.. If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + arv x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * a) npos = npos + 1 x2 = (-b + Sqr(D)) / (2 * a) End If End If ... ... või False >a-3 lus ] ... r b >= a + c Or c >= a + b Function Hind(L, m) Dim ind ind = Kind(L, m) If ind < 18 Then Hind = "kõhn" ElseIf ind <= 25 Then Hind = "normaal" ElseIf ind <= 30 Then Hind = "ülekaal" Else Hind = "paks" If a > b Then max = a Else
.. x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * arv a) npos = npos + 1 x2 = (-b + Sqr(D)) / (2 * End If a) ... End If e või False ... >a-3 dlus ] ... r b >= a + c Or c >= a + b Function Hind(L, m) Dim ind ind = Kind(L, m) If ind < 18 Then Hind = "kõhn" ElseIf ind <= 25 Then Hind = "normaal" ElseIf ind <= 30 Then Hind = "ülekaal" Else Hind = "paks" End If
... If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * arv a) npos = npos + 1 x2 = (-b + Sqr(D)) / (2 * End If a) ... End If või False ... >a-3 lus ] ... r b >= a + c Or c >= a + b Function Hind(L, m) Dim ind ind = Kind(L, m) If ind < 18 Then Hind = "kõhn" ElseIf ind <= 25 Then Hind = "normaal" ElseIf ind <= 30 Then Hind = "ülekaal" Else Hind = "paks" End If
salvestamise ajal avatud olid ja paigutatakse nad ekraanile nii, nagu nad salvestamise ajal paiknesid) · Find File - saab faile otsida · Summary Info - saab vaadata ja muuta dokumendiga seotud informatsiooni · Page Setup - saab vaadata ja muuta lehekülje parameetreid · Print Preview - saab vaadata, kuidas näeb dokument välja trükikujul · Print - dokumendi välja trükkimine · Print Report - aruande trükkimine · Viimati kasutatud nelja dokumendi nimed · Exit - väljumine tekstitoimetist MS Word Edit menüüs on järgmised käsud: 4 · Undo - tühistab viimati teostatud tegevuse · Repeat - kordab viimati teostatud tegevust · Cut - lõigatakse märgistatud andmed välja (kopeeritakse lõikelauale (clipboard) ja kustutatakse) · Copy - kopeeritakse märgistatud andmed lõikelauale · Paste - kopeeritakse lõikelaual olev tekst või tabel või pilt või ...
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
Võtmed (väärtused otsitavas piirkonnas) peavad olema järjestatud. MATCH (otsitav; vektor; otsimisviis) Leiab otsitavale väärtusele vastava väärtuse järjenumbri (asukoha) antud vektoris: rivis või tulbas. Otsimisviisi määrab kolmas, mittekohustuslik, argument. Selle võimalikud väärtused on: 0 ja 1. Kui puudub, siis eeldatakse, et on 1. 0 - eeldab täpset vastavust. Võtmed suvalises järjestuses. 1 - ei eelda täpset vastavust. Kui ei ole võrdset väärtust, siis võtab lähima väiksema väärtuse. Väärtused otsimispiirkonnas (võtmed) peavad olema järjestatud kasvamise järjekorras. EXCEL – Funktsioonid 7 - 11 Liigid Hinnad kask 450 liik kuusk mänd 510 =MATCH(liik; Liigid; 0)
