avaliku sektori kulutuste muutmist. Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks Maksumultiplikaator= MPC/ 1-MPC Ekspansiivne fiskaalpoliitika- Languslõhe kõrvaldamiseks, suurendatakse avaliku sektori kulutusi, maksude vähendamine, kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulus suureneb joone nihke ning multiplikjaatori korrutise võrra Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov
9 (Y-T) Investeerimiskulutus I= ed 390 Avaliku sektori G= kulutused 800 Maksud T= 500 Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15000. Arvuta: a) Inflatsioonilõhe b) sääst täishõive kogutulu tasemel c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? Ülesanne 2.2.5 Punkte 4 Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: KOHUST USED JA VARAD
Kogupakkumine rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad müügiks pakkuda igal hinnatasemel (ceteris paribus). Lühiperioodi kogupakkumine on graafiliselt positiive tõusuga joon ja pika perioodi kogupakkumine vertikaalne joon. Vt. joonis 12.4 Sellest teemast osata: oska tasakaalukulusid/-tulusid arvutada, multplikaatoriefekt, antakse täishõive ja hetketarbimine ja küsitakse, kas inflatsiooni- või languslõhe ja mis teha (teha seda, et inflatsioonilõhe korral kulutusi vähendada ja languslõhe korral tõsta). LOENG 13 Finantsõiguse allikateks on seadusandliku ja täidesaatva riiguvõimu organite aktid. Põhiseaduse paragrahv 102 alusel: * Raha emissiooni (väljanadmise) õigus on ainult Eesti pangal *Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule * Riigivara valdamise, kasutamise ja kasutamise korra sätestab seadus * Riiklikud maksud, koormised, lõivud ja trahvid (ka sundkindlustuse maksed) sätestab seadus
Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 Kokku Teg punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4 On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP SKP deflaator 2008 213 100 213 ...
keskmise hinna muutust teatud perioodil. SKP deflaator: Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon: Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Kuluinflatsioon: On seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootamistegurite turgudelt.
keskmise hinna muutust teatud perioodil. SKP deflaator: Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon: Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Kuluinflatsioon: On seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootamistegurite turgudelt.
kogupakkumiskõver. Seega saab firma oma pakkumist muutes muuta turu nõudluse ja pakkumise tasakaalu (pakkumiskõvera ja nõudluskõvera lõikumispunkti e tasakaalupunkti). St mida rohkem firma toodab, seda madalama hinnaga peab ta oma toodangut müüma. Sellest tulenevalt on firma piirtulu tootmise mahu kasvades langev. 1. Mis on nõudluse… 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogunõudlus ületab kogupakkumise? Kuidas sõltuvad eelnimetatud olukorra tagajärjel Tekib inflatsioonilõhe. Kuni majandus on allpool kogutoodangu täishõivetaset ja nõudlus suureneb, suureneb ka reaalne SKP. Kogunõudluse edasine kasv põhjustab SKP suurenemise täishõivetasemeni. Kui nüüd kogunõudlus jätkab kasvamist, siis kasvab ainult hinnatase, sest kõik ressursid on täielikult hõivatud. Kuluinflatsioon on tingitud ressursside (sh tööjõu) hinnataseme tõusust, mis omakorda põhjustab tootmiskulude kasvu ja seeläbi toodangu hinna tõusu 3
aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei ...
makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud. c. SKP deflaator (GDP deflator) - on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 46) Nõudlusinflatsiooni teooria Väidab, et kui kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel, siis on olemas inflatsioonilõhe (on kogus mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset) 47) Kuluinflatsiooniteooria on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon. Palga hinna spiraal, palgad ja hinnad tõusevad spiraalina. Tootmiskulude kasv on see mis põhjustab kuluinflatsiooni. Valemid Y - kogutoodang Kogukulu TC TC=FC+VC Sääst S
Säästmine on kasutatav tuluosa, mida ei kulutata tarbimiseks. Säästmise piirkalduvus on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess(kogumine). Sisemajanduse koguprodukti tasakaal on kogutoodangu tase, mille korral kogunõudlus (plaanitud kulutused) võrduvad kogupakkumisega (tegelik kogutoodang). 7. Majanduse täishõivetase. Languslõhe ja inflatsioonilõhe. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Kogunõudluse ja kogupakkumise mõiste. Majanduse täishõivetase: Kogutoodangu täishõivetase (majanduse täishõivetase) on tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurus, mille võrra kogukulutused on allpool kogutoodangu täishõivetaset, nimetatakse languslõheks.
