Keel Keel on polüfunktsionaalne kommunikatsioonivahend, mida kasutatakse informatsiooni vahetamiseks. Keele all mõeldakse peamiselt inimeste suhtlemist, kuid selle piirid ulatuvad inimese DNAst kuni arvutikeeleni. Keele alla kuuluvad ka erinevad märgid, mis edastavad signaale näiteks valust, ohust, domineerimiset. Inimkeeles on väljendusvõimalused suuremad, näiteks luua ettekujutlusi millestki, mis ei eksisteeri. Veel eksisteerivad inimeste loodud tehiskeeled ehk süsteemid, nagu liiklusmärgid, matemaatika jne. Keel pole mitte ainult info vahendamiseks, vaid ka suhete hoidmiseks. Inimeste ja loomade omavaheline suhtlemine koosneb kahest tasandist: verbaalne ehk keeleline suhtlemine ja mitteverbaalne ehk hääletooni ja kehakeeleline suhtlemine.
Märgid meie elus Meie ümber on palju erinevaid märke.Märgiteadust nimetatakse semiootikaks. Enamus inimesed ei mõtle pikemalt märkide olemuse üle,sest neil ei ole selleks lihtsalt vajadust.Tähtis on inimestele meelde tuletada,et märgid pole alati olnud nii iseenesestmõistetavad,kui praegu. Ilma märkideta oleks suhtlemine võimatu, sest keel on märgisüsteem.Tüüpilised keelemärgid inimkeeles on sõnad .Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks.Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on meelevaldne. Häälikujärjend ei tule kuidagi tähistatavast endast või selle mõistest.Keelemärke on kolme liiki:ikoonid,indeksid ja sümbolid.Kõik kolm märki esinevad niihästi verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Ikoon on märk,mis on sarnane objektiga või tegevusega,millele ta viitab.Indeksiks nimetatakse sellist märki, mis on
Kassi tänu Peategelase valikud vaadates läbi erinevate eetika teooriate Keset päist päeva päästab noor tütarlaps Haru elava liiklusega tänaval möödakihutava veoauto rataste alt suurepärase kassi. Tüdruku suureks üllatuseks tõuseb tänulik kõuts tagajalgadele ja tutvustab end inimkeeles kui Kasside Võluriigi printsi. Tema isa, kassiriigi kuningas, otsustab tänutäheks tüdrukust oma minia teha, ent Haru pole sugugi vaimustatud väljavaatest saada kasside printsessiks. Niisiis röövib kasside kuningas Haru ära ja kui tüdrukul poleks ustavaid sabalisi sõpru, paksu hulkuvat kassi Mutat ja iludust Parunit, siis peakski ta kõutsile mehele minema. Kasside kuningriigis ootavad Harut ja tema sabalisi saatjaid ootamatud kohtumised ja kõige uskumatumad seiklused.
1. Keele ülesanded – 1)Suhtlemisvahend 2)Informatsiooni vahendamine 3)Mõtlemisvahend 4)Väljendab kõneleja intentiteeti 5)emotsioonide väljendamine 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keel kui märgisüsteem – sõnad on inimkeeles tüüpilised keelemärgid. Ikoon – märk, mille tähistaja on sarnane objektiga v tegevusega. :D :P (käärid, ümbrik) Indeks – märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Norskamine magamist, haigutamine väsimust. Sümbol – keelemärk, mis on kõigeenam kokkuleppeline. Nt lõpmatuse märk, originaali märk, mees/naine. 3. Maailma keelte arv on ligikaudu 7000. 4. Suurimad keeled (5) – 1)mandariini 2)hispaania
helehalli ning sabalt punakaspruuni sulestikuga lind. Isa- ja emalind on ühesugused. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Suvel sööb ka vähesel hulgal marje. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kelle laulu on on vaiksetel öödel kuulda 1...1,5 km kaugusele. Eestis on ööbik tavaline haudelind ning ta on levinud veel Ida-Euroopas ja Aasia kesk- ja lõunapiirkondades. Ööbik lahkub Eestist augustis või septembri algul, rännates enamasti üksikult, peamiselt öösi. Ta rändab Itaalia ja Balkani kaudu Ida-Aafrikasse ja osalt isegi Lõuna-Aafrikasse, kus ta veedab talve
Märgid meie elus Maailmas on palju erinevaid märke. Need kõik kokku moodustavad märgiteaduse ehk semiootika, mida me igapäevaselt, sellele ise mõtlemata, kasutame. Kellelegi vastates me noogutame või laiutame käsi- ka need on märgid, mis edastavad infot. Milleks meile märgid ning mis roll neil meie elus on? Inimkeeles on tüüpilisteks keelemärkideks sõnad. Sõnu ritta seades võime saada palju erineva tähendusega lauseid, mille abil saame informatsiooni edastada. Neile sõnadele rõhku pannes ja emotsiooni andes saame end veel täpsemalt väljendada. Sõnade ning emotsiooni abil saame välja näidata kurbust, rõõmu,viha, auahnust, uhkust ja muid tundeid. Näiteks kellegi peale karjudes teeme kurja hääle ning näo, näidates välja viha.
