endast erinevate täielike EKD 3 Valemi F TKNK nim valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate täielike EDK. Kui valem F ei ole samaselt väär, siis tal leidub TDNK. Kui valem F ei ole samaselt tõene, siis tal leidub TKNK (Teoreem 5+Järeldus 1) 4 Täielikule disjunktiivsele normaalkujule viimise algoritmi sammud 1) Elimineerida valemist implikatsioonid ja ekvivalentsid. 2) Viia eitused vahetult lausemuutujate ette, jätta ära kahekordsed eitused. 3) Viia konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale. 4) Jätta ära samaselt väärad ja korduvad liikmed ning liikmetest korduvad literaalid. 5) Lisada liikmetele puuduvad lausemuutujad ning viia uuesti konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale.
mõtlemine kui religioosne nähtus. Ka näitab see, et jätkuv Al Qaeda vaatlemine peamiselt uuendusliku, postmodernistliku nähtusena, ei taba peamist: Al Qaeda kasutab infoajastut, et taaselustada ja projekteerida iidseid hõimu käitumismustreid üleilmses ulatuses. Selle essee peamine eesmärk on kehutada mõtlema sügavamalt hõimu paradigma üle ja selle sobivusest Al Qaedaga. Hõimu paradigmal võivad olla kasulikud implikatsioonid USA poliitikale ja strateegiale - eriti "ideede sõja" käigus - kuid siiani on see saanud vaid vähest tähelepanu.
1940. aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism enam populaarsust võitnud. Sürrealismi kunstnikud ja skulptor André Breton oli mässumeelne kirjanik ja ideoloog. Ta sündis 19.02.1896 Tinchebray's Normandias. Ülikoolis meditsiini õppides hakkas teda huvitama psühhiaatria ning Sigmund Freudi (keda ta 1921. aastal kohtas) tööde lugemine tutvustas talle mitteteadvuse mõistet. Bretoni hakkasid huvitama sümbolistliku luule psühholoogilised implikatsioonid ning võimalused kirjanduse ja kunsti kaudu inimese mitteteadvusele ligi pääseda. Bretoni ,,Sürrealismi manifest" defineeris 1924. aastal sürrealismi. Sürrealism pidi ületama piirid unenäo ja reaalsuse, mõistuse ja hullumeelsuse ning objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Nende teemadega tegeles Breton ka kirjanikuna. Prantsusmaa okupeerimisel Saksa vägede poolt, põgenes Breton USAsse. 1942. aastal korraldas ta Yale'i ülikoolis sürrealistide näituse
teiste võimalike vastusevariantide kriitika. Kriitika on seetõttu teoreetilise arutluse iseväärtusega komponent ja teoreetiline mõtlemine, ning filosoofiline mõtlemine sealhulgas võib-olla iseäranis, on sisemiselt kriitiline mõtlemine. Viimaks viienda elemendina teoreetilise mõtlemise koosseisus tuleks veel osutada implikatsioonidele, mis jällegi on just filosoofilise mõtlemise erilised huviobjektid. Implikatsioonid on need tuletised või ka eeldused, mida teoreetiline mõtlemine endas kätkeb, kas teadlikult või ka nö. vaikimisi. Igasugune mõtlemine omab paratamatult implikatsioone – iga küsimus on püstitatud teatud eeldustelt ja kätkeb endas teatud tuletisi. Ning samuti on lugu teiste teoreetilise nagu ka mitteteoreetilise mõtlemise komponentidega. Teoreetilist, ja iseäranis filosoofilist, mõtlemist iseloomustab oma eelduste eksplitsiitse teadvustamise püüe. Ja siit tuleneb
18. Mis on filosoofia kaks peasuunda? V: materialism ehk mateeriat rõhutav ja idealism ehk vaimsust rõhutav Filosoofia meetodid ja teoreetilise arutluse komponendid 19. Nimeta kaks filosoofia kaks peamist meetodit? V: · dialektiline ehk väitlemisel põhinev meetod · metafüüsiline ehk olemise põhialuseid ja algupära nõudev meetod 20. Millisest 5 komponendist koosneb teoreetiline ehk mõisteid kasutav arutlus? V: küsimus, vastused, argumendid, kriitika ja implikatsioonid ehk eeldused Thales (624-546 eKr) Mileetose koolkonnast Eluloost 1.Kes oli esimene filosoof? V: Thales 2.Mis sajanditel Thales elas? V: 7.-6. saj eKr 3.Kes kuulusid Mileetose koolkonda? V: Thales, Anaximandros ja Anaximenes 4.Kes oskas esimesena arvutada püramiidi kõrgust varju abil? V: Thales (6 saj eKr) 5.Millal toimunud päikesevarjutust ennustas Thales ette? V: 585 eKr 6.Kuhu kukkus Thales taevast vaadeldes? V: kaevu 7
