Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Kuulmismeel Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6]. Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas närviimpulssideks. Kuna kuulmine eeldab mehhaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon) detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelele liigitatakse kuulmismeel mehhanosensatsiooni alla (ingl. k.mechanosensation). Haistmismeel Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on kemosensoorne meel, mis võimaldab
pangandus, toiduainetööstus ja põllumajandus · Vastavalt Éurostati andmetele oli Ahvenamaa 2006. aastal rikkuselt 20. piirkond Euroopa Liidu 268 regiooni hulgas ja seejuures jõukaim piirkond Soomes. Faktid · Ahvenamaal asub Soome suurim ja vanim kartulikrõpsuvabrik · Ahvenamaal pole ühtegi Mcdonaldsi restorani · Ahvenamaal räägitakse rootsi keelt,kuigi see asub Soomes Loomastik · Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki · Suurtest imetajates on tuntud seal pruunkaru ja põder (Google Earth Panoramio,Taaviks) Taimestik · Ahvenamaal kasvavad kõige rohkem tamm,jalakas,saar,vaher ja pärn · Tuntud oma puisniitude eest · Kasvavad palju liike orhideesid (Google Earth Panoramio,RaunoL) Ahvenamaa Tänan tähelepanu eest!
väävel, grafiit ja räni), kuid samuti ka metallid. Normaaltingimustel kollakas gaas. Fluoris süttivad veel ka puit ja paber. Vesi põleb fluoris Ühinemisreaktsioonid Fluor reageerib keemilises tabelis kõigiga, välja arvatud Neooni ja Heeliumiga. Fluori ja vesiniku ühinemisreaktsioon on äärmiselt eksotermiline (eraldub soojus) ning temperatuur ulatub kuni 4500 °C. H2 + F2 → 2HF Fluor looduses ja imetajates Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses, esineb ainult koos teiste elementidega. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda veekogudes, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. Kustunud või mittepurskavatest vulkaanidest eraldub pidevalt fluori, mida aastas paisatakse õhku kokku umbes 4,7 miljonit tonni. Kasutusvaldkonnad Peamine fluoriidi kasutusvaldkond on
Tsentrosoom - Tsütoskeleti osa on tuuma juures. Puudub taimerakkudes. Koosneb kahest tsentrioolist. Endosoomid Golgi kompleksist eralduv membraani pakendatud materjal , kasutatakse raku sees/väljas Lüsosoomid hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, happelises keskkonnas hüdrolüüs Autofaagia mittevajalikke rakustruktuuride / rakkude lagundamine. Nälja korral (ja veel mõned, uuri järgi) Heterofaaagia algloomade toitumine. Õgirakkude toime imetajates (sh inimeses) Ribosoomid Kõige väiksemad ja arvukamad rakustruktuurid. Valkudest ja RNA-ST (rRna) koosnevad kompleksid. Ülesanne on valgusüntees. Katalüüsib aminohapete vahelisi peptiidsideme teket valk. Mitokonder 2 membraani. Ülesanne on rakuhingamine energia tootmine (ATP kujul) glükoosi ja hapniku abil(jääkprodukt süsihappegaas). Olemas ainult päristuumsetes rakkudes. On oma DNA, ribosoomid, valgusüntees. Vana mitokondri sisse tekib mitu uut.
Valkude biofunktsioonid. Ensümaatiline Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip. Ehituslik e. struktuurne funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rekuorganellide koostisse. Loomorganismides on valgulised paljud nahatekised : suled, soomused, sarved . Energeetika 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15 % kega ööpäevasest energiatarbimisest . Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN) N3. Seemnete varuvalgud (sojauba 40%) Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud.
