edasi liikuv Lavakujundus ehk stsenograafia loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme, viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikonseptsioon- lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga. Lava ja lavavälise ruumi suhe. Fiktsionaalne ruum- on draamas jäljendatava inimtegevuse asupaik. Viitab ruumile, kus jäljendatav tegevus toimub Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Teatriarhitektuur- kirjutatud implitsiitselt teksti sisse, kuid praktikas on võimalik üks tekst ühest süsteemist teise üle kanda Keskkonnateater- etendus on üksteisega suhestuvate erinevate toimingute kooslus. Etendus kasutab kogu antud ruumi. Leitud koht- mittetavapärane teatriruum, mis on lavastuse tarbeks kohandatud Meedium- vahend, vahendaja, vahelüli, millega andmeid tajutakse, esitatakse, salvestatakse. Multimeedialisus- mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst Intermeedia- meeditekstide sidusus
Poliitiline kommunikatsioon: Oluline poliitilise sotsialiseerumise kanal (4.loeng) Poliitilised ideoloogiad: Ideoloogia on alati iseloomult sotsiaalne. Ideoloogiate avaldumine: Ideoloogiad teoreetilises võtmes: filosoofilised maailmavaate viisid ja nende areng Ideoloogiad institutsioonilises võtmes: erakonnaperekonnad ja nende areng Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda: Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism:
uue teadmise omandamine, säilitamine ja kasutamine -, erinevad suuresti selles, 3 millist infot säilitatakse, viisis, kuidas seda infot säilitatakse, tegurites, mis määravad info säilimise või unustamise, ja nii edasi. 2.1 Protseduuriline mälu Protseduurilises mälus säilivad inimese(õpitud) keerulised tegevused ja protseduurid, mille sooritamisel on saavutatud kõrge automaatsuse aste, sest neid sooritatakse teadvustamatult(implitsiitselt). Mälus hõivatakse see koht, kus midagi tehakse mingi eesmärgi saavutamiseks, puudutades rohkem tegu kui lihtsalt mõtet, nõuab pikaaegset harjutamist ja kordamist. Oluline ei ole tähelepanu keskendada. Seetõttu väärib protseduuriline mälu just kutseõppes palju rohkem tähelepanu. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine, tantsmine, sellised tunnetusvõimed nagu kirjutamine ja lugemine. Lihtne
Mitteaktiivsed ei osale poliitikas Kapital igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese; majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ning sümbolkapital Ideoloogia sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos; vahent praktilise poliitika tõlgendamisel; väljendub: 1) eksplitsiitselt teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu; 2) implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu De Tracy ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi Marx ideoloogia on ettekääne, illusioon Mannheim mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Ideoloogia ülesanded: Seletamine pakub tervikliku seletuste süsteemi Hindamine hinnang tegevusele Õigustamine Orienteerumine
Vaatamata oma relatsioonilisusele paistavad taju "kvaalide" kõik avalikud versioonid seesmistena. Nad ei ole üksi. Mõtle dollari (või oma mis tahes rahvusliku valuuta) "tuntavale väärtusele". "Kui palju see päris rahas teeb?", selle küsimuse järgi tuntakse ameerika turisti, kes püüab välismaise hinna tõlkida "seesmise väärtuse" skaalale, mida ta oma peas hoiab. Nagu väidab Elster (1985), "on olemas tendents mitte märgata teatavate monaadiliste predikaatide implitsiitselt relatsioonilist ise- loomu". Walzer (1985) märgib, et "...kümnedollariline rahatäht näikse elavat iseseisvat elu väärtus- liku esemena, ent nagu Elster arvab, sõltub tema väärtus implitsiitselt 'teistest inimestest, kes on valmis aktsepteerima raha maksevahendina kauba eest' ". Kuid isegi kui seda mööndakse, leidub ikka tendents säilitada mingit subjektiivset, tuntud väärtust selle kümnedollarilise rahatähe "seesmi- se" omadusena