Kivisildnik André Breton André Breton sündis Tinchebray's Normandias. Ülikoolis meditsiini õppides hakkas teda huvitama psühhiaatria ning Sigmund Freudi (keda ta 1921. aastal kohtas) tööde lugemine tutvustas talle mitteteadvuse mõistet. Esimese maailmasõja ajal töötas Breton Nantes'i psühhiaatriakliinikus, kus talle jättis sügava mulje tutvus Alfred Jarry'st inspireeritud nihilistliku kunstniku Jacques Vaché'ga. Bretoni hakkasid huvitama sümbolistliku luule psühholoogilised implikatsioonid ning võimalused kirjanduse ja kunsti kaudu inimese mitteteadvusele ligi pääseda. 1919. aastal asutas Breton koos Louis Aragon'iga ning Philippe Soupault'iga ajakirja Littérature, mille veergudel nad 1920. aastal avaldasid esimese näite sürrealistlikust automaatkirjutusest. Bretoni ,,Sürrealismi manifest" (,,Manifeste du surréalisme") 1924. aastast defineeris sürrealismi kui ,,puhast psüühilist automatismi, mille kaudu püütakse väljendada ... tõelist mõtteprotsessi
, mn) ja väär kõigil ülejäänud väärtustustel o TDNK-le viimine: Koostame valemi põhjal tõeväärtustabeli Vaatame vaid neid ridu, mil valem on tõene Koostame konjuktsioonid ridadele vastavatest elementide tõeväärtustest (nt kui X=t, Y=t ja Z=v, siis saame X&Y&¬Z) Ühendame saadud konjuktsioonid ühiseks disjunktsiooniks o TDNK-le viimise algoritm: Elimineerida implikatsioonid ja ekvivalentsid Viia eitused vahetult lausemuutujate ette (st konjunktsioonide ja disjunktsioonide sisse) Korrutada disjunktsioonid läbi (distributiivsuse seaduse abil) Kaotada samaselt väärad konjunktsioonid ja sama liikme mitmekordsed esinemised konjunktsioonides Lisada konjunktsioonidele puuduvad muutujad Korrastada valem (järjestada muutujad konjunktsioonides ja
milleni viib operatsiooni rakendamine ? · Units (ühikud), info ühikud sõnade genereerimine · Classes (klassid), ühisosa erinevatel elementidel sõnade klassifitseerimine · Relations (suhted), elementide vahelised seosed suurem, pildimaatriks · Systems (süsteemid=tervik), paljude ühikutega tervik mentaalne roteerimine · Transformations (transformatsioonid), terviku moondumised, Gottschaldt Figures · Implications (implikatsioonid=ennustused), info võimalik kasutus, probleemi nägemine, kujundite võrrandid sotsiaalne intelligentsus, empaatia loovus (voolavus, paindlikkus, originaalsus) III Joy Guilfordi panus a) SOI - teoreetiline konstrukt. Intelligentsus ei ole vaadeldav ühefaktorilisena. Eesmärk: Leida igale elementaarvõimele oma ülesanne. b) Võimed isiksuse omadustena. c) Lahendamise kiirus ei seostu intellektiga. d) Teadmiste faktor vaimsete võimete testides:
kuigi prantslased sunniti tagasi, ei andnud Prantslaste väed alla ning sügise saabudes võtsid Prantsuse jõud kaotatud alad tagasi. Läbi enda vägede ettevaatliku juhtimise, efektiivse logistika ning vastupidavusele võõrvägedele vastupanu osutades, saavutasid prantslased võidu enne aasta lõppu. Sakslased kaotasid üle 430 000 mehe ning prantslased ca. 550 000. Verduni lahingul olid ka väga tõsised strateegilised implikatsioonid kogu ülejäänud sõjale kuna sakslaste rünnak Verdun’ile tõi kaasa väga suure vähenduse prantslaste vägede hulgale. 18. Jüüti merelahing, Skagerraki merelahing, 31.V – 1.VI 1916 peetud merelahing, milles Briti laevastik (150 sõjalaeva) tõrjus tagasi Saksa eskaadri (99 sõjalaeva), kes tahtis tungida Põhjamerele. Tagajärg – 14 põhja lastud sõjalaeva ning üle 6000 hukkunu Brittide poolel. 11 põhja lastud sõjalaeva ning üle 2500 hukkunu Sakslaste poolel.