5-HT retseptorite tüüpe on palju: 1A-F, 2A- C, 3, 4, 5A, 6 ja 7, millel kõigil on väga laialdased funktsioonid. Väga suured kogused serotoniini võivad tekitada serotoniini sündroomi, mis on vägagi ohtlik ja paljudel juhtudel ka letaalne. Selle tekkeks peab muidugi üksi ühestki serotoniini produktist või ravimist ei piisa, selleks peab kombineerima selektiivseid serotoniini retseptori inhibiitoreid koos mono amiini oksüdaasi ihibiitoritega. Imetajates toimub serotoniini süntees kahe erineva trüptofaani hüdroksülaasi abil: TPH1 produtseerib seda käbinäärmes ja enterokromafiinrakkudes ning TPH2 teeb seda Raphe tuumakestes ja müenteerses põimikus. N,N-Dimetüültrüptamiin DMT on psühedeelne ühend, mis on struktuurselt analoogne serotoniinile ja melatoniinile. Säilitatake peamiselt fumaraadina või alusena. Esimest korda sünteesiti see 1931. aastal Kanada keemiku R. Manske poolt. 1961. aastal leidis J
toimides sillana ensüümi ja transkriptsioonifaktorite vahel. Ehk mediaator mõjutab otseselt transkriptsiooni preinitsiatsiooni kompleksi kokkupanekut. (Mediaatorkonpleks on vajalik edukaks transkriptsiooniks peaaegu kõikides II klassi geeni promootorites pärmis) Mida reguleerib nonsense mediated decay pathway? NMD on rakumehhanism mRNA jälgimiseks, et tuvastada nonsense mutatsioone ja ära hoida vigaste valkude ekspressiooni. Imetajates vallandab NMD exonjunction kompleks (eksonintron liides) (EJC), mis on algselt hoiustatud premRNA splicingu ajal. Tavaliselt EJC eemaldatakse ribosoomi abil esimeses mRNA translatsiooni ringis. Samas kui EJC leidub allavoolu nonsense koodonit, siis EJC on ikka mRNA küljes kui ribosoom jõuab nonsense koodonini, seega ta võib toimida NMD vallapäästjana. Allavoolu EJC olemasolu tuvastatakse kui probleem NMD faktorite poolt ja RNA degradeeritakse. NMD toimub tsütoplasmas.
suurendab taimes selle kasvuks vajaliku ensüümi EPSPS sellise vormi tootmist, mis on glüfosaadi suhtes tolerantne. EPSPS ensüüm on taimeraku sikimaatraja ensüüm. Sikimaatrada on biokeemiline rada, mis osaleb aromaatsete aminohapete ja teiste aromaatsete ühendite sünteesis. Kui tavalisi taimi töödelda glüfosaadiga, mis inhibeerib EPSPS ensüümi, ei suuda need taimed kasvuks ja eluks vajalikke aromaatseid aineid sünteesida. EPSPS esineb kõigis taimedes, bakterites ja seentes. Imetajates see rada puudub ja need ei suuda ise aromaatseid aminohappeid sünteesida. Kuna see biokeemiline rada imetajates, lindudes ja vees olevates eluvormides puudub, siis ei ole glüfosaat neile oluliselt toksiline. CTP chloroplast transit peptide 5) Cry1 Ab ja pat geenid - mida kodeerivad, milleks vajalikud. Tooge konkreetseid näiteid (kummagi kohta 2 - otsida ise internetist). 6) GMO-de määramismeetodid. Miks eelistatakse DNA analüüsi - põhjendada.
toimumist tõstab kõrgem GC sisaldus, kõrgem Alu elementide ja geeni sisaldus. χ-motiiv stimuleerib rekombinatsioonilist aktiivsest. Samuti palindroomsed järjestused, mis soodustavad sekundaarstruktuuride moodustamist stimuleerivad DSB teket – loop osa on tundlik endonukleaasidele ja seega toimub selles piirkonnas kromatiini lõikamine millele järgneb rekombinatsiooniline aktiivsus. • Alternatiivsed rekominatsiooni hotspotide mudelid imetajates: • Cis elementide mudel – hiirtes NID1 hotspotis CCCCACCCC põhjustab rekombinatsiooni. Inimestes CCTCCCT on rikastatud hotspotides. • Trans elementide mudel – hotspot aktiivsus on reguleeritud PRDM9 poolt • DNA omaduste mudel – hotspoti aktiivsus peegeldub selle DNA- sidumise omaduses. • Sekundaarstruktuuri mudel – palindroomsed järjestused indutseerivad DSB-sid – vt üles. •
