ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. Viigipuu: Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasias. Neid on mitmeid liike, sadu liike teeb neist perekonna. Neil on tillukesed õied mis on täielikult suletud samal ajal, kui nende sees moodustub vili
Tolmendatakse peamiselt lindude poolt. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe- ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (oli ka muumiate balsameerimisel kasutusel), samuti Kreekas ja Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. Aaloede toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi algul. Ka omavad tähtsust kohalikes Aafrika kultuurides. Juba vana-ajal tunti ka Indias ravimtaimena. Kasutatud interneti lehekülg: et.wikipedia.org
Karuputk Karuputk on eestlaste hulgas laialt levinud vana taimenimi. See on tulnud ilmselt taime karvasusest: karvane nagu karu või karu keel. Eestis kasvab looduslikult vaid üks liik, siberi karuputk, kuid tänaseks on ilutaimedena sisse toodud või tulnukana ise tulnud ka mitmeid teisi liike. Mõned võõramaiste karuputkede lehed on üle meetri pikad, ja taime varre kõrgus võib küündida kolme meetrini. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib õitsema hakkamiseks kuluda kolm kuni neli aastat, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, millest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas
KIBUVITS Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Eestis kasvab looduses 11 kibuvitsaliiki, lisaks võib leida mitmeid kultuurist metsistunud liike. Roosiliike on maailmas vaid üle viiesaja, mõnedel andmetel isegi veel kaks korda vähem. Aga kultuursorte võib leida mitukümmend tuhat. Roosid on vanad kultuurtaimed ja roosiaiad on maailmas levinud juba väga pikka aega. Alguse said need Aasiast, Euroopas levisid laiemalt alles möödunud sajandi algul. Tänapäevalgi on suurte
KIBUVITS Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Kibuvitsa rahvapärased nimed on orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Perekond kibuvits kuulub sugukonda roosõielised. Eluvorm on neil ühekojalised heitlehised, harvem igihaljad püstised või ronivad põõsad, kõrgus kuni 3 m.
silmailuks (harilik sügislill, kuningliilia, aedtulp, neitsitulp Leidub selliseidki, mille puidu jne). tihedus on suurem kui veel. Ruudiliste seas on hulgaliselt ravimtaimi. Leidub ka ilutaimi. TAVALISEMAD LIIGID EESTIS LIILIALISED RUUDILISED kuldtäht aedruut lemmelill Humalapuu Leseleht Ilutaimedena erinevad maikelluke tsitruseliste puud kuutõverohi Ussilakk lauk KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia. Liilialised. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://et.wikipedia.org/wiki/Liilialised Organismide mitmekesisus. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://moritz.botany.ut.ee/lectures/organismide.mitmekesisus.html Liiliad. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://www.wildflowersandweeds.com/Plant_Families/Liliaceae.htm Süstemaatiline nimekiri. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://bio.edu
Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe- ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. (8.) (8.) 7. Loomastik 7.1 Enamasti kõik loomad elavad looduslikult. (2.) 7.2.1 Süsiklased See mardikas elab Namibi kõrbes, kus toitub taime jäänustest ja seemnetest, mida tuul mööda luiteid kannab. Teiste süsiklaste hulgas on ta ebatavaline selle poolest, et tema kattetiivad on valged. Need peegeldavad päikesekiirgust ning seetõttu saab mardikas ka päeval ringi
valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi nagu näiteks: nõelköis ja kannatuslill, siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt
Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe-ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. Joonis 5. Aaloe Makalani palmi kohastumus eluga kõrbes on kitsad ja vahaga kaetud lehed, mis vähendavad auramist. Lisaks sellele kasvavad lehed ainult nii kõrgel, et kõrbeloomad nendeni ei ulatuks ja neid ära ei sööks. Joonis 6. Makalani plam. Süsiklane elab Namibi kõrbes, kus toitub taime jäänustest ja seemnetest, mida tuul mööda luiteid kannab
Ka Eestis leidub teda üsna tihti ka vabas looduses kasvamas. Kollane nartsiss kasvab umbes 20-40cm kõrguseks ja enamasti õitseb kevadeti. Õiekate on helekollane ja lisakroon on tumedama varjundiga kollane. Õite lõhn võib olla nii üsna tugev , aga samas ka väga mahe. See oleneb kasvutingimustest. Lehed on pikad, kitsad ja hallikasrohelisest kuni tumerohelise värvuseni. Nii kollast nartsissi kui ka nartsisside teisi liike, mida on umbes 60 eriliiki, on kasvatatud ilutaimedena juba väga ammusest ajast. Lisaks sellele on kasutatud nartsisse ka parfürmeeriatööstuses. Siiski ei tohi nartsisse suhu panna ega kasutada söögiks, sest nartsissid sisaldavad mürgiseid alkaoide. Alkaiodid võivad põhjustada oksendamist ja ägedat kõhulahtisust. Lõhnal on ka uimastav mõju ning ei soovitata asetada lilli magamistuppa, sest nõrgematel inimestel võivad tekitada uimasust.