milleni viib operatsiooni rakendamine ? · Units (ühikud), info ühikud sõnade genereerimine · Classes (klassid), ühisosa erinevatel elementidel sõnade klassifitseerimine · Relations (suhted), elementide vahelised seosed suurem, pildimaatriks · Systems (süsteemid=tervik), paljude ühikutega tervik mentaalne roteerimine · Transformations (transformatsioonid), terviku moondumised, Gottschaldt Figures · Implications (implikatsioonid=ennustused), info võimalik kasutus, probleemi nägemine, kujundite võrrandid sotsiaalne intelligentsus, empaatia loovus (voolavus, paindlikkus, originaalsus) III Joy Guilfordi panus a) SOI - teoreetiline konstrukt. Intelligentsus ei ole vaadeldav ühefaktorilisena. Eesmärk: Leida igale elementaarvõimele oma ülesanne. b) Võimed isiksuse omadustena. c) Lahendamise kiirus ei seostu intellektiga. d) Teadmiste faktor vaimsete võimete testides:
Voolaiu artikli järgi) parömioloogilises grafitis eristada? Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja. A) indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri. C) minakeskne grafiti. D) sina- ja teie-pöördumised. E) süntaktilised stereotüübid või vormelid. F) Vellerismisugemetega Loesje-postrid. 41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, institutsionaalne, ette kirjutatud, fikseeritud, vertikaalne. Seal keskendutakse ajalooliste isikute õpetustele,
mõjub hüpnootiliselt. Tekst koosneb jumalate nimedest ja autori enda luulest. Ooper 7-osaline ooperitsükkel "Valgus: seitse nädalapäeva". Mõeldud nii, et iga päev saaks esitada ühe tsükli. Luciano Berio Tema uuenduslikkus avaldub eelkõige vokaalmuusikas. Silmapaistvad ka kammerteosed ja lavamuusika. Katsetas inimhääle võimalusi, avardas vokaalmuusika piire. Tema lähtepunktiks on seeriatehnika, kuid vabamal kujul. Ta on öelnud, et teose aluseks on süsteemi implikatsioonid, mis võivad varieeruda olenevalt olukorrast, individuaalsest käsitlusest ja orgaanilistest impulssidest. Mõnikord kasutab ka aleatoorikat. Erinevalt Boulezist on ta vaba ja intuitiivne helilooja. Ta ei ürita minevikutraditsioone lammutada. Ta kasutab muusika aluseks strukturalismi. Muusikaline semiootika. Ta tegi ka lavateoseid, mis ei ole ei ooper ega ballett, näiteks "opus Number Zoo". Esinejad loomakostüümides. Vokaalmuusika Uutmoodi tekstikasutus
46. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) eristada parömioloogilises grafitis? Parömioloogiline grafiti omab lausena esitatud (sententsiaalsete) tekstide seoseid vanasõnade (nii klassikaliste kui ka vanasõnavormi rakendatud uute modifikatsioonide) ja fraseologismidega (mille hulka kuuluvad ka killud, käibefraasid, loosungid jne) A. Suurima rühma moodustavad indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. B. Tartu grafiti hulgas leidub küllaltki esinduslik kogu autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri, mis suuresti on efektsed üldistatud elutarkused. C. Teise süntaktilise alaliigina väärib esiletoomist minakeskne grafiti. Egopositsioonilt lähtuvaid tekste võib tänaval kohata väga sageli, ilmselt viitab see kõige otsemalt grafiti kui nähtuse eneseväljenduse vajaduse funktsioonile. D
Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja. A. Suurima rühma moodustavad indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. Ainult matsid sodivad seintele. Intelligendid joonistavad. On palju vanasõnamodifikatsioone, vanasõnade ümbertegemist, mille põhiline eesmärk pole enam õpetlikkus, vaid esmajoones vaimukus, üllatus, uudsus ja naljasaamine. Üldistavate väidete rühma kuuluvad ka defineerivad üldistavad väited. Sageli kasutatakse väidetes negatsiooni. B. Autoritsitaadid, aforistlikud mõtteterad, mis suuresti on efektsed üldistatud elutarkused. Autoritsitaatide parafraseeringud.
transformatsioon varasemast arhailisest, staatilisest ühiskonnast dünaamilisse turumajanduslike suhetega ühiskonda, kus üha suuremat rolli mängib elutähtsate asjade otsustamine ühiskondliku avalikkuse poolt avaliku debati kaudu. Ühiskondlik olemine kujutab sofistide sõnul endast mitte staatilisena etteantud, vaid “inimmõõduliselt” kujundatavat, muutlikku olemist. (156a-157b) Samal ajal on sellel positsioonil omad epistemoloogilised implikatsioonid. See paistab argumenteerivat selle poolt, et üldkehtiv tõde on saavutamatu, viitega sellele, et teadmine on alati perspektiivne ning et alati on võimalik, et kerkivad esile uued vaatekohad. Kas sellest ka järeldub see, et üldkehtiv teadmine pole inimesele saavutatav, on omaette küsimus. Igal juhul on selline tunnetuse-käsitlus vastandlik Parmenidese käsitlusele noesis`est kui vahetust ning eksimusevabast teadmisesaavutamise viisist
Võrratuste sisuks on kõige sagedamini `parem kui', kuid ka `pigem kui', `tõhusam kui', `olulisem kui': Parem karta kui kahetseda; Parem varblane peos, kui tuvi katusel; Enne saab madal marja maast kui kõrge tähe taevast; Enam tehakse nõuga kui jõuga; Hoobelda on kergem kui maksta; Uni on magusam kui mesi; Aus nimi on kallim kui kuld; Käsk on vanem kui meie; Hommik on õhtust targem; Veri on paksem kui vesi; Õndsam on anda kui võtta E. Parallelistliku ülemastmeta implikatsioonid Reeglina sümmeetrilise "kausaal-implikatiivse" põimlausestruktuuriga ütlused, kus eeldus- ja järelduspool on markeeritud eriliste nn. vormelielementidega (Kus..., seal...; Kes..., see... jt.) või esitatud elliptiliselt: Unustab hoidja, tabab püüdja (ellips); Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi; Kus suitsu, seal sooja; Mitu meest, setu aru; Kuidas lind, nõnda laul; Mida varem,
Tõestus. Et valem ¬F ei ole samaselt väär, siis leidub tal täielik disjunktiivne normaalkuju. Leiame mõlemast poolest eituse, seejärel viime paremal eituse sissepoole De Morgani seaduste abil. Nii saame Paremal poolel võis lausemuutujate ette tekkida kahekordseid eitusi. Jättes need ära, ongi tulemuseks valemi F täielik konjunktiivne normaalkuju TDNK’le teisendamise algoritm, etappidel kasutatavad samaväärsused o Elimineerime implikatsioonid ja ekvivalentsid 8 F → G ≡ ¬F ∨ G, F ↔ G ≡ F & G ∨ ¬F & ¬G o Viime eitused vahetult lausemuutujate ette, kasutades De Morgani seadusi ¬(F & G) ≡ ¬F ∨ ¬G, ¬(F ∨ G) ≡ ¬F & ¬G Kui kuskile tekib kahekordne eitus, siis jätame selle ära. o Viime konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale, kasutades distributiivsuse seadusi F & (G ∨ H ) ≡ F & G ∨ F & H