Samuti hea omadus on see, et järjest enam on hakatud patsiendiga suhtlema ega kohelda kui mingit tükki. Puudused: Ma näen palju puudusi. Üks olulisi on suhtlemine. Unustatase tihti ära, et inimesel on tunded ja räägitakse kui robotiga ja/või räägitakse liiga erialase sõnavaraga. Sellele eneamasti järgneb inimeste info otsing/vastuste otsing internetis ja seab paanilisse olukorda inimesed meie ühiskonnas. Vähe sellest, et me ei räägi inimkeeles haigetega, on meie ühiskonnas inimeste seas suur teadmatus tervishoiust. Peaksime rohkem informeerima inimesi juba algklassidest. Seda vastavalt muidugi vanusele. Mida võiks näiteks teada kümne aastane laps, kui tal on gripp ja sealt edasi. Puuduseks on ka aeg. Õdedele antakse liialt tööd ja neil aeg surub liialt peale. Sellest tulenevalt ka ei jõuta haigega tegeleda personaalselt ning selle all kannatab ka töö kvaliteet.
Nad kõik nägid keeles rahvuse tunnust ning püüdsid seda arendada. Tänu keelele saame igapäevast informatsiooni. Keel toob meieni läbi ajakirjanduse mitmesuguseid uudiseid. Ka koolitarkusega saab infot, mida saame keele abil. Võib öelda, et ,,keel on ülem kui tarkus, see äratundmine on justkui tarkuse algus." Keele üks tähtsamaid rolle on suhtlemine. Selle abil on suheldud juba sajandeid. Suhelda võib kehakeeles, erinevate loomade või inimkeeles. Suhtlemine tundub meile väga tavalisena, kuid selle taga on peidus väga eriline ja igapäevaselt mitte tajutav KEEL. Üldiselt kasutame me oma emakeelt , kuid muud keelt kõnelevate inimestega suhtleme tihti peale, näiteks inglise ja vene keeles. Ma arvan ,et inimesed võiksid vahetevahel mõelda rohkem, mis keeles nad suhtlevad ja räägivad, sest siis hakataks tähtsustama rohkem oma emakeelt, mis tänu suhtlemisele inimesi seob. Keelega väljendame oma emotsioone
tegevusi oma loomiseesmärkide saavutamiseks. Samuti on defineeritud intelligentseid agente kui arvutisüsteemi, mis asub mingis keskkonnas ja on võimeline selles keskkonnas ellu viima autonoomseid tegevusi, mis on suunatud agendi loomise eesmärkide saavutamiseks. Lisaks eelpool mainitud kirjeldustele on öeldud, et intelligentsed agendid on mitmesugused programmid, mis suudavad omapäi teha palju lihtsaid otsuseid ja suhelda reeglina inimkeeles. Neljandaks määratluseks tooksin välja, et IA on süsteem, mis püüab saavutada mingit eesmärki või lahendada mingit ülesannet pidevalt muutuvas keskkonnas. Agent asub ise keskkonnas ja suudab tunnetada teda ümbritsevat keskkoda oma sensorite abil ja mõjutada keskkonda oma aktuaatorite abil. Milline definitsioon on siis õige ? Neid mõisteid lugedes jooksvalt läbisid mõisted nagu; süsteem ja eesmärgi saavutamine.