until < tingimus >; PASCAL 3. loeng Programminäide 4. (FOR-tsükkel) program Fibonacci; (* Programm leiab Fibonacci arvud - arvujada, kus iga järgmine liige on *) (* kahe eelmise liikme summa. Jada pikkuse määrab kasutaja. *) (* N: 0,1,1,2,3,5,8,13,21,34 .... *) var i, kordi, F_arv, esimene, teine : integer; begin write('Mitu Fibonacci arvu soovid leida? '); readln(kordi); esimene := 0; (* esimesed kaks arvu on teada - 0 ja 1 *) teine := 1; for i := 1 to kordi do (* i on abimuutuja, mis loendab kordusi *) begin (* i muutub 1-st kuni 'kordi' väärtuseni *) F_arv := esimene + teine; write(F_arv, ', '); esimene := teine; (* senine teine saab esimeseks... *) teine := F_arv; (* ja senine F_arv teiseks liikmeks *) end; writeln; writeln('See on kõik.'); end. Programminäide 5. WHILE-tsükkel. program Ruutjuur; (* Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure. *) (* Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse *)
Iga muutujal peaks olema tähendus (see annab võimaluse hiljem koodist paremini aru saada) Nime andmisel kasuta tähestikkus A-Z, võimalusel ära kasuta täpitähti Ä. Õ, Ü ja Ö Kasutada võid nii suuri kui väikesi tähti, kuid muutujad on tõstutundlikud Kasutada võid numbreid 0-9, kuid ära kunagi nendega alusta tühikud on keelatud, kasuta nende asemel allkriipsu (_) sümbolid ja erimärgid on keelatud Igas programmeerimiskeeles on keele poolt reserveeritud muutujad, mida kasutaja ei saa enam luua. Php omad leiad siit. Muutujale väärtuse omistamine Muutujaid PHP's on kaheksa erinevat tüüpi, aga vaatame neist praegu kolme: tekstid (strings) - tekstilised väärtused, mis lisatakse jutumärkide vahele täisarvud(integers) - tavalised arvud, nii positiivsed kui negatiivsed
(;) Inglise keeleseadete korral - koma ( , ) Argumentide arv ja nende järjestus sõltub funktsioonist. Paljudel funktsioonidel on ainult üks argument. Mõnedel funktsioonidel argumendid puuduvad, nendel peavad nime järel olema tühjad sulud. PI(), NOW(), TODAY(), ... Funktsioonide sisestamiseks võib kasutada mitmeid abivahendeid. Valimine valemi sisestamisel ilmuvast funktsioonide ja nimede loetelust Vahekaardil Formulas (Valemid) funktsioonide teegist Dialoogiboks Insert Function (kuvatakse nupuga fx) võimaldab saada kõikide funktsioonide loetelu ja kirjelduse. Seda saab kasutada ka x 2 y 2 SQRT funktsioonide (x 2 y 2) SQRT(x * x y * y) sisestamisel. xa SQRT( ABS( (x a)/(y b) ) ) yb π d2 x PI( )* d 2 / 4 sin SIN(PI() * x/4) 4 3
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
Suur-ja väiketähti nimedes ei eristata. Nime pikkus võib olla kuni 255 märki. Nimede näiteid a, S, Fy, x1, r_2, pikkus, ringLraadius, LoeAlg, PriRiM, p3s21k9 Konstantide ja avaldiste esitamise reegleid käsitletakse järgnevates jaotistes. Piirajad esinevad alati paaris, neid käsutatakse mõne keelekonstruktsiooni alguse ja lõpu fikseerimiseks. Peamised piirajad on ( ) - ümarsulud -- käsutatakse avaldise osade ning parameetrite ja argumentide piiritlemiseks Sqr ((a + b)/(c + d)), Function NatS2 ( n1,n2) 11 " -jutumärgid - käsutatakse stringkonstantide esitamisel "Pindala" Eraldajad on mõeldud keelekonstruktsiooni elementide teineteisest eraldamiseks. Peamised eraldajad on koolon - lausete eraldaja S = 0: n = O kõma - eraldab loetelu elemente RuutVrd a, b, c, x1, x2 punkt - eraldab arvudes murdosa täisosast 345.72 tühik - käsutatakse seal, kus ei ole teist eraldajat Sub Superi, End Sub, If tulu<=500 Then ...