tugev seos – sellisele tarbijale suunatud reklaam pakub palju infot, nt sõnaraamatu reklaam. Passiivse tarbija tunded võivad olla pinnalised, mida tundmatu toode tekitab. Reklaami tekitatud emotsionaalne seisund võib kaasa aidata sõnumi kohalejõudmisele, nt pildid õnnetustest. Edu sõltub keelest. Reklaam olgu lühike ja selge, pilt ja keel peavad teineteist rikastama, sõnade otsene ja ülekantud semantika, fraaside mitmetähenduslikkus ja implikatsioonid, loodavad mõtteseosed, stiilivõtted. Kui reklaamis toodet lihtsalt kirjeldada, ei vii see eesmärgini, keelevõtted jäävad otstarbeta. Võib kasutada küll ilukirjanduslikke võtteid, ent pragmaatilistel eesmärkidel. Reklaamianalüüsi lähtekohad: Reklaamide ülesehituses kasutatavad tekstuaalsed valikud järgivad kindlaid malle või mustreid. Teksti lingvistiliste tunnuste tõlgendamine on seotud teiste tekstide samade tunnustega, st
väitega) 7) Kuid Eveline ON ikkagi dublinlane !!! 8) Eveline saab aru, et ta ei kuulu Frankiga samasse maailma 9) Eveline on dublinlane ja ta ei saagi sellepärast õnnelik olla, siin on oluline diskursuslik tagamõte. Algne situatsioon kordub, kuid nüüd juba palju intensiivsemalt, sest Eveline on lasknud käest võimaluse põgeneda. Vaadates jutustuse süntaktilist konfiguratsiooni näeme, et kolme Eveline`i olukorda kirjeldavat omadussõna rõhutatakse korduvalt jutustuse lõpuosas. Implikatsioonid on üsna selged, omaduse ei muutu. Pidev õnnetu olek on lihtsalt kogu novellikogu “Dublinlased” ühtne reegel. Enamustes lugudes muutub esialgne halb situatsioon lõpus koguni veelgi hullemaks. Seega on Todorovi meetod keskendunud mingile “omadusele”, sunnib teose põhiküsimust otsima. Kui võrdleme mingi konkreetse autori kõiki töid T. meetodi abil, võime näha läbivalt iseloomulikke süntaktilisi ja semantilisi koode. Näiteks
Units (ühikud), info ühikud sõnade genereerimine Classes (klassid), ühisosa erinevatel elementidel sõnade klassifitseerimine Relations (suhted), elementide vahelised seosed suurem, pildimaatriks Systems (süsteemid=tervik), paljude ühikutega tervik mentaalne roteerimine Transformations (transformatsioonid), terviku moondumised, Gottschaldt Figures Implications (implikatsioonid=ennustused), info võimalik kasutus, probleemi nägemine, kujundite võrrandid sotsiaalne intelligentsus, empaatia, loovus (voolavus, paindlikkus, originaalsus) III JOY GUILFORDI PANUS a) SOI - teoreetiline konstrukt. Intelligentsus ei ole vaadeldav ühefaktorilisena. Eesmärk: Leida igale elementaarvõimele oma ülesanne. b) Võimed isiksuse omadustena. c) Lahendamise kiirus ei seostu intellektiga. d) Teadmiste faktor vaimsete võimete testides: mehhaanika, kultuur,
