Baroki Ajastu Muusika Esitaja:Silver Hani BarokkMuusika! *Tekkisid Esimesed Elukutselised Muusikud. *Professionaalsed Kapellid. *Kujunesid Välja Esimesed Instrumentaalmuusikažanrid. *Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik *Barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. *Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Pillid! *Pillid arenesid tormiliselt. *Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. *Uued puhkpillid (põikflööt,fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. *Tavaliseks pilliansambliks sai barokktrio. Uued Stiilid! *Tekkis Konstertstiil. *Muusika väljus koosmutsitseerivast ringkonnast suure publiku ette. *Vastandine renesanssiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tähtsamad Esindajad! *Johann Sebastian Bach (1685-1750) Jõuluoratoorium BWV 249
LAURI LUHA BAROKK BAROKK MUUSIKA • Hakati looma teoseid kuulamiseks • Tekkisid elukutselised muusikud • Algas vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik • Polüfoonilise muusika asemele hakkas tekkima monoodiline • Barokkmuusika helikeel on kummaline • Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid • Armastati tempo ja dünaamikakontraste BAROKK PILLID • Viiul – ansambli ja soolopill • Klavessiin • Klavikord • Orel • Positiivorel • Klaviirimuusika BAROKKI STIILID • Aaria – Väga levinud soololaulu vorm • Kantaat – Ulatuslik ja pikk vokaalteos ühele või mitmele solistile • Instrumentaalkonstert – Muusikateos, mis oli mõeldud rahvale • Süit – Instrumentaalteos, kus muusika oli tehtud tantsu rütmis
Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai
Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo ja dünaamikakontraste. Nii vokaal kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Uued vokaalinstrumentaalzanrid Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja
parasjagu siis, kui nad tunnevad rõõmu rahulikust elust. Novellides käsitletakse paljusid probleeme, mis on seotud varanduslik ebavõrdsusega, armuprobleemidega, valede ja kannatustega. Teos jutustab maapealse elu uutest väärtustest, mis on vastupidised endistele keskaja ideaalidele. Renessansiaja inimest iseloomustab teadmistejanu ning uurimise ja avastamise soov. Raamatus tõstetakse eriti esile armastust. Armastus on ülevamaid ja loomulikuimaid inimtundeid. Oma armastatu nimel näidatakse välja suuremeelsust, heldust ja ohvrivalmidust. Naerdakse välja neid, kes armusuhteid sõlmivad omakasu eesmärgil. Tauniti abielu, mis põhines majanduslikel kaalutlustel. Nimelt kujutati paljudes novellides ette abielunaisi, kes oma meestele truudust murravad endile armukesi soetades. Samuti rõhutakse teoses seda, et igal inimesl, vaatamata seisusest ja päritolust, on õigus isiklikule õnnele. Laidetakse ühiskondlikku ebavõrdust
suurepäraselt hakkama saanud. Kuigi telereklaamis rõõmsalt mõne tippautotootja uusima mudeliga ringisõitev perekond paneb ka sind tundma end tundma hästi ja ehk tekitab lausa kadedust, ei tähenda see seda, et antud eseme soetades lisandub sellele materiaalsele väärtusele ka meelerahu ja õnn. Kaupade ja teenuste tootjate eesmärk on teenida raha ning nende jaoks ei ole mingi patt kasutada selleks ka inimtundeid. Tõsiasi, et meediast on saanud niivõrd mastaapne ühiskonnapeegeldus, peaks kindlasti inimesi panema inimesi kriitiliselt mõtlema, kuna tänapäeval aset leidvas infomüras leidub kindlasti ka ebatõepärastel allikatel ning spekulatsioonidel põhinevaid uudiseid. Seetõttu tuleb alati kasuks kahelda pea kõiges ning uurida, mis on antud uudise eesmärgid, kelle vaatepunkte see esindab ning mis on jäänud kirjutamata.
