dx 4 p 0,01 r 5 sub_main sub_vnachalo pall ball dver dverca fon mouse hiir1 fon cheese fon cheese hiir2 sub_pall sub_dver [ball>polka] [dvercal>kletka] [paus] [ball.incrementleft] [paus] [dverca.in
t = kuju.left + dx p = kuju.Top + dy tation = kuju.Rotation + pn dite kasutamine etod [argumendid] b puududa kui protseduur sama lehe oodulis, kus asub objekt. ntide kasutamine sõltub meetodist. paat").Delete = Shapes("post").Duplicate ementLeft 20 leWidth 1.2, False Kuju omaduste muutmine Veski. Liikumine. Lõpmatu kordus J Sõida Tee ringe Auto testimine 1 Distants ringe samm paus ring 800 5 10 0,01 5 Sub Test() Dim n, i, algaeg, auto As Shape Set auto = Shapes("auto") n = Range("ringe").Value algaeg = Timer For i = 1 To n Range("ring").Value = i Do auto.IncrementLeft Rnd() * 20 + 5 If auto.Left > 1000 Then Exit Do paus 0.02 Range("aeg").Value = Timer - algaeg Loop auto.Left = 0 Next i End Sub If auto
Loop - End-lause teises pro 14 Miks pall läheb mõni pall.X = juhuarv pall.Y= juhuarv J ei On_puude (pall; auk) Klõpsa, klõpsa, auk.värv = juhuarv klõpsa mind! plats.värv = juhuarv paus pp Sub Lenda_P() Dim P As Shape, plats As Shape, auk As Shape Set P = Shapes("pall"): Set plats = Shapes("plats") sed esitused VBAs, Set auk =Shapes("auk") Range("tabas") = 0 evusdiagrammidel Do P.Left = plats.Left + Rnd() * plats.Width
mõõtmete muutmine Muuda J Kopeeri ujundi nimi, nuppu Kopeeri ke sihtkoht kohale Läks Aitab Sub Flips() Dim a As Shape, dx, S1p, S2v Set a = Shapes("auto") dx = 10 S1p = Shapes("sein_1").Left + Shapes("sein_1").Width S2v = Shapes("sein_2").Left Kohale Do a.IncrementLeft dx paus 0.03 If a.Left <= S1p Or a.Left + a.Width >= S2v Then paus 0.5: a.Flip 0: dx = -dx: paus 0.5 End If Loop End Sub Sub Kohale() Dim auto As Shape Set auto = Shapes("auto") auto.Left = Shapes("sein_1").Left + Shapes("sein_1").Width If auto.HorizontalFlip = True Then auto.Flip 0 End Sub Demo
14 Miks pall läheb mõniko pall.X = juhuarv pall.Y= juhuarv J ei On_puude (pall; auk) Klõpsa , auk.värv = juhuarv klõpsa , klõpsa plats.värv = juhuarv mind! Stopp paus pp Näita proget Sub Lenda_P() Dim P As Shape, plats As Shape, auk As Shape Set P = Shapes("pall"): Set plats = sed esitused VBAs, Shapes("plats") Set auk =Shapes("auk") evusdiagrammidel Range("tabas") = 0 Do
✘ Näita skeemi 1 Miks pall läheb mõniko pall.X = juhuarv pall.Y= juhuarv J ei On_puude (pall; auk) Klõpsa , auk.värv = juhuarv klõpsa , klõpsa plats.värv = juhuarv mind! Stopp paus pp ✘ Näita proget Sub Lenda_P() Dim P As Shape, plats As Shape, auk As Shape Set P = Shapes("pall"): Set plats = Shapes("plats") sed esitused VBAs, Set auk =Shapes("auk") evusdiagrammidel Range("tabas") = 0 Do
LABORATOORNE TÖÖ Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Trantsporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2007 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm
ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv n�
LABORATOORNE TÕÕ 7 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil See on üks täpsemaid keerme keskläbimõõdu mõõtemeetodeid. Nii mõõdetakse sageli keermekaliibreid. Selleks on valmistatud igale keermesammule 3 traati. Traatide keskosad on töödeldud ülitäpselt ( ±0,5 m ) mõõtmele, mis on märgitud traatide külge kinnitatud lipikutele. Igale keerme sammule vastab kindel traadi läbimõõt. Keermetraadid Kolme traadi meetod Seades kaks traati keskkohtadega ühele poole mõõdetava keerme niitide vahele ja kolmanda traadi teisele poole, mõõtsin traatide pealt vahekauguse M. Traatide läbimõõt on arvutatud nii, et traadid puutuksid keeret keskläbimõõdul. See võimaldab välja arvutada keerme keskläbimõõdu. Meeterkeermel on see: d2 = M 3 dtr + 0,866 P , kus dtr - keermetraadi läbimõõt, P - keerme samm. Kui mõõta suurust M näitek