omastamine. Makromolekulid seonduvad membraani või retseptoriga ja see põhjustab plasmamembraanist koosneva vesiikuli moodustumise ehk endosoomi, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. Makromolekulaarsed ained ei läbi passiivselt hüdrofoobset plasmamembraani ning peavad seetõttu kasutama endotsütoosi. Fagotsütoos- esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele ehk kahjutuks tegemisele. Imetajates on nendeks ühisest eellasest arenenud makrofaagid ehk suur-õgirakud ning neutrofiilid ehk vere valgelibled, mis suuri võõrkehi „alla neelates“ moodustavad fagosoomi. Fagosoomiga interakteerudes moodustab lüsosoom fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos ainus toitumisviis. Pinotsütoos- lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste vesiikulite abil. 13. Retseptorvalgud ja tunnusvalgud (antigeenid) membraanis, nende funktsioonid. 14
Kuivemal ja vähemviljakatel aladel kasvab männimetsi, soostunud rannikumadalikel on mangroove. Laiguti on savanne. Saarel kasvab peale palmi veel mahagon, eebenipuu, guajakipuu, pappel, kampetse veripuu, palisander, seeder, hibisk, tubakas, melonipuu ja kapokipuu. 6 Kapokipuu on Kuuba rahvuspuu Loomastik Loomastik on liigivaene; ei ole kiskjaid ega mürkmadusid. Seeeest on palju nahkhiiri, linde ja putukaid. Vähestest imetajates võib välja tuua rooroti ja kuuba pilukoonu (väga haruldane putuktoiduline loom, mis sarnaneb rotiga). Saarel elab suurel hulgal nahkhiiri ning ligi 300 liiki linde. Peamisteks lindudeks on raisakotkad, metsikud kalkunid, vutid, vindid, kajakad, makoad, pikasabalised papagoid ja koolibrid. Väheste roomajate seast võib leida kilpkonni, kaimane, kuuba krokodille ja boa madusid (võivad kasvada kuni 3,7 m pikkusteks). Kuuba vetest on leitud üle 700 kala ja kooriklooma liigi.
6.3. Kromatiidid lahknevad... a) mitoosi metafaasis b) mitoosi telofaasis c) meioosi I. profaasis d) meioosi I anafaasis e) meioosi II anafaasis 6.4. Crossing-over tähendab ... a) kromosoomide vahetamist meioosi I profaasis b) kromosoomide vahetamist mitoosi profaasis c) kromosoomilõikude vahetamist homoloogiliste kromosoomide vahel meioosis d) kromosoomilõikude vahetamist geenide vahel mitoosis e) kromosoomilõikude vahetamist tütarrakkude vahel 6.5. Mitoos erineb meioosist (imetajates) selle poolest, et tekib... a) 2 geneetiliselt samast rakku b) 2 geneetiliselt erinevat rakku c) 4 geneetiliselt samast rakku d) 4 geneetiliselt erinevat rakku e) 2 haploidset tütarrakku Kommentaar Paljunemine 6. Vastus: 6.1. Mitoosile järgneb interfaas (b). Anafaas on mitoosi osa, selle III faas. Sügoot on viljastatud munarakk, mis alles hakkab mitoosi teel jagunema. Siiski, kui arvestada sugurakkude küpsemisel toimuvat mitoosi, võib tinglikult sügoodi "järgnemist" ka väita
geenide poolt. PIN valgud ringlevad rakumembraani ja aktiini filamentidega seotud membraani vesiikulite sisemuse vahel. Sellised vesiikulid võimaldavad pärast membraaniga kokkusulamist lokaliseerida auksiini kandjavalgud membraani kindlas piirkonnas. Kiire vesikulaarne tsükliseerumine võimaldab auksiini kandjavalkude lokalisatsiooni muutumist muutuvates keskkonna tingimustes.( IAA transpordis osaleb terve valkude kompleks, mis on sarnane glükoosi transportvalkude kompleksiga imetajates.) Auksiini füsioloogilised toimed Rakkude venivuskasvu stimuleerimine. Mõjuvad kontsentratsioonid 10-6 – 10-5M. Erinevad taimekoed on auksiini suhtes erineva tundlikkusega, näiteks juurte kasv selliste kontsentratsioonide juures pärsitakse. Juurte kasvu stimuleerivad kontsentratsioonid 10-10 – 10-9M. Kõrgemate IAA kontsentratsioonide pärssivat toimet venivuskasvule seletatakse kasvuinhibiitor etüleeni sünteesi kiirenemisega IAA kõrgematel kontsentratsioonidel
