Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud närvisüsteemi Ioonkanal Ioonpump Ioonide liikumine toimub kõrgema Ioonide liikumine toimub madalama kontsentratsiooniga poolelt madalama kontsentratsiooniga poolelt kõrgema kontsentratsiooni poole kontsentratsiooni poole Ei vaja funktsionaalset lisaenergiat Vajavad funktsioneerimiseks lisaenergiat On kas pidevalt avatud või avanevad kindla Avanevad ainult kindla signaali toimel signaali toimel (värav) 1
Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss saabub -> mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga -> ioonkanalid avanevad, impulss kantakse edasi -> mediaator laguneb ja ioonkanal sulgub 9. Narkootikumide mõju organismile Narkootikumid imiteerivad mediaatorite toimet. Pärast narkootikumi manustamist väheneb või lõppeb organismis mediaatorite süntees, sest need on juba olemas. Narkootikumi mõju lõppedes ei suuda organism ise vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue annuse järgi. 10. Humoraalne regulatsioon on organismi elundkondade talitluse reguleerimine hormoonide vahendusel
retseptoreid c) blokeerib histamiini vabanemist nuumrakkudest d) blokeerib histamiini sünteesi 52. Millist nimetatud histamiini toimet ei antagoniseer/blokeeri H2- retseptorite blokaatorid? a) maohappe sekretsiooni suurenemine b) allergiline bronhospasm c) äge allergiline nahareaktsioon 53. H2-histaminoblokaatoreid kasutatakse ... a) haavandtõve ravis b) bronhiaalastma ravis c) hüpertooniatõve ravis 54. Kuidas jagunevad seratoniini retseptorid 7 tüüpi: 5-HT1 5-HT7, millest 5-HT3 on ioonkanal ja ülejäänud metabotroopsed. 5-HT1 > ärevus, erutus, mõjutab käitumist 5-HT2> ärevus, erutus, emotsionaalne staatus 5-HT3> iiveldustunne, ärevus erutus 55. Millised toimed omab serotoniin? GI trakti motoorika elavnemine (5-HT2A, 5-HT4) Iiveldustunne Trombotsüütide agregatsioon (5-HT2A) Veresoonte konstriktsioon (5-HT2A, 5-HT1D) või relaksatsioon (5-HT1A) KNS. vaegus unetus, agressiivsus, ärevus, depressioon (5-HT1-7)
kontsentratsiooni poole. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. IOONKANAL rakumembraanis paiknevad valgud, mille kaudu kindlad ioonid liiguvad suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale IOONIPUMBAD Rakumembraanis paiknevad valgud, mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema kontsentratsiooniga alalt suurema kontsentratsiooniga alale 11.Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Puhkeolekus on rakumembraanil sisepinnal neg ja
Signaalide liikumine närvirakkudes Närviimpulsi (elektrilise signaali) liikumine neuronis põhineb elektrilaengu muutumisel neuronit katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on neuroni sisepinnal negatiivne laeng (nt palju Cl- ioone) ja välispinnal positiivne laeng (nt palju Na+ ioone). See on tavaolek (mõlemal pool on erinev laeng) ehk membraanipotentsiaal. Närviraku membraan laseb ioone läbi valikuliselt - läbi ioonkanalite ja ioonpumpade. ● Ioonkanal: ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema osa poole e. tasakaaluoleku poole. Ei vaja energiat. ● Ioonpump: ioonide liikumine toimub tasakaaluoleku vastu. Ioonpumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. Avaneb kindla reaktsiooni pärast. Vajab energiat. AP - aktsioonipotentsiaal 1. Puhkeolekus on ioonkanalid suletud. Rakumembraani sisepind on negatiivse ja välispind positiivse laenguga. 2
(kaugus 50 nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta sünaptilisest lõhest (synaptic cleft) ära kas hüdrolüütiliste ensüümide abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali. Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk-seoselised retseptorid). G- valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca-ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal-retseptor. Ioonkanal-retseptorid - Ligandi seostumisel retseptoriga muutub selle konformatsioon ning tekib vaba läbipääs teatud ioonidele
nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta sünaptilisest lõhest (synaptic cleft) ära kas hüdrolüütiliste ensüümide abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali. Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk- seoselised retseptorid). G-valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca- ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal- retseptor. Ioonkanal-retseptorid - Ligandi seostumisel retseptoriga muutub selle konformatsioon ning tekib vaba läbipääs teatud ioonidele