imetaja- ja linnuliikidele. Tolmendatakse peamiselt lindude poolt. Majanduslik tähtsus ● Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsiatööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisim on aloiin. ● Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. ● Aaloe-ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. Kultuurilooline tähtsus ● Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (oli ka muumiate balsameerimisel kasutusel), samuti Kreekas ja Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. ● Aaloede toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi algul. ● Omavad tähtsust ka kohalikes Aafrika kultuurides. ● Juba vana-ajal tunti Indias ravimtaimena. Nutriance Aloe Vera Gel- GNLD ● Nahasõbralik ja tõhus vahend päikesepõletuse, tuule ja külma
valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt
justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Puud tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub
Kautsukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik, tseiloni saared. Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega, tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest. Viigipuule ei meeldi kiired temperatuuri muutused ja ka suur kuumus. Kastma peab eriti kevadel ja suvel. Kasutatakse viljapuudena, kautsukipuudena ja ilutaimedena. Kasvatatakse troopilistel aladel. Lõuna- ja Ida-Aasia dzunglites, Türgis, Alzeerias, USA-s ja Austraalias Sisalgaavi kasvatati algselt Mehhikos ja Kariibimere vahel. Taim on oma nime saanud Mehhikos asuva sadamalinna Sisali järgi. Teda kasvatatakse ka Brasiilias, Bahama saartel, Jaaval, Ida- Aafrikas ja ka Lääne-Aafrikas. Sisalgaavist valmistatakse nööre, laevaköisi, ka laeva ülijämedaid kinnitustrosse
murakas, maasikas).Ka pihlakate, arooniate, viirpuude, kibuvitsade, toomingate jmt. hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid. Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas, toomingas, soolpihl ja marjalepp. Õuna ja pirnipuust saadakse kõva tarbepuitu. Roosõielised on laialt levinud ilutaimedena, eriti hinnatud on roosid, enelad, tuhkpuud viirpuud, ebaküdooniad ning mõned õuna-, kirsi- ja mandlipuu liigid. 5.Liikide tähtsus eelkõige kultuurtaimed, söögiks. SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) suur sugkond! 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi. 2.Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond. Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes. 3
vohavad niiskuses, aga ka alokaasia ning väikesed palmid. [7] Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed.[8] Päevaloomad ja nende harjumused, kellel on samasugune elurütm nagu inimestel, on meile lähedasemad kui ööloomad, kuna ööloomad on aktiivsemad just rohkem öösiti.
