Siiski nüüd olid proportsioonid paigas, aga poos oli endiselt tardunud ja ähvardav. Kõikide kujude juures on märgata nende monumentaalsust, mis tuleneb kivi tahumisel ja töötlemisel. Inimeste individuaalsed jooned polnud üldse olulised, kuid rõhutati rassilisi iseärasusi. Hiljem hakati kasutama ka silmade inkrusteerimist mis tähendab, et vastavasse silma süvendisse pandi teine materjal. Juba sumeri aegadel pandi valitsejalosse valvama inimpeaga härjad või lõvid. Need tekitasid igas sisenejas aukartust. Maal oma süzeedelt sarnanes reljeefiga. Algul maaliti lubjaseguga kaetud pinnale mustad kontuurid ja siis täideti need teiste värvidega. Enamasti kasutati erksaid värve. Põhilised värvid olid punakaspruun, ultramariinsinist, musta, valget, roosat ja helesinist värvi. Mesopotaamia eripäraks oli värvilistest glasuuritud tellistest dekoor, mille parimaks näiteks on Istari värav
Peale matmist need suleti ja hämati. N: 140m kõrge CHEOPSI püramiid mille pindala on üle 5ha. Kairo lähedal on GIZA püramiidide väli. neile järgnesid astmetena tõusvad astmikpüramiidid. Kuigi püramiidi avad olid maskeeritud,leidus haua rüüstajaid.Hakati kasutama haudu kui kaljukoopaid,mille sissekäigud peideti liiva alla.Samuti püramiidide ehitamiseks tehtud kulutused olid väga suured ja laostasid väga riigi majandust.Püramiidide lähedusse ehitati Vana-Egiptuse kombekohaselt inimpeaga ja lõvi kehaga kuju,mida nim.Sfinks.Lõvi kujutis oli valvsuse sümboliks. EHITUSKUNST Ka Egiptuse ehituskunstis esines tempel.Nelinurkne kõrge müüriga piiratud ja pealt suures osas lahtine ehitis.Peaosaks õu,mida ümbritses sammas käik. Peasissekäigu ees oli väravehitis ehk Püloon. SKULPTUUR Skulptuurid,mis kujutasid vaaraod ja jumalat,olid väga ranged,suursugused ja lihtsustatud.Sageli tehti vaaraode täisfiguure.Nad on alati tundunud kanges poosis-vasak jalg pool sammu ees pool
seina ülaosa friiside madalad reljeefid. Nende kunst oli ka väga militaarse iseloomuga. Kunstis ülistati piiramatu võimuga monarhi. Erinevalt Mesopotaamia rahvastest oli neil võimalik kasutada materjalina rohkem kivi. - sealt ka kivisse raiutud reljeefid mis saavutasid ülima täiuslikkuse kuningas Assurbanipali Ninives asuvas palees. Kujutised reljeefidel mõjuvad loomulikult. Assüürlaste lossidest on leitud fantastiliste olendite kujusid (tiivulised lõvid, viiejalgsed härjad inimpeaga jt), mida kasutati lossiväravate sümboolsete valvuritena. Loengus vaatasime ka pilti : Tiivuline inimpeaga härg Korsabadis (u 720 e.m.a) Lamassu. NB! Rullitud habe ja lakk - Assüüria!!!) Neil tiivulistel härjakujudel on 4 jala asemel 5, selleks et kujud oleksid vaadeldavad nii otsevaates kui ka külje pealt. Pilt : Reljeef "Lõvi ründab kuningas Assurbanipali" (mõned näited) Lõvitapmine oli rituaal, mida võis sooritada ainult kuningas ning see oli tema võimu
püramiidi keskpunktis, diagonaalide lõikumiskohal. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chepreni hauamonument, mille praegune kõrgus on 136,5 meetrit. Chepreni püramiidide läheduses asub kaljust välja raiutud kuju - Chepreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Maailmas pole olnud, ega ole praegugi sfinksist suuremat kuju. 3. Sellel hiigelkujul on salapärane ja veidi põlglik naeratus. Mis sa arvad, miks? Chephreni sfinks on lõvi keha ja inimese näoga monumentaalne kuju, kes
Jumalate Ei kujutatud Ranged suursugused ja skulptuurikunstis, või siis stiliseeritud, kujutamine: kujutati ja hävitati ära niiet meie ei ole leidnud. Loomade Poosid loomulikud ja Sfinks. Loomad olid väljendusrikkad, tiivulised liikuvamad ja vabamad- kujutamine: lõvid, 5-jalgsed härjad mitte kanged inimpeaga Ruumikujutus: Ei olnud ruumilised vaid olid Reljeefis külgvaates, 2D. Leidub ka taolist kunsti skulptuuris otsevaates kus on loodud mulje avarast ruumist. Värvikasutus: Vabakujudel kasutati silma Reljeefid olid tihti eredalt süvendites värvilist materjali värvilised. Kokkuvõte: kõige olulisem 2 kultuuri skulptuurikunstis. Too