9. Kasvufaktorid. Näited vorm, mis toimib veresoone · vt. loeng 2 küsimusi laiendajana, sekundaarne signaali 10. Signaalretseptorite tüübid ülekandemolekul · Ioonkanalite retseptor: 13. Mis on erinevat ja ühist kõigil Signaalmolekul seostub retseptoriga ensüümretseptoritel? ja ioonkanal avaneb. Ioonid tungivad · Ühine: Ensüümretseptoritel rakku sisse ja muutub aktiveerub pärast signaaliga rakumembraani elektriline seostumist rakusisene domään, mis potentsiaal kuna ioonide muutub aktiivseks türosiinkinaasiks kontsentratsioon raku seesja väljas (ensüümiks, mis fosforüülib valgus on erinev
Avanemise põhjustab TM2 domeenide asendi muutus. 11 Nikotiini-, serotoniini-, glütsiini- ja gammaaminovõihappe retseptorid. 3-TM N-terminus on rakust väljas, C-terminus on raku sees. Ligandi sidumise kohas on N-terminusel (A) ning teine (B) ekstratsellulaarsel domeenil TM3 ja TM4 vahel. L-glutamaadi retseptori-Ca2+-kanali valgu subühik. 2-TM Mõlemad terminused on rakus sees ning ioonkanal kosneb viiest subühikust. Kaks transmembraanset domeeni. ATP aktiveerib. G-valguga seotud retseptorid - 7-TM 7-TM C-term on raku sees, N-väljas. Ei ole seotud ioonkanaliga. Signaaliülekanne toimub G-valgu kaudu, mis seostub C-terminaalse ahelaga pärast retseptori aktiveerimist. Seostumine toimub C-terminuse ja VI ning V subühikud ühendava ahela vahel. Signaaliülekandjad: monoamiinid (dopamiin, histamiin, serotoniin,
kommunikatsiooni ja tervete rakurühmade või lihaskiudude üheaegsete aktiveerimist 2. keemiline selle närviülekande toimumispaigas on pre- ja postsünaptiline närvirakk lähestikku, kuid kokku ei puutu. Neid eraldab koevedelikuga täidetud sünaptiline pilu, mille närviimpulss peab ületama keemiliste signaalmolekulide ehk virgatsainete vahendusel. Retseptori tüübid: · ionotroopsed retseptorvalk on ühtlasi ioonkanal · metabotroopsed saavutavad ühenduse ioonkanaliga G valkude ja teiste virgatsainete vahendusel Närvivõrgustikud: · divergeeruv võimendab sensoorsest närvirakust alanud signaali · konvergeeruv koondab signaali paljudest allikatest nt motoorsele neuronile · kaja- või peegeldav signaali kestvaks töötluseks · paralleelse vallandumise töötlusvõrgustik reaktsiooni viimistluseks NAHK Keha membraanide klassifikatsioon:
neuronis algatab. - Atsetüülkoliin – nii ergutava kui pidurdava mõjuga. Nii perifeerses kui KNS. Lihaskokkutõmbed, autonoomne närvisüsteem, kortikaalne erutuvus, uni ja ärkvelolek, kognitiivsed protsessid (mälu, õppimine, tähelepanu), agressiivsus, bioloogilised rütmid, söömiskäiutmine, termoregulatsioon, seksuaalkäitumine - Serotoniin – meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Erinevad retseptorid, üks neist ioonkanal G VALGUGA SEOTUD - Dopamiini – emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon, DA retseptorid G VALGUGA SEOTUD Mesolimbiline – DA neuronid saadavad aksonid limbilisse süsteemi naalduvasse tuuma. Tasu,motivatsioon, käitumise regulatsioon, sõltuvus Mesokortikaalne – projektsioonid eesaju koorde. Õppimine, kognitsioonid, töömälu, otsustusvõime - Adrenaliin – toitumine, vererõhk, hingamise regulatsioon
rasvlahustuvad signaalmolekuli (näit. steroid- ja kilpnäärme hormoonid) retseptorid paiknevad tsütoplasmas, pärast seostumist ligandiga lähevad nad rakutuuma, seostudes seal teatud kindlate geenide regulaatorpiirkondadega Veeslahustuva signaalmolekuli roll seostumisel retseptoriga seisneb konformatsioonilise muutuse tekitamises retseptoris. Vabade Ca-ioonide eemaldamine raku tsütosoolist. Signaaliülekanne rakus. Raku pinna retseptorid kuuluvad ühte kolmest võimalikust klassist: 1) ioonkanal-retseptor 16 Ligandi seostumisel retseptoriga muutub selle konformatsioon ning tekib vaba läbipääs teatud ioonidele. Selline on näit. atsetüülkoliini retseptor lihasrakkudel. 2) katalüütilised retseptorid kui ligand on seostunud, siis retseptor muutub ensümaatiliselt aktiivseks. Selliste retseptorite
fibroblastide kasvufaktor (fibroblastic growth factor), BMP - luu morfogeneeetiline valk ( bone morphogenetic proteiin), VEGF - vaskulaarse endoteeli kasvufaktor ( vascular endothelial growth factor) jt. 10. Signaalretseptorite tüübid: Ioonkanalite retseptorid, G - valguga seotud retseptorid, Ensüümi türosiinkinaasi aktiivsusega retseptorid, Rakusisesed retseptorid Esimesed 3 on rakupinna retseptorid. Ioonkanalite retseptorid – neurotransmitter atsetüülkoliin seostub retseptoriga ja ioonkanal avaneb. Ioonid tungivad rakku sisse ja muutub rakumembraani elektriline potentsiaal kuna ioonide kontsentratsioon raku sees ja väljas on erinev. Elektrilise potentsiaali muutus antakse edasi ja see toimib nt närvirakkudes erutuvusena või lihasrakkudes kontraktsioonina. G - valguga seotud retseptorid – rakupinnal on retseptor, mis pärast signaali vastuvõtmist seostub rakus oleva G - valguga. GDPga seoses olev G valk on inaktiivne. G - valk, mis
annaabi.ee 