Arengus kolm suunda kolla, osja ja sõnajala. Palju liike väljasurnud. Süstemaatika: · Ürgraikad Psilophytopsida: Rhynia · Raagraikad Psilotopsida: Psilotum, Tmesipteris · Pärisraikad Lycopodiales, Selaginellales, Isoetales · Kidad Equisetales · Keerdlehikud esi-, eba- ja päriskeerlehikud. Pärisraikad, kidad ja keerdlehikud. Kollad e pärisraikad ja sõnajalad e keerdlehikud. Ülevaade Eesti sõnajalgtaimedest*. Sõnajalgtaimed ilutaimedena*. Paljasseemnetaimed nende olemus, paljunemine ja süstemaatika. Nüüdisajal neid kuni 800 liiki. Paljud liigid väljasurnud. Sporofüüdid on enamasti puud, harvem puitunud liaanid või põõsad, rohtseid vorme ei esine. Harunemine külgmine, võsude kasv monopodiaalne. Puit koosneb trahheiididest, sõeltorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on (olid) ürgsetel liikidel suured, jagunenud, sarnanedes sõnajalgadega. Enamikel liikidel on lehed väikesed okkad, mis on soomusjad või nõeljad
ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Puud tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt.
Õiekroon võib olla nii korrapärane kui ka ebakorrapärane, kellukjas või torujas, sel juhul sageli kahe huulega. Viis tolmukat on kinnitunud õieputke ja emaka moodustab 2-5, enamasti 3 viljalehte. Viljadeks on kuprad, marjad või luuviljad. [7, 9] 2.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad Sugukonda kuuluvad 20 perekonda ja 450 liiki kasvavad enamasti põhjapoolkere parasvöötmes, mõned liigid ka lõunapoolkeral. Liike kasutatakse valdavalt ilutaimedena, vähem söödavate viljade pärast või ravimtaimena. Eestis on neist haljastuses võimalik kasutada 10 perekonda: abeelia (Abelia), diervilla (Diervilla), [dipelta] (Dipelta), harakkuljus (Linnaea), kolkvitsia (Kolkwitzia), kuslapuu (Lonicera), leeder (Sambucus), lumimari (Symphoricarpos), lodjapuu (Viburnum) ja veigela (Weigela). Lähemalt tutvustan kahte meie haljstuses liigirohkemat perekonda kuslapuu
Tolmukad: 5, tolmukapead sageli liituvad ümber emakakaela Vili: mari või kupar h. maavits Solanum dulcamara o P Solanum maavits S. lycopersicon tomat Solanum tuberosum kartul Solanum melongena baklazaan (eggplant) o Harilik paprika (Capsicum annuum) koos paljude sortidega (peperooni, jalapeno, chilli jt.). o Ilutaimedena tuntud inglitrompet (Brugmansia) ja petuunia (Petunia). o vääristubakas - Nicotiana tabaccum o Mandragora officinarum alraun (armujookide koostisosa) (Harry Potteri karjuv taim) Sug. Convolvulaceae kassitapulised o Palju väänduvate vartega rohttaimi nagu p. kassitapp (Convolvulus) ja p. lehtertapp (Ipomoea). Convolvulus arvensis h. kassitapp
Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Sugukond konnarohulised (Alismataceae) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria) Sugukond võhalised (Araceae) 2500 liiki, peamiselt troopikas, Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled Õied väikesed ja koondunud tihedalt jämenenud õisikuteljele – tõlvik. Tõlvikut ümbritseb suur, värvunud kandeleht. Meelitavad tolmeldajad lõksu (hais) Lehed sageli laiad ja sulg- või sõrmroodsed Vili: mari Sugukond penikeelelised (Potamogetonaceae) Rohtsed veetaimed, enamasti üleni veesisesed, pikkade vartega
Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Eestis kasvab pärismaisena umbes 1400 liiki õistaimi. Õistaimed on enamiku taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. Ka inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just õistaimi. Paljusid liike kasvatatakse toidu-, ilu- ja ravimtaimedena. Lehtpuudest saadakse kütet, ehitusmaterjali, toorainet mööblitööstusele jne. Väga palju õistaimi kasvatatakse kultuurtaimedena toiduks ja ilutaimedena. 20. TAIMEDE TUNNUSED Taime on juurtega mullas ja nad ei saa liikuda vabalt ringi. Taim ei vasta tavaliselt keskkonna muutustele ärritusega. Taimed vajavad eluks päikeseenergiat ja mullast saadavat vett ning mineraalaineid. Taimed vajavad süsihappegaasi, et toota hapnikku. Taimed võivad kasvada kogu elu. Taimed koosnevad varrest, juurtest ja lehtedest. Taimed sigivad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Taimed arenevad seemnest, kuis moodustuvad idu ja idujuur. Hiljem toitub