Seega retroviirused võiksid olla transposoonid, mis on omandanud viiruste kesta valku kodeerivad geenid (või vastupidi). Mitteviiruslikud retrotransposoonid on varieeruva pikkusega, LTR puuduvad, täispikk koopia sisaldab pöördtranskriptaasi geeni. Näiteks maisi retrotransposoon Mu (mutator) paljuneb nii kiiresti, et genoom muteerub ~50 korda sagedamini kui ilma selle retrotransposoonita genoom. Kõik seni uuritud eukarüoodid sisaldavad retrotransposone. Imetajates peamiselt mitteviiruslikud, pärmides ja Drosophila peamiselt viiruslikud. ~45% inimese genoomist koosneb retrotransposoonidest. Esineb ~60000 koopiat LINE (ingl long interspersed nuclear element) tüüpi L1, moodustab ~15% genoomist. LINE-d on pikad (~5000bp) DNA järjestused mis kujutavad endast RNA polümeraas II poolt tekkinud mRNA pöördtranskribeeritud molekule. Seega on ilma introniteta ja promootoriteta ja seetõttu need geenid ei ekspresseeru = pseudogeenid ja elemendid ei liigu
ise ei sünteesi, saame toidust. Sulfoonamiidid on konkureerivad inhibiitorid, ise bakterit ei häbita, kuid pidurdavad kasvu. Võib olla toksiline. Tänapäeval eelistatakse penitsilliine (tänapäeval kuseteede, limaskestade ja seedekulgla nakkused, silmaloputusvahendid, doos u kord nädalas). Trimetopriim on suukaudselt manustatav antibakteriaalne ja malaariavastane ühend. Toimib samuti sulfonüülamiididele, inhibeerides tetrahüdrofoolhappe sünteesi foolhappest. Esineb imetajates, kuid erinevustega. Kasutatakse koos sulfoonamiidi sulfametoksasooliga, mis inhibeerib ka foolhappe enda sünteesi, mistõttu blokeeritakse üht metabolismiahelat 2x, tulemusena doosid vähenevad. Sulfoones on leepraravim. Bakteri seina sünteesi mõjutavad ained Hallitusseente toksiline toime bakteritele avastati 1877, olles toksilised ka inimestele. 1928 avastati inimestele mittetoksiline vorm, haruldane penitsillinum. 1938 Isoleeriti see ning katsetused algasid 1941. Keemiline
Ketokehad 12. Selgitage millised tagajärjed on rasvhapete metabolismile oksaalatsetaadi kontsentratsiooni vähenemisel. Loetlege ketokehad ja kujutage vastavad struktuurvalemid. 13. Kirjeldage ketokehade sünteesi ja normaalse katabolismi reaktsioonid. Selgitage miks ainult maks ekspordib atseetoatsetaati ja 3-hüdroksübutüraati 14. Analüüsige atseetoatsetaadi kõrge taseme mõju rasvade metabolismile rasvkoes Rasvhapete süntees 15. Selgitage miks imetajates ei toimu rasvhapete arvel glükoosi sünteesi 16. Võrrelge rasvhapete biosünteesi ja oksüdatsiooni 17. Nimetage rasvhapete biosünteesi kiirust limiteeriv ensüüm, selle ensüümi substraadid ja produktid. Kirjeldage kuidas toimub regulatsioon 18. ACP funktsioon rasvhapete metabolismis. ACP ja CoA struktuurne ühisosa 19. Rasvhapete elongatsiooni tsükli 4 reaktsiooni. MalonüülCoA süntees 20. Rasvhappe sünteesi energeetiline hind. Miks kasutatakse sünteesil NADPH-d mitte NADH-d 21
signaliseerivast rakust (eksotsütoos); signaalmolekuli transport märklaudrakuni; signaalmolekuli detektsioon spetsiifilisel retseptoril; muutus raku metabolismis, funktsioonis või arengus, mille on esile kutsunud signaalmolekuli ja retseptori komplekseerumine; signaali eemaldamine ja rakulise vastuse kadumine. 2. Signaalmolekulide klassifikatsioon vastavalt toime ulatusele, endokriinsed signaalmolekulid (hormoonid) toimivad oma sünteesikohast eemal, tavaliselt imetajates kantakse hormoone edasi vereringe kaudu, parakriinsed signaalmolekulid (neurotransmitterid) toimivad oma sünteesikoha vahetus läheduses ja autokriinnsed signaalmolekulid toimivad samale rakule, kus sünteesiti. 3. Hormoonide klassifikatsioon vastavalt nende lahustuvusele ja retseptori lokalisatsioonile: väikesed lipofiilsed molekulid on võimelised läbima plasmamembraane (steroidid, türoksiin, retionoolhape), seonduvad tsütosoolsetele retseptoritele; hüdrofiilsed
