kahtluste ja vaidluste ja küsivas lähenemises tundmatule. Filosoofia on intellektuaalne tegevus, mille eesmärgiks on anda üldine ning terviklik kirjeldus maailmast ning inimese kui tajuva, mõtleva, kõneleva ja tegutseva olendi kohast selles. Küsimused formuleeritakse pidevalt probleemide või mõistatustena. Filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, uskumine ja teadmine. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted mille kaudu me maailmale läheneme. Nende kahe mõtlemise erinevuseks olekski siis see, et müütiline mõtlemine seletab et miks asjad on nii nagu nad on, ilma kahtluseta ning see ongi inimeste jaoks tõde. Filosoofilises mõtlemises aga pannakse kõik kahtluse alla ning läbi dialoogide ja mõtiskluste jõutakse tõeni. Filosoofilise mõtlemise eesmärgiks ongi leida tõde
,,Inimene mõtleb ja jumal juhib" (Andres). Jumal ja elav usk toodavad nn armastusenergiat, mis on üks osa kõrgemast vaimuenergiast, millest inimene elab ja hingab. Aga kui inimene on nakatanud Kögertali moraalist siis ei ole ta võimeline looma vaid tarbib seda energiat üle kriitilise piiri st. raiskab iseennast ja energiat aga see ei taastu enam, sest ka jumal ei saa vigadeparanduseks vaja minevat uut energiat anda. Järelikult kogu inimolemise põhiteljeks on armastus, mis puhastab kõik elutõed ja suunab õiget valikut tegema. See, kes on otsinud iseendas, jõuab ükskord tõele lähemale ja seda väärtust ei saa enam keegi ära võtta. On armastus ja on kodu ja veelkord armastus ja kõige selle taga usk jumalasse.
4. "Meid püüti äratada üsna mitmel korral" 5. "Igal täiskuuööseljuhtub midagi" 6. "Laulud vanaemaga" 7. "Sünd on ime" 8. "Ballaadid ja poeemid" "Minekulaulud" toob kire, armastuse ja emaduse kõrval lugejateni ka luuletaja mure kogu meie riigi ja rahva pärast. · "Väga väike värsiraamat" (1973) · "Mul on vaid sõnad" (1977) · "Veel üks võimalus" (1982) · "Hiiumaa" Neis luulekogudes tõuseb esile temperamentne ja väljakutsuv tundelüürika, mille keskmeks on inimolemise kahetisuse taju, loodusliku ja naiseliku poetiseerimine. Ilmunud proosateosed · "Autopatoloogiline romaan kirjades" · "Kes meist on Napoleon?" Luulekogu "Laulud vanaemaga" Kõnekujundid 1. Personifikatsioon: Luuletus "Murtud rukkililles": "Nii kestid küla selle õudse aja. Ja järgmised. Ja tuksub praegu veel." 2. Võrdlus: "Kuulata, muusika": "...ta on nagu ta on nagu loom elab
hõlmab elu põhiküsimusi *tundlik luuletaja *vastuolud ühiskonnas *allegooriline tekst (sõnamäng) LK: *Detsember *Käekäik *Selges eesti keeles *Ma olin Jüri Üdi *Elulootus *Tänan ja palun *Osa D.Kareva ISEL: 1)sünged lapsepõlve mälestused 2)tumedates toonides linnapildid ning esimesed armumised 3)elujaatavad üleskutsed 4)enesetunnetuslüürika 5)kontakt välismaailmaga 6)armastus 7)tung hummaanse valgue poole 8)inimolemise põhiküsimused (elu, surm, oma maa ja rahva saatus) *armastuse ja surmalaulik *ääretult -mina keskne LK: *Päevapildid (mure, lootus, armastus) *Ööpildid (püüd endas selgusele jõuda) *Puudutus (saatuse motiiv) *Salateadvus *Maailma asemel *Vari ja viiv (vabavärss) Punkluule *Trubetski *Tamme IV periood: (1990ndad) Tänapäeva luule: Üldisel: *teemad millest kirjuati muutusid julgemaks ja vabamaks *taasiseseisvumine *hakkab levima pluralism-mõtteviiside,