instrumentaalmuusika zanrid . Algas solistilise vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo ja dünaamikakontraste. Nii vokaal kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Ooper Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad
Maal ,,Ivan Julm pojaga" kujutab vene tsaari, kes vihahoos tappis oma poja. Esiplaanile on toodud meisterlikult väljendatud meeleheide mõrtsuka näol. Taibates, mida ta on teinud, surub tsaar poega enese vastu ja on endal pool nägu verega määrinud. ,,Zaporoozlased..." on suure hulga figuuridega kompositsioon, kus on jäädvustatud vabadust armastavad inimesed, uhkus ja enesekindlus, veendumus oma jõus paistab kõigis maalile jäädvustatud figuurides. Maalilt torkab silma kunstniku oskus inimtundeid edasi anda. Sellemaali ostis erakordselt suure summa (35000.- rubla) eest Aleksander III. 1887.a. purunes Repini perekond, kaks vanemat tütart jäid isa juurde ja kaks nooremat last ema juurde. Samal aastal kaugeneb Repin ka peredviznikutest, süüdistades neid bürokraatias. Kõigist neist üleelamistest halvenes kunstniku tervis. Ta ostis mõisa Vitebski kubermangus ja maalib seal tütardest imekaunid portreed. Repin on maalinud mitmeid portreid ka vene
sajandi teisel poolel, industriaalrevolutsiooniga paralleelselt, mille juured on sentimentalismis. See oli protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla (koloniseerimine), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest tunnetest, millega oldi häbitult kontaktis, inimese mõistuse haaramatust võimekusest. Romantism rõhutas inimtundeid kui esteetilise kogemuse alust, rõhutati selliseid emotsioone nagu hirm, ärevus, õudus jne. Kujutlusvõime piiritust ja humaanseid tundeid kujutati rõhutatult, et pääseda domineerivatest muutustest ühiskonnas nagu industrialiseerumine, ülerahvastumine ja linnastumine. Romantismis põimusid skeptiline, irooniline, pessimistlik vaatevinkel. Õigus ja vabadus olid tähtsad. Võtmemõtteks sai inimese eraldatus ühiskonnast, ümbritsevast maailmast
Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat,
Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Instrumentaalmuusika on 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige
Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse II - barokkmuusika Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel.
Ühiskond ja üksikisik. Ühiskond ning üksikisik on kaks põhiasja, mille ümber tiirleb kogu teema ülesehitus Alber Camuse raamatus ,,Katk". Teoses on märgata inimtundeid, vägivalda ja lootust kohesele pääsemisele. Nagu eelnevalt sai juba märgitud, on inimtunded väga hästi märgata. Seda seetõttu, et tundeid saab väga hästi kirjeldada. Inimese tuumaks loetakse kohusetunnet, seega on enamus inimesi valmis ka appi tõttama temale tundmatule inimesele. Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda
saj. keskpaigani. Barokkajastul tekkis seoses opera seriaga lauljate kultus ja võimuvõitlus laval. Ooperi numbritest tõusis esikohale aaria, aariate meloodiad olid üle kuhjatud keeruliste käikudega, et võimaldada lauljal oma häält demonstreerida. Claudio Monteverdiga on aga seotud ooperikunsti areng. 1607. a. kirjutas ta muusikalise legendi "Orpheus". See on teos mille muusika on säilinud tänani. Orpheuses kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. . Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj
koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos ( Orpheuse aaria 3.vaatuses ). "Orpheuse" menu oli nii suur, et järgmisel aastal telliti temalt uus ooper. "Ariadne" partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid hüljatud Ariadne kaebeaaria . Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Monteverdi kasutab palju mitmekesisemaid muusikalisi väljendusvahendeid kui esimesed ooperiheliloojad. Monteverdi ooperiorkester on rohkem kui 40-
isegi Parmigianino pika kaelaga madonnat. El Greco on aga saavutanud venitusega hoopis midagi muud ja mõjub Apokalüpsise viienda pitseri lahtitegemine veel lummavamalt. El Greco maalimisstiil on avaldanud mõju uuemale suunale, nt ekspressionismile. VORMVÄRVRUUM ja kristliku teema käsitlus manerismis Manerismi puhul märkame, et figuurid venitatakse pikemaks, on lodevad, õõtsuvad. Esineb palju põhjendamatuid, sageli täiesti ulmelisi poose. Miimika on kunstlik, inimtundeid kujutatakse äärmuslikult. Vormis esineb palju reaalsuse väänamist (nt Agnolo Bronzino Venuse ja Cupido armustseenis, kus tüdrukul tagaplaanil on käed vahetusse läinud). Maneristlikus maalikunstis mõjuvad pildid kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid looduskauged, lillakad, väävelkollased, mürkrohelised. Sageli kasutatakse ka musta. Ruumi kujutamisel esineb läheduse ja kauguse vastandamist. Kaugemad pinnad on sageli tunduvalt tumedamad
välja esimesed instrumentaalmuusika zanrid . Algas solistilise vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo ja dünaamikakontraste. Nii vokaal kui instrumentaalteosteharmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Barokkmuusika oli eri paikades erinev. Saksamaal: religioosne, valdavalt vaimulik muusika. Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Ooper Ooperi sünd 1600
"Andke andeks nõdrameelsele, Kellel paremat ei olnud teha, Vaeva teistel, häbi endale" 2. loodusluule Mahuliselt kõige suurem osa loomingust, kuulub eesti loodusluule paremikku. Lemmikaastaaeg sügis, kuid kirjutab kõigist neljast. Tihti nukratoonilised, pessimistlikud, valulikud. Oskab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edasi inimtundeid. Looduspildid ilustamata, kirjeldab lihtsat ilu, motiivikordused, toob siis ka inimtunded, need tihedalt omavahel seotud. Palju kirjeldab kodukoha maastikke. Kasutab palju sõna- või fraasikordusi "Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa... tasa..." "Mai hommik" I trükis ilmunud. Paralleelid inimtunnetega, purunenud armastus.