sees = sees +1 Teha kaks varianti: Variant 1 - plats ja värav lehe ülemises vasakpoolses nurgas prots = sees/lööke* - värava laius võrdne platsi laiusega - pall asukoha muutmine juhuarvudega terve platsi lööke < n ulatuses - teha peaprotseduuri kolm varianti Mäng_1 - lõpmatu kordus, DoEvents, Mäng_2 - lõpmatu kordus, paus Mäng_3 - juhitav kordus ... Variant 2 - plats ja värav suvalises kohas - värava laius suvaline - pall asukoha muutmine Jukust vasemale (värav suunas) - teha funktsioon On_Sees - siduda objelktid muutujatega .... d elemente Põhitegevused loe n Juku palli juurde pall uude kohta lööke = lööke +1 on sees ei ole sees +1 mööda = mööda +1 prots = sees/lööke*100
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ 5 Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11b Üliõpilased: Rait Land Mikk Lohuväli Kaupo Kõrm Raido Leemet Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Kettülekanne A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 d2 M d1 T KETTÜLEKANNE 1. Projekteerida rihm- või kettülekanne. Kui õppekoodi viimane number A on paarisarv – projekteerida rihmülekanne, kui A on paaritu arv – projekteerida kettülekanne. Lähteandmed valida tabelist õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi. A 0 1 2 3 4
Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi.Hiljem hakati looma eraldi laule selleks. Tango on iseloomult dramaatiline tants. Tänapäevaks on välja arenenud mitu tangostiili: Argentiina, Soome tango ja rahvusvaheline stiil. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tango saatemuusikaks tavaliselt 4/4 taktimõõdus. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane aeglane kiire kiire aeglane aeglane samm tähendab tegelikult kiiret sammu ja pärast seda on paus. Astutakse üle kanna, enne liiguvad jalad siis järgneb keha Argentiina tangos liigub enne keha, siis jalad. tangod tihti tantsitakese 2/4 rütmis. Tango tantsu sisuliselt jalgsi partner ja muusika järgi kõndides.On olemas 8 tango stiili.Näiteks cortina on tango pala umbes (2060sekundid). Mida mängitakse vahel palana tango tantsupidudel.Se annab tantsjatel teada et nende tants on lõppenud. 20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ja sai eriti
Pealinn Buenos Aires Riigikeeleks hispaania keel Tango Sündis 19. sajandi lõpus Argentiinas Legendi järgi kujutab prostituudi ja sutenööri (kupeldaja) suhet Tangomuusikat põhiliselt esitab orkester Liigitatakse standardtantsude hulka Tango Saatemuusikaks on tavaliselt 4/4 taktimõõdus pala, tempoga umbes 120 lööki minutis Sammud on järsud ja teravad Põhisammu rütmiskeem on aeglaneaeglanekiirekiireaeglane Aeglane samm tähendab pigem kiiret sammu, millele järgneb paus Tango Traditsioonilises tangos astutakse üle kanna, kõigepealt liiguvad jalad ning siis järgneb keha Argentiina tangos liigub kõigepealt keha ning siis jalad Argentiina tangos on sammud sujuvamad ja keerukamad, astutakse üle päka Tango Tangomuusika üks väljapaistvaim helilooja on Astor Piazzolla Tänaseks on välja arenenud mitu erinevat tango stiili : Argentiina stiil paljude eri variatsioonidega, Soome tango, Võistlustantsus tuntud Ameerika stiil, Rahvusvaheline stiil
