Elektromagneetilised lained Lainepikkus - λ Periood - T Sagedus - f Kiirus Amplituud Erinevad kasutused: Raadiolained - side Mikrolained - mikrolaineahi Infrapunakiirgus - soojuskiirgus Nähtav valgus – inimsilmaga nähtav Ultraviolettkiirgus - meditsiin Röntgenkiirgus – röntgen masinad Gammakiirgus – teadus Ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus Ioniseeriv kiirgus – kiirgusm mis tekitab vabu elektrone, lööb aatomist välja elektroni ja tekitab vaba radikaali, mis võib tekitada vähkkasvaja. Kiiritusdoosi ühikud: SI süsteemis – 1 C/kg Mittesüsteemne mõõtühik röntgen - 1R
saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati 1665. a Robert Hooke'i poolt Teadusharu, mis tegeleb mikroskoobiga uurimisega ja sellega seonduvaga, nimetatakse mikroskoopiaks Fotoaparaat Seade eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil
tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. Päikese kogukiirgus on 3,825×1026 J/s. 5 2. VALGUSALLIKATE VÕRDLUS 2.1 Valgusallikate valgusviljakus Valgusviljakuseks nimetatakse valgusallika poolt kiiratavat valgusvoogu ühikulise toitevõimsuse kohta. SI-süsteemi mõõtühik on luumen vati kohta (lm/W). Valgusviljakus iseloomustab valgusallika efektiivsust inimsilmaga tajutava valguse produtseerimise mõttes. Valgusviljakuse kasutamine sellises valdkonnas on otstarbekam kui kasuteguri mõiste kasutamine. Näiteks hõõglambi kasutegur on ligi 100%, kuid valgusviljakus jääb tugevalt alla teiste valgusallikate omale, sest ainult u 4% kiirgusvõimsusest mahub nähtavasse diapasooni (enamus kiirgust on infrapunane). 2.2 Tabel: Valgusallikate valgusviljakused Hõõglamp 6-16 lm/W Päevavalguslamp 46-80 lm/W
Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast tulenev info saadetakse vasakusse nägemiskorteksisse. Valguslaine pikkus = värv Valguslaine amplituu = heledus 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) Kõigil meeltel ühine: Meeleelundite talitluse (деятельность) üldpõhimõtted: Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor → aferentne juhtetee → kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Sensoorne kodeerimine
Laudtasases Nevada kõrbes "joonistas" ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 meetri kaugesel kulgevat kiirdipurust joont, mis ulatusid silmapiirni. 13. Missugune võiks olla hüperrealistlik maal? Rõhk on detailidel ja ainestikul, ei ole fotode täpsed tõlgendused või kindla stseeni või objekti täpsed illustratsioonid. Kasutatakse täiendavaid ning vaevumrgatavaid illustreerivaid elemente, et luua illusioon reaalsusest, mida ei ole võimalik inimsilmaga näha. Lisaks sellele võivad need sisaldada emotsionaalseid, ühiskondlikke, kultuurilisi ja poliitilisi temaatilisi elemente kui maalitud visuaalse illusiooni täiendusi selge eemaldumine vanemast ja märgatavalt täpsemini tegelikkust järgivast fotorealismist. Kasutatakse slaidi- või multimeediaprojektoreid, millega kuvatakse kujutis lõuendile ning täpsuse tagamiseks võib kasutada ka selliseid algelisi tehnikaid nagu võrestike ettejoonistamine
Hüperrealismi tunnused Võrreldes fotorealismiga koondab hüperrealistlik stiil oma rõhku enam detailidele ja ainestikule. Hüperrealistlikud maalid ja skulptuurid ei ole fotode täpsed tõlgendused või kindla stseeni või objekti täpsed illustratsioonid. Selle asemel kasutatakse täiendavaid ning tihti vaevumärgatavaid illustreerivaid elemente, et luua illusioon reaalsusest, mida tegelikult ei ole olemas või ei ole võimalik inimsilmaga näha. Lisaks sellele võivad need sisaldada emotsionaalseid, ühiskondlikke, kultuurilisi ja poliitilisi temaatilisi elemente kui maalitud visuaalse illusiooni täiendusi - selge eemaldumine vanemast ja märgatavalt täpsemini tegelikkust järgivast fotorealismist. Hüperrealistide esindajad Robert Bechtle Charles Bell Jacques Bodin Popkunst Popkunst oli 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri-