Kuulates südame mõtteid Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus Inimtundeid on millegipärast alati südamega seostatud, kuigi tegelikult need ju otseselt seotud pole. Siiski tähendab südame kuju usku, lootust ja armastust ehk kolme levinumat tunnet inimeste seas. Armastus on miski, mida päris täpselt sõnadesse panna ei saa, kuid mida siiski juba sajandeid teha on üritatud. Oma panuse andsid ka kaks 20. sajandi suurkirjanikku, Under ja Visnapuu. Üks siiramaid ning enim kirjeldatud tundeid on kindlasti mehe ja naise vaheline armastus.
Lavastus võis lähtuda puhtal Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus kujul tantsust ning muusika osaks oli sel juhul olla lihtsalt tantsu saatemuusika. ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 18. sajandi teisel poolel suurenes oluliselt muusika roll tantsuetenduste sisu esiletoomisel. Tants koos muusikaga 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale ja asus elama Klini. Seal hakkas rohkem väljendama inimtundeid, samas suurenes ka pantomiimi osatähtsus. Prantsuse ballettmeistrist Jean asub ka helilooja majamuuseum. Georges Noverr´ist (1727-1810) algas süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. Siitpeale tuuakse lavale ka otse kaasaegse eluga seotud probleemid. 19
professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. 7 Klassitsismi üleminek romantismi Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Romantilisi
Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muusikalise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muusika on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris. Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Kui Peri ja Caccini ooperites olid kesksel kohal tegelaste monoloogid, siis Monteverdi "Orpheuses" omandas suure tähtsuse nende omavaheline tegevus. Tekkis esmakordselt
Tutvunud muus.lise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muus.lise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muus. on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris. Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muus.l. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Kui Peri ja Caccini ooperites olid kesksel kohal tegelaste monoloogid, siis Monteverdi "Orpheuses" omandas suure tähtsuse nende omavaheline tegevus. Tekkis esmakordselt duetivorm
Tutvunud muus.lise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muus.lise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muus. on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris. Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muus.l. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Kui Peri ja Caccini ooperites olid kesksel kohal tegelaste monoloogid, siis Monteverdi "Orpheuses" omandas suure tähtsuse nende omavaheline tegevus. Tekkis esmakordselt duetivorm
Ka tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest. Kirikuriistadel, mööblil ja igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi, teravakaarelist aknakujutist jm arhitektuuridetaile. Naisterõivastuses rõhutati taljet ja dekolteed. Meesterõivaste juurde kuuluvad sukkpüksid (men in tights xD). Kingad on terava ninaga. Gootikas saavutas keskaja kunst oma ülima täiuslikkuse. Romaanipärane kohmakus kadus, selle asemel võidutses kergus, graatsia ja tung kõrgusesse. Kunstnikud hakkasid kajastama inimtundeid. Gootika oli keskaegse kunsti lõppetapiks. Järgmised sajandid oma uute ideaalidega unustasid selle. Hakati uuesti hindama alles 19.saj. Bernt Notke 15.saj. ,,Surmatants", õlimaal. 14.-15.sajandil on Itaalias uus kunstistiil- renessanss. TÖÖ Bütsants Hagia Sophia, topeltkuppel, kreeka rist. Kunstiliigid olid mosaiik, fresko, ikoonid. Theophanes Kreeklane!! Töötas venemaal üle 40 aasta. Ikonostaas..mis kuskil võis olla? Kuplil oli Jeesus Kristus
