Joosep Lall , 12c POPkunst forever! Niisiis, käisin KUMU's vaatamas näitust ,,POPkunst forever." Tegemist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis oleva näitusega, mis annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatele. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Selle näituse kuraatoriks on Sirje Helme, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal ning alates 2005. a on ta ka Kumu kunstimuuseumi direktor. Näituse kujundajaks on Andres Tolts, kes on eesti maalikunstnik ja graafik. 1973. aastal lõpetas ta ERKI tööstuskunstnikuna. Ta on tegutsenud vabakunstnikuna; loonud muu hulgas maale, kollaaze, raamatugraafikat ning osalenud külmnetel näitustel. Näitusel kõlav muusika on pärit ansamblilt ,,Optimistid," mis tegutses aastatel 1965-1969. Näitus ,,POPkunst forever!" on jagatud
Arvustus Saime kolmapäeval,3.novemberil,uue kogemuse osaliseks käies kooli raames külastamas KUMUs olevat John Constable näitust"John Constable.Victoria ja Alberti muuseumi kogudest" mis andis meile suurepärase võimaluse tutvuda väljapaistva inglise maastikumaalija,John Constable,loomingut. KUMUsse jõudes võttis meid vastu giid,kes tegi kohe meile väikse tutvustava ? John Constable- st ning tema kuulsamatest teostest,et me saaks ikkagi mingi ettekujutuse mehest kelle maale hinnatakse maailmas nii kõrgelt.Pärast tutvustavat loengut liikusime 3 korruse B-tiiba kus meid ootas ees J.Constable kuulsad teosed. Väljaspool Suurbritanniat on Constable'i loomingut ulatuslikult välja pandud ainult 2002. aastal Pariisi Grand Palais' mis teeb näituse veelgi erilisemaks. Pärast 23.jaanuarit 2011 läheb näitus edasi Saksamaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Näitus koosneb suures osas natuurist maalitud eskiisidest ja visanditest,mida hinna
Kadrioru Saksa Gümnaasium VÄRVIDE DIRIGENDID. MUUSIKA JA MODERNSUS EESTI KUNSTIS Kunstinäituse retsensioon Tallinn 2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa j
Muuseumid Narvas, Eestis ja Venemaal Viktoria Narva Muuseum • Tänapäeva Narva Muuseum – see on Narva linnus, Põhjaõu ja Kunstigalerii. Need pole ainult arhitektuurilised mälestusmärgid – linnuses ja galeriis paiknevad ka näitusesaalid. • Narva linnuse ekspositsioon räägib Narva linna ajaloost 13. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. • 1991. aastal avati Kunstigalerii. Tänu sellele on muuseumil lisaks oma kunstikollektsiooni eksponeerimise võimalustele ka väljavaade Eesti ja välismaa näitusi võõrustada. • 2007
erinevate kännuseente ning puitu lagundavate seente stend. Selleks ajaks kui ma näitustele ringi peale tegin oli ka alumise korruse ,,Eesti kalad" näitus peaaegu avatud. Väga meeldiv administraator lubas mul seda piiluma minna. Hämmastav kuidas on suudetud fotole jäädvustada kalad nii loomulikena nende endi elupaikades, justkui oleks nad ise vabatahtlikult fotograafi juurde poseerima tulnud. Kokkuvõttes jäi väga hea mulje nii muuseumist, teenindusest, ümbrusest ja kõigest. Selline muuseum sobib ideaalselt vanalinna ja loob meeldiva õhkkonna, isegi linnud aknataga siutsusid ja säutsusid kogu aja kui mööda näitusi kolasin, nagu oleks nemadki osa näitusest. Sügava mulje jättis kui hästi on suudetud kogu selles ruumikitsikuses näituse edasiandmisega hakkama saada. Kahju, et erinevate ressursside puudumise tõttu pole võimalik olnud muuseumit laiendada, kuid siiski on suudetud luua hubane ja meeldiv elamus
Sihtkapitalilt, Väike-Maarja Vallavalitsuselt. Annetusi tegid ka mitmed kohalikud ettevõtjad ja eraisikud. Rahataotlusprojektide omaosaluse kattis Väike-Maarja Põllumeeste Selts. 2.1.4 Näituse eksponaadid Enamus esemelistest eksponaatidest, seal hulgas ajastukohane erialakirjandus, maalid, skulptuurid, töövahendid, tekstiilid ja mööbel, saadi Anu Kotli isikilikust arhiivist ja tema kodust kasutusel olevatest esemete seast. SA Virumaa Muuseumid kogust deponeeriti näitusele Alar Kotli kavandite järgi valmistatud koolilõpumärgid. Rakvere Gümnaasiumilt laenati koolimaja ehitustööde kohta 1936-1939 peetud päevikut. Infot näitusetekstide koostamiseks saadi arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu koostatud raamtust „Arhitekt Alar Kotli“, ajakirjanduses avaldatud artiklitest, vestlustest arhitekti pereliikmetega, suheldes Alar Kotli projekteeritud hoonete praeguste omanikega.