kood, geenide paiknemine, millised valgud kodeeritud) Rõngasjas struktuur, histoonide puudumine, operonide sarnaste struktuuride esinemine (ühe ainevahetusrea struktuursed geenid tandeemselt). MtDNA suurus, tema poolt kodeeritud valkude arv ja tüüp, samuti geneetiline kood varieerub erinevates organismides. DNA liigub mirokondro ja tuuma vahel. Erinevates organismides on mitokondrite genoomi suurus väga erinev (6000-300 000bp). Imetajates kontrastina on mitokondrite genoom väga kompaktne ~16kb ja mittekodeerivad geenide vahelised piirkonnad praktiliselt puuduvad. Mitokondrite genoomi poolt kodeeritavad valgud on enamasti mtETA ja ATP sünteesi valgud, samuti translatsiooni valgud ja ribosoomide RNA ning tRNA. Eukarüootsete rakkude iga mitokonder sisaldab mitmeid (1-50) rõngas mitokondriaalse DNA molekule. Mitokondrite geneetiline kood erineb standartsest geneetilisest koodist, mida kasutavad
paiknemine, millised valgud kodeeritud) Rõngasjas struktuur, histoonide puudumine, operonide sarnaste struktuuride esinemine (ühe ainevahetusrea struktuursed geenid tandeemselt). MtDNA suurus, tema poolt kodeeritud valkude arv ja tüüp, samuti geneetiline kood varieerub erinevates organismides. DNA liigub mirokondri ja tuuma vahel. Erinevates organismides on mitokondrite genoomi suurus väga erinev (6000-300 000bp). Imetajates kontrastina on mitokondrite genoom väga kompaktne16kb ja mittekodeerivad geenide vahelised piirkonnad praktiliselt puuduvad. Mitokondrite genoomi poolt kodeeritavad valgud on enamasti mtETA ja ATP sünteesi valgud, samuti translatsiooni valgud ja ribosoomide RNA ning tRNA. Eukarüootsete rakkude iga mitokonder sisaldab mitmeid (1-50) rõngas mitokondriaalse DNA molekule. Mitokondrite geneetiline kood erineb standardsest geneetilisest koodist, mida kasutavad prokarüootsed ja
Auksiini liikumine toimub kandjavalkude abil. IAA kandjavalgud-eksportijad on kodeeritud PIN geenide poolt. PIN valgud ringlevad rakumembraani ja aktiini filamentidega seotud membraani vesiikulite sisemuse vahel. Sellised vesiikulid võimaldavad pärast membraaniga kokkusulamist lokaliseerida auksiini kandjavalgud membraani kindlas piirkonnas. (IAA transpordis osaleb terve valkude kompleks, mis on sarnane glükoosi transportvalkude kompleksiga imetajates.) 16 52. Miks toimub auksiini 'lõksu püüdmine' taime aluselistesse piirkondadesse (arvestage auksiini pK ja apoplasti pH- ga ). Rakus on auksiin lokaliseerunud aluselise pH-ga piirkondades, eelkõige tsütosoolis. IAA apoplastis on dissotsieerumata kujul, sest karboksüülrühma pK ~4,75, järelikult apoplasti pH juures (~6) enamik
praadimine, piim + mahl, muna vahustamine ja juuste lokkimine). Säilib vaid esmane struktuur. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitaja valke. RENATURATSIOON - denaturatsiooni pöördprotsess(esialgse oleku taastamine). N : juuste esialgse kuju taastumine peale lokkimist. Valkude biofunktsioonid : 1. energeetiline - 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. Karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15% keha ööpäevasest energiatarbest. - Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. - Liigne valk viib välja kaltsiumi. - Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. 2. Toksiline funktsioon - a) Baktertoksiinid (botulismitekitaja toksiin) b) Putukate mürgid (mesilaste mürgid) c) madude mürgid - Kesknärvisüsteem (kobra), punaste vereliblede
