2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3. teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga) 4
Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varalisi ressursse ning tasakaalustavad huvisid. Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikeks. Siit tuleb ka termin poliitikavaldkonna tähistamiseks – avalik sektor. Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Avaliku sektori e. I sektori hulka kuuluvad näiteks: Värska Vallavalitsus, Põlva maavalitsus, Eesti Pank, Politsei- ja Piirivalveamet, Haridus- ja teadusministeerium; ülikoolid Tartu, Tallinna Ülikool, riigi- ja munitsipaalkoolid Värska Gümnaasium; Eesti Rahvusringhääling ERR. Poliitikas on suhete aluseks
Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid riigil õigus otsustada kuidas ta tagab täitmise. Otsus konkreetsele riigile adresseeritud, täitmine kohustuslik. Arvamusavaldus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa komisjon · alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. · Koosneb (enne 2007) 25 volinikust, kes nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja hääletatakse ametisse europarlamendis. · Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest ja peab lähtuma EL huvidest. · Komisjoni juhib president (2004 José Manuel Barroso) · Tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati (17 000 alalist töötajat) Ülesanded: · teeb ettepanekuid EL edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid, valmistab ette MN ja ÜK istungid · jälgib MN otsuste täitmist võib nõuda trahvi või pöörduda E Kohtu poole · seisab EL õigusnormide rakendamise eest · esindab EL i rahvusvahelistes
Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku. Seejärel kinnitab Euroopa Parlament nad ametisse viieaastaseks perioodiks. Komisjonil on ELi otsustusprotsessis põhiroll ja talle on antud mitu tähtsat ülesannet. Komisjon on samaaegselt õigusaktide algataja, haldaja ja kontrollija. Komisjonil on suur mõju ELi õigusloomeprotsessile, ehkki ametlikult teeb otsuseid nõukogu, sageli koostöös Euroopa Parlamendiga
sätestatud nõude. Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse ühele konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab ainult soovituslikku iseloomu. Euroopa Komisjoni võib pidada EL-i valitsuseks. Erinevalt Ministrite Nõukogust on see alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. Komisjon koosneb 25 liikmest eg volinikust. Volinik peab oma tegevuses lähtuma Euroopa Liidu, mitte oma koduriigi huvidest. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest, nagu välissuhted, põllumajandus, sotsiaalküsimused, energia, transport jne. Komisjoni juhib president. Euroopa Komisjon täidab mitmeid ülesandeid: Teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatav seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu (riigipeade) istungid; Jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Olles avastanud rikkumise, võib komisjon liikmesriigilt nõuda trahvi (nt
nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varalisi ressursse ning tasakaalustavad huvisid. Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikeks. Siit tuleb termin poliitikavaldkonna tähistamiseks avalik sektor. Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Poliitikas on suhete aluseks võim, majanduses kasu (tulu). Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete pärusmaa, mistõttu räägitakse erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saadatulu, siis kasutatakse mõistet tulundussektor. Tegevus, mis on
Euroopa Komisjon Euroopa komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb EL-i kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. Tema igapäevaseks tööks on EL-i poliitika arendamine ja EL-i rahaliste vahendite kasutamine ja haldamine. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad 28 volinikku (üks igast liikmesriigist), kes määratakse ametisse 5 aastaks. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. Presidendi määrab ametisse Euroopa Ülemnõukogu. Kõigi volinike ja presidendi määramise peab heaks kiitma Euroopa Parlament, kellel on vajadusel õigus komisjon ka laiali saata. Euroopa Komisjon esindab ja kaitseb EL-i kui terviku huve. Ta juhib ja rakendab EL-i poliitikat järgmiselt: 1. Teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. Haldab EL-i eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3