4) Milliste tingimuste muutumine teie katses võiks muuta Teie poolt mõõdetud eristusläve suurust? * Kuna saime rühmakaaslastega väga sarnased tulemused, siis julgen arvata, et antud katse puhul ei muudaks millegi muutmine katse tulemusi oluliselt, juhul kui katse on ikka korralikult läbi viidud. Võib olla ainult siis, kui võrreldavate stiimulite absoluutväärtused on suhteliselt madalad või siis vastupidi väga väga suured, et oleks raske 3m kauguselt inimsilmaga stiimulite suurusi eristada. * Küll aga võiks muuta stiimulite varieerumiste suurusi. Mina viisin läbi katse stiimulitega, mille erinevus oli 3 mm, kuid tasuks kindlasti proovida ka 1 mm ning näiteks ka 0,5 mm, sest usun, et siis oleks tulemused hoopis teistsugused, sest 3 mm on tunduvamalt suurem vahemik, kui 0, 5 mm ning eeldatavasti on 3 mm ka palju lihtsam eristada. 5) Miks esitati varieeruvat stiimulit juhuslikus järjekorras?
rõhuga ühiskondlikel, kultuurilistel ja poliitilistel teemadel. Võrreldes fotorealismiga koondab hüperrealistlik stiil oma rõhku enam detailidele ja ainestikule. Hüperrealistlikud maalid ja skulptuurid ei ole fotode täpsed tõlgendused või kindla stseeni või objekti täpsed illustratsioonid. Selle asemel kasutatakse täiendavaid ning tihti vaevumärgatavaid illustreerivaid elemente, et luua illusioon reaalsusest, mida tegelikult ei ole olemas või ei ole võimalik inimsilmaga näha. Lisaks sellele võivad need sisaldada emotsionaalseid, ühiskondlikke, kultuurilisi ja poliitilisi temaatilisi elemente kui maalitud visuaalse illusiooni täiendusi - selge eemaldumine vanemast ja märgatavalt täpsemini tegelikkust järgivast fotorealismist. 20. Mida kasutasid kehakunstnikud oma ideede väljendamiseks? 1960. lõpul New Yorgis tekkinud kunstivorm, kus kunstnikud kasutavad väljendusvahendina inimkeha
3 Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Elektriseadmed jaotatakse: 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks.
puntkist. Nende piltide liitmisel tekib stereogramm. Pilt 1: Wheatstone stereoskoop Pilt 2: Brewster-Holmesi stereoskoobi tööpõhimõte Mõjukama sammu tegi aga šoti teadlane Sir David Brewster, leiutades 1849. aastal omanimelise ning selle järeltulijatele eeskujuks oleva stereoskoobi. Antud ese kujutas endast binoklisarnase välimusega kastikest, millest tekkis inimsilma võrkkestale kujutis pildil 2 näidatud viisil. Palja inimsilmaga stereopaare vaadeldes peame me ruumilise pildi tekkimiseks rakendama kas paralleel- või ristvaadet(stereogrammide vaatlemise meetodid; seletused toodud järgnevas lõigus), kuid juba antud stereograaf tegi selle töö inimsilma eest ise ära. Paralleelvaade – pildist „läbi vaatamine“, toimib väikeste piltide puhul. Kumbki silm vaatab eri kujutist ja nägemisteljed asuvad paralleelselt. Erijuhuks on peegelvaade. Ristvaade – piltide suuruspiiranguid pole
elektroodidega varustatud sobiva pooljuhi kristall, mis ergastub elektrivoolu mõjul ning kiirgab erinevat värvi valgust. Valgusdiood on hõõglambist ja luminofoorlambist (säästulambist) põhimõtteliselt täiesti erinev külma valguse allikas. Pooljuhti suunatud energiast muutub soojuseks üsna tühine osa, kuid valdav osa kiirgub valgusena. LED- valgustite puhul oli teadlastele pikka aega probleemiks valgusradiatsiooni tekitamine, mis inimsilmaga oleks nähtav kui valge valgus. LED-süsteemis on punase ja rohelise komponentide segamise teel saavutatud kollane radiatsioon ning sellele sinise lisamine annabki valge valguse. LED kui valgusallikas hiilgab pika eluea ja ekstreemse säästlikkuse (elektrivõimsuse tarve kõigest kümnendik konventsionaalse hõõglambi omast!) kõrval ka pinna ühtlase valgustamisega (pole häirivaid hele-tumekontraste), hea löögi- ning vibratsioonitaluvuse ja täiesti tühise soojenemisega