elavad läbi argielulisi või fantastilisi olukordi Ilukirjanduse tunnused: stiilikujundite kasutamine kujundlik keelekasutus keel on kirjaniku väljendusvahend, sõnadega manab ta lugeja ette pilte ja sündmusi kujundite abil taotletakse väljendusrikkust Ilukirjanduse tunnused: sügavmõttelisus ja filosoofilisus ilukirjanduslikud tekstid panevad lugeja kaasa mõtlema käsitlevad inimolemise olulisimaid küsimusi võivad muuta lugeja maailmavaadet Ilukirjanduse tunnused: tõlgenduste paljusus ilukirjandust mõistab iga lugeja erinevalt ilukirjandusteosel ei ole üht ja ainuõiget tõlgendust hea raamat tekitab erinevaid (isegi vastakaid) arvamusi hea ilukirjandusteos lugeja ja teose vahel dialoogi, paneb mõtlema Žanr
Hermeneutika Hermeneutika kui teadus on kasvanud välja vajadusest tõlgendada pühasid kirjutisi, sealhulgas ka piiblit. Ajapikku on hermeneutika teoreetiliste arutluste fookus siirdunud tõlgendatavalt tekstilt tõlgendamisele endale, kirjeldades reegleid, mida see protsess järgib. Hermeneutika väidab, et mõistmine ja tõlgitsemine on inimolemise lahutamatu osa ning sellepärast seisnebki hermeneutiline tegevus eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises. Mõistmine on tegevus, mis on tunnuslik keelekogukonda ja märkide maailma lõimunud, sümboleid kasutavatele olendeile. Tõlgitsus ehk interpretatsioon on tegevus, mis tuleb mängu siis, kui keeleväljendite või teiste märkide mõistmine automaatselt ei õnnestu. Gadameri käsitluses mõistmine areneb ja seda arenemist võib kirjeldada mõistmishorisondi
Elupagulane pettunud, võõrdunud ning kodumaata inimene. Miks tunneb minategelane end võõrana? Ta on võõras koas ning teda ei tunta. Ta tunneb ennast igal pool kutsumata külalisena. Mida tähendab väide, et minategelase teekond kulgeb läbi pimenenud hingekaose? See teekond läbib psüühika ahistatud osasid, mis on süümepiinades ja hirmus. Kommenteeri Octavio Pazi väidet: "Üksindus on inimolemise sügavaim põhi". Üksindus on inimese psüühika jaoks kõige raskem. Selle talumine tekitab palju süümepiinu ning enese hukkamõistmist. Kas nõustud seisukohaga, et inimene on moraali valdkonnas vaba? Jah! Igal inimesel on õigus tunda ennast vahel üksikuna, see aitab ennast taas tasakaalu seada. 3. Kristlik allegooria: inimese teekond kui palverännak Milliseid kristlikke motiive romaanis esineb?
pinnapealsuse ja põgususe pärast. Kareva edasises arengus domineerib enesetunnetuslüürika, mis ajuti võib esineda valusa pihtimuse kujul, ning kontakt välismaailmaga avaldub järjekindlalt isiksuse sisimas läbituntu kaudu. Ühe intensiivsemalt ja tundepuhtamalt kõneleb luuletaja armastusest, mida mõtestab suurima inimliku lähedusena, olemise mõtte ja algtingimusena. Koos sellega ilmneb tung humaanse valguse ja püha poole ning järjest tähtsamaks tõusevad inimolemise põlised küsimused elu ja surm, ajaline ja igavikuline, lõpuks ka oma maa ja rahva saatus. "Me elu on me elu ainus mõte" 1978 Me elu on me elu ainus mõte. See pulss, mis verd me vaikimisse taob. Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke. Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest. Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead
Oma tekkelt pole eetika ja moraal kuidagi seotud religiooniga, need ilmnevad varasel inimesel kui teatavad otstarbekad mõtlemise ja käitumise reeglid teatava inimest rahuldava olukorra saavutamiseks. Eetika ja moraal jääksidki pelgaks elukondlikuks otstarbekuseks, kui inimteadvuses ei tekiks ka arusaamad vaimsest reaalsusest. Ajast, mil inimene saab religioosseks, saavad eetika ja moraal oma põhjenduse ja aluse vaimselt ideaalilt kui kõrgeimalt inimolemise aluselt ja eesmärgilt. Eetika ja moraali tase olenevad ideaali kõrgusest ja ideaali üha sügavamast mõitmiseks ning omaksvõtust. Nende juur on maine, kuid kui inimesel tekib jumalateadlikkus, siis Jumal kui ideaal muudab eetika ja moraali vaimsel alusel olevaiks ja inimese vaimset ideaali püüdlevaks. Vastavalt sellele, kuidas vaimset ideaali üha kõrgema, avarama ja sügavamana mõistetakse, muutuvad ka eetika ja moraal üha enam vaimsest tingituiks, üha enam ainelisest