Olulistele otsustele eelneb nende mõjude mitmekülgne (kaasa arvatud sotsiaalteaduslik) ekspertiis. Tugeva kolmanda sektori tekkimine eeldab senisest oluliselt suuremat riigi toetust sellele nii rahaliste vahendite (maksusoodustused jmt) kui ka koolituse ja arendustegevuse näol. Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikeks. Siit tuleb ka termin poliitikavaldkonna tähistamiseks avalik sektor. Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara.(ERR, Võru linnavalitsus, Eesti Kohus) Erasektori moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saada tulu, siis kasutatakse ka mõistet tulundussektor. Tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse. Sageli
Ta võimaldab liikmesriikidel kõnelda ühel häälel rahvusvahelistel aruteludel, nagu näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Komisjoni ülesandeks on ka pidada ELi nimel rahvusvaheliste lepingute läbirääkimisi. Üheks näiteks on Cotonou kokkulepe, millega sätestatakse ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani arengumaade vahelise olulise abi- ja kaubanduspartnerluse tingimused. Kuidas on korraldatud komisjoni töö? Komisjoni president otsustab, missugune volinik missuguse poliitikavaldkonna eest vastutab, ja jagab (vajadusel) ülesanded komisjoni ametiaja kestel ümber. Komisjon tuleb kokku kord nädalas, tavaliselt kolmapäeviti Brüsselis. Iga päevakorrapunkti tutvustab vastava poliitikavaldkonna eest vastutav volinik ning kolleegium teeb selles küsimuses kollektiivse otsuse. Komisjoni personal on jagatud 36 osakonda, mida nimetatakse peadirektoraatideks (DG - Directorate-General) ja teenistusteks või talitusteks (nt õigustalitus)
12. Mis ülesanded on Euroopa Liidu Ministrite Nõukogul, Parlamendil, Komisjonil ja Kohtul? Nõukogu koosseis muutub vastavalt probleemsele küsimusele. Nt tööturuga seonduv probleem, siis koosneb nõukogu sots. Ministritest. Otsuseid võtab vastu Ministrite Nõukogu hääletamise teel. EU Parlamendi ülesandeks on otsuste vastuvõtmise nõusoleku andmine ja Ministrite Nõukoguga koostöö tegemine. EU Komisjoni ülesandeks on olla EU valitsus. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest, nagu välissuhted, põllumajandus, energia, transport jne. Komisjoni juhib president. Iga volinik peab lähtuma EU huvidest, mitte oma koduriigi huvidest. EU Kohtu ülesandeks on seista kodanike ja ettevõtete huvide eest. EU Kohtu seadused on üle liikmesriikide kohtuseadustest ja õigusaktidest. Kui EU Kohus käsib Eestil Riigikohtul midagi muuta oma õigusaktis siis Eesti peab seda ka tegema. 13. Koalitsioon- Koalitsioon on erakondade ajutine liit
32. Turu kaitseks kasutatavad meetmed väliskaubanduses Tollimaksu kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt Impordikvoot kujutab endast teatud kauba lubatud mahtu aastas Muud kaubanduspiirangud (vabatahtlikud ekspordipiirangud, ekspordisubsiidiumid, ekspordimaks, tehnilised ja administratiivsed piirangud 33. ELi kolm sammast Väljend "ELi kolm sammast" illustreerib seda, kuidas eri koostöövormid on ELis üles ehitatud olenevalt sellest, millise poliitikavaldkonna ja millise osaga lepingulistest sätetest on tegemist. Kolmes valdkonnas tehtavat eritüübilist koostööd, mis samal ajal toimub ühe organisatsiooni, s.o ELi raames, saab kujutada tüüpilise Kreeka templi struktuuri abil. Selle "templi" kolm sammast esindavad kolme poliitikavaldkonda. Kolme sammast hoiavad koos ühine katus ja ühine vundament. Esimene sammas kujutab riigiülest koostööd, mis on ELi kodanikele otseselt siduvad. Teine
Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa Komisjon EL valitsus. Alaliselt tegutsev organ, asub Brüsselis. Tegu on EL-u täitevvõimuga. Komisjon koosneb 27 liikmest ehk volinikust, kandidatuurid nim liikmesriikide valitsuse poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. Voliniku tegevus lähtub Euroopa Liidust. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Komisjoni juhib president Jose Manuel Barroso. Komisjoni tähtsmateks allüksusteks on 26 peadirektoraati (ministeeriumid). Euroopa Komisjoni käsutuses on u 17 000 alalist töötajat, kellest 5dik on tõlgid. Euroopa Komisjoni ülesanded: 1)Teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid, valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa ülemkogu istungid. 2)Jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Kui rikkumine võib nõuda trahvi
Nõukogu tegeleb: ELi õigusaktide menetlemisega, ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimisega, rahvusvaheliste lepingute allkirjastamisega ELi ja kolmandate riikide vahel, ELi aastaeelarve heakskiitmisega, ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisega ning liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimisega. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nii nimetatud keskkonnanõukoguks. Nõukogu istungitel osalejad ja kohtumiste sagedus sõltuvad arutatavatest teemadest. Nõukogul on kümme koosseisu, mis käsitlevad kõiki ELi poliitikavaldkondi. Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi seadusandja. Üldjuhul võib nõukogu võtta vastu seadusandlikke akte üksnes Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal
ELi kodanikud saavad teada, kuidas nende maksuraha kasutatakse ning kontrollida, kas komisjon kasutab oma volitusi vastutustundlikult. Huvide esindajate register Vabatahtlik register, mille abil on võimalik suurendada komisjonis otsuste tegemisel oluliste huvide läbipaistvust ELi toetusesaajad Ülevaade sellest, kellele komisjon on eraldanud toetusi ning kellega on avalike hankemenetluste tulemusena sõlmitud lepingud. Eksperdirühmade register Otsing poliitikavaldkonna, peadirektoraadi, talituse, nime või märksõna järgi Alusleping ELi aluslepingutega kehtestatakse riikide põhiseadustega võrreldavad aluseeskirjad. Nendes sätestatakse Euroopa Liidu põhitunnused, sealhulgas otsustusprotsessi erinevate osapoolte kohustused ja volitused ning seadusandlikud menetlused. Euroopa Parlament Euroopa Parlament on Euroopa Liidu ainus institutsioon, mis valitakse otsestel ja üldistel valimistel. Euroopa Parlamendi 736 liiget esindavad selles teid, Euroopa
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS 2. seminari kodutöö Helena Ilves (AJ-11) I Euroopa Komisjoni olemus ja tegevus Komisjoni kuulub kitsamas tähenduses 27 volinikku (üks igast liikmesriigist).Euroopa Komisjon koosneb Euroopa Liidu ametnikest, kes vähemalt teoorias on erapooletud ja oma ala asjatundjad. Liikmed e volinikud ei esinda mitte oma riiki, vaid peavad olema täiesti sõltumatud (praktikas aga teatud määral esindavad!). Iga volinik vastutab talle eraldatud poliitikavaldkonna eest. Komisjon on kui EL täidesaatev võim: tegeleb poliitika rakendamisega, reeglite kehtestamisega, liikmesriikide poliitika kontrollimisega, eelarve täitmise jälgimisega. Euroopa Komisjoni tasandid: Peadirektoraadid ja horisontaalsed struktuurid (töökond). Alumine tasand ehk bürokraatia ehk administratsioon: Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse: 1. alalised (konkursi teel) 2. ajutised (lepinguga, tähtajalised) 3
(opositsioonipartei) või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsuse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Osalusdemokraatia demokraatia vorm, mida iseloomustavad saadikute sagedased kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikas Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Parlamendikomisjon parlamendisaadikutest moodustatud tööorgan mingi poliitikavaldkonna või probleemiga tegelemiseks Parlament kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis; valitakse üldrahvalikel valimistel Parlamentaarne demokraatia demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (näiteks Briti Ühendkuningriik, Eesti) Peaminister valitsuse juht Pluralism ehk mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus
Teisitimõtlejate tagakiusamine ei muutnud Venemaa valitsemist sugugi demokraatlikumaks ega läänelikumaks. Kokkuvõte Peetri valitsusaja pidevad sõjakoormised, noorte meeste kohustuslik teenitus reamehena ja oma tahte pealesurumine nii kultuuri- kui ka vaimuelus,kurnasid ühiskonda ning viisid rahva rahulolematuseni ja vandenõudeni, see oli ka põhjus, miks nii mõnedki Peetri reformid ebaõnnestusid. Peeter oleks pidanud rohkem tähelepanu pöörama poliitikavaldkonna läänestamisele. Selle asemel, et ise ainuisikuliselt seadusi ja ukaase välja anda, oleks ta pidanud kaasama ka teisi valitsusorganeid, et tulemus oleks demokraatlikum ja ühiskonnale vastuvõetavam. Oma pideva absoluutse võimu üles näitamisega kaotas ta aga rahva usalduse ja pani nad mässama. Võrreldes vene ajaloolaste erinevaid vaatenurki siis läänelik hinnang Peetri tegevusele oli pigem positiivne, Peeter I viis nende arvates Venemaad Euroopale lähemale. Solofiilne
Nõukogu tegevus •ELi õigusaktide menetlemine. •ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. •Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel •ELi aastaeelarve heakskiitmine. •ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. •Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. Nõukogu liikmed Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Istungite juhtimine Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja - ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad asjaomased ministrid riigist, mis on sel hetkel roteeruvalt ELi eesistuja. Näiteks keskkonnanõukogu istungit ajavahemikul, mil Eesti on ELi eesistujariik, juhatab Eesti keskkonnaminister.