Liikumine painutab karvarakkusid ning need tekitavad närviimpulsse. Tasakaalumeel loob nägemisele kindla aluse. Kui meie liigutame end, liigub samal ajal ka pea. Selle kõigutamise kompenseerimiseks peavad meie silmad vastavalt liikuma. Nimetage valguse omadused. Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku suudab inimene eristada? (nm) Inimsilm suudab eristada 400-700 nm. Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus ja amplituud. Omadused: neeldumine, peegeldumine, murdumine. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles? Kepikesed ja kolvikesed silmas annavad signaali bipolaarsetele rakkudele ,mis omakorda annavad edasi ganglioonirakkudele. Gangliooniirakkude aksonid moodustavad nägemisnärvi
Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa, mis koosneb ainult elektriseadmetest : elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijast. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid nim elektriseadmeteks. Elektriseadmed jaotatakse : 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse kinnisteks ja lahtisteks seadmeteks (siseruumides / väljas). Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub meh, soojus- või mõneks muuks energia liigiks, nim
Nt pea kallutamine paneb liikuma sisekõrva poolringkanalites oleva viskoosse vedeliku, mis omakorda liigutab kanalite ühes otsas olevaid karvarakke. Seosed nägemismeelega: vastavalt poolringkanalite signaalidele kontrollitakse automaatselt silmalihaseid, see tagab pea liikumisele vastavad silmaliigutused 11. Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkute vahemikku inimsilmsuudab eristada? (nm) Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid on lainepikkus ja amplituud. Inimsilmale nähtav valgus on 400-700 nm. 12. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silma ehitus alates tagantpoolt: optiline närv - pimetähn - foovea - reetina - lääts - iiris -
pea liikumisel (silmad liiguvad vastupidises suunas pea liikumisega). Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optikineetiline refleks keha liikumisest (pea liikumisest) tuleneva kujutise muutuse stabiliseerimine info lihasmeelelt. 17. Kirjeldage valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm) 400-700 nm Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeeterid nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid lm) Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine 18. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine
Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Neid jaotatakse mitmesse rühma vastavalt erinõuete alusel koostamisele, paigaldamisele, kasutamisele, rikete kõrvaldamisele ja talitluse taastamisele, mis sõltuvad nende otstarbest, valmistamisest ja talitluspingest. Otstarbe alusel: 1.Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 4 2.Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saami- seks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3.Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks.
sest mingid kaelarihmad või valjad selle voolujoonelise eluka seljas ilmselt ei püsiks. Samas seab see kinnitusviis piirangu uuringu pikkusele: kevadise karvavahetusega vabaneb loom ka kaasaskantavast teadusaparatuurist. Märgiselt saadud teabe põhjal võib järeldada, et hüljes tunneb end ebamugavalt vaid mõned tunnid pärast seadme paigaldust. Sedagi ilmselt mitte kandami enda, vaid elamuste tõttu, mida oli tekitanud lähikohtumine kahejalgsega. Muul ajal saadud teave langeb kokku inimsilmaga vaadeldavate loomulike käitumismustritega. Uued täppisriistad võimaldavad mõõta ja kuvada iga üksikut sukeldumist ning vaadelda veealuse käitumise iseärasusi, näiteks rännete, toidu otsimise ja leidmise puhul. Niisugused üksikasjalikud andmed võimaldavad senisest palju täpsemaid üldistusi, näiteks saame hea tervikpildi hüljeste ajakasutusest. Samuti saame hinnata energiahulka, mis loomadel kulub kala püüdes või toitu otsides
