Selle nimi tähendab aafrikalaste keeles "kohtumise koht" või "omapärane koht". Teine variant - pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tänapäeval on tango peale mõningast mõõnaseisu jällegi üks maailma populaarseimaid tantse. Buenos Aires, Berliin ja London on tangoklubidest tulvil ning üle kogu maailma kohtuvad tangofännid milongadel - spetsiaalselt tango tantsimiseks mõeldud tantsuõhtutel. Samuti on edasi arenenud muusika: traditsioonilisema Argentiina tango kõrvale on tekkinud ka mõiste "tangonuevo", improvisatsiooniline ja jazzilik. Praegu tantsitakse milongadel enamasti nii vanema kui uuema muusika järgi. Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Ástor Piazzollat.
Selle tõttu, et mul on tantsu vastu nii suur huvi, pühendangi oma uuurimistöö sellele. Tahaksin rohkem teada saada nendest huvitavatest stiilidest, sellest, kuidas nad kujunesid, mis on just neile stiilidele iseloomulik ning kuidas nad on mõjutanud tänapäeva maailma. 2 1 Tänavatantsude ajalugu Selles peatükis räägime tänavatantsude päritolust, tantsustiili nime tekkest ning tähendusest, stiili levikust ning mis muusika järgi tantstustiili tantsitakse. 1.1 Tango ajalugu Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina (mõnedel andmetel Uruguay) päritolu tants. Selle nimi tähendab aafriklaste keeles "kohtumise koht" või "omapärane koht". Teine variant - pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnade Buenos Airese ja Montevideo alamklasside seas, sidudes
Tango Tango on 19.sajandi lõpus sündinud Argentina tants. Tango sündis kiiresti kasvavate ja kirevate suurlinnade Buenos Airese ja Montevideo seas, sidudes Euroopa muusika-ja tantsutraditsiooni Lõuna-Ameerika päritolu ja Aafrika rütmidega. 20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse ning sai eriti suurlinnade vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Tänapäevaks on välja arenenud mitu erinevat tangostiili: Argentiina stiil paljude eri variatsioonidega, Soome tango, võistlustantsus tuntud Ameerika ja rahvusvaheline stiil. Kuigi tango on Ladina-Ameerika päritolu, liigitatakse teda võistlustantsus standardtantsude hulka. Tangomuusikat esitab tüüpiliselt orkester, kus on viiul, klaver, flööt, akordion ja kitarr. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tantsitava tango on tavaliselt 4/4 taktimõõdus mängitav pala. Sammud on järsud ja teravad, astutakse üle
Hiljem hakati looma eraldi laule selleks. Tango on iseloomult dramaatiline tants. Tänapäevaks on välja arenenud mitu tangostiili: Argentiina, Soome tango ja rahvusvaheline stiil. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tango saatemuusikaks tavaliselt 4/4 taktimõõdus. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane aeglane kiire kiire aeglane aeglane samm tähendab tegelikult kiiret sammu ja pärast seda on paus. Astutakse üle kanna, enne liiguvad jalad siis järgneb keha Argentiina tangos liigub enne keha, siis jalad. tangod tihti tantsitakese 2/4 rütmis. Tango tantsu sisuliselt jalgsi partner ja muusika järgi kõndides.On olemas 8 tango stiili.Näiteks cortina on tango pala umbes (2060sekundid). Mida mängitakse vahel palana tango tantsupidudel.Se annab tantsjatel teada et nende tants on lõppenud. 20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ja sai eriti suurlinnade nooblites ja vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks.
See on segunenud paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel tantsitav tango saanud oma kuju Euroopas, mis erineb paljuski sellega, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas. Isloomustus Kõikidest standardtantsudest erinev tango oma temperamendiga, see on tugeva rütmiga ja energiline. Ajalooga seostab tango noavõitlustega ja seksuaalse ergutusega. Tantsu ennast aga saatis tavaliselt viiul, kitarr ja flööt. Algselt tantsiti tangot igasuguse muusika järgi, mis tangole omast rütmi omandasid. Hiljem aga hakati looma spetsiaalselt tangole sobivaid palasi. Üldiselt saatsid tangot viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tango tempoks on 33 takti minutis, saatemuusika on 4/4 taktimõõdus ja umbes 120 lööki minutis. Sammud on järsud ja teravad, rütmiskeemiks on aeglane-aeglane-kiire-kiire aeglane. Tangos tähendab aeglane samm kiiret sammu, millele järgneb paus. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus
.....................................19 VÕISTLUSTANTS........................................................................................................................................19 KASUTATUD ALLIKMATERJALID..........................................................................................................21 SISSEJUHATUS Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega; ka selle kunstiliigi teos. Tantsu saatmiseks mõeldud muusika on tantsumuusika. Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud
Viimase loomise au omistavad paljud seltskonnatantsu ajaloo uurijad inglise tantsuõpetajale Frank Fordile. Alates quickstep'i sünnist muutus fokstrott järk-järgult aeglasemaks, kuni tast kujunes välja tänapäeva aeglane fokstrott. Sellisest omapärasest tekkeloost tingituna nimetatakse paljudes riikides meil fokstrotina tuntud tantsu quickstep'iks, aeglast fokstrotti ehk slow-fox'i aga fokstrotiks. Kiiret fokstrotti nimetatakse siis quickstep'iks ja aeglast slow- fox'iks. Fokstroti muusika taktimõõt on 2/2 või 4/4. Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas rõhulised. Et tänapäeval tantsitakse pidudel ka aeglase fokstroti muusika saatel lihtsalt fokstrotti, sobib seltskonnatantsuks praktiliselt iga fokstrotipulsiga pala, mille tempo on 28 52 takti minutis. Siinjuures on mugavaim tempo 36 46 takti minutis. Fokstroti kui võistlustantsu tempo on 50 takti minutis. Põhifiguurideks on: 1. Veerandpöörded (Quarter Turns) 2
STANDARDTANTSUD Referaat 2009 Sissejuhatus Inimese loomulik liikumine on standardtantsude aluseks. Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude
Kõik kommentaarid