Tööhõive on nii struktuurne kui ka lühiajaline näitaja. Struktuurse näitajana võib see heita valgust tööturgude struktuurile ja majandussüsteemidele, sest seda mõõdetakse tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaalu või tööhõive kvaliteedi kaudu. Lühiajalise näitajana järgib tööhõive majandustsüklit. Siiski on see näitaja piiratud selles mõttes, et tööhõivele viidatakse sageli kui viivitusega näitajale. Tööhõivestatistika on ELi mitme poliitikavaldkonna keskmes. Euroopa tööhõivestrateegiale pandi alus tööhõivealasel tippkohtumisel 1997. aasta novembris Luxembourgis ning seda muudeti 2005. aastal, et viia ELi tööhõivestrateegia suuremasse kooskõlla muudetud Lissaboni eesmärkidega. 2008. aasta juulis ajakohastati tööhõivesuuniseid aastateks 20082010. 2010. aasta märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku algatada strateegia ,,Euroopa 2020" aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks
ühendust, kes ei kuulu valitsuse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Osalusdemokraatia demokraatia vorm, mida iseloomustavad saadikute sagedased kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikas Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Parlamendikomisjon parlamendisaadikutest moodustatud tööorgan mingi poliitikavaldkonna või probleemiga tegelemiseks Parlament kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis; valitakse üldrahvalikel valimistel Parlamentaarne demokraatia demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (näiteks Briti Ühendkuningriik, Eesti) Peaminister valitsuse juht Perekond abielupaar koos järglaste (ja lähisugulastega); perekonnasuhteid reguleerivad seadused ja tavad
Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid riigil on õigus otsustada, kuidas tagada sätestatud nõue. Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse aga ühele konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab ainult soovituslikku iseloomu. Euroopa Komisjon Võib pidada EL valitsuseks. On alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. Komisjon koosneb 25 liikmest ehk volinikust, kelle nimetab ametisse europarlament. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest, nagu välissuhted, põllumajandus jne. komisjoni juhib president. Tegu on EL täitevvõimuga, volinikud vajavad bürokraatiat, tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati, mida võib võrrelda ministeeriumitega. Euroopa Komisjon täidab mitmeid üleandeid: 1. teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungid 2
Komisjoni kuulub 27 naist ja meest - üks esindaja igast liikmesriigist. Neid abistavad ligikaudu 23 000 ametnikku, kellest enamik töötab Brüsselis. Komisjoni presidendi valivad liikmesriikide valitsused ning kinnitab ametisse Euroopa Parlament. Komisjoni volinikud nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt, kes konsulteerivad komisjoni tulevase presidendiga ning parlament peab volinikud heaks kiitma. Volinikud ei esinda oma päritoluriike. Igaüks neist vastutab Euroopa Liidu ühe poliitikavaldkonna eest. Komisjoni president ja volinikud valitakse viieks aastaks, see ajavahemik kattub Euroopa Parlamendi ametiajaga. Euroopa Kohus - seaduse jõud Euroopa Kohtu ülesanne on tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Kohus jälgib ka, et liikmeriigid ja institutsioonid täidaksid
on erinev. Kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesriikide poolt. Euroopa Komisjon Erinevalt Ministrite Nõukogust on Euroopa Komisjon alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. Komisjon koosneb 25 liikmest ehk volinikust, kelle kandidatuurid nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. Volonik peab oma tegevuses lähtuma Euroopa Liidu, mitte koduriigi huvidest. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Komisjoni juhib president. Kuna tegu on EL-i täitevvõimuga, mis vastutab ühenduse tõhusa toimimise eest, siis vajavad volinikud arvukat bürokraatiat. Komisjoni tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati, mida võib võrrelda ministeeriumidega. Euroopa Komisjon täidab mitmeid ülesandeid. · Teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungid.