MUUSEUM KAS VANAKRAAMI LADU VÕI AVATUD ÕPIKESKKOND SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MUUSEUM............................................................................................................................ 2 1.1. Muuseum kui mõiste....................................................................................................2 1.2. Ajalugu.........................................................................................................................3 2. MUUSEUM KUI ÕPIKESKKOND.......................................................................................4 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS.......................................................................................6
KUMU: „Ilmne paratamatus“ Olen alati nautinud KUMUs käimist ning täpselt nii ka seekord. Selle aasta 28. aprillil külastasime klassiga seal samas haridusprogrammi „Maailma seletamine“ raames Denes Farkase näitust „Ilmne paratamatus“ (Ingl. K „Evident in Advance“). D. Farkas on Ungari päritolu Eestis elav ja töötav kunstnik, ning selle näitusega esindati Eestit ka Veneetsia 55. kunstibiennaalil. Näitus „Ilmne paratamatus“ on enim inspireeritud Bruce Duffy raamatust „The World As I Found It“ ning see koosnes mitmest osast: näitus, kino, kool, raamatukogu, ateljee ja kartoteek. Meile oli kaasa määratud ka giid, mille üle olen väga õnnelik, sest näituse mõtted vajasid arusaamiseks veidi seletamist ning need olid väga filosoofilised. Kuna Farkas tahtis oma karjääri algul saada arhitektiks, siis oli näitusel väga palju mõjutusi just arhitektuurist ning tavapärast kunsti, mida iga tavainimene mõistab kunsti all, seal ei olnud. N�
1. Sissejuhatus Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada kui teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga. Ka interneti teel saadetud e-mail, või telefoni kõne küsimaks midagi väga väikest, või lihtsalt ettevõttesse sisse astumine on juba suhtlemine klientidega.. 2. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused. Hea teeninduskeele sõnalise suhtlemine võib väljenduda erinevalt. Kõige parem on aga kliendi kohene märkamine, tema teretamine, viisakate väljendite kasutmine, optimism,
Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kumu kunstimuuseum koosneb kahest osast: Püsiekspositsioonidest hoone 3. ja 4. korrusel ning kaasaegse kunsti galeriist, mis asub 5.korrusel. Lisaks on muuseumil nn. Suur näitustesaal kohalike ja
Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜTH1 Kristin Jakobson Teeninduskeel kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandja. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2010 Sissejuhatus Selle seminaritöö teemaks on Teeninduskeel kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandja. Eesmärgiks selles seminaritöös on tuginedes loengumaterjalidele ja kirjandusallikatele, tuua välja olulisemad hea teeninduse tunnused ning tüüpilisemad vead. Analüüsida minu enda organisatsiooni teeninduskeelt ning anda kriitiline hinnang kasutatavale teeninduskeelele. 1. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused Absoluutselt igas ettevõttes on teenindajad ja on ka kliendid. Klientide ja klienditeenindajate vahel toimub suhtlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
