Ananass Taavi Traks Sillaotsa Kool 8.Klass 2013 Ananass Ananassi kodumaaks loetakse LõunaAmeerikat ja selle nimetus pärineb indiaanlastelt. Columbus avastas ananassi 1493. aastal ja paar aastat hiljem viis selle Euroopasse ja sealt edasi Aafrikasse ja Aasiasse. Ananass Ananass on väga külmakartlik taim, kuid seevastu väga saagirikas. Aastas annab ananass kuni 4 x saaki ja siis raiutkase taim maha. Kui on aeg uut taime mulda panna siis võetakse roheline osa maha ja pannakse see mulda. Ananassil on ilus violetne õis. Ananass Ananassil pole seemneid. Kõige suuremad ananassid kaaluvad 15 kilo kuid kõige
Mõju tervisele Sokolaad sisaldab aineid, mis mõjuvad inimese psüühikale. Sokolaad sisaldab ainet, mis on mõjub mürgina loomadele, näiteks koertele ja kassidele. Teadlased kinnitavad, et sokolaad võib alandada vererõhku. Rohke sokolaadi söömine võib põhjustada nahalöövet ja seedehäireid. Tume sokolaad sisaldab flavonoide, mis vähendavad haigestumist südame- veresoonkonnahaigustesse. See sisaldab ka vähe kaolreid. Sokolaadijook Sõna "s" pärineb indiaanlastelt Indiaanlased nimetasid nõnda jahvatatud kakaoubadest, piprast ja vüritsidest pruulitud jooki. Meie tunneme sokolaadijooki kuuma kakao nime all. Valmistamine Kui valmistatakse tahket "s"-i: 1. hõõrutakse soojendatud kakaomass hästi peeneks ja ühtlaseks, 2. segatakse maitseainetega, 3. kallatakse vormidesse, kus ta kõveneb. Veel sokolaadist Sokolaad on kõrge kalorsusega maiustus, mida pole soovitav igapäev süüa, kuid südameatakkide korral on
Kaija Põder 10. Klass Esimesteks Ameerikasse sisserändajateks olid hispaanlased, peale keda hakkasid tulema ka inglased, prantslased, hollandlased ja teised rahvad. Rändajate hulgas olid erinevatest ühiskonnakihtidest ja erineva ametiga inimesi. Neile polnud uute oludega kohanemine kerge. Hakkasid tekkima kolooniad, algul said hästi läbi põliselanikud ja kolonistid, kuid hiljem tekkis üha rohkem omavahelisi arusaamatusi. Kolonistid õppisid indiaanlastelt palju, näiteks maisikasvatust ja tubakasuitsetamist. Erimeelsuste käigus hävitati indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselanikke järjest kaugemale läände. Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad peale Seitsmeaastase sõja tagajärjel.
Euroopas oli maa juba kätte võidetud ja seal olid teised probleemid näiteks puritaanide tagakiusamised Inglismaal ja lihtrahva vaesus Prantsusmaal, kus aadlikud viskasid raha tuulde ja Louis XV kuulutas, et peale teda tulgu kasvõi veeuputus. Kolonistid Ameerikas üritasid lihtsalt elus püsida. Kui kolonistid algselt Ameerikasse tulid, suhtusid indiaanlased neisse heatahtlikult, kuid valged pidasid neid loomadega võrdseteks. Ajapikku hakkasid kolonistid indiaanlastelt maad ära võtma. Põlisasukad ei saanud esialgu sellest aru, kuid kui neile kohale jõudis, võitlesid nad oma maa eest. Vastuhakku alustati 1618. aastal. Peale nelja aastat ettevalmistust oldi suudetud koguda vaid vähesel määral püsse ja püssirohtu. ülestõusu alustati sellegipoolest, kuid indiaanlaste relvadel polnud mingit lootust valgete relvade vastu. Indiaani riigi loomine ebaõnnestus. Selline võõra maa omandamine ei näita
· Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolonistid olid paremini relvastatud · Indiaanlaste hõimude vahel puudus koostöö, mida eurooplased ära kasutasid. · Kümnete tuhandete indiaanlaste vastas seisid peagi sajad tuhanded kolonistid 18
1492. avastati Ameerika ja õige pea jõudsid Euroopasse kaks taime, mis määrasid Vana Maailma ajaloos ettearvamatult palju: tubakas ja kartul. ÕNN JA ÕNNETUS Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad. Tubakast sai aga inimkonna nuhtlus, mis on hävitanud rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Eestis on ca 355 000 igapäevasuitsetajat. SUITSETAMISE AJALUGU 2 PõhjaAmeerika indiaanlastelt on pärit ka "rahupiip", mis sümboliseeris hõimudevaheliste rahulepete sõlmimist. Samas on kasutusele võetud ka nuusktubakas ja tubakalehtedest keeratud sigarid. Eestisse jõudis tubakas ilmselt XVIXVII sajandi vahetusel. TUBAKAS Tubakas on taim, mis kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias.