d) Missuguseid meetmeid saab valitsus võtta ette lõhe sulgemiseks? Valitsus peab suurendama avaliku sektori kulutusi või vähendama makse On antud järgmised andmed: Tarbimiskulutused C = 1000 + 0,9 (Y T) Investeerimiskulutused I = 390 Avaliku sektori kulutused G = 600 Maksud T = 400 Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15000. Arvuta: a) Inflatsioonilõhe 1300 (Y = 1000 + 0,9(Y 400) + 990; Y = 16300; 16300 1500 = 1300) b) sääst täishõive kogutulu tasemel 460 (-1000 + 0,1(15000-400)) c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? 130 (G = 15000 1000-0,9(15000-400)) = 470; G = 600-470 =130) 35. Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
mõjutab tarbimiskulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist. Maksumult=(mpc/mps) 33. Riigi makromajanduslikud eesmärgid on on tagada riigi jätkusuutlik majandusareng ja majanduse tasakaal. Mõlemad on võimalik saavutada fiskaalpoliitika abil. Veel on eesmärkideks muidugi ettevõtlikkuse tõus jne, kuid vaid eelnevad on fiskaalpoliitika seisukohalt olulised. 34. Languslõhet sulgemaks suurendab riik kogukulutusi ja inflatsioonilõhe sulgemiseks vähendab kogukulutusi. 35. Automaatsed stabilisaatorid pidurdavad automaatselt kogukulutusi inflatsiooni korral või stimuleerivad neid (pidurdavad kogukulutuste vähenemist majanduslanguse ajal) Näiteks maksud, mis majanduse tõusufaasis kogutakse rohkem ja seega kärbivad need tarbimiskasvu ja seega ka majanduskasvu. Langusfaasis on aga maksukoormus suhteliselt väiksem ja tulusiirded majapidamistele tõusevad, mistõttu
) iii. valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) iv. riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. 14. Kuidas leitakse netoeksport? Eksport – import 15. Mis on inflatsioon- ja languslõhe? a. Inflatsioonilõhe – Nõudlusinflatsioni teooria väidab, et kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel b. Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. 16. Kogunõudlus ja –pakkumine. Joonised ja kuidas nad kujunevad? a. Kogunõudlus – (AD – aggregate demand) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel
tööd ei ole. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinantaseme protsentuaalne hinanatseme muutus võrreldest teise perioodi hinnatasemega. Koluinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon Nõudlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud hinnataseme tõus mille tulemusel nõudlus suureneb. Nõudlusinflatsioon kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Nüõudlusinflatsiooni käsitlemisel eeldatakse, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paindlikud et suureneva nõudluse survel tõusta. Philipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost Puhas inflatsioon väljendab olukorda kus kogutoodang on täishõive tasemel ja kogunõudluse kasv väljendub ainult hinnataseme tõusus. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind.
teise perioodi hinnatasemega. Puhas inflatsioon väljendab olukorda kus kogutoodang on täishõive tasemel ja kogunõudluse kasv väljendub ainult hinnataseme tõusus. Koluinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon Nõudlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud hinnataseme tõus mille tulemusel nõudlus suureneb. Nõudlusinflatsioon kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Nüõudlusinflatsiooni käsitlemisel eeldatakse, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paindlikud et suureneva nõudluse survel tõusta. Philipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind. Struktuurne töötus töötus, mida põhjustab majanduse struktuurimuutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus töö pakkumisega.