südames, arterites, kapillaarides ja veenides. Verd panevad liikuma südame kokkutõmbed. Veri liigub südamest elundeisse ja kudedesse ning sealt tagasi südamesse. Üldvereringe jaotub suureks vereringeks, mis varustab keha kudesid verega ja väikeseks vereringeks ehk kopsuvereringeks, milles veri rikastub õhuhapnikuga. Mikroskoop on optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist (objektidest), mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist. Teadusharu, mis tegeleb mikroskoobiga uurimise ja sellega seotuga, nimetatakse mikroskoopiaks, vastavat eriteadlast aga mikroskopistiks. Esimene mikroskoop konstrueeriti 1596. aastal Middelburgis Hollandis. Laias laastus saab mikroskoobid jagada kolme rühma: valgusmikroskoobid, elektronmikroskoobid (näiteks transmissioonelektronmikroskoop (TEM), skaneerivad mikroskoobid (SPM). 17. sajandi lõpuks ja 18. sajandi
paksu vedelikku, mis liigub iga kord kui pea liigub. Liikumine painutab karvarakkusid ning need tekitavad närviimpulsse. Tasakaalumeel loob nägemisele kindla aluse. Kui meie liigutame end, liigub samal ajal ka pea. Selle kõigutamise kompenseerimiseks peavad meie silmad vastavalt liikuma. Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm) Inimsilm suudab eristada 400-700 nm. Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeeterid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid – lm) Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine
valemiga: ,kus f on läätse fookuskaugus ja d on nn. parima nägemise kaugus (selliselt kauguselt vaadataks objekti ilma luubita). Kui luup asub esemele lähemal kui fookuskaugus, on suurendus väiksem. Luupide abil saadavad suurendused küündivad kuni 25-ni. Enamasti suurendus 10x. Maksimaalse suurusega vaatevälja saavutamiseks tuleb silm asetada võimalikult luubi lähedale. Mikroskoop- võimaldab näha väikesest objektist (objektidest), mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist. Koosneb kahest optilisest süsteemist- objektiivist ja okulaarist, mille omavaheline kaugus on märksa suurem, kui fookuskaugus. Suurendus keskmiselt 1000x. Teleskoop- võimaldab vaadelda kaugel asuvaid esemeid. See koosneb objektiivist ja okulaarist, mis asetsevad nii, et objektiivi tagumine fookus F1 ühtib okulaari esimese fookusega F2. Teravustamisel võib objektiivi ja okulaari kaugus veidikene muutuda
Popkunstilt on päritud ka vähemalt väliselt ,,jahe", objektivistlik suhtumine tegelikusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat
Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20 mikroPascalit. [Mis on inimkõrvale esitatud 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle kõrgus), heli valjuse detekteerimise alumiseks piiriks.] Väga levinud on mõõta helide valjust (inimkõrvale) detsibellides. Sagedus: füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis Amplituud: iga õhumolekuli rõhu hulk järgmisele õhumolekulile Keerukus: helilainete kuju, süstemaatilisus Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeetrid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid - lm) Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või
Popkunstilt on päritud ka vähemalt väliselt ,,jahe", objektivistlik suhtumine tegelikusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid
arvutatakse integraaliga: . Et see töö tehakse lõppkokkuvõttes solenoidis talletunud magnetvälja energia arvelt, siis avaldub solenoidis (või ka mingis teises juhis) seda läbiva voolu toimel indutseeritud magnetvälja energia , kus L on juhi induktiivsus, I voolutugevus juhis. Saame solenoidis talletunud magnetvälja energia väärtuseks . 58. Geomeetrilise optika seadused. Fermat printsiip. Valguseks nimetatakse inimsilmaga nähtavat elektromagnetlainet, mille lainepikkus jääb vahemikku O,38µm ~ A ~ O,76µm kusjuures O,76 µm vastab punasele ja O,38µm violetsele valgusele. Koige tundlikum on inimsilm valgusele lainepikkusega O,56µm - roheline valgus, mis ühtib ka Paikese kiirgusmaksimumiga. Kui valgus on vastasmojus kehadega, mille mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest (ja mille pinnakonarused vaiksemad valguse kainepikkusest), siis pole vaja
vähemalt väliselt ,,jahe", objektivistlik suhtumine tegelikusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat
suhtumine tegelikusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid
annaabi.ee 