· Friedrich Nietzsche (1844 1900) üliinimese teooria ("Gott ist tot!" "Du sollst werden, der du bist", Der Übermensch) · Naisliikumine, naiste hääleõigus: 1918 UK, (1907 Norra, 1914 Island) · Kiriku lahutamine riigist Levis arusaam, et teadus ja selle areng võib viia täiuse poole, kuid samas ei tohi astuda inimese vastu (sõjatööstus); et inimmõistus vabastab korratusest. Pärast II ms (Hirosima ja Nagasaki) hakkas maailm kahtlema teaduse ja tehnika ning inimolemise harmoonias. Kui varem otsiti tõde mõistuslikust tegevusest, siis nüüd alateadvusest ja tunnetest. Suured avastused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Inimene tunneb, kui ebatäiuslik on olnud senine maailma mõistmine ja kuivõrd palju võimalusi on edasiseks arenemiseks, kuid see kõik tekitab samal ajal ka ebakindluse, salapära- ja ohutunde. Inimese kohanemisvõime vajab aega. Uuega minnakse kaasa tasapisi ja
selline võim, millele igaüks alluks kõigi ühise hüvangu huvides. Ühiskondlik leping loob riigi. Riik on kunstlik moodustis. Kõrgema võimu tasude ja karistustega pannakse riigimonstrumi osad liikuma, [kõrgeim] võim on riigikoletise hing. Naturalistlik riigikäsitlus. Lisaks sellele, H. seostas riigi rajamise ja säilitamise seadused geomeetria ja aritmeetika seaduspärasustega. Ta loobus täielikult Aristotelese riigikäsitlusest, mille järgi riigi olemasolul oli sihilik põhjus inimolemise eesmärk ehk telos. H-i riik on välist rahu ohustavate loomulike tungide üle valitsemise vahend, rahu säilitamine on riigi ülim otstarve. [?:] [9] Inimesed võisid riigi vastu kaitsta oma vara ja elu [vrdl ref: väga piiratud ning üksnes "üldkollektiivne"]. Kuuletumiskohustus kadus, kui riik oma põhiülesandega rahu hoidmisega hakkama ei saanud. Inimese kuuletumiskohustus sõltus riigi kaitsekohustusest. Riik peab olema ilmalik, sest
Positiivne roll pole enam iseenesestmõistetav. See ongi teemaks. Tema arusaam on, et filosoofia ei peaks olema epistemoloogia ega metodoloogia, vaid ontoloogia (inimolemine). Windelbandi ja Dilthey käsitlus oli pealiskaudne ja seda tuleb süvendada. Ontoloogia kui mudel, tuleb märkata! Windelbandi ja Dilthey kriitika natuke. Toob esile midagi muud traditsioonilisest metafüüsikast, vaid toob lõplikkuse aja ja ruumis (fundamentaalne ja tingimatu karakteristik inimolemise juures) ning ajaloolisuse (igavesed strruktuurid ajaloos). Võtab alla epistemoloogilise ja metodoloogilise käsitluse ja süvendab seda ontoloogiani välja. Tegelevad sama eriteadusega, ajalooteadusega: Windelband, Dilthey. Epistemoloogia ja metodoloogia otsib, et: mida meil tuleks teha, et saada objektiivset teadmist ajaloost. Gadamer. Ontoloogia: mis meiega toimub, kui me kogeme/mõistame tõde? Mis on erinevus – Windelband – mida tuleks teha, antakse ette, võib nähta subjektiivne –