Ükskõik milline tingmärkide süsteem. Rahvusvahelised abikeeled (volapük, ido, novial, esperanto leiutaja on Ludwig (Lazar) Zamenhof 1887.a.). Esperantol on aga olemas väike kõnelejaskond, kes räägib seda esimese keelena > loomuliku keele tunnused. 8. Formaakleeled vs. loomulikud keeled. On üpris kitsa kasutusalaga (programmeerimiskeelest on vähe kasu liikluse korraldamisel ja vastupidi jms). Miks? Sümbolite arv on piiratud. Inimkeeles on teatud sümbolite (sõnade) arv piiramatu, neid tekib juurde, mõned kaovad aga kasutuselt. Inimkeele kasutusala ei ole piiratud. Loomuliku keele omandamise võime on kaasasündinud, formaalkeeli omandatakse ainult õppides. Formaalkeel väldib mitmetähenduslikkust. Loomulik keel ei suuda seda vältida (ega peagi). Formaalkeele väljendusjõud on väike, loomuliku keele oma on suur. Diskursusteave: ,,Tal on kollane põrnikas" (teame, et niimoodi nimetatakse autot, saame
................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Autor valis käesoleva teema seetõttu, et uurida põhjalikumalt ja konkreetsemalt kohanduva disaini tausta ja materjale. Üha enam levib selliseid veebliehti, kus kasutatakse kohanduvat disaini (ing. k. responsive design). Responsive design lühidalt ja inimkeeles öeldult tähendab veebi, mis oskab toimetada erinevate ekraanisuuruste seadmetega. Selline stiil teeb kodulehe palju kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks. Hoolimata sellest, kus sa vaatad kodulehte (nutitelefon, arvuti, tahvelarvuti jt), on kõik informatsioon samamoodi kättesaadav, sest kodulehe kood on selliselt üles ehitatud, et elemendid liiguvad vastavalt ekraani suurusele. (http://www.okia.ee) Tehnoloogiliste saavutuste tõttu suureneb inimeste arv, kes kasutavad nutiseadmeid
Cluny reform. Karolingide renesanss Karl Suur taastas antiikaja poliitilise idee ja soosis kunsti taassündi. Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses. Nominalism -reaalsed esemed, universaalid nende peegeldused, mis eksisteerivad inimkeeles. "Credo, ut intelligam" -piiskop Anselm. Pierre Abelard (1079-1142) -omaenda arvamuse usaldamine. Assisi Fransiscus -armastus kõige elava vastu. Aquino Thomas (1225-1274) -mõstuse hindamine. Keskaja inimese mõtteviisid Kõlbelise hinnangu tähtsus. Kirjanduse õpetlik e didaktiline iseloom(orienteeritus kõlblusele). Õistukõne harjumuspärane: hinnati sündmusi mis toimusid siin, õpetuse valguses, mille õigsus oli seal
Header and footer ; nimi Ööbik Ööbik on umbes varblasesuurune seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli värvi linnuke. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kes suve algul öösel ja vahel ka päeval vahet pidamata laulab. Eestis on ööbik tavaline haudelind ning ta on levinud veel Ida-Euroopas ja Aasia kesk- ja lõunapiirkondades. Meile saabub ööbik mai algul. Ta ehitab pesa jõgede ja järvede äärsetesse põõsastikesse, hõredamatesse lehtpuumetsadesse, suuretesse parkidesse ja kalmistutele. Emaslind valmistab pesa
Süntagmaatilised käsitlevad seda, kuidas elementidest moodustada ahelad; assots. Morrise süntaktikaga Paradigmaatilised käsitlevad seda, kuidas element varieerub, muutub; iga element võib olla esindatud erinevates variantides (näiteks nimisõnade käänamine, verbide pööramine) Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Keel on märgisüsteem; Saussure'i arvates: · Märk on suvaline, arbitaarne kägu ei ütle kukkuu, see on tema häälitsus, mille inimkeeles kirjutamine on ainult märk. Erinevates keeltes teeb kägu erinevaid hääli. Näiteks eesti keeles teeb lehm ammuu, vene keeles muu. Lehma keeles aga ei ole silpe, need on meie suvaline kokkulepe selles suhtes. · Tähistaja on lineaarne märgid moodustavad rea. Märk on tähistaja tähistatu lahutamatu kompleks (keel); kõnes on nad lahutamatud: heli Kõne mõte
Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms;
vahetult enne tarkvara kasutusseandmist (vastuvõtutestide käigus). Sellest lähtuvalt on oluline, et nõudmised oleks püstitatud võimalikult täpselt ning üheseltmõistetavalt. Nõuete kirjeldamise ning arendamise tehnoloogiat nimetatakse nõudmiste ehitamiseks (requirements engineering) [HU+]. See on hetkel küllalt reglementeerimata ning Eesti praktikas üsna vähetuntud valdkond. Tarkvaranõuded ja spetsifikatsioonid koostatakse enamasti inimkeeles, kuna erinevalt formaalsetest spetsifitseerimiskeeltest on see arusaadav kõigile osapooltele. Inimkeele kasutamisega kaasneb paratamatult mitmetimõistetavus (ambiguity) olukord, kus kirjeldatud nõudmisel on rohkem kui üks võimalik interpretatsioon. Kuna tarkvaranõuded peavad olema siiski täpsed ja kõigile üheselt mõistetavad, siis on vajalik teada, kus ja millisel moel võib mitmetimõistetavus tekkida ning kuidas seda vältida
kahelt parameetrilt, mis seavad piirid puuharudes esinevatele väärtustele. Alpha–beta pruning – käikude arvu vähendamine, mis alati leiab optimaalse võimaluse, ilma et seis läheks kehvemaks. Masinõppimine on teadusvaldkond, mille eesmärk on välja töötada empiiriliste andmete põhjal otsuseid ja ennustusi tegevaid algoritme Õppimise koolkonnad Statistika, Neurovõrgud IBM Watson on tehisintellekt, mis on võimeline vastama inimkeeles esitatud küsimustele. Nimetatud IBM juhi Watsoni järgi. IBM Watson - 2011 võidab Jeopardy mälumängu Wolfram Alpha – otsingusüsteem, mis arvutab vastused küsimustele ise välja sisseehitatud andmete põhjal, mitte ei otsi neid suurtest andmebaasidest, nagu teeb Google ja teised tänapäevased otsingumootorid. Sobib kasutamiseks teadlastele, üliõpilastele, ekspertidele, tavatoimingute jaoks liialt
Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist. Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märgisüsteemidele toetuvast kultuurist on kõnevõime ja kirjutamine. Keele areng on saanud toimuda eelkõige tänu aju suurusele ja struktuurile. Inimkeeles salvestatud ja edasiantava info hulk on erakordselt suur. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Abielu on lisaks järglaste soetamisele ja kasvatamisele seotud majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega. Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiat. Oskus valmistada ja kasutada tööriistu tuleneb eelkõige suurest ja keerukast ajust ning käte ja silmade kooskõlastatud tegevusest
toonekurest). Ööbik Ööbik on umbes varblasesuurune seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli värvi linnuke. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kes suve algul öösel ja vahel ka päeval vahet pidamata laulab. Meile saabub ööbik mai algul. Ta ehitab pesa jõgede ja järvede äärsetesse põõsastikesse, hõredamatesse lehtpuumetsadesse, suuretesse parkidesse ja 25 kalmistutele. Emaslind valmistab pesa kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast ja
uskus, Magdaleena surma mõisteti kui see, et ta eksis jumala käsu vastu võttes pagana ehk Leemeti majja. Kui Leemetit tema põletamis matustele tassiti rääkis ta veel viiamsed sõnad Pärtliga ja küsis, et ta ju teab, et kõik see jutt mida mungad ja Johannes ajavad on pask- seda ütles ta muidugi ussikeeles ja peale väikest vahet milles Leemet juba arvas, et Peetrusel on unuenud see keel vastas ta kuid inimkeeles, et kuna tänapäevaa maailmas usutakse usun mina ka. Kuid kui lõkke keskele oli Leemet paigaldatus ja valmis oldi tema põletamiseks lendas platsi vanaisa hirmutdaes padama suure hulga inimesi, Leemetile lausus ta kiirelt, et kaugelt nähes arvas, et siin on Leemet on surnud ja siin tehakse tema surma lõkket aga saab nüüd aru, et nad tahavad Leemetit elusalt põletadda ja seda nad neile ei kingi-visates Leemetile pika noa sööstsid nad sõjakarjes külaelanikele kallale ja