kujutati sündmuseid üksteise all, kui Mesopotaamias olid sündmused kujutatud järjest ja neid sai lugeda kui jutustusi. Kunstis oli põhivärvideks sinine, kollane, punakas pruun. Egiptuses roheline ja punane. Egiptuse kunst oli värviküllane, samuti oli see ka nii Mesopotaamias, kuid Egiptuses oli tähtis dekoratiivne mulje. Mesopotaamia skulptuuridest võib näiteks tuua Assüüria lossidest leitud sümboolsed ,,valvureid" (tiivulised lõvid, viiejalgsed härjad inimpeaga). Egiptusest Giza püramiidide juures kaljus raiutud sfinks (inimesepea ja lõvi kehaga olend). Mõlema ajastu skulptuurid on üsnagi sarnased oma teatud erinevustega. Kujutatud on sarnaseid asju, sarnasel viisil, aga väikeste eri detailidega. Tänapäevani on kindlasti paremini säilinud Egiptuse skulptuurid. Kasutatud allikad: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/1vana_egiptuse_skulpt.htm https://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html https://kunstiabi.weebly
· Itari värav · helesinised, kollased ja kuldsed keraamilised plaadikesed · mütoloogilised ja/või fantaasia loomad · originaal osaliselt berliinis · mingi osa istanbulis inimpeaga tiivuline härg Hosbadist · u. 720 eKr. · iraagi muuseum bagdad. · palju relieefe · palju kujutati lõvijahi stseene · ümarplastilised skulptuurid Lagai valitseja Gudea kuju · 24. saj eKr. Egiptuse kunst · ühtne egiptuse riik tekkis ligi 2800a. eKr. · Egiptuse ainuvalitseja Vaarao
eksistents jätkub ka pärast surma). Surnukeha mumifitseerimine (eriline töötlemine keha paremaks säilimiseks) moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Egiptlased uskusid, et inimesel on hing (mille nimetati ba), ja elujõud (mille nimetati ka) - see on surnu teisik, kes sündis ilma koos temaga. Hing-ba on midagi jumalatesarnast, mis on inimeses juba tema eluajal ning vabaneb kehast ainult pärast tema surma. Hinge-ba sümboliseeris inimpeaga lind, kes lendas pärast inimese surma ära. Kujutlus hingest kui linnust oli väga levinud niinimetatud primitiivrahvaste seas. Kõige tuntumad Egiptuse vaaraode hauakambrid on püramiidid, mis pärinevad Vana ja Keskmise riigi ajast. Hauakambri peamine eesmärk oli tagada surnu häirimatu elu teispoolsuses. Muumia kaitsmiseks suleti neid massiivsetesse kividest sarkofaagidesse, mille ümber pandi anumad kehast eraldatud siseelunditega (kanoopidega).
kullatu d kirstust. Ehnaton, Nofretete ja nende Istari värav Paabeli Torn kolm tütart. Inimpeaga tiivuline härg Horsabadist. KiilKiri Kuninganna Nofretet
- püramiidi pindala on sama suur nagu 200 tenniseväljakut - sellele pindalale mahuks ära kaks Rooma Peetri kirikut - Napoleon arvutas, et kolm suuremat püramiidi sisaldavad nii palju kive, et neist saaks ehitada 3m kõrguse ja 30 cm paksuse müüri umber terve Prantsusmaa Suurte Egiptuse püramiidide eelkäijad olid lameda katusega hauakambrid mastabad. Need olid ametnike, õukondlaste ja vaarao perekonnaliikmete matusepaigaks. Sfinks on hiiglaslik inimpeaga lõvi kuju, mille kõrguseks on 20m. Kuju tahuti ühest kaljutükist Hafre valitsemise ajal umbes aastal 2500eKr. Egiptuse jumalad Tähtsaim oli päikesejumal Ra, keda hakati samastama Teeba loomisjumala Amoniga. Aja jooksul kujunes päikesejumal Amon-Ra peajumalaks. Vaaraode võimu kaitses kulli peaga jumal Horos. Surnuteriigis aga valitses ja mõistis kohut Horose isa Osiris. Usuti, et kõik surnud peavad oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu
- Assürlased lõid oma riigi 2. aastatuhande 1. poolel e.Kr. 8. saj. e.Kr. Alistasid nad Babüloni. Assüüria pealinnadeks olid Sarrukin (prg. Horsabad) ja Nininve (prg. Kujundsik) Assüüria valitsejatel olid suurimad lossid, näiteks Sargon II lossis Horsabadis oli 210 erineva suurusega ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m kõrgusel platvormil. Losside väravas seisid fantastiliste loomade ja olendite kujud (tiivulised lõvid ja härjad inimpeaga). Ehitiste seinu kaunistasid peamiselt reljeefid, seinamaale oli vähe. Põhiteemadeks oli sõda, lahingud, jaht või kuninga rituaalne heitlus lõviga (kuningas pidi ennast tõestama) Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega ja ühes stiilis. 612. a. e.Kr vallutasid Babüloonlased Ninive. 625. a. e.Kr taastas Babülon oma iseseisvuse. Järgnes Uus-Babüloonia hiilgav kuid lühike õitseaeg. Nn. kaupmeeste
