Liigikaitse liigid Koostaja: Jaanus Vaht Liigikaitse Eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Neid ei tohi püüda, korjata ega häirida ka väljaspool kaitsealasid Ohustatud liikide seisundit parandatakse tegevuskava alusel Võõrliigid Ohustavad loodust Võivad olla ohtlikud inimese tervisele Nõrgendavad kohalike liikide eksisteerimist Loodusessejõuavad enamasti iluaianduses või põllumajanduses Eesmärk Et kõik meil elavad tavapärased ja iseloomulikud liigid oleksid elujõulised Selle tagamiseks – osad liigid on võetud kaitse alla Liigikaitse korraldamisega kaasneb Kaitsealuste liikidega kauplemise keeld Viga saanud loomade ravi Loomade rändeteede arvestamine maanteede ja rohkevõrgustike planeerimine Kategooriad Eestis on kaitse all üle 570 taime-, seene- ja
metspipart võib leida ka linnaaedadest, sest tema lehed on ju väga ilusad, pealegi võib ta kasvada vahel päris suure vaibana.Oma nime sai ta sellest, et loomulikult kasvab ta metsas, ning ükskõik millist metspipra osa katki hõõrudes tunneme me kohe tugevat pipra lõhna. Sellest siis ka nimi Metspipar. Metspipar on varjutaim ning suudab moodustada kauni ja tiheda pinnakatte ka seal, kus paljud teised liigid eriti kasvada ei taha. Seetõttu kasutatakse seda liiki sageli iluaianduses kui metspipar ei pea rammusal mullal teiste taimedega konkureerima, moodustab ta mõne aastaga eriliselt tihke, kauni ja laiuva vaiba, millest umbrohud naljalt enam läbi ei tungi. Kahjuks ei kuulu metspipar kaitstavate taimede nimekirja. Kõik maa-alused (vähem ka maapealsed) osad sisaldavad õlirakke ja mõruaineid, millest ka taime nimi. Juurtes on rohkesti tärklist. On nii loomadele kui inimesele mürgine. Mahl mõjub sööbivalt limaskestadele ja tekitab mädaville. Kuid
.. 2009) Pihlakas o palju beetakarotiini, C-vitamiini, P-vitamiini, K-vitamiini, orgaanilisi happeid, suhkruid, eeterlikke õlisid jne. Mikroelementidest sisaldab pihlakas mangaani, rauda, vaske, fosforit ja räni. Pihlakamarja seemned sisaldavad kiiritus- ja röntgenikahjustuste vastu toimeainet amügdaliini. Marjad sisaldavad aineid, mis on mikroobide ja bakterivastase toimega. (Pihlakas on meie koduhaldjas ... 2009) Pihlakat rakendatakse ka haljastuses ja iluaianduses. Tema kaunis välimus annab aiale kindlasti palju positiivset juurde. Mainimata ei saa jätta ka tumeroheliste lehtede ning punaste marjade kontrastsuse sobivust. Nii kasutatakse neid kaunistustena erinevates vaasides, aga ka näiteks objektidena kaartidel. KOKKUVÕTE Maailmas esineb kokku 85 eri liiki pihlakat. Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakat (kuigi mitte ühesuguse levialaga): harilik pihlakas, tuhkpihlakas ning pooppuu.