Kuidas jöudsid valgustusideed rahvahulkadeni?-valgustajad ehk kirjamehed püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida Kuidas möjutas valgustus ühiskonna arengut?-Usuti pigem teaduslikke asju Miks nim. 18. Saj valgustsusajandiks?-Siis oli tähtsaim vaimne liikumine valgustus, mida iseloomustas usk möistuse vöimalustesse Euroopa kolonistid-17. Saj algul oli Pöhja-Ameerikas kolooniad plajudel riikidel, kolonistid teenisid elatist pöllunudse ja kalapüügiga Punanahad ja kahvanäod-indiaanlastelt öpiti maisikasvatust, ka tubakasuitsetamist, toiduainete ja karusnahkade vastui vahetati ehteid, relvi ja alkoholi Iseseisvussöda-1783 a sölmitud Versailles rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks USA loomine-1787 aastal asuti välja töötama pöhiseadust, mis kehtib tänaseni, ülekaalus föderalistlik suund Inglise kolooniad 18. Saj Pöhja-Ameerikas-18. Saj keskpaigaks oli idarannikul 13 inglise
Tänapäeva parimad klassikalised menüüd koosnevad endiste kuningate ja teiste suurmeeste jaoks loodud delikatessidest. 19. sajandi keskpaiku hakati kroonitud peade hõrgutisi pakkuma ka vähem kuninglikes seltskondades. Häid toite said nautida eelkõige Euroopa kultuuriringkonnad ning sööke ja jooke hakati nimetama ka kirjanike, heliloojate ja lauljate järgi. Prantsuse revolutsiooni ajal põgenes krahvist kirjanik Francois Rene de Chateaubriand Ameerikasse ning õppis seal indiaanlastelt lõkketulel pühvliliha küpsetamist. Ajal, mil suur osa rahvast nälgis, palgati õukondadesse maailma parimaid kokki, kes pidid mõtlema välja üha uusi ja järjest hõrgutavaimaid roogi. Prantsuse köögi maine ongi pärit eelkõige Versailles' õukonnast, õigemini sealsetelt maailmakuulsatelt köögimeistritelt Traditsioonilised pühaderoad, nagu meie neid teame ja tunneme, on välja kujunenud aastatel 1880-1930. Siis hakkasid ilmuma esimesed eestikeelsed kokaraamatud,
1) Hispaania vallutus Ameerikas. 3 erinevat osa, leidub juriidiline, religioosne ja tsivilisatsiooniline õigustus. Juriidiline et vältida konflikte, annetused. Hispaanlased toetusid paavsti annetusele. Kuidas peab eelnevate valitsejate suhtes käituma? Tuleb tagada rahumeelse allutamise võimalus. Selleks rahumeelsuseks koostati dokument ,,Nõudmine", kus kirja pandud kogu maailma ajalugu, kus teatati, et paavst on annetanud need maad. Selle alusel nõuti indiaanlastelt alistumist. Kogu juriidilisel argumentatsioonil aga tugev religioonne taust 2) kristianiseerimise argument et levitada uutes maades kristlust. 3) tsivilisatsiooni argument juurida välja tõeliselt patune elu, jumalike normide vastu eksimine, barbaarsus. Religioonne kohusetunne. Moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse). Vaidlus Barbarite üle. Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de
juba Kolumbuse enda laevadega. Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad. Tubakast sai aga inimkonna nuhtlus, mis on hävitanud mõnede autorite arvates rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Maailmas sureb tubaka poolt põhjustatud haigustesse igal aastal 2,3 kuni 3 miljonit inimest. Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest, see on keskmiselt enam kui viis inimest päevas. Põhja-Ameerika indiaanlastelt on pärit ka "rahupiip", mis sümboliseeris hõimudevaheliste rahulepete sõlmimist. Samas on kasutusele võetud ka nuusktubakas ja tubakalehtedest keeratud sigarid. Eestisse jõudis tubakas ilmselt XVI-XVII sajandi vahetusel. Tubaka tarvitamise olukord ja trendid Eestis Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast ligikaudu 190 000 inimest. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise käitumise uuringu andmetel on iga päeva suitsetajaid 30% Eesti
Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad. Tubakast sai aga inimkonna nuhtlus, mis on hävitanud mõnede autorite arvates rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Maailmas sureb tubaka poolt põhjustatud haigustesse igal aastal 2,3-3 miljonit inimest. Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest, see on keskmiselt enam kui viis inimest päevas. Põhja-Ameerika indiaanlastelt on pärit ka "rahupiip", mis sümboliseeris hõimudevaheliste rahulepete sõlmimist. Samas on kasutusele võetud ka nuusktubakas ja tubakalehtedest keeratud sigarid. Eestisse jõudis tubakas ilmselt XVI-XVII sajandi vahetusel. Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud
võimatu rännata. Samuti ei saanud kevadel sõita, sest jõed tulid üle kallaste. Ja alles juunikuus sõideti põhjapõtradega egasi. Augustis jõuti Ohotskisse, linna Ohhoota mere ääres. Siit algas edasi merereis. Asuti laevadele, ületati Ohhoota meri ja jõuti Kamtsatkale. Kamtsatkal elati kuni suveni. Aga suvel sõideti laeval üle Beringi mere Ameerikasse. lk.7 Niiviisi kestis vene kaupmeeste reis Ameerikasse kaks aastat. Seal ostsid nad väga odavalt indiaanlastelt kokku kasusnahku ja uuesti laevadel ning paatidel, põhjapõtradel ja hobustel, talvel ja suvel, sõideti koju. Mitme aasta pärast jõudsid nad karusnahkadega Peterburi ja müüsid need seal 600 korda kallimalt maha. Kuid, kui kaupmehed arvutasid kasumit, siis nägid, et reis polnud sugugi kasulik, sest teel olles kulus enamus nende rahast. Mida teha? Ja siin jõudis kaugetest maadest tagasi kapten Ivan Fjodorovits Krusenstern. Tema pakkus Vene-
Tallinn, Koolibri 2002 aasta jooksul. Oli ka väiksemaid importideid Uuest Maailmast, millel oli effekt eurooplastele. Rahvale meeldis vaadata avalikku poomist ja hukkamõistetu riiete rebimine ja tema kiusamine oli tavaline nähtus. Kui köis osutus liiga peenike olema ning poomise asemel hukkamõistetu raskuse all murdus pakkus see palju nalja. Eurooplastel oli vein ja õlu, aga need olid nagu depressandid, mitte stimulandid. Äkitselt said nad saadetisi Põhja-Ameerika Indiaanlastelt (tubakas oma nikotiiniga) ja Asteekidelt (kakao oma kofeiiniga). Samal ajal osteti araablastelt kohvi ja teed hiinlastelt. Inkad andsid Euroopale narkootilist kokaiini ning Aasia panustas oopiumiga. Väga lühikese aja jooksul sai Euroopast narkootikume tarvitav ühiskond. Maadeavastuste mõju Euroopale võib jätkata paljude asjadega. Näiteks uued ained, nagu hitiin kiinakoore puukoores, viis mitmed haiguspuhangud Euroopas kontrolli alla või kuidas puude kerge
Ta ei olnud seaduse kohaselt õige valitseja. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59) Euroopa tahtis vabaneda maata talupoegadest, käsitöölistest, kaupmeestest, vargatest, röövlitest ja kerjustest. Paljud eurooplased tahtsid ka leida või alustada uut elu. Inglismaal oli kõie rohkem kolooniaid Põhja-Ameerikas. Koloonia on asumaa, mis asub emamaast kaugemal. Algul olid head suhted, vahetati kaupa jne. Pärast tahtsid eurooplased indiaanlastelt osta maad. See viis sõjani, mille võitsid eurooplased. Inglaste ja ameeriklaste vahel tekkisid probleemid- maksuprobleemid, tollipoliitika. Iseseisvusdeklaratsioon kuulutati 4. juulil 1776. aastal. Iseseisvus sõda toimus 1775-1781 aastatel, mille võitsis Ameerika. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87) Prantsuse revolutsioon toimus 1789-1799 aastatel. Prantsusmaal oli kriis, maksuprobleemid, riigikassa oli tühi, kõik pidid