kasutamine. kasutamine halva materjali Mis domineerib? saadavuse tõttu, aga kujukesi tehti ikkagi. Milliseid skulptuure Leitud Assüüria lossidest Giza püramiidide juures kaljus sümboolseid „valvureid“ raiutud sfinks-inimesepea ja lõvi on leitud? (tiivulised lõvid, viiejalgsed kehaga olend, Vaarao Mykerinose härjad inimpeaga) ja ta naise kuju (Giza), Ramses II kujusid Kus kasutati Hoonete kaunistamisel Ümarplastilisi skulptuure kasutati templite ees ja sees skulptuure? Kompositsiooni Püüti rõhutada valitseja Jalad ja pea on külgvaates, õlad erandlikkust ja tähtsust. ja silm otsevaates, egiptuse
sev templiala mõõdud on 366 x 110m. Karnaki tempel on ühenduse sfinkside Alleega Luxori templiga. Karnaki templi sambad Obelisk templi väravas Luxori tempel Püloon – templi värav Luxori templi sambad Horose tempel Kujutav kunst Skulptuurikunst Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiig- lakuju – Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meet- ri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Sfinks on valitseja või juma- S kuju, mille jõudu sümboli- la seeris lõvikeha. Napoleon ja sfinks Luxori templi sfinksid Karnaki templi sfinksid Memnoni kolossid, mis kujutavad vaarao Amenhotep III-t (1402-1364). Lääne-Teeba. Memnoni kolosside rekonstruktsioon M e m Egiptuse skulptuur on
· sõnnisarved Sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, VäikeAasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid. Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Kreetalased arvatavasti austasid oma jumalusi pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Taolistes kohtades on arheoloogid leidnud rikkalikke miniatuurseid ohvriande: kullast kaksikkirveid, sõnnipäid, savi ja marmoriidoleid, pitsatkive
1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Chephreni püramiid Chephreni sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine, nagu kreeklastel ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab "elav kuju". Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks"
Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970- ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Animism Egiptlastel kujunes ettekujutus hingest ja elust pärast surma. Nad uskusid, et hing (ba), keda sümboliseeris inimpeaga lind, lendas pärast inimese surma ära. Surnul aga oli teisik ka, kes sündis ilma koos temaga. Ka oli osa kõiksuse elujõust, inimese kaitsevaim, kes saatis inimest tema maises elus, avaldades end täielikult pärast isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja
Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. Sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine, nagu kreeklastel, ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab (valitseja) "elav kuju". Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks". Heledas
julmi legende. Skulptuur.Reljeef: Madal. Kaanonid sarnanesid egiptusele: ruumilisese puudumine; mida tähtsam inimene, seda suuremalt kujutati. Erinevus: eespoolne õlg oli külgvaates. Kange riietus: välja jäeti vaid käsivarred ja üks säär. Hammurapi seaduste steel (saab päikesejumalalt võimu sümbolid: saua ja rõngasse keritud nööri) viitab seaduste jumalike päritolule. Loomi kujutati erakordse loomutruudusega (haavatud emalõvi). Sargon II väravavalvurid (inimpeaga härjad või lõvid), tekitasid sisenejas aukartust. a. Vabaplastika (kujud): i. Oli reljeefist veelgi kohmakam jäik poos, käed rinnal. ii. Proportsioonid valed (kivinappus). iii. Silmade inkrusteerimine vastavasse süvendisse teise materjali panemine. iv. Inimese individuaalsust ei rõhutatud, küll aga rassilisi iseärasusi. v. Üldine käsitluslaad monumentaalne, jäeti ära pisiasjad tahumisel b. Maal:
inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega. Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas rituaalne kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe.
Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Kujutav kunst on ka skulptuurikunst. Egiptuses rajati uhkeid sfinkse. Sfinks on valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Chephreni püramiidi lähedusesasub kaljust väljaraiutud hiiglakuju Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Joonis 10. Luxori templi sfinksid 11 Kokkuvõte Käsitledes Vana-Egiptuse kultuuri ja religiooni sain teada palju uusi ja põnevaid asju selle kultuuri kohta. Tean peamisi jumalaid, nagu päikesejumal Ra, taevajumal Horost, viljakuse jumalat ja surnute valitsejat Osirist, maajumalat Gebi, taevajumalannat Nuti jt. Jumalate auks
Ajapikku kujunesid kõige tähtamateks jumalateks antropomorfsed Osiris, tema abikaasa Isis ja Amon, kellega seostus päikesejumal Ra. (Kangilaski 2003) Esines ka fetismi, nii elavad kui surnud kandsid amulette,mis tihti kujutasid jumalusi, neile omistati õnnetoovaid jõude. Ei puudunud ka toteism. (Spence 200) Animism Egiptlastel kujuned ettekujutus hingest ja elust pärast surma. Nad uskusid, et hing (ba), keda sümboliseeris inimpeaga lind, lendas pärast inimese surma ära. Surnul aga oli teisik ka, kes sündis ilma koos temaga. Ka oli osa kõiksuse elujõust, inimese kaitsevaim, kes saatis inimest tema maises elus, avaldades end täielikult pärast isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja
Salome on kuninga ja peoliste ees, kandik Johannese peaga käes. Lisaks Salome näole, kelle nägu ei ilmuta emotsioone, kuid pilk pole enam suunatud allapoole, nagu Solario piltidel, vaid vaatab ette kuninga poole. Kuningas on üles tõstetud kätega. Tema poos ja nägu peegeldavad vastikust. Ainus rahulolev figuur selles stseenis on Heroodia, kes sai oma tahtmist. Külalised on ilmselgelt segaduses. Naine puuvilja vaagnaga on hämmingus, kandes oma kandikut ja silmitsedes inimpeaga kandikut Salome kätes. 2.3. Katoliku ja õigeusu kirikute kujutamise traditsioonid Memlingi muuseumis on üks huvipakkuv eksponaat – Johannese pea kandikul23, mis on ilmselgelt katoliku kiriku reliikvia. Helesinisel kullatud taldrikul on pea püha oreooli kiirtega ümbritsetud. Pea on kujutatud haavaga laubal. Kui võrrelda samasugust kujutist õigeusu ikoonidel (Vt. Illustratsioonid. Pildid 68–69), näeme kuidas see erineb katoliku kiriku traditsioonidest
Sõnnisarved - sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni- ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, Väike-Aasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid.Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Nn. "Maojumalanna" kujuke - kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid
inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega. Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas rituaalne kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe.
Inanna/Istar oli ka sõjajumalanna Jumal/sõjamees Marduk, kelle kultus muutub tähtsaks 2 at alguses. Marduk Babyloni linna kaitsejumal Assur - assüürlaste kaitsejumal Ramman / Addad Mesopotaamias jumalad antropomorfsed (inimkujulised) Päikesejumalal päikeseketas Kuujumal sirp käes Äikesejumal vibu/nooled Marduk sõnn/härg Surma kehastus skorpion Tarkus madu Puu maharaiumine oli mingil perioodil surmaga karistatav Nergan tiivuline lõvi inimpeaga Enki härg, inimesepeaga Koldewey IV loeng 27. Veebruar 2012 India vanimad tsivilisatsioonid U 3000 e.m.a. tänapäev India paljude religioonide häll: hinduism, budism, dzainism... Hinduism on eurooplaste loodud termin, mida indialased ei kasuta
igas loodusobjektis elusolendeid. Nõnda arvatakse, et kõik puud, taimed, loomad, linnud, kalad, kivid, jõgi, päike, tuul jne. on võimelised ratsionaalselt mõtlema ja rääkima. Egiptlased uskusid, et inimesel on hing (ba või bai), ja elujõud (ka) - see on surnu teisik, kes sündis ilma koos temaga. Hing-ba on midagi jumalatesarnast, mis on inimeses juba tema eluajal ning vabaneb kehast alles pärast tema surma. Hinge-ba ("ilmutamine, väljandamine") sümboliseeris inimpeaga lind, kes lendas pärast inimese surma ära. Kujutlus hingest kui linnust on (või oli) väga levinud nn. primitiivrahvaste seas. Neile on lind alati mõistetamatu, kuna ta omab maagilist lennuvõimet; ta lendab taevas, kus elavad jumalad. Lindudest lähtudes jõuab religioosne teadvus mõtteni tiivulisest vaimust või jumalast, taevasest saadikust. Seetõttu on kõikides mütoloogilistes süsteemides rohkesti üleloomulikke tiivulisi olendeid. Primitiivrahvad loodavad,
annaabi.ee 