# ##0,00 kr täisosas eraldatakse tühikutega. Percentage Protsent: 18%. Väärtus kuvatakse korrutatuna 100-ga, lõppu lisatakse %. 0,0...% Säilitatav väärtus ei muutu. Text Tekst. Kuvamisel arvu käsitletakse tekstina. Kui vorming on määratud @ enne sisestamist, siis säilitakse kõik märgid. Custom Kasutaja. Luuakse olemasoleva vormingu alusel. Näiteks vorming 0,00" cm" kuvab arvu järel sümbolid cm. a ainult järgmisi märke : -678,54 +137 75, => 75 > 2,38·10-8 562,75 => -562,75 jagatakse 100-ga 75 lahtritele ja lahtriplokidele e tagastatavateks u märki, koma ja eksponenti tt e tulemiks on arvud (näiteks Vormindamine.xls Näided it teist vormingud. Väärtus 3562,725 õi saadakse valemist. 3562,73 00; d=0 => 563
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse
18 Ülesandeid * Lisa käsklus täisarvude astendamiseks tsükli abil. Katseta * Lisa kolmas fail paari tärnidest kujundeid joonistava funktsiooniga. Katseta peaprogrammis mõlema abifaili funktsioonide väljakutseid. Tekst Teksti koostamise, analüüsimise ja muutmisega puutuvad kokku enamik arvutiprogramme. Järgnevalt mõned näited, mille põhjal saab enamiku vajalikke tekstiga seotud toimetusi korda. Teksti pikkuse saab kätte muutujast Length. Loetakse kokku kõik tekstis leiduvad sümbolid, kaasaarvatud tühikud. Tekstist lõigu eraldamiseks sobib Substring. Esimese parameetrina olev arv näitab, mitmendast tähest hakatakse andmeid võtma, teine näitab, mitu tähte võetakse. String ehk sõne algab tähega number 0. Nii lugedes ongi sõna "tuli" algustäht järjekorranumbriga 5. IndexOf võimaldab tekstis tähte või sõna leida. Leidmise korral väljastatakse leitud jupi algustähe järjekorranumber. Otsitava puudumise tulemusena väljastatakse -1. using System;
väärtustega. Muutujaid ja meetodeid käsitletakse ühe tervikuna. Analoogias reaalse eluga võib muutujaid mõista näiteks kui mingi eseme kirjeldust ja meetodeid kui tegevusi, mida selle esemega on võimalik teha. Objekte vaatleme lähemalt peatükis 5. Näide sum(); class Test { public $a; public $b; function __construct ($x, $y) { $this->a = $x; $this->b = $y; } function sum() { return $this->a + $this->b; } } ?> Spetsiaalsed tüübid Ressurss - resource See on mingi ressurss, mida PHP töötleb eri viisil. Näiteks muutuja, mis hoiab avatud faili või andmebaasiga ühenduse deskriptorit. Selle andmetüübiga tutvume peatükis 7. Näide
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
Separate Solids mitmest tükist koosneva keha jaotamine üksikkehadeks (tervik- keha jaotamist sellega teha ei saa kasutada käske SLICE ja INTERFERE); Shell nõutava paksusega õhukeseseinalise õõneskeha loomine massiivsest kehast; Clean liigsete servade ja jäljendite eemaldamine tahult; Check teatav kehade kontrollivõimalus; · Undo tegevuste ühekaupa tühistamine tagantpoolt ettepoole; · eXit käsust väljumine. Valikud Undo ja eXit on kasutusel samuti kõikide alamvalikute korral, kusjuures valik eXit täidetakse tühisisestusega ka vaikimisi. Tahkude ja servade modifitseerimisel enamasti ei saa muuta kehade topoloogiat, so. tahkude ja servade arvu ning nende vastastikust paigutust. 5. Jooniste vaatlemine Ruumiliste jooniste korral on olulisel kohal oskus jooniseid sobivast suunast vaadelda, et
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
sellepärast kutsutakse 2te Fermat’ valetajaks, sest nt 2 astmel 341 jagub 341-ga, 3e puhul see aga nii pole
DEF: Carmichaeli arv on paaritu kordarv, mis rahuldab Fermat’ teoreemi väidet iga aluse korral, mis on
selle kordarvuga ühistegurita (st on pseudoalgarv kõigil neil alustel).
nt 561 = 3x11x17 ehk ta on kordarv.