Sellesse aega jääb verine Kolmikliidu sõda (18651870), milles võidukad Argentina, Brasiilia ja Uruguay sõdisid Paraguayga. 1872 asutati Esimese Internatsionaali Argentina sektsioon. 1878 asutati trükitööliste liit, mis oli esimene ametiühing. 1890 tähistati Buenos Aireses esimest korda esimest maid. Riigi ühendamisega uuenes majandus. Peale selle hakkas valitsus Kõrbesõjas (1879 1880), mida juhtis kindral Julio Argentino Roca, vallutama indiaanlastelt maid lõuna pool Rio Negrot. Sellega pagendati või hävitati Patagoonia indiaanlased. Kindral Roca valiti 1880 presidendiks. Nii võitis Argentina põlluharimiseks ja karjakasvatuseks palju uusi maid. Samal ajal soodustati immigratsiooni. Miljonid immigrandid kogu Euroopast, peamiselt itaallased, võimaldasid Argentina loodusvarade, eriti Lääne-Argentina pampasid paremini kasutada. 18571939 rändas sisse 6,6 miljonit inimest. Otsustavaks sai ka raudteede areng 19. sajandi lõpus. 19
tööstusettevõtted konkurentsivõimetud Suur tööpuudus ametlikut 9%, kuid tegelikult 30% kandis Rahvusvahelise turu hinnakõikumise tõttu haavatav kohviturg Ajalugu Enne Hispaania kolonisatsiooni elasid Kolumbia territooriumil indiaani hõimud, põhiliselt rändlevad kütid. 1499 aastal avastas maa hispaania konkistadoor. 1525 asutati esimene püsiv asula Santa Marta. Kultuur: LadinaAmeerika temperamentne kultuur, mis on mõjutusi saanud indiaanlastelt, Hispaaniast, Aafrikast ja Kariibidelt Peetakse katoliiklike traditsioone mitmesugused festivalid, karnevalid Loodus Riik piirneb Vaikse ookeani ning Kariibi merega. Maa lääneosas kerkib neli Andide ahelikku, nende vahel asuvad kõrged nõod. Kariibi mere rannikul on soine madalik. Suurima osa maast hõlmab Idatasandik, mille kõrgemat lääneosa katavad savannid, Orinoco ja Amazonase madalikul levivas vihmametsad. Huvitavaid fakte:
päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci, et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikide tekkimine. Umbes 60% Ameerika valgeist asukatest oli pärit Inglismaalt ja seega olid nad inglased. Teistest maadest saabunud läksid ka varsti üle inglise keelele. 18. sajandil algas aga uute ameerika rahvuste kujunemine. Aluseks oli inglise keel ja kultuur, muusikat mõjutas neegrimuusika, indiaanlastelt võeti üle palju laen sõnu ning mõjutused nende mütoloogiast. Kujunes ameerikalik vaimulaad, mille iseloomulikuks jooneks oli aktiivsus ja ettevõtlikus. Rahvusteadvuse kujunemist soodustasid edusammud hariduse vallas. 17. sajandil rajati esimesed kõrgkoolid ja kolledzid, neist esimesena Harvard. Harvard loodi 1636.aastal. Iseseisvuse väljakuulutamine: Kolonistid Ameerikas hakkasid üha jõukamaks saama ja see tekitas 18. sajandil Inglismaa
antiigi ja keskaja ajaloolastest. Aristotelesmüüt kui kunstiteos, kirjanduslik väljamõeldis kui fiktsioon. Platonmüüdikriitik, kes pidas müüte pettusteks ja väljamõeldisteks. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega (meresõitjad ja konkistadoorid) seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Uus materjal nt Uus- Hispaaniast, Indiast ja Hiinast, isegi indiaanlastelt. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. Sarnasuste leidmine india ja kreeka müütide vahel. Põhjendus: müüdid tekkisid siis kui loodusnähtuse algpõhjusi otsides neid isikustama hakati; müüdid kuuluvad inimkonna lapseikka ja peegeldavad loodust poeetilise tarkusega; müüt kui positiivse enesehinnangu kandja. 19 sajandi käsitlused: müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmiseni käib müüdi enda kaudu; müüdid on