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:
ÜLDMÕÕTMISED Aruanne Õppeaines: Füüsika Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11 Juhendaja: I.Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 1.Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 2.Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati) 3.Töö teoreetilised alused 3.1. Nihik -mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number(mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik - Kruvikuga saab pi
Algselt tantsiti tangot igasuguse muusika järgi, mis tangole omast rütmi omandasid. Hiljem aga hakati looma spetsiaalselt tangole sobivaid palasi. Üldiselt saatsid tangot viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tango tempoks on 33 takti minutis, saatemuusika on 4/4 taktimõõdus ja umbes 120 lööki minutis. Sammud on järsud ja teravad, rütmiskeemiks on aeglane-aeglane-kiire-kiire aeglane. Tangos tähendab aeglane samm kiiret sammu, millele järgneb paus. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Lisandub ka peapöörded, mis aga ei ole iseloomulikud Euroopa ja Põhja-Ameerika tango stiilile. Tänapäevaks on välja kujunenud mitu erinevat tango stiili, nendeks on: Argentiina stiilid,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
Kruvik Kruvik on mõõteriist paksuse ja pikkuse mõõtmiseks. Temaga saab mõõta täpsemini kui nihikuga, tavaliselt 0,01 millimeetrise täpsusega. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ehk nullpind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm. (=0,99) Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass.
Lõpetuseks aseta mõlemad käed õrnalt partneri silmadele. 3. KUIDAS TEHA PEAMASSAAZI India peamassaaz ehk champissage võib aidata peavalu, juuste väljalangemise, silmade väsimuse ning unehäirete korral. Ületöötanud inimestel tasub seda India teistmoodi massaazi kahtlemata proovida. 1. Esmalt vajuta kahe pöidlaga mõlemale poole selgroogu abaluu lähedalt ja masseeri ringjalt mõlema pöidlaga. Tee aeglaselt kolm ringi, siis väike paus ja korda ringe uuesti. 2. Turja kohalt, kus on tunda lihaspinget, võta mõlemalt poolt kogu peopesaga kinni. Suru peopesa kokku, hoia lihast mõni sekund ja vabasta haare, korda kolm korda. 3. Võta sõrmenukid appi ja masseeri õlavööd suunaga kaelalt õlgade poole, käsi peab randmest vaba olema, luulisi osi ei tohi vajutada. 4. Aseta pöial ühele poole kaela ja sõrmed teisele poole, masseeri kaela üles minnes ja alla tulles
Agronoomiapraktikant Elna Saarlepp Noor agronoom, kes on Karjamäel praktikal. Elas kontori peal väikeses toas. Välimusel kõhetu, kummisaabaste ja punase kleidiga, nägu kitsas ja keha paindumatu, otsekui metallsõrestikust tehtud. Oma tööd tegi ta korralikult, vahest isegi liiga korralikult. Kui vanemad naised koos noortega põllu ääres tööpausi tegid, võttis ta aega, ning kui 51 minutit sai täis, sai tal sellest küllalt ja ta tegi neile märkuse, et paus on juba kestnud 51 minutit. Kõik muidugi naersid selle peale, ning Elna sai hüüdnimeks Viiskümmend Üks Minutit Sovhoosi uus direktor nõudis korda, laskis vanad brigadirid, kes tööd korralikult ei teinud, lahti. Sõitis põldude-lautade vahet sovhoosi autoga ning kordas vaiksel karedal häälel: ,,Liga- loga koolitame välja". Algul mõjus see salapäraselt, hiljem naljakalt, kuni uus ülemus ristitigi Liga-logaks.