keelt kui üldmõistetavat ning kuidas teatud väiteid esitatakse kui üldkehtivaid. n Diskursiivsed praktikad on ideoloogilised niikaua, kui nad sisaldavad tähistusi, mis toetavad võimusuhete säilimist või restruktureerimist. n Ideoloogia võib väljenduda: n eksplitsiitselt, nt. teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu, n implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu. Ideoloogia ülesanded ® Seletamine Pakub neid samu seletusi, mida poliitikas kasutatakse terviklikumalt. Osad seletused saavad rohkem toetust. ® Hindamine ® Õigustamine ® Orienteerimine ® Programmeerimine ® Mobiliseerimine ® Mõtteline korrastatus Mida annab ideoloogia erakonnale n Selektiivsed vs. kollektiivsed vs. eesmärgilised stiimulid n Poliitika kui ,,võitlus inimeste hingede pärast"
inimene ei suuda (ega taha?) taotleda just parimat kõigist võimalustest. Avab tee oportunismile infoeeliste ärakasutamiseks, sh eksitamiseks, petmiseks - ja institutsioonideleHomo oeconomicus'e on võimeline iseseisvaks tegevuseks. Ta otsib ja leiab lahendusi, õpib ja leiutab, kuid ei ole kunagi täielikult informeeritud;*kujundab oma ootusi ka tuleviku suhtes ja on seega võimeline tegutsema tulevikku suunatult; *kaalub tegevusvõimaluste plusse ja miinuseid nii implitsiitselt kui ka mõnikord eksplitsiitselt.*Ökonoomiline käitumismudel eristub seega oluliselt ettekujutusest, nagu oleks inimene täielikult informeeritud olend, kes käitub automaadina. Homo oeconomicust iseloomustab alati piiratud teadmine, mida ta aga juhul, kui see tundub talle kasulik, on võimeline otsimise ja õppimisega laiendama. *Stiimulid tekivad eelistuste ja piirangute mõjul, mida majandusanalüüs rangelt eristab.
registreerib meie otsust nimetada värvilaotust, mis kvaliteedilt eri- neb kõrval asetsevast värvilaotusest, antud asja teiseks osaks. Tei- sisõnu, ma juhin lihtsalt tähelepanu teatava keelekasutuse impli- katsioonidele. Niisamuti ei kirjelda ma ühtegi fakti öeldes, et kui kõik bretoonid on prantslased ja kõik prantslased eurooplased, siis on kõik bretoonid eurooplased. Kuid ma näitan, et väide, et kõik bretoonid on prantslased ja kõik prantslased eurooplased, sisaldab implitsiitselt edasist väidet, et kõik bretoonid on eurooplased. Ja seega viitan ma konventsioonile, mis valitseb sõnade `kui' ning `kõik' kasutamist meie poolt. Seega näeme, et mõnes mõttes annavad analüütilised proposit- sioonid meile siiski uut teadmist. Nad juhivad tähelepanu keeleka- sutustele, millest me ei tarvitseks muidu teadlikud olla, ja toovad ilmsiks meie väidete ja uskumuste implikatsioone, mille olemas- olu me ei kahtlustagi. Kuid näeme ka, et võib öelda, et mingis
nimelt sellega, et loetlesid näiteid asjadest, mis omavad omadust X. Näiteks headest asjadest või vooruslikest inimestest. Kuid need nähtused pidid paratamatult omama lisaks hüvesusele ja vooruslikkusele veel palju muid omadusi ja nii ei saanud sedalaadi näidete toomine juba seetõttu olla täpseks vastuseks Sokratese küsimusele. Tegelikult ootas Sokrates oma “Mis on X”- küsimusele vastuseks olemusdefinitsiooni X-i kohta, mitte üksikuid näitejuhtumeid X-ist. Implitsiitselt on sellesse küsitlusviisi kätketud eeldus, et tõe tunnetamine pole niivõrd meeltekogemuse asi, millest pärineb teadmine üksikute näitejuhtumite kohta, vaid mõisteanalüüsi asi, mis kujutab endast pigemini mõistustunnetust. Olemusdefinitsiooni andmine on aga ka hoopis komplitseeritum ülesanne kui üksikute näitejuhtumite leidmine. Nii olid Sokratese kaasvestlejad sunnitud asja üle sügavamalt järelemõtlema ja neil tuli endale tunnistada, et ülesanne