600 35 100 25 160 25 100 10 135 700 35 100 25 160 50 100 10 160 800 35 100 25 160 75 100 10 185 900 35 100 25 160 100 100 10 210 Sis sev ood Välj avo od Kogutoodangu täishõivetase Igal ajamomendil olemasolevate ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks see tootmismaht, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks rakendada kõiki oma ressursse. Langus ja inflatsioonilõhe Languslõhe on suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool täishõivetaset. Inflatsioonilõhe on suurus, mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt majanduse võimsust. Multiplikaator on kordaja, mis näitab, mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kui esialgne muutus kogukulutustes on põhjustatud investeeringute muutusest, siis käivitub järgmine ahel: I. samm Id kasvab 1000
26. Säästmise piirkalduvus (marginal propensity=MPS) näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaühikust säästetakse. Säästmis- ja tarbimisfunktsioonidest järeldub, et MPC+MPS = 1. MPS = S / Yd 27. Tarbimise piirkalduvust (MPC) ja cY tähistab tuletatud tarbimist. Tarbimise piirkalduvus näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaühikust kulutatakse tarbimiseks. MPC = C / Yd 28. Impordi piirkalduvus (MPM) iseloomustab impordi muudu ja kogutul muudu suhet: MPM = M : Y 29. Inflatsioonilõhe - suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset. Kui inflatsioonilõhe sulgemiseks kasutatakse avaliku sektori kulutuste asemel makse , siis peab valitsus makse suurendama rohkem, kui ta oleks pidanud vähendama avaliku sektori kulutusi. 30. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel.Kogunõudluse (AD) komponendid:
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. 39. Languslõhe Suurus, mille võrra kogukulutused on allpool kogutoodangu täishõivetaset, nimetatakse languslõheks. Languslõhe tähendab seega, et mingi osa ressursse (nt tootmishooned, tööjõud) on kasutamata või ebaefektiivselt kasutatud. Sotsiaalses mõttes teravaim languslõhega kaasnev probleem ongi ilmselt kasutamata tööjõu ehk tööpuuduse teke 40. inflatsioonilõhe. Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne kogutoodang ei saa üle täishõive taseme suureneda, tekib hinnataseme tõus e inflatsioon. Suurust, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust, nimetatakse inflatsioonilõheks 41. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid.
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega...
teatud perioodi jooksul; · SKP deflaatorit kogutoodangu hinnataseme indeksit, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodi jooksul. INFLATSIOONITEOORIAD 1. Nõudlusinflatsiooni teooria väidab, et kui kogunõudlus on surem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Kui majanduses on saavautatud kogutoodangu täishõivetaseme, väljendub kogunõudluse kasv ainult hinnataseme tõusus, sest tegelikult kogutoodang ei saa enam suureneda. Seda olukorda nimetatakse puhtaks inflatsiooniks. 2. Kuluinflatsioon on seotud pakkumisepoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootmistegurite turgudelt. Tööjõuturu korral kirjeldatakse seda tihti kui
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
· kus YD on kasutatav tulu (neto tulu), C- tarbimiskulutused, T- maksud ja S era on erasektori säästud · C*=1000+0,9(16300-400)=15310 · S*era=16300-400-15310=590 · Skogu=Sera+Sav. sekt, · Kus Skogu on kogusäästud, Sav. sekt, - avaliku sektori säästud · Sav. sekt,=T-G=400-600=-200 · Skogu=590-200=390 d) Maksumultiplikaator=-MPC/(1-MPC)=-0,9/(1-0,9)=-9 · 15. Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15 000. Kasutades ülesande 14 lähteandmeid, arvuta: inflatsioonilõhe, säästud kogutulutasemel, kui palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma, et kogutulu oleks täishõive tasemel (eeldusel, et maksud ei muutu). Kuna täishõive taseme kogutulu (ehk potentsiaalne SKP) on väiksem, kui tegelik tasakalutulu, tekkib inflatsioonilõhe: · a) E=Y/kulumultiplikaator, · kus Y on kogutulu lõhe. · Y=Y*-YFE=16300-15000=1300 · E=1300/10=130 · b) SFEera= YFE-T-CFE,
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