näoilmeid ja saab neilt tagasisidet. Neljas kord on MacDonaldil esinemine publiku ees. Parem kui korduvalt ja korduvalt iseendale jutustada, on jutustada kellelegi, oma lapsele, sõbrale vms. Just niimoodi harjutamine teeb meistriks. (Otsi ise võimalusi, et rääkida lugu koolides, lasteaedades.) Oluline on ka ruum, kus jutustamine toimub. Jutustaja ei tohi alustada juttu enne, kui kõik on end kuulama sättinud ja tal on silmside kõigi kuulajatega. Kui oled oma jutu sisse juhatanud, tee paus ja heida pilk kõigile kuulajatele. See, mida pead tegema, ei ole niivõrd jutu ümberjutustamine või esitamine, vaid pigem suhtlus kuulajatega. Sa pead rääkima oma kuulajatele, nii et nad sind mõistaksid. Sinu mõtted peavad olema suhtlus kuulajatega. Kui kuulajad on jutumaailmas, on nad sinu võimuses. Lase oma kehal liikuda nii, nagu see tahab. Ära kasuta võõraid zeste, vaid ainult selliseid, mis tulevad su enda seest. Ära kasuta mingeid erilisi jutustamistehnikaid, jutusta lihtsalt,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA - PRAKTIKUM Laboratoorne töö Mikrokontrollerite programmeerimine Assembleris Juhendaja: Üliõpilased: Ülesanne: 1) Süüdata esimene valgusdiood nupplüliti 1. vajutusega ning kustutada nupplüliti 2. vajutusega. 2) Juhul kui hoida nupplülitit 1. all, siis peavad hakkama LED lambid reas üksteise järgi süttima ja kustuma “jooksev tuli”. LED 1. süttib, põleb pool sekundit ja kustub, LED 2. süttib, põleb pool sekundit ja kustub ja niimoodi kõik 8 LED-i. 1) Algoritm Portide/registrite määramine mainloop PORTA,2 0
d esmased karakteristikud 20,15 valimi maht 149 diameetrit 19,7 miinimum 4,85 cm 17,35 maksimum 25,2 cm 15,6 Haare 20,35 cm 11,75 1. klassi ülemine piir 7,6 cm 15,75 klassi samm 2,8 cm 18,45 viimase klassi ülemine piir 27,2 cm 17,3 rühmade arv 8 20,15 Pool sammu 1,4 cm 23,45 Rühma Klassi Klassi kuulumise Jaotus- 21,7 tsenter Rühma ülem. piir sagedus tõenäosus funktsioon 8,8 xi xüi ni pi F(xüi) 21,15 6,2 7,6 5 0,03 0,03 18,85 9 10,4 1
aeg Joel Lindperelt autogrammide saamiseks. 10.00 TEGEVUSED: 1. sportlikud tegevused staadionil, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit 2. töötoad koolis ja koolimaja ümbruses, ajaline kestvus 1 tund 3. aktiivsed, lõbusad tegevused Kaitseliidu noorteorganisatsiooni kaasabil, koolimaja staadionil ja koolimaja lähiümbruses, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit TEGEVUSTE AJALINE JAOTUS: 10.00 - 11.15 I tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 11.30 - 12.45 II tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 13.00 - 14.15 III tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 14.30 Mängude lõpetamine spordikeskuse staadionil. Tegevused toimuvad kolmes vanusegrupis: a) 1.- 3. klass b) 4.-6. klass c) 7.-9. klass Tegevuste järjekord: 1.- 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõste
Eestlane olla on uhke ja hää Aastatuhanded on läinud, tulnud, tuul ja päike teinud tööd su pinnal, Eestimaa. Mõnda küll nad maha jätnud, küll, oh küll, meil siiski jätnud, muistset meelde tuleta. PAUS Tere, kallid klassikaaslased, eelnev värsirida oli L.Koidula luuletusesest ,,Mõtted Toomemäel", ja järgnevalt tahaksingi teile rääkida, miks just eestlane olla on uhke ja hää. PIKEM PAUS!!! Eelkõige on Eestimaa meie kodumaa, kus on ilus loodus ning palju kauneid vaatamisväärsusi. PAUS. Samuti ühendab meid (paus) eestlasi (paus) laulu- ja tantsupidu. See on see, mille järgi tuntakse eestlaseid kui laulu- ja tantsurahvast ja see, mis välisturiste Eestisse meelitab. Usun, et iga eestlane on käinud korra oma elus laulu või tantsupidu vähemalt vaatamaski, kui mitte osalemas. See tunne, mis seal valdab, ei ole tavaline. See on ühtekuuluvuse ja hoolimise tunne
Tudeng Õpperühm Juhendaja Kood VBA RAKENDUS Nimetus "PALL" KA II US "PALL" PROTSEDUURID Antud mängus on protseduurideks liigu(), algseis() ja paus(). Liigu protseduuri eesmärgiks on palli liikuma panek ja seda just etteantud välja piirides, mis on mängus oranzi värvi. Liigu ja algseisu protseduur käivitatakse kasutaja poolt töölehel olevate nuppude abil. Paus protseduuri eesmärgiks on tekitada 0,5 sekundiline paus palli liikumiste vahele. PARAMEETRID Peamisteks parameetriteks on mängus algandmed ja kujundid. Lehel on antud neli numbri välja ja neist kaks on kasutajal kontrollitavad. Teised kaks on veel palli liikumise aja kuvamiseks ja teepikkuse kuvamiseks. Palli liikumiste arvu saab kasutaja kontrollide liuguri abil ja palli liikumise juhuslikkust saab kasutaja kontrollida juhuslikkuse teguri abil. Kaks
individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 19. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga") kultuuride esindajad? Voorusisene paus on lühem kui kõnevooru vahetus paus. Pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust jne. Vastastikune frustratsioon. 20. Aja metafoorid polükroonses ja monokroonses kultuuris (Edward Hall) Monokroonsus "üksaegsus" aeg jäigalt lineaarne (paindumatu, käegakatsutav).
pääseb puurist välja. Linnu lendu modelleeritakse järgmiselt 1. Linnu asukoht muudetakse juhusliku nihke võrra. Juhusarvude tekitamine on 2. Tehakse paus 0,1 s. Programmi Pau Tegevus kordub, kuni lind saab puurist Töölehele väljastatakse tehtud sammu millimeetrites (1pt ~ 25.4/72 mm) ja a Ülesanne 2 Koostage programm Tagasi, mis paigu
Koostage programm, mis paneb lin puurist välja. Linnu lendu modelleeritakse järgm 1. Linnu asukoht muudetakse juhu võrra. Juhusarvude tekitamine on 2. Tehakse paus 0,1 s. Programmi Tegevus kordub, kuni lind saab pu Töölehele väljastatakse tehtud sam millimeetrites (1pt ~ 25.4/72 mm) Ülesanne 2 Koostage programm Tagasi, mis p
inimkonnale." Eesmärgi saavutamine vähendas märgatavalt kummagi osapoole huvi Kuuga edasi tegelda. Ameeriklased saatsid Kuule veel viis Apollot, neist viimase 1972. aasta detsembris. Kokku maandus seal 12 meest. Venelased jätkasid Kuu-uurimist veel mõnda aega automaatjaamadega, kuid 1976. aastal tüdinesid nemadki - kaua sa ikka üksinda võidu jooksed. Kuu-uurimises kosmoseaparaatidega tuli ligi pooleteise aastakümne pikkune paus. Kosmoselendude raha kulus ameeriklastel kosmosesüstikute, venelastel aga orbitaaljaamade väljaarendamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