Fermat’ test: võtad suva a
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
mis on loodud teiste raakendusprogrammidega Hüperlink Kuni 64000 märki Välja detailne kirjeldus sisestakse lahtritesse, mis ilmuvad tabeli disainivaates akna alumises osas General. Field Size välja pikkus (tekstidel ja arvudel Format väärtuse vorming, enamasti valitav. Teksti tüübil on olemas formaadi sümbolid, mis määravad väärtuse esitusviisi. Näiteks Sümbol Kirjeldus @ Nõutud täht, number või tühik (@@@-@@@ 656-9881) & Tekstisümbol ei ole nõutud < Kõik tähed väikeasteks (JÄNES) > Kõik tähed suurteks Input Mask väärtuse sisestamist reguleeriv mall; koosneb maskisümbolitest ja teistest märkidest, mis peavad väärtuse sisalduma. Maski koostamisel aitab maskitark Input Mask
dega ning seejärel liita. Nii leitakse, et kahendarvule 11001101 vastab kümnendsüsteemis väärtus 205 (joonis 1.2). Nagu näha, on kahendarvul palju enam kohti kui vastaval kümnendarvul. Suurimale kaheksakohalisele kahendarvule vastab kolmekohaline kümnendarv 255 ning suurimale kuueteistkümnekohalisele kahendarvule viiekohaline arv 65535. Sellest tingituna on inimesel kahendarvudega opereerida tülikas. Sümbolid: 0, 1 Sümbolid: 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, Põhiarv: 2 8, 9, A, B, C, D, E, F Kohakaalud: 2n, kus n on kohanumber Põhiarv: 16 Kohakaalud: 16n, kus n on kohanumber Näide: Näide: 1 1 0 011 0 1 C D 1x 1= 1 0x 2= 0 13 x 1 = 13
IN: KV grammatika G = (,N,P,S) OUT: Ekvivalentne KV grammatika G' = (',N',P',S), milles pole saavutamatuid sümboleid ja L(G) = L(G') ja hulk N' U ' ei sisalda saavutamatuid sümboleid Iga X N' U ' korral eksisteerivad stringid , (N' U '), nii et S =>* G X METHOD: V0 = {S}, i = 1 Vi = {X | A X on produktsioon AND A Vi-1} U Vi-1 Leiame sellised stringid, milleni viib produktsioon, lisame need sümbolid tähestikku Jätkame, kuni lisandub sümboleid, kui ei lisandu, siis N' = Vi lõige N (jäävad need, mis on mõlemas olemas) ' = Vi lõige P' = {A | A on produktsioon, A kuulub mitteterminaalide hulka ja on string terminaalidest ja mitteterminaalidest} G' = (',N',P',S) Kasutute sümbolite elimineerimine: Sümbolit nimetatakse kasutuks, kui sellest ei saa tuletada mingit stringi väljundisse IN: KV grammatika G = (,N,P,S)
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfunktsioonide pidevus 13. L~oigul
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-
Järgmises näites sorteerime alguses aasta ja siis albumi järgi. Loodud näites üritasin näidata, et kuidas võiks üha pikemaid päringuid mitmele reale kirja panna. Uuele reale liikumiseks vajuta lihtsalt Enter klahvi ning kui eesmärk kirjas, lisa semikoolon. SQL agregaatfunktsioonid Ei taha esimest kokkupuudet andmebaasidega väga keeruliseks ajada aga pressin siia lõppu veel SQL agregaatfunktsioonid, mille abil saad hõlpsasti võtta keskmist, lugeda kokku, leida suurimat jne. AVG() - aritmeetiline keskmine COUNT() - ridade arv FIRST() - esimene kirje LAST() - viimane kirje MAX() - suurim väärtus MIN() - kõige väiksem väärtus SUM() - arvude summa Panen hindade keskmise, kõige kallima ja loen kokku kõik read. ? 1 SELECT AVG(hind), MAX(hind), COUNT(*) 2 FROM albumid; Eespool hirmutasin korraks pikkade päringutega ja soovitasin iga käsku alustada uue rea algusest. Teine nn
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