kaugusele, kust need sipelgate poolt edasi kantakse. Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivselt risoomiga. Kasutamine: oksaalhappe sisalduse tõttu on taime maapealne osa hapukas, mistõttu saab kasutada salatite ja suppida valmistamiseks. Suurel hulgal tarvi- tatuna mõjub kahjulikult, halvab neerude tegevuse. Varem kasutati rohuna avitaminoosi (skorbuudi) vastu kuna lehed sisaldavad C vitamiini. Jänesekapsa perekonnas on liike, mida kasvatatakse koduaedades ilutaimedena. 27 LAANELILL Trientalis europaea; nimi on tuletatud ladinakeelest, triens kolmandik (õieraag moodustab taime pikkusest umbes 1/3), europaea euroopa. Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: see varjulembene metsataim kasvab okas- ja segametsades, eelistab rabastuvat pinnast. Kasvamas leiame teda palu-, laane-, lodu- ja rabastuvas metsas.
Perekonnas ca 30 liiki, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Ees-, Kesk- ja Ida-Aasiast ja Loode-Aafrikast. Harilik pirnipuu (Pyrus communis L.) Perekond õunapuu (Malus Mill.) Malus oli õunapuu nimetuseks vanadel roomlastel. Madalad, vahelduvate lihtlehtede- ga, mõnikord astlatega varustatud puud ja põõsad. Õied kahesugulised, viietised, valged kuni punased, koondunud kobaraisse. Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena. Perekonnas ca 35 liiki, millised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik- Mets-õunapuu (Malus sylvestris (L.) Mill.) 48. Harilik pihlakas ja pooppuu Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia L.) Harilik pihlakas on Eestis tavaline alusmetsa metsaservade ja põllupeenarde puu, kasvades
Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik - mets-õunapuu (Malus sylvestris), mis levinud kasvab Kesk-Euroopast kuni Skandinaaviani. Kultuuris kasvatatakse väga rohkesti aedõunapuud ning tema sorte. · Õied kahesugulised, viietised, valged kuni punased, koondunud kobaraisse. · Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena 52. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) ja pooppuu (Sorbus intermedia) Sorbus aucuparia - Areaal: Euroopa, Siber; Eestis sage. Armastab päikesevalgust. Haljastuses kasutatakse alleepuuna ja vabakujuliste gruppidena. Teadaolev meie kõrgeim harilik pihlakas kasvab Valgamaal Otepää vallas Ando talumaal kõrgusega 21 m. Harilik pihlakas on tavaliselt madalalt haruneva tüvega puu, mille kõrgus jääb vahemikku 415 (20) m, kuid ta võib kasvada ka põõsakujulisena. · Lehed on 5..
vanade parkide ja metsistunud aedade veidi külmaõrn liik. Mullastiku suhtes nõudlik pole. Paljundatakse enamasti seemnest, kultuursorte vääristades. Annab kännuvõsu. Perekond õunapuu (Malus Mill.)Malus oli õunapuu nimetuseks vanadel roomlastel. Madalad, vahelduvate lihtlehtede-ga, mõnikord astlatega varustatud puud ja põõsad. Õied kahesugulised, viietised, valged kuni punased, koondunud kobaraisse. Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena. Perekonnas ca 35 liiki, millised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik. Ussuuri pirnipuu (Pyrus ussuriensis Maxim.)Kuni 10 m kõrguseks kasvavad asteldega varustatud ümara võraga puud kasvavad Venemaa Kaug-Ida ja Kirde-Hiina aladel alusmetsarindes.Võrsed noorelt viltjaskarvased, hiljem paljad, lehed ümarad 4-10 cm pikad,
annaabi.ee 