(mh tänapäeva Minnesota, Wisconsini, Illinois, Ohio ja Michigani aladel, nt Detrioti rajamine 1701), Mississippijõe org kuni Louisianani · Prantsuse alad takistavad (PA idaranniku) inglaste valgumist läände: kindlused! · Ristiusu levitamine ja karusnahakaubandus · Pigem kaubateede võrgustik kui kompaktne koloonia: suurel alal vähe elanikke (1700: 25 000; 1763: 83 000) III HOLLANDLASED: · 1626 kaubakompanii ostis indiaanlastelt Manhatteni saare ja rajas Uus Amsterdami koloonia (1660. aastatel 10 000 el.) · Soovisid vahendada karusnahakaubandust ja arendada suurmajandeid: kompanii ja põllumehed · Inglismaale 1664-74: New York · Sallivus, rahvaste sulatusahi: 1644: 18 keelt IV ROOTSLASED: · Hollandlaste tiiva all asutati Rootsi kompanii 1637: Uus-Rootsi asutamine tänapäeva Delawares 1638 · 1638-56 12 kolonistide laeva: rootslastel ja soomlastel kerge kohaneda
Kol võimude poolt pakutud mudelid erinesid põlisrahvaste omadest kõvasti. NT meie jaoks on tavaline mõiste „maaomand“ – võime omada ja osta maad. Aga osades ühiskondades puudub arusaam sellest,et inimene võib omada maad, selleks vaja kultuurilist kontseptsiooni. Maa lihtsalt on olemas ja keegi ei saa seda omada. Kuidas NY tekkis? Saabusid hollandi kolonialistid Manhattanile ja euroopalikust seisukohast ostsid indiaanlastelt ostsid Manhattani saare. Läänelikus mõistes kõik klapib, saar on eurooplaste oma. Lääne kolonialistid on justkui õiguspäraselt omandanud maa, aga indiaanlaste arvates pole midagi sellist toimunud. Sellest tekivad konfliktid. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüteemide uurimine. Majanduslik kästilus algas 30ndatel, eraldi uurimisvaldkonda polnud. 20ndatel Malinowski pakkus välja,et majandus põhineb üksikisiku otsustel ja isiklikul huvil.
taotlused ... kolooniate sihikindel toetamine. · 18.saj väljarände põhjuseks paremate elamistingimuste otsimine · I koloonia rajamine idarannikule : Virginia (1585); 1607 alaline Jamestown · 1619 esimesed mustanahalised orjad · 1620 palverändurid: 1628 koloonia Massachusetts (Boston) · teokraatia: demokraatia algus · 1763 PA idarannikul on 13 inglise kolooniat, kus on 2,5 milj. elanikku (1776) 3. Hollandlased · 1626 kaubakompanii ostis indiaanlastelt Manhattani saare ja rajas Uus-Amsterdami koloonia ... 1664 sai sellest Inglismaa New York 4. Rootslased · 1637 Uus-Rootsi Delawares ... läheb inglaste kätte 5. Prantslased (inglaste peamised rivaalid) · Kanada aladel I püsikoloonia 1605, Quebec 1608 · Suure järvistu veetee mõõda Mississippi kuni Mehhiko laheni (New Orleans) · Vähe elanikke: karusnahakaupmehed · Prantsuse valdused piirasid nagu kuusirp Inglismaa kolooniaid: lahenduse toob
1720. aastaks oli tee üldiselt tunnistatud kõige tähtsam kaubamärk koloonia ja emamaa kaubanduses. See oli eriti soositud koloonia naiste seas, fakt, millele põhineva poliitilise otsuse Inglismaa hiljem tegi. Teekaubanduse keskpunktid olid Boston, New York ja Philadelphia, ka tulevase Ameerika revolutsiooni keskpunktid. Kuna teel olid sel varasel ajal kõrged maksud, smugeldasid iseseisvusemeelsed Ameerika kaupmehed teed salaja kaugetest sadamatest sisse ja kasutasid indiaanlastelt saadud taimeteesid. Tollase Johni Kompanii (mis hiljem liitus Ida-India Kompaniiga) juhid turtsusid vihast, kui nägid oma kasumeid vähenemas ja avaldasid parlamendile tegutsemiseks survet. Inglismaa oli hiljuti lõpetanud Prantsuse ja Indiaani sõja, võitlused, mis inglaste vaatepunktist tähendasid kolooniate Prantsusmaa mõjuvõimu alt päästmist ja kaubanduse stabiliseerimist. Parlamendis tekkis tunne, et oleks mõistlik kui kolooniad kannaksid suure osa sõdade maksumustest
annaabi.ee 