eelduse tagajärg r. Disjunktiivse süllogismi esimene eeldus väidab, et tõene on disjunktsioon p ∨ q. Teine eeldus väidab, et tõene on disjunktsiooni ühe operandi eitus (st see operand ise on väär). Neist kahest eeldusest saab tuletada, et disjunktsiooni teine operand on tõene. Konstruktiivse dilemma esimene eeldus väidab, et tõene on kahe implikatsiooni konjunktsioon (st tõesed on mõlemad implikatsioonid). Teine eeldus väidab, et tõene on mõlema implikatsiooni aluste disjunktsioon. Neist kahest eeldusest saab tuletada, et tõene on mõlema implikatsiooni tagajärgede disjunktsioon. Neeldumise eeldus väidab, et kui implikatsiooni alus p on tõene, siis on tõene ka implikatsiooni tagajärg q. Sellest saab tuletada, et kui implikatsiooni alus p on tõene, siis on tõene ka implikatsiooni mõlema operandi konjunktsioon p & q. Seda on kerge mõista, sest eelduse põhjal peavad tõesed olema
4) a) (X Y ) Z X Z Y Z b) X Y Z (X Z) (Y Z) 5) a) X X X b) X X X 6) a) X t X b) X v v c) X t t d) X v X 7) a) ¬(X Y ) ¬X ¬Y b) ¬(X Y ) ¬X ¬Y 8) a) X Y ¬Y ¬X b) X Y ¬X Y c) X Y ¬(X ¬Y ) 9) a) X Y ¬(X ¬Y ) b) X Y ¬X Y 10) a) X Y (X Y ) (Y X) b) X Y X Y ¬X ¬Y Täielikule disjunktiivsele normaalkujule teisendamine. 1. Asenda implikatsioonid ja ekvivalentsid samaväärsete valemitega 8b), 10b) 2. Vii eitused vahetult muutujate ette 7a), 7b), 1) 3. Vii konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale 4a) 4. Eemalda samaselt väärad ja võrdsed lihtkonjunktsioonid X ¬X v, 6d), 5b) 5. Tee lihtkonjunktsioonid täielikeks K K t K (X ¬X) K X K ¬X 4. LOENG Hulga mõiste ja osahulk
eelduse tagajärg r. Disjunktiivse süllogismi esimene eeldus väidab, et tõene on disjunktsioon p q. Teine eeldus väidab, et tõene on disjunktsiooni ühe operandi eitus (st see operand ise on väär). Neist kahest eeldusest saab tuletada, et disjunktsiooni teine operand on tõene. Konstruktiivse dilemma esimene eeldus väidab, et tõene on kahe implikatsiooni konjunktsioon (st tõesed on mõlemad implikatsioonid). Teine eeldus väidab, et tõene on mõlema implikatsiooni aluste disjunktsioon. Neist kahest eeldusest saab tuletada, et tõene on mõlema implikatsiooni tagajärgede disjunktsioon. Neeldumise eeldus väidab, et kui implikatsiooni alus p on tõene, siis on tõene ka implikatsiooni tagajärg q. Sellest saab tuletada, et kui implikatsiooni alus p on tõene, siis on tõene ka implikatsiooni mõlema operandi konjunktsioon p & q. Seda on kerge mõista, sest eelduse põhjal peavad tõesed olema
σ ′ (T, ξ ′ ) := f (ξk ) ∆xk +f (c) (c − xi−1 ) ja σ ′′ (T, ξ ′′ ) := f (c) (xi − c)+ f (ξk ) ∆xk , k=1 k=i+1 need on funktsiooni f integraalsummad vastavalt lõigus [a, c] ja [c, b] . Fikseerime arvu ε > 0; eelduse kohaselt eksisteerivad reaalarvud δ1 , δ2 > 0 nii, et kehtivad implikatsioonid Z c Z b ′ ′ ε ′′ ′′ ε λ(T ) < δ1 ⇒ σ (T, ξ ) − f (x) dx < , λ(T ) < δ2 ⇒ σ (T, ξ ) − f (x) dx < . a 3 c 3 Kuna
annaabi.ee 