Suits ei kirjuta eriti armastusluulet. Esimeses kogus ka Eino Leino luuletuste tõlked. ,,Noorte püüded" on artikkel, mis ilmus esimese albumi alguses. Sealt leiab lauseid, mis sobiksid ka tänapäeva ,,Enam euroopalist kultuuri", ,,Juba koolipingist võib saada erakonna liikmeks", ,,Enda tutvustamine maailma tuleb endast märku anda". 1913 ,,Tuulemaa" sõjaeelne muserdatud aeg. Järgmise aasta alguses algas Esimene maailmasõda. Kogu sisaldab uus-romantilisi luuletuse. Inimtundeid, inimest on vahetult, siiralt ja avatuld kujutatud. Selleks ajaks oli Suits tutvunud Baudelaire'i värssidega. Luuletused on pessimistlikumad. Kogus olid ,,Tuulehaud", ,,Laul Eestist" (loojad ei ole Eestis hoitud ega kaitstud), ,,Sügise laul" (sümbol oma ajale, selleaegsele luulele). Ulthima Thule müütiline põhjas asuv õnnemaa. Lõunas asuvad rahvad panid Kaali meteoriidi tõttu Eestile sellise nime. ,,Tuulemaa" käsitlus oli siiski üdini pessimistlik, vaid muutuv
sajandi teisel poolel, industriaalrevolutsiooniga paralleelselt, mille juured on sentimentalismis. See oli protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla (koloniseerimine), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest tunnetest, millega oldi häbitult kontaktis, inimese mõistuse haaramatust võimekusest. Romantism rõhutas inimtundeid kui esteetilise kogemuse alust, rõhutati selliseid emotsioone nagu hirm, ärevus, õudus jne. Kujutlusvõime piiritust ja humaanseid tundeid kujutati rõhutatult, et pääseda domineerivatest muutustest ühiskonnas nagu industrialiseerumine, ülerahvastumine ja linnastumine. Romantismis põimusid skeptiline, irooniline, pessimistlik vaatevinkel. Õigus ja vabadus olid tähtsad. Võtmemõtteks sai inimese eraldatus ühiskonnast, ümbritsevast maailmast. Romantismi
siin on, aga annb ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna-ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjautatud. Liivi on viisistatud. Mõned luuled sarnanevad haikudele. Loodusluule Mahuliselt kõige rohkem. Olulised on neli aastaega, kus lemmikuks oli sügis. Toob luulesse kriitilise realismi. Osakab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edais inimtundeid. Kordab ühte ja sama sõna või fraasi. Näiteks: ,,Mai hommik"- ilmunud üphes trükis, parallelid inimtunnetega, purunenud armastus. ,,Puude all" lehtede langemiseest, sügise ootusest. ,,Lumehelbeke" rahulik, voolav, inimtunded, rahust ja vaiksusest, südamlik, hääliku ja sõna kordused. ,,Tali" talve rahulikust ilust. ,,Sügise" (,,Nõmm") ilus sügis, sügise värvidest ja tulekust nõmmel, oma meelekurbuse on sidunud närtsinud metsaga. ,,Tuisk" Eesti talvemaastik oma
Palju räägib üksindusest. Jätkub loodustemaatika, mis on varasema loominguga võrreldes nihkesse keeratud. Luules on sarkasmi ja irooniat. Under näitab nende inimeste elu, kes on jäänud elu ääremaadele viletsusse. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" ootamatu täielik muudatus. Kvalitatiivselt on see Underi parim, tugevaim kogu. Leiab rõõmu loodusest, lastest, unistustest ja armastusest. Selgelt toob välja inimese seotuse loodusega, näitab kuidas loodus mõjutab inimtundeid. Agulielu kujutab teistes toonides rõõmu leiab pisiasjadest. ,,Õnnevarjutus" 20-ndate lõpus. Ballaadid. Temaatiliselt: Piibli legendid, rahva suust kogutud legendid. ,,Lageda taeva all", ,,Kivi südamelt" 30-ndatel. Luule on muutunud filosoofilisemaks ja keskendub eelkõige inimese hingeelu siseprobleemidele, ühiskonnaprobleemid jäävad tagaplaanile. Samas võib tajuda protesti elu ebavõrdsuse vastu. ,,Mureliku suuga", ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail" paguluses
armastada. Teised olid sellele lihtsalt kadedad.Mida tugevamaks armastus muutub, seda selgemaks saab, kui habras see tunne tegelikult on. Üksteist ei hakata enam tähele panema, kõike võetakse iseenesest mõistetavalt. Mida rohkem armastad, seda suurem on hirm teist kaotada. #Sõjas võitleb igaüks iseenda eest. #Sõda hävitab inimese. #Sõda paneb iseenda eest seisma. #Armastus aitab sõjas ellu jääda. #Kuidas muuda sõna inimtundeid? #Sõda armastuse intensiivistaja. #Sõda ja armastus käivad alati käsikäes. #Armastuses ja sõjas on kõik lubatud. ,,Surm pärastlõunal" põhjalik ülevaade härjavõitlusest. ,,Aafrika haljad künkad" kõneleb erinevatest jahtidest. ,,Kilimandzaaro lumi" näitab rikkuse ja raha hukutavat mõju inimesele. ,,Viies kolonn" näidend ,,Hispaaniamaa" filmistsenaarium 1940 "Kellele lüüakse hingekella?" kokkusurutus- tegevus toimub 3 päeva jooksul.
Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodiaBarokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Ooperi sünd ja areng: Ooper on muusikaline lavateos, mis esitatakse lauldes. Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpus Itaalias, Firenzes
annaabi.ee 
