega. Tekst oli kas itaalia või ladina keelne. Tähtis tegelane oli jutustaja, kes andis retsitatiivides edasi tegevustikku. Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus
pillikoosseisudele). Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. Fuuga Kuigi barokiajastul peeti polüfooniat juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on Johann Sebastian Bach, kes armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Baroki heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa JeanBaptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich Händel Saksamaa Johann Sebastian Bach Heinrich Schütz http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuh
Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste · Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga.
Barokk Tekkis17-18saj.portugali keelest(lopergune pärl),ülepaisutatus,kirg,liikuvus,dünaamilisus,rahutus.arhitektuur-ümar,ovaalsed vormid, suured lossid,luksus,balleed.maalikunst-eelistati ajaloolist,mütoloogilist teemat,oluline oli protreezanr,dekoratiivplastika.suklptuur- dekoratiivplastika,hoonete,interjööri,parkide kaunistamiseks.saab alguse ooper.varasema polüfooni asemele monoodia-stiil mis väje ndub1ehäälses meloodias.generaalbass-muusikat pidelavt saatev bassihääl.intermeedium-vahemäng ooperis,opera seria-it stiilis tõsi ne ooper.kantaat:pikem,arendatud,aaria/duett,1ele solistile;mitmeosaline pidulik/eepilise loominguga teos solistidele,koorile või ork estrile.oratoorium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud.passion-heliteos koorile,vokaalsolistidele,orkestrile,mis jutustab kristuse ka nnatustest(bach,Schuite).sonaat-instrumentaalteos,koosneb mitmest eri karakteriga lõigust(A.Corelli)...
Passioon- oratooriumi alaliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast; tekst Uue Testamendi evangeeliumitest( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese). Kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele, ainult koorile või ka ainult solistidele; võib olla nii vaimuliku või ilmaliku sisuga. Bach kirjutas kõige enam. Kirikukontsert- suurteos, mida esitasid solistid, koor ja orkester. Tekstid olid võetud piiblist. Sonaat- instrumentaalteos ühele või mitmele pillile. Barokksonaadi looja ja suurim meister Arcangelo Corelli. Instrumentaalmuusika- 3osaline teos solistidele ja orkestrile. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja on Antonio Vivaldi. ,,Aastaajad" kuulsaim teos. Concerto grosso- teos solistide grupile ja orkestrile, kus nad mängivad vaheldumisi. Suurim meister oli Itaalia helilooja A. Corelli. Fuuga- mitmehäälne teos, kus hääled astuvad sisse üksteise järel. Suurima
Klaviirimuusika Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. Fuuga Kuigi barokiajastul peeti polüfooniat juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on Johann Sebastian Bach, kes armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele.
repriisist, kuid teemasid on kaks, fuugas üks 1. Ekspositsioon-teemade tutvustamine 2. Töötlus- teemade varieerimine, arendamine 3. Repriis- peateema antakse algkujul 4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire) 2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3
Muusika väljendas inimese tundeelu.Oli omane vabadus,vormivabadus,loogiliselt arenev sündmustik.Lõputu meloodia:Nähtus,kus harjumuspärast kadentsi polnud kaua aega ilmunud. Vormivabadus:Muusikale püüti anda väljendus,mis oli omane romaanile (vaba jutustus). Programmilise muusika(e mõte e sisu) seda väljendat i sõnadega.Kui tegemist oli instrumentaalse teosega, siis pandi pealkiri heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Moto e idee Poeem-üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. Sümf.poeem-sümf.orkestrile kirjutatud poeem Suur ooper- kujunes Pr.maal,nimekaim meister Giacomo Meyerbeer ajaloolise ainestikuga heroiline oope r,suur tähtsus on massistseenidel ja kooridel. Lüüriline ooper- kujunes saj. II pool. tähelepanu keskpunkti tõusid inimeste intiimvahekorrad. .Ainestikuna kasutati kuulsaid kirjandusteoseid.Ooperi autorid ei püüdnud edasi anda teose filosoofiat,vaid keskendasid tähelepanu peategelaste isiklekele vahekordadele.