Metafüüsilised eeldused. Nagel on realist subjektiivsete faktide suhtes – eeldab, et ka siis, kui me ei suuda mingit tüüpi fakte haarata, on need faktid ikkagi olemas. Analoogia: marslased ei suuda ekstrapoleerida, mismoodi on olla meie. Sellest ei järeldu, et ei leidu vastavaid subjektiivseid fakte. Võib leiduda fakte, mille esitamiseks ja mõistmiseks ei saa inimestel kunagi olema mõisteid meie struktuuri eripära tõttu. Leidub „fakte, mis ei seisne inimkeeles väljendatavate propositsioonide tõesuses“. Nahkhiir. Nagel esitab nahkhiire näite selleks, et tuua välja objektiivse ja subjektiivse kontseptsiooni erinevus. Nahkhiired kogevad, järelikult on kuidagi olla nahkhiir. Kuid nende tajumehhanismid erinevad meie omadest nii suurel määral, et see toob probleemi reljeefselt esile. Nahkhiire näide ning ’what it is like’ kõnepruuk esines juba 1950. aastal Brian Farrelli artiklis „Experience“, kuid tema kaitses vastupidist,
3) kontakti säilitamine seltsingukaaslastega, grupi kooshoidmine (nt kutsehüüded linnusalkades või delfiinide parvedes, silmatorkav muster sebradel jne). 4) hoiatamine (seltsingukaaslasi hoiatatakse vaenlase ilmumise eest; esineb väga paljudel seltsingulistel liikidel) Teine liigitus lähtub sõnumi detailsusest: 1) üldised sõnumid – enamasti on loomade signaalid küllalt üldise iseloomuga (mitte nagu näiteks sõnad inimkeeles), näiteks värvuliste “tsiip”-hoiatushüüded enamasti ei täpsusta, millise vaenlasega täpsemalt on tegemist; kutsehüüded harilikult ei paljasta, millise konkreetse indiviidiga on tegu. 2) detailsed sõnumid – Harvemini kannavad loomade signaalid vägagi detailset infot. Kolmas võimalus on liigitada sõnumeid: 1) afektiivseteks - kannavad üldist laadi infot isendi enda sisemise seisundi kohta (nt kutsehüüd eksimisel, linnulaul sigimisajal jne)
mänge, võistlusi rannas ja ujumist soojas vees. Ühel hommikul, kui taat jälle võrke nõutas, nägi Lõunasöögiks tuli lastel enestel lõkkematerjali ta räimede keskel midagi sädelevat. koguda, tuld teha ja vorstikesi grillida. See oli kuldkalake, kes hakkas taadiga inimkeeles Pedassaare matka seiklustest räägiti õhinal nii külla rääkima: "Ma ei ole tavaline kala, olen kuldkala tulnud vanematele kui omavahel. ja võin täita kolm su soovi, kui mind lahti lased." Neljanda ja viienda vahetuse ja osa seitsmenda- Taat ei osanud midagi soovida, läks koju ja küsis
* Katseta LinkedListi omaloodud klassiga tüübist andmetega * Loo klass kahe samast tüübist väärtuse hoidmiseks. * Loo klass, mille puhul saab määrata elementide maksimummäära, mis klassi sees olevasse hoidlasse panna tohib. Atribuudid Atribuute kasutakse klassi ja seal sees leiduva omaduste kirjeldamiseks. Teisele programmeerijale võib kommentaaride teel kirja panna, et mida miski käsklus teeb või kuidas oleks seda hea kasutada. Teine rakendus aga üldjuhul inimkeeles kirjutatud kommentaare lugeda ei mõista. Samas on aga hea, kui saab käsule juurde panna seletuse, kuidas seda mõnes graafilises arendusvahendis näitama peaks. Või siis teate, et seda käsku pole vaja praegu käivitada. Atribuudid just sellisteks teadeteks mõeldud on. Mingi hulk on neid olemas .NETi enese poolt. Kui aga omal suurema eripärase raamistiku ehitamine käsil, siis võivad ka omaloodud atribuudid omal kohal olla. Algusnäiteks sobibki tingimuslik käivitamine.