lubatud. Näiteks mõned kõrvalekalded on kirjeldatavad tõenäosuse mõistestikus. Empiirilise järeldamise reeglid on erinevat tüüpi ja erineva selgusega (sellest allpool). Teiseks deduktiivseid ja induktiivseid järeldusi eristavaks kriteeriumiks on aluse ja järeldusotsustuste „mahuerinevus“. Deduktiiv-loogilise järelduse eeldused ja tuletis on „samamahulised“: järeldusotsustus ei ütle midagi, mida eeldustes ehk aluses poleks (tuletamisi ehk implitsiitselt) juba öeldud. Induktiiv-empiirilise järelduse järeldusotsustus on alusest „suuremamahulisem“: järeldus ütleb midagi, mida eeldustes (aluses) enne ei öeldud. Sestap deduktiiv-loogilise järeldus on mitteavardav ja induktiiv-empiiriline järeldus on avardav. Kolmandaks deduktiivsete ja induktiivsete järelduste eristamise kriteeriumiks on järelduse vormi ja otsustuse seotus kogemusmaailmaga: deduktiivsete (kehtivate) järelduste tõesus ei sõltu
16. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! tavamõistusele rõhuvat filosoofiat. filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. Filosoofi ülesandeks on Strawsoni järgi anda süstemaatiline ülevaade meie igapäevase mõtlemise üldisest mõistelisest struktuurist. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 17. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti! eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“näidata haigele mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest
stiil inetuks => vanade juhtfiguuride ,,kultuuriline kapital" kaotas oma väärtust; uute ,,kapitali" aluseks aga oli uus stiil millel oli oma esteetika, kaanonid mida vanad ei olnud omandanud. Bourdieu toonitab: ,,kultuurirevolutsionääride" eesmärgiks ei ole hierarhia kummutamine, vaid positsioonide muutmine selle sees, samas kui välja kogu ülesehitus jääb edasi püsima hierarhilisusele. - Ka kultuuri uurivate teaduste lähtekohaks oli varem (tihti implitsiitselt) just hierarhiline vaade. Ilmes nt. selles, milliseid kultuurinähtusi üldse peeti uurimis väärivaks . suuri kunstiteoseid ja kunsti tunnustatud loojaid, mitte ,,massikultuuri". Ka rahvakultuurist otsiti ,,puhtamaid", ,,väärtuslikemaid" ilminguid, mitte seda mis oli tavapärane ja tegelikult igapäevaelule iseloomulik. Tsenseeriti roppuseid, seda mis oli oletatavalt hilisem kultuuriline laen jne. Ka seda, mis ei sobinud kokku valitsevate teooriate ja arusaamadega rahvusest (jällegi nt
Loorits viitab, et võõrmõjude survel on eestlaste analoogne looduskäsitlus aja jooksul tuhmunud. Olemasolevate allikate põhjal on küllalt raske väita, mil määral on eestlaste oletatav looduslähedus meile ajalooliselt omane, mil määral aga mõnel selleks soodsal ajalooetapil asjahuviliste poolt konstrueeritud nähtus. Eesti looduskirjanduse analüüsi seisukohalt pole see tegelikult ka kõige olulisem probleem. Loodusläheduse idee on eesti algupärases looduskirjanduses implitsiitselt olemas tema sünnist saati, looduskirjan- duse uurimine kirjandusteaduslike vahenditega võib aidata vaid kaar- distada selle eri vorme ja kihistusi. Järgnev põgus ülevaade eesti looduskirjandusest on liigendatud te- maatiliselt, kajastades samas mõnevõrra ka selle arengulugu. Alustades lähemat koduümbrust tutvustavatest ning kodumaa tundmaõppimise eesmärki teenivatest loodusloolistest kirjutistest on eesti looduskirjan-
14. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. meie igapäevasele mõtlemisele iseloomulik teatud hulk mõisteid mis ei muutu ja on kõikidele inimestele ühised: näiteks samasus, reaalsus, tõde, teadmine, tähendus, taju, seletus, olemasolu, aeg, tegu, vastutus jne. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 15. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti! Terapeudi juured lähtuvad L.Wittgensteini hilistest töödest. Ta jaoks on filosoofia „võitlus nõiduslummusega, millesse meie aru meie keele mõjul satub“ . Filosoofia eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“– näidata haigele mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes
klass on suhteotsustused. LIHTOTSUSTUSE STRUKTUUR: Subjekt (ld subjectum 'alus'). Tähistatakse S -tähega. Otsustuse subjektiks on see ese või nähtus (jne), mille või kelle kohta midagi väidetakse. Predikaat (ld praedicatum 'öeldu'). Tähistatakse P -tähega. Predikaadiks on tunnus, omadus, mis antud subjektile S omistatakse, või klass kuhu S liigitatakse; Koopula (ld cpula 'side') ehk sidesõna on seos subjekti ja predikaadi vahel. Võib esineda ka implitsiitselt. Eesti k. on koopulaks enamasti: on (ei ole). Kvantor (ik quantifier) ehk operaator-sõna, mis seisab S ees ning osutub kas S mahule või täpsustab S ja P vahelise seose iseloomu. Lihtotsustus üldkujul: (kvantor) S on (ei ole) P." Nt. Atributiivne otsustus: Kõik (kv) inimesed (S) on (kp) surelikud (P). Mõned (kv) varesed (S) on (kp) valged (P). Modaalne otsustus: Võimalik (kv), et pilet (S) ei ole (kp) ehtne (P).
pühalt kui preestrid templis ka argielus. Suuline pärimustik üha laienes ja laienes ning on teinud seda tänapäevani. Variserid: tänapäevase judaismi eelkäijad. Kõige enam eelarvamuslikult vääritimõistetud toonane usurühmitus. Seadus: kirjalik ja suuline; viimane teeb kirjutatu ümber ,,tara". Suulise ärimuse reeglite mõte: laiendada Templi rituaalide pühadus argiellu, st pühastada Iisrael; kuna just variserid teadis, kuidas seda teha, siis järeldus siit implitsiitselt nende liidripositsiooni nõudlus. Nende sõnum sellest, et on võimalik olla püha nagu preestrid templiteenistuse käigus ilma templit ennast seejuures vajamata, tagas Iisraeli identiteedi sakraalse keskme. UT evangeeliumid on kirja pandud ajal ,mi variserid olid saanud juutluse juhtivaks jõuks ja need peegeldavad varakristlaste võitlus variseridega juhtpositsiooni pärast juutluse sees. Sünagoog kooskäimise koht. Tänapäevases maailmas nagu külakeskus. Kogukondlik elu on
eetikaväited on väärad. Ei leidu moraalitõdesid. (VEATEOORIA) Epistemoloogilises plaanis on kaitstud ka moraaliskeptitsismi:moraalitõdesid võib küll leiduda, kuid me ei tea neid ega saagi neid teada. Veateooria John Mackie (1917-1981): me eksime moraaliotsustuste suhtes, sest arvame, et need osutavad reaalselt olemasolevatele väärtustele. Tegelikult on kõik moraaliotsustused väärad. “...ehkki enamik inimesi pretendeerib moraaliotsustusi esitades (muuhulgas) implitsiitselt sellele, et nad osutavad millelegi objektiivselt preskriptiivsele, on need pretensioonid kõik väärad.” Miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär? - Relatiivsuse argument - Veidruse argument Mackie argumendid Suhtelisuse argument: - Moraalinormid varieeruvad kultuuriti. Kui valida, kas tunnistada mõne kultuuri normid ekslikeks või loobuda väitest, et leiduvaduniversaalseted moraalinormid, siis tuleks valida viimane.Ühtlasi seletab see paremini moraali mitmekesisust.