Ooperi kujunemine- ooper kujunes välja keskaegsetest tragöödiatest ja õukonnapalletist, kus mõlemas oli laulul tähtis koht ning edasi anti mingi lugu. Claudio Monteverdi- ,,Orpheus" 1637. a avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassino; Napol. Pillid ja instrumentaalmuusika: populaarsed pillid olid: viiul, vioola, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, klavikord, orel. Pillimeistrid: Antonio Stradivari; Niccolo Amati. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Numbriooper- ooper, kus oli tähtis välimus, lauljate juures oli oluline kuidas ta laulis, mitte see mida ta laulis. Kastraatlauljad: Farinelli Barokktrio- kolm häälerühma, pille võis olla palju rohkem. Süit- instrumentaalmuusika vorm, koosnes 4. osast: a)allemande b)courante c)sarabande d)gigue (ziig)
allemande-aeglane 4/4 courante-algul kiire 2/4;hiljem mõõdukas 3/4 saraband-aeglane, pidulik 3/4 gigue-inglise päritolu, 6/8 või 3/8 o Händel, Bach · Sonaat-allegro o homofooniline o teemasid on 2 o Ülesehitus: Sissejuh Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda · Sonaat o kolme/neljaosaline instrumentaalteos 1. osa sonaat-allegro vormis · Peateema-c-mollis · Kõrvalteema-Es-mollis o 17. sajandil sai alguse o Haydn ja Mozart o Beethoven ,,Pateetiline sonaat" · Instrumentaalkontsert o soolopillile sümf/kammerork. saatel o 1. osa sonaat-allegro vormis o kiire-aeglane-kiire o solist saab demonstreerida oskusi o avalikud kontsertid kujunesid välja sellest
Mozart 1778. aastal ning sellest alates ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 2. Serenaad. ,,Väike öömuusika". Serenaad on ansamblile loodud vabas õhus esitamiseks mitmeosaline instrumentaalteos. 3. Viiulikontserdid. 1775. aastal kirjutas järjest 5 viiulikontserti ja pühendas need oma isale. Klassitsismiperioodi instrumentaalmuusika tippteosed ,,Viiulikontsert nr 3". 4. Ooperid. Mozart oli klassikalise ooperi aluspanija. Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Ooperite ainestik on enamasti minevikust, kui on ka paar ooperit sellest ajast, kui ise elas. Armastuse ja headuse teema. ,,Figaro pulm" valmis viie kuuga
võtsid eeskuju paljud romantismiajastu heliloojad. Tema muusikat tuntakse terves maailmas ja ta on jätnud üle 600 teose (osa pole säilinud). Pärast surma jagunesid Mozarti teosed üle Euroopa laiali. Looming Mozarti loomingu saab jagada: 1) Sümfooniad kirjutas üle 40 sümfoonia. ,,Jupiteri sümfoonia" ehk 41. sümfoonia ja 40. sümfoonia on kõige tähtsamad ja tuntumad. 2) Serenaad mitmeosaline instrumentaalteos ansamblile vabas õhus esitasmiseks. Nt. ,,Väike öömuusika". 3) Viiulikontserdid 1775. aastal kirjutas järjestikku viis ja järgmisel aastal lisandus kuues viiulikontsert, mida peetakse klassitsismi perioodi instrumentaalmuusika tippteosteks. 4) Ooperid Mozart on klassikalise ooperi alusepanija. Ta kirjutas 19 ooperit, millest väljapaistvamad lõi kümnel viimasel eluaastal Viinis. Kõige enam on
MUUSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Millal oli klassitsismiajastu? 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand *Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat, muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert". Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. *Missugused pillirühmad kuuluvad klassi...
Kontrolltöö küsimused. Romantism- 19.saj. 1.Beethoveni loomingu üldiseloomustus. Aeglane loomisprotsess Lihvis igat detaili Palju visandeid, muutis palju algseid ideid Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9., 7 instrumentaalkontserti- 1 viiulikontsert, 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1.Romantism muusikas (mill...