MJ iseloomulikeks tunnusteks on: · Imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine · Süzee skemaatilisus, detailide vähesus · Ajaline ja ruumiline ebamäärasus · Maagilised esemed ja imepärased tegelased · Reeglina õnnelik lõpp ja headuse võit MJ jaguneb: ime-, looma- ja novellilaadseteks muinasjuttudeks. MJ peetakse oluliseks lapse varajases psühholoogilises arengus, kuna MJ on asendamatud kujutlusvõime rikastamisel, tegelevad inimolemise sügavate probleemidega & vastavad igavikulistele küsim. Inimese/maailma kohta. Lapsed mõistavad fantastilist paremini kui ratsionaalseid seletusi. MJ on vaja kuulata lapsepõlves hingelise tasakaalu saavutamiseks/säilitamiseks hilisemas eas. Inim. mõistab alateadlikult MJ valitsevaid probleeme, situatsioone & saab eeskuju, raskusi lahendada. 30. Kaasaegsest vene lastekirjandusest. 20-30ndatel a-tel toimunud teravates vaidlustes jäi peale arusaam, et lastekirjandus peab
· Imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine · Süžee skemaatilisus, detailide vähesus · Ajaline ja ruumiline ebamäärasus · Maagilised esemed ja imepärased tegelased · Reeglina õnnelik lõpp ja headuse võit Muinasjutud jagunevad: ime-, looma- ja novellilaadseteks muinasjuttudeks. Muinasjutte peetakse äärmiselt oluliseks teguriks lapse varajases psühholoogilises arengus, kuna muinasjutud on asendamatud laste kujutlusvõime rikastamisel, tegelevad inimolemise sügavate probleemidega ning vastavad igavikulistele küsimustele inimese ja maailma kohta( B.Bettelheim). Väidetaval mõistavad lapsed fantastilist paremini kui ratsionaalseid seletusi. Muinasjuttu on vaja kuulata lapsepõlves hingelise tasakaalu saavutamiseks ning säilitamiseks hilisemas eas.Inimene mõistab alateadlikult muinasjuttudes valitsevaid probleeme, situatsioone ning saab sealt eeskuju, kuidas raskusi lahendada.
Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisukohtade tähistamiseks: elufilosoofia, äri-, usu- jne. 2
sellest, millega nad ei tegele. Kuigi samas on filosoofias olemas suhteliselt püsiv probleemide kogum ning kasutusel on äratuntavalt eriomane mõistestik. Filosoofia on ainus akadeemiline vaimse tegevuse ala, kus ühte filosoofiavoolu kuuluv filosoof võib teise filosoofiavoolu malle järgivat kolleegi filosoofina koguni välistada. Näiteks täppisteaduse keele ja kontseptuaalse aparaadi loogilise analüüsiga tegelev positivist võib inimolemise absurditundega tegelevat eksistentsialisti pidada väljaspool filosoofiat (seega nt poeesiasse, psühhiaatriasse, erinevatesse kunstialadesse vm) kuuluvaks. Täiesti tavaline on olukord, et erinevad õppejõud võivad ühte ja sama teemat käsitleda väga erinevalt. Filosoofia on mõtetes hõlmatud ajastu, oma aja vaimne kvintessents (Hegel, Marx). Muidugi on see õige ja isegi küllalt konkreetselt ,,kombatav" määratlus, ent proovige oma ajastut
Mõistmise protsessi algstruktuuri kuuluvad nii eelarvamus kui ka autoriteet ja traditsioon. Neid koondades kasutab Gadamer mõistet mõjutusajalugu. Minevik määratleb pidevalt olevikku. Pole võimalik eristada mingit ajaloolist vaatepunkti, sest ajaloolised horisondid kattuvad. Gadamer ise nimetab oma õpetust filosoofiliseks hermeneutikaks. Gadamer lähtub sellest, et mõistmine on olemasolemise enda olemisviis. Gadameri filosoofilise hermeneutika teemaks on inimolemise ontoloogia. POLIITILISEST FILOSOOFIAST Poliitiline filosoofia tegeleb ühiskonna probleemide filosoofilise analüüsiga, on seotud eetikaga ning piirneb politoloogiaga. Poliitilisest filosoofiast pärinevaid ideid kasutatakse ideoloogiate koostamiseks. (Ideoloogia on praktiliseks poliitiliseks tegevuseks korrastatud ideede süsteem, mis sisaldab unistusi parema ühiskonna kohta ning tegevusjuhised sinna jõudmiseks.)
