Bulgakovi suhtumine kommunismi kirjanduse kaudu Kommunistliku ajastu üks tähtsamaid kirjanikke on kahtlemata Mihhail Bulgakov, kes oma eluaja kestel on meelde jäänud mitmete tunnustusvääriliste tegemistega, mida eriliselt hinnatakse siiani ka tänapäeval. Bulgakov jäi Stalini kommunistliku režiimi lõksu. Tema elu ise ei olnud pikk, aga elulugu on huvipakkuvalt teguderohke, kuid kommunistlik diktatuurne olukord piiras kirjaniku ja arsti võimalusi. Tema saavutused oleksid palju rohkem tähelepanu pälvinud, kui poleks kitsendatud õigusi oma loometöid avalikustada või lavale tuua. Aastal 1926 konfiskeeriti kirjaniku käsikiri ning hiljem, kui KGB manuskripti tagastas, üritas Bulgakov selle ära põletada, mis ei andnud tulemusi, kuna dokumendist oli tehtud nii foto- kui ka masinakirjaline koopia. Selline olukord tekitas pingeid, sest tema eraellu tungimine muutus diktatuurse korra tõttu kiuslikuks. Stalin küll oli teg...
lõpuosas keelustati igasuguse võõrkeelse kirjanduse ilmumine. Säärane kontroll takistas ka loomeinimeste tegevust. Näite võib tuua Mihhail Bulgakovist, kes just tänu stalinismile pidi Bulgakov surema meelsuses, mida tõendab kiri Nõukogude valitsusele, kus palub arvesse võtta, et võimatus kirjutada on talle samaväärne elusalt matmisega. Nii võib Bulgakovi elu pidada lõputuks piinaks, kuna tema suurest loomekogust lubati avaldada vaid üksikud teosed, millest sai Bulkakovi "leib", et kirjanik nälga ei sureks ja ei saaks öelda, et midagi ei avaldatud. Bulgakovi näitel surid ängistuses veel paljud loomega tegelejad ja samuti jäi tolleaegne kultuur tänu väärtusliku mitteavaldamisele kõvasti vaesemaks. Tsensuuri kõrval tegeleti ka inimsetele kättesaadavate materjalide muutmisega NSV Liidule sobilikuks. Muudeti ajalooraamatuid, võltsiti fakte ja fotosid, tõendid kuritegudest hävitati või muudeti salajaseks
annaabi.ee 