• sümf. poeem — üheosaline sonaadivormis orkestriteos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester) • programmiline muusika - instrumentaal muusika, millel on pealkiri või vihje sisule • sümfooniline tsükkel 1. sonaat - allegro 2. aeglane 3. tantsuline 4. sonaat -..- • rapsoodia - rahvuslikus stiilis instrumentaalteos ‘’Armuunelmad’’ 4) Johannes Brahms (1833-1897) Saksamaa. • eeskujuks Bach ja Beethoven • 4 instrumentaalkonsterti • eripära - lähedus sümfooniažanrile (solist pole esiplaanile tõstetud) • ‘’Hällilaul’’ ja ‘’Saksa reekviem’’ • mitteprogrammilise nn. absoluutse puhta muusika pooldaja 5) Richard Strauss (1864-1949) Saksamaa. • 15 muusikalist lavateost • teatraalselt eredad ja väljendusrikkad meistriteosed
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Euroopa noored talendid Retsensioon 11.a klass Tallinn 2012 Ma käisin vaatamas kontsertit 10. aprillil Estonia kontserdisaalis. See koosnes kõige tuntumate Vene heliloojate paladest ning seda esitas Valgevene Vabariigi Mihhail Oginski nim. Maladzetsna Kõrgema Muusikakooli sümfooniaorkester. Solistideks olid Andrei Savtsenko, Natalia Frantskevits, Dara Savinova, Vladimir Dimitrjuk ja pianist Johan Randvere. Minu jaoks oli see väga hea kontsert, sest Vene romantismi tuntud palad on tõesti väga head, eriti hea oli kuulata neid, mida ma olin juba tunnis kuulnud või teadsin tänu kuulamisseminarile. Ma poleks kunagi arvanud, et mulle võiks meeldida klassikaline muusika, kuid kogu see kursus on näidanud vastupidist. Ainukesena valmistas pettumust oli see, et Figaro aariat laulma pidav solist oli haigestunud ja sellepärast mängiti see ilma lauljata ette, mis ...
kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika žanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika žanriteks - concerto grosso, , prelüüdid ja fuugad, süidid erinevatele pillidele, tantsusüit Lavateosed - ooper Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste IV - ooperid
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi k...
Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Kantaat: Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Sonaat: Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga: Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb
Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga.
aaria - instrumentaalsaatega ilma lavastuseta) vokaalmuusika žanr - passioon – Jeesuse - da-capo-aaria – kolmest lõigust kannatuslugu, mille tekst on koosnev aaria, kaks esimesed võetud Uuest Testamendist. erinevad, kolmas kordab sonaat – mitmeosaline esimest(ABA) pilliansamblite loodud retsitatiiv – kõnelähedane laul, kus instrumentaalteos teksti ülesehitus on kooskõlas kõne barokktrio – pilliansambel, mille loogikaga koosseisus on kaks meloodiapilli (2 kantaat – kammermuusikažanr, viiulit; oboe, plokkflööt) ja basso mis koosneb 2-3 retsitatiivi ja aaria continuo (tšello või fagott; paarist klavessiin, orel või lauto), lisati - kirikukantaat – tekst põhineb täitehääli (vioolahääl)
5. Nimeta 5-6 barokiajastu muusikažanri lisaks ooperile ning oratooriumile ning kirjelda neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Kirikukontsert – barokiajastu kirikukontserte esitasid solist, koor ja orkester. Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud olid ka vana polüfooniilise stiili võtted. Sonaat – barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos,mis koosnes mitmest eri karateriga lõigust. Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos, kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Instrumentaalkontsert – barokk-kontsert oli tavaliselt 3 osaline teos solistile ja orkestrile. Kiiretes osades vaheldusid orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul või oboe. Concerto grosso – see oli teos solistide grupile ja okrestrile, kus orkester ühineb ansambliga
ja aariad. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe.
Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