1992 ilmus kogu "Maailma asemel", 1997 "Hingring", 2000 ,,Fraktalia". Luulekogu "Mandragora" (2002) pälvis Eduard Vilde preemia. 2005. a ilmus luulekogu "Aja kuju". Kareva loomingus domineerib enesetunnetuslüürika, mis esineb sageli valusa pihtimusena. Üha intensiivsemalt ja tundepuhtamalt kõneleb luuletaja hilisemas luules armastusest, mida mõtestab suurima inimliku lähedusena, olemise mõtte ja algtingimusena. Ta püüdleb valguse poole, järjest tähtsamaks muutuvad inimolemise põlised küsimused elu ja surm, ajaline ja igavikuline, lõpuks ka oma maa ja rahva saatus. Oluline on sakraalsus: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. Hoiak on eetiline. Esindab eesti luule kõige naiselikumat vaatepunkti. ja ma ei lahku kuni seda palud on võlutud mu jaoks see tühi rand teeb ikka imelikult palju valu kõik mida ükskord oled armastand puud laotusesse tõusevad kui oiged
Kui mõelda debüteerinud Karevale, siis saame aru, et on autorid, kes alustavad selgelt traditsiooni rüpes. Luule aastate 1973-1985. Kui rääkida peavoolust, siis humanistliku uus tugevnemine seda märgib: vana hea klassikalise luule märkused. On põhjust rääkida varjatud vastupanuluulest, tekib undergroud loomingut. Näeme autorite puhul nt Luik, Runnel, kus püütakse balanseerida lubatu-keelatu piiril ja öelda midagi rahvuse ja inimolemise püsivuse kohta. Luule keel muutub staatilisemaks, klassikalisemaks, st korrapärase vormi tagasitulekut. Seal on lisatunnused, mis pilti hägustavad: 70-80ndatel klassikalist vormi palju, aga tuleb ette ridade murmist. Visuaalne pilt liigendatakse sellisel viisil, et jätab mulje vabavärsist, aga tuleks lähemalt vaadata, kas on päriselt ka vabavärss. Looduslähedus ja alternatiiv sellele: poolused joonistuvad rohkem välja:
valesti ja võtta asju tõsiselt, lihtsa loojutustusena, kurdab ta. Paraku, nii see ongi. Karta on, et subjekt kui koondav, ühtsustav, narratiivi tekitav ja sellesse klammerduv jõud on hävimatu, hoolimata sellest, et tema asukoht on määratlematu ja valikud kahtlase väärtusega. Nii ütles suur mõtleja Jacques Lacan: Elu läheb allajõge, aegajalt kallast puudutades, hetkeks siinseal peatudes, kuid midagi mõistmata ja see, et keegi ei suuda toimuvast aru saada, on põhiline. Idee inimolemise ühtsusest on mulle alati tundunud skandaalse valena. Tundub, et jutt on olukorrast, kus keegi või miski (elu? kõneleja?) ei tea, et ta ei tea? Ainult see garanteerib voolajale täieliku turvatunde. Selge on, et seda väites Lacan ise siiski teab, et ta ei tea. Miski mõtleb ja eeldab juba enne mitteteadmise konstateerimist. Kujutletav on ka olukord, kus keegi või miski teab, et ta teab. Näiteks, kui subjekt (või Lacan) kaldakividesse kinni jookseb ja kõhunaha ära kriimustab
Florence vanalinn, Itaalia Naples'i vanalinn Rooma Toledo vanalinn La Lonja de la Seda, Valencia Rhodese keskaegne linn, Kreeka Kosovo keskaegsed monumendid, Serbia Dubrovniku vanalinn, Horvaatia Salamanca Corfu vanalinn, Kreeka Santiago de Compostela vanalinn Dolomiidid, Itaalia Vatikan Veneetsia 43. Kultuur hoiakute kujundajana Kultuur cultura /viljelus, harimine/ ühiskonnaelu eriomane korrasus, milles kajastub inimolemise ja tegevuse kvalitatiivne erinevus mis tahes bioloogilisest eluvormist. Kultuuris kajastub ajastute, ühiskondlikmajanduslike formatsioonide, rahvaste ja rahvuste ainelise ja vaimse arengu erilisus ja ainulaadsus. 29 Kultuur on omapärane terviklik uskumuste ja käitumisreeglite kogum, mis on omane inimesele kui ühiskonna liikmele ja mille järgimine toob kaasa tunnustamise ja heakskiidu kaaslaste poolt. Kultuur koosneb abstraktsetest, mittemateriaalsetest väärtustest, ootustest,
annaabi.ee 