on määratletud implitsiitse funktsionaalse definitsiooniga. Hiljem selgub, et neid rolle täitsid härrad Ploom, Paabulind ja Sinep. Tsirkulaarsus. Kui eeldada, et mentaalsed mõisted omandavad oma tähenduse võrgustiku sellistest seostest, siis osutuvad mentaalsed mõisted määratletuks üksteise kaudu. Nt “valu põhjustab käitumise, mis vähendab valu”. Kas pole see tsirkulaarne? Vaatleme, kuidas saab vaimuseisundit määratleda mittetsirkulaarselt.Igale võrgustikus implitsiitselt defineeritud terminile on võimalik anda eksplitsiitne definitsioon mittementaalses sõnavaras – see ei sisalda enam mentaalseid mõisteid. Ramsey-Lewise meetodi kohaselt tuleks kokku koguda kõik rahvapsühholoogilised tõdemused vaimuseisundite põhjuslike seoste, keskkonnastiimulite ning organismi vastuste kohta. Need tõdemused kuuluvad meie ühisteadmisse: me teame neid ning eeldame suheldes, et ka teised neid teavad. Ramsey-Lewise meetod
Ei leidu moraalitõdesid. (VEATEOORIA) Epistemoloogilises plaanis on kaitstud ka moraaliskeptitsismi:moraalitõdesid võib küll leiduda, kuid me ei tea neid ega saagi neid teada. 151. Veateooria John Mackie (1917-1981): me eksime moraaliotsustuste suhtes, sest arvame, et need osutavad reaalselt olemasolevatele väärtustele. Tegelikult on kõik moraaliotsustused väärad. "...ehkki enamik inimesi pretendeerib moraaliotsustusi esitades (muuhulgas) implitsiitselt sellele, et nad osutavad millelegi objektiivselt preskriptiivsele, on need pretensioonid kõik väärad." Miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär? - Relatiivsuse argument - Veidruse argument Mackie argumendid Relatiivsuse argument: - Moraalinormid varieeruvad kultuuriti. Kui valida, kas tunnistada mõne kultuuri normid ekslikeks või loobuda väitest, et leiduvaduniversaalseted moraalinormid, siis tuleks valida viimane.Ühtlasi seletab see paremini moraali mitmekesisust.
tähega; · predikaat (predicate, ld praedicatum 'öeldu') on termin, mis väljendab omadust või omaduste komplekti, mida antud subjekti S mahu elementidele omistatakse. Tähistatakse traditsiooniliselt P-tähega; · koopula ehk köide2 (copula, ld copul a 'side') on seos, mis väljendab preditseerimist, predikaadiga väljendatud omaduse või selle puudumise omistamist või mitteomistamist subjektile. (Võib esineda ka ilmutamata kujul ehk implitsiitselt. Eesti keeles on köitmeks peamiselt on või ei ole); 2 Omastav kääne: köitme. 4 · kvantor (quantifier mis määrab, kas predikaadiga öeldu kehtib kõigile subjekti mahu elementidele (rakendub üldiselt subjektile S) või mingile osale neist (rakendub osaliselt subjektile S). Kvantori üldist või osalist rakendumist nimetatakse ka väitlause
Tähistatakse traditsiooniliselt Stähega; • predikaat (predicate, ld praedicatum ’öeldu’) on termin, mis väljendab omadust või omaduste komplekti, mida antud subjekti S mahu elementidele omistatakse. Tähistatakse traditsiooniliselt P-tähega; • koopula ehk köide2 (copula, ld copul a ’side’) on seos, mis väljendab preditseerimist, predikaadiga väljendatud omaduse või selle puudumise omistamist või mitteomistamist subjektile. (Võib esineda ka ilmutamata kujul ehk implitsiitselt. Eesti keeles on köitmeks peamiselt on või ei ole); 2 Omastav kääne: köitme. 4 • kvantor (quantifier mis määrab, kas predikaadiga öeldu kehtib kõigile subjekti mahu elementidele (rakendub üldiselt subjektile S) või mingile osale neist (rakendub osaliselt subjektile S). Kvantori üldist või osalist rakendumist nimetatakse ka väitlause kvantiteediks (kas üldine või osaline); • jaatus (affirmation, ld affirmatio ’jaatus’), mis väljendab predikaadi omistamist
annaabi.ee 