Asub Y- kromosoomi lühikeses õlas. Määrab suure osa testosterooni tootmise nii lootes kui ka hilisemas elus. 70. X - kromosoomi inaktivatsioon X kromosoomi inaktivatsioon on protsess, mille käigus inaktiveeritakse emastel imetajatel üks X kromosoom, võimaldades X-liiteliste geenide doosikompensatsiooni sugude vahel. Selle tulemusena avalduvad X-liitelised geenid võrdses koguses nii emastel kui isastel. Inaktivatsiooni protsess on suhteliselt universaalne kõigis imetajates, ent teatavad erinevused liigiti eksisteerivad.Barri kehake ehk sugukromatiin on tume keha inimese rakus, mis moodustub ühest kahest X-kromosoomist, mis inaktiveeritakse imetajatel embrüonaalse arengu väga varajases etapis. Barri kehakest saab tuvastada interfaasi ajal naisterahval, kui tugevalt värvuvat ala tuuma perifeerias. Varem kasutati Barri kehakest kromosomaalse soo määramiseks. Kui naisel puudub Barri kehake, siis see viitab ainult ühele X kromosoomile
9 steroidhormoonid ja muud rasvlahustuvad molekulid (östradiool, testosteroon, progesteroon, kortisool, A ja D vitamiinid), 9 Gaasid (NO, CO) 9 Peptiid- ja valgulised hormoonid (nt. insuliin ja kasvufaktorid). Bioloogilised signaalikandjad 9 Viirused, bakterid 9 Rakk-rakk interaktsioonid 1. Endokriinne- signaalmolekulid(hormoonid) toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajates kantakse hormoone edasi vereringe kaudu 2. Parakriinne- signaalmolekulid (neurotransmitterid) toimivad sünteesikoha vahetus läheduses 3. Autokiinne- signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti, parakriinse erijuht 4. Signalisatsioon valk-valk kontaktide kaudu (adesiooon, k.a. Jukstakriinne toime) ~parakriinne, aga veidi pikema toimega 32 3
gRNA (guide RNA) esineb kohas, kus kindlas kohas splaissitakse. Selle alusel muudetakse sihtmärk RNA järjestust. RNA toimetamine ja viirusvastuse seos! RNA järjestust muutvad ensüümid seonduvad viiruse RNA-ga. Viirus võtab RNA järjest enam muutva ensüümi ja see tekitab viiruses mutatsiooni. Pärast 3-4 replitseerumist ei suuda viirus toota ühtegi funktsionaalset valku. Viiruste vastu võitlemine. HIV-il on mehhanism, mis kaitseb selle mehhanismi eest. Imetajates on 3 tüüpi toimetamist: 1) U nukleotiidi lisamine (gRNA vahendusel) RNA transkriptil. U nukleotiidid pannakse sinna toimetamise käigus (muidu neid ei ole RNA koosseisus). Toimetamine esineb väga vähestes geenides. Igasugune RNA toimetamne toimub väikeste RNA-de vahendusel, mida nimetatakse gRNA-ks. G – guide. Kodeeritud need nukleotiidid, mis sinna tuleb lisada või need, mis tuleb asendada. gRNaas on mRNA-ga komplementaarne järjestus, kus on kodeeritud puuduvad nukleotiidid
tsütokiinid. Nende tähendus immuunsüsteemi funktsioneerimisel. Tolli laadsed retseptorid ehk TLR on mustrit äratundvad retseptorid (pattern recognition receptors), millel on oluline roll kaasasündinud immuunvastuses. TLR ekspresseeritakse makrofaagide, dendriitrakkude, neutrofiilide, mukoosa epiteelrakkudel ja endoteelrakkudel. TLR kodeerivad geenid on evolutsioonis kõrgelt konserveerunud ning on leitud nii C.elegans’s, Drosophila’s kui ka imetajates. Inimeses on 11 TLR geeni, mis on kõik glükoproteiinid ning sisaldavad ekstratsellulaarses regioonis leutsiini kordusjärjestusi ja tsüsteiini motiive. Tsütoplasmaatilises osas sisaldavad TLR-id TIR (Toll/ IL-1 retseptor) homoloogilist domääni, mis on vajalik signaliseerimiseks. Imetajate TLR on oluline erinevat tüüpi molekulide äratundmiseks, mis ekspresseeruvad mikroobide pinnal
annaabi.ee 