Nõukogus tegutsevad justiitsministrid selle nimel, et ühes ELi liikmesriigis tehtud kohtuotsused (näiteks lahutuse kohta) oleksid tunnustatud kõigis ELi liikmesriikides. Justiits- ja siseministrid koordineerivad ELi välispiiride valvet ning võitlust terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega. Nõukogu liikmed Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Istungite juhtimine Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja . Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad asjaomased ministrid riigist, mis on sel hetkel roteeruvalt ELi eesistuja. Näiteks keskkonnanõukogu istungit ajavahemikul, mil Eesti on ELi eesistujariik, juhatab Eesti keskkonnaminister.
Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma. Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. Komisjon igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad ametnikud, juristid, majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele. Olles nö lepingute
täitmiseks, eelarve administreerimine. • Eelarvetöö on korraldatud läbi EL peamiste fondide: Euroopa Põllumajanduse Suunamise ja Garanteerimise Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa regionaalse Arengu Fond, Euroopa Ühtekuuluvus Fond. • Lissaboni leping näeb ette, et alates 2014. aastast vähendatakse volinike arvu kahe kolmandikuni liikmesriikide arvust. • Volinikud hakkavad roteeruma iga 5 aasta tagant. • Iga volinik komisjonis vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. • Komisjon kollegiaalse organina, see tähendab, et otsuste eest ei vastuta mitte üks volinik, vaid komisjon tervikuna. EUROOPA LIIDU KOHUS • Õiguskohus, 27 kohtunikku ja 8 peaadvokaati. • Esimese Astme Kohus, 25 liiget on määratud liikmesriikide poolt 6 aastaks. • Kohtute sõltumatus on garanteeritud. • Euroopa Liit, nagu tema liikmesriigidki, baseerub seadusõigusel (õigusnormidel). • Euroopa Liidu Kohtu ülesanne on tagada, et aluslepingute
Mis Lissaboni leppega muutus? Tekkis üks ühtne EL õigus, põhiinstrumendiks muutusid direktiivid. Suurenes Euroopa Komisjoni roll, kadus sammaste jaotus. Nüüd on võimalik pöörduda ka siseriiklikul kohtul Euroopa Kohtu poole. Jääb vaidlus, kas jäävad need valdkonnad, mis lepingus sätestatud, või tuleb sinna juurde kõik poliitikavaldkonnad. Kas peab olema väga oluline valdkond, et kehtestada kriminaalõigust või võib seda teha igasuguse poliitikavaldkonna puhul. Euroopa Liidu karistusõiguslik pädevus pärast Lissaboni lepingut Peamine erinevus Lissaboni eelse ajaga on see, et nüüd on konstitutsionaliseeritud kriminaalõigus. Õiguskord meenutab Lissaboni leppe järel konstitutsioonilist õiguskorda. Kui enne oli kriminaalõiguses õigusloome kokkuleppeline riikide vahel, siis nüüd meenutab ta rohkem riigikorda. Olulised tunnused: sammaste süsteem on kadunud ja enamik riikidevahelisi koostööelemente,
parteide ühendust , kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Osalusdemokraatia demokraatia vorm , mida iseloomustavad saadikute sagedased kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikast Otsene demokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel . Parlamendikomisjon parlamendisaadikutest moodustatud tööorgan mingi poliitikavaldkonna või probleemiga tegelemiseks. Parlament kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis Parlamentaarne demokraatia demokraatia vorm , kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses Peaminister valitsuse juht Perekond abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega Pluralism ( mitmekesisus ) mitmesuguste ideede , arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus .
Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. ELi aastaeelarve heakskiitmine. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. ELi aastaeelarve üle otsustavad koos nõukogu ja Euroopa Parlament. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on: inimõigused sotsiaalõigused keelelised õigused haridus kultuur Euroopa Nõukogu oluline saavutus on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950
Erinevalt Ministrite Nõukogust on see alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. Komisjon koosneb 25 liikmest ehk volinikust, kelle kandidatuurid nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja hääletatakse ametisse Europarlamendi poolt. Volinik peab oma tegevuses lähtuma Euroopa Liidu, mitte oma koduriigi huvidest. Näiteks ei tohi Siim Kallas Euroopa Komisjoni volinikuna kuidagi Eestile soodsamaid tingimusi luua või Eestit mõnel muul moel eelistada. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest, nagu välissuhted, põllumajandus, sotsiaalküsimused, energia, transport jne. Komisjoni juhib president, alates 2004 aastast on selleks hispaanlane Jose Manuel Barroso. Kuna tegu on EL-i täitevvõimuga, kes vastutab ühenduse tõhusa toimimise eest, siis vajavad volinikud arvukat bürokraatiat. Komisjoni tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati, mida võib võrrelda ministeeriumidega. Euroopa Komisjoni käsutuses on umbes 17 000 alalist
Lepitaja Väikseima ühisosa otsija Ainus institutsioon, kes on seadusandliku algatusega algusest lõpuni kaasas Ametisse nimetamine Komisjoni President Ettepaneku teeb Euroopa Ülemkogu Kuulab ja valib Euroopa Parlament Komisjoni volinik Ettepaneku teeb liikmesriigi valitsus Kuulab ja valib (komplektina) Euroopa Parlament Ametnikud EPSO konkurss (Euroopa Personalivaliku Amet) Töö komisjonides president otsustab, kes volinikest missuguse poliitikavaldkonna eest vastutab ehk iga volinik saab oma portfelli. Volinikke assisteerivad kabinetid (rahvuslik erinevus kabineti liikmete hulgas). Volinikud kohtuvad enamjaolt kord nädalas Brüsselis. Komisjoni personal töötab osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. 8 Eestist Siim Kallas transpordivolinik Komisjoni asepresident, DG Transport, ERA- Euroopa Raudteeagentuur, EASA- Euroopa
· EK peamiseks ülesandeks on osalemine EL õigusaktide väljatöötamisel, oma pädevuse piires otsuste ja rakendusmeetmete vastuvõtmine, soovituste ja arvamuste andmine, EL õiguse rakendamise jälgimine. Reeglina seadusandluse algatamise ainuõigus. · EK koosneb peadirektoraatidest (DG Directorate General), millele lisanduvad erinevad teenistused, nt õigusteenistus. · Iga DG vastutab konkreetse poliitikavaldkonna eest. · Komisjoni õigusaktide jm otsuste ettepanekud töötab välja vastav DG. · Ametliku otsuse võtab alati vastu EK. · Üldjuhul teatab EK oma võimalikest algatustest varem erinevate teatiste ja konsultatsioonidokumentidega, mida kutsutakse ,,roheliseks" või ,,valgeks raamatuks" (Green Paper, White Paper). · ,,Roheline raamat": dokument, mis püstitab probleemi (kas EL peaks mõnda küsimust reguleerima,
laieneb tervele EL populatsioonile, kuid EL suveräänsus laieneb ainult nendele poliitika valdkondadele, kus EL- i võim on suurem. -Legitiimsus – EL omab mingit legitiimsus, kuid uuringud näitavad, et sisemine autoriteet on õhukselt rajanev ning väline on üldiselt nõrk peale ühise kommertspoliitika. -Valitsemise monopoolsus – Valitsemise monopoolsus EL puhul on puudulik ning esineb ainult mõne poliitikavaldkonna puhul, kuid ka siis on vaja liikmesriikide toetust jõustamiseks. Niisiis EL langeb kaugele riigist, kuid antud lähenemine on siiski kasulik EL-i loomusest arusaamisel, seda kahel põhjusel: -EL näitab osasid traditsioonilise riigi tunnuseid ning integratsiooniprotsessi süvenemine ainult tugevdab neid. -Traditsioonilise riikluse reaalsus on murdumas modernses maailmas, eriti rahvusvahelise intersõltuvuse survete all.
(opositsioonipartei) või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsuse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Osalusdemokraatia demokraatia vorm, mida iseloomustavad saadikute sagedased kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikas Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Parlamendikomisjon parlamendisaadikutest moodustatud tööorgan mingi poliitikavaldkonna või probleemiga tegelemiseks Parlament kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis; valitakse üldrahvalikel valimistel Parlamentaarne demokraatia demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (näiteks Briti Ühendkuningriik, Eesti) Peaminister valitsuse juht Perekond abielupaar koos järglaste (ja lähisugulastega); perekonnasuhteid reguleerivad seadused ja tavad
annaabi.ee 