hinnata, milles seisnebki siinse dilemma erinevus muna ja kana omast. Need küsimused võivad esmapilgul tunduda praktikute jaoks tarbetu filosofeerimisena, kuid vastus neile on huvitav vähemalt kolmel põhjusel. Lihtsalt põnev Kõigepealt on lihtsalt teaduslik huvi. Inimesele on omane tahta teada, kuidas asjad töötavad, millest nad koosnevad ja miks nad just niisugused on. Keeletehnoloogia Üks (ja ilmselt parim) viis masinaid inimkeeles suhtlema panna oleks modelleerida inimaju ja panna masinad üleüldse käituma, mõtlema, tundma jne inimese kombel. Kuni see näib esialgu tehniliselt keerukavõitu, võib üritada modelleerida konkreetselt inimestevahelist verbaalset suhtlust. Selleks aga tuleks kõigepealt leida vastus ülal- küsitule: kuidas inimesed seda teevad? Valest vastusest lähtumine võib luua keeletehnoloogiliste rakenduste arendamisel põhimõtteliselt ületamatuid takistusi.
* Katseta LinkedListi omaloodud klassiga tüübist andmetega * Loo klass kahe samast tüübist väärtuse hoidmiseks. * Loo klass, mille puhul saab määrata elementide maksimummäära, mis klassi sees olevasse hoidlasse panna tohib. Atribuudid Atribuute kasutakse klassi ja seal sees leiduva omaduste kirjeldamiseks. Teisele programmeerijale võib kommentaaride teel kirja panna, et mida miski käsklus teeb või kuidas oleks seda hea kasutada. Teine rakendus aga üldjuhul inimkeeles kirjutatud kommentaare lugeda ei mõista. Samas on aga hea, kui saab käsule juurde panna seletuse, kuidas seda mõnes graafilises arendusvahendis näitama peaks. Või siis teate, et seda käsku pole vaja praegu käivitada. Atribuudid just sellisteks teadeteks mõeldud on. Mingi hulk on neid olemas .NETi enese poolt. Kui aga omal suurema eripärase raamistiku ehitamine käsil, siis võivad ka omaloodud atribuudid omal kohal olla. Algusnäiteks sobibki tingimuslik käivitamine
allarippuva rihma külge. «Viimast korda, kas te tunnistate oma süü üles?» küsis Charmolue muutmatu lahkusega. «Ma olen süütu.» «Aga kuidas te, preili, seletate siis asjaolusid, mis teie vastu tunnistavad?» «Ah, armuline härra, ma ei tea!» «Teie eitate siis oma süüd?» «Kõike!» «Hakake pihta,» ütles Charmolue Pierrafle. Pierrat keeras vänta, «saabas» tõmbus koomale ja õnnetu tütarlaps karjatas nii hirmsasti, et seda üheski inimkeeles edasi ei saa anda. «Pidage,» ütles Charmolue Pierrafle. «Kas tunnistate üles?» küsis ta mustlastüdrukut. «Kõik!» karjus õnnetu. «Tunnistan; palun, tunnistan üles, halastage!» Piinamiseks valmis olles oli ta oma jõudu üle hin- 303 nanud. Vaene laps, kelle elu siiamaani oli kulgenud nii rõõmsalt, nii mõnusalt, nii leebelt, sai nüüd esimest korda tunda valu, mis ta murdis. «Mu inimlik süda käsib teile öelda,» tähendas kuninglik prokurör, «et kui te üles
annaabi.ee 