purustamata rehve. Nõuded tulevad Euroopa Liidu kehtivast prügila direktiivist. Selle eesmärgiks on propageerida rehvide taaskasutamist, kas siis materjalina või neis sisalduva energia saamiseks. Laialt on levinud rehvide taastamine ehk protekteerimine ning ka rehvides oleva materjali kasutamine. Kasutatud rehvidest tehakse kummipuru ja kummitükke, misa saab kasutatda erinevatel otstarvetel- spordivälkatutel, teedeehituses, iluaianduses jne. Näiteks on Ida-Virumaal kaasaegne prügila, mis on ehitatud rehvide peale. Rakendust on leitud ka tükeldamata kasutatud rehvidele. Samuti on võimalik rehve taaskasutada energia saamise eesmägil. Seda tehakse kas rehvide põletamisel energiamahukates protsessides energia saamiseks või uute energiakandjate saamiseks, näiteks vedelkütus, koks. Eestis oleks võimalik rehve kasutada energiatootmiseks Kunda tsemenditehase põletusahjus või neist pürolüüsi teel õli välja ajada
Euroopasse toodi kartul Hispaania vallutajate poolt. Kuna talle ei osatud nime anda, siis võeti kasutusele kartuli indiaanikeelne nimetus ,,batata", millest tuleneb ka inglise keelne sõna ,,potato". Meil kasvatatav kartul on pärit Tsiilist, kuna selle kartuli mugulaskond on suurem, lühema kasvuajaga ja paremate maitseomadustega. Peruust pärit kartuli pesakond on umbes 61 g, pealsete kõrgus kuni 260 cm ja nad on pika kasvuajaga. Paljundatakse teda seemnetega ja kasvatatakse peamiselt iluaianduses ning ravimtaimena. Eestisse jõudis kartul 18. Sajandi esimesel poolel Venemaalt. Algselt kasvatati teda vaid üksikutes mõisates ilutaimena. 1835. aastal, kui avastati mugulate söödavus, suurenes kartuli kasvatamine märgatavalt. 1840-ndatel hakati kartulist tootma ka piiritust. 20. sajandi alguses tõrjus kartul välja seni Eesti talude põhitoiduse naeri. Kartuli tähtsus Majanduslik tähtsus: 1. Toit - nii loomadele kui ka inimestele; 2
Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor
lillerühmadesse, püsilillepeenrale äärislilleks, pinnakattetaimena kalmistule. Nägusad koos madalate kellukate, aubrieetade ja kadakkaertega. Madalaid liike sobib kasvatada aiavaasis ja rõdukastis ja isegi potilillena toas. 14. Kukekannus Kukekannused kuuluvad aia kõige uhkemate püsikute hulka. Kukekannuse perekonnas on ca 250 liiki, looduslikult kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes, Eestis kasvab ainult 1 liik. Madalad kuni kõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Iluaianduses kasutatakse madalama kasvukõrgusega sordirühmi. Looduslikud liigid on väga kõrged. Vajavad päikesepaistelist tuulevaikset kasvukohta, sügavat huumus- ja toitaineterikast ja vett läbilaskvat mulda. Kukekannused on tundlik liigniiskuse suhtes. Õisikute raskuse tõttu vajavad toestamist. Kukekannuseid kasutatakse püsilillepeenras, vabakujulise rühmana murus. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda ja taluaeda. Väga hea ka lõikelillena. 15. Kurekell
· Õite kuju ja värvus varieerub eri sortidel. Värvivalik varieerub säravkollasest kuni tumepruunini. · Õitseb augustist oktoobrini. · Päevalille kasvatataksegi enamasti seemnete saamiseks, millest pressitakse õli, kuid teda on kasvatatud ka silotaimena. Eestis kasvatatakse erinevaid päevalillesorte ka ilutaimena. · Päevalilled ja tema saadused leiavad rakendust põllumajandustootmises, kosmeetika- ja toiduainetetööstuses, rahvameditsiinis ja iluaianduses. · Päevalilleseemneid kasutab laialdaselt ka pagari ja kondiitritööstus (nt halvaa ja erinevad seemneleivad). · Rahvameditsiinis on päevalilleõli kasutatud palavikualandajana, seemned on aga heaks magneesiumiallikaks. · Kui sügisel pole äraõitsenud korvõisikuga midagi peale hakata, võib need õue, lindudele toidulauaks jätta. TÖÖLEHT KIRJUTA PILDI JUURDE LILLE OSAD (LEHT, ÕIS, VARS). MIS LILL ON PILDIL?.................
Linna jõudes muretses mamma Neider Juuliusele töö Reite aiaäris. Seal töötas Juulius vana Väärtnõu abilisena. Väärtnõu ei hoolinud raamatute maailmast, temal olid teised ideaalid. Väärtnõu ise ei suhtunud just soodsalt raamatutarkustesse. Ta võis tegelikust elust võetud näidete varal Juuliusele selgeks teha, kui vähe kasu on inimesel raamatust õpitud asjust ja et eriti iluaianduses oleneb kõik kogemustest, mida tal oli rikkalikult ja mida ta sugugi ei keeldunud Juuliusele edasi andmast, kui sel oleks rohkem huvi asja vastu. talle ei jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli. Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus küll röövis enamiku tema ajast kuid siiski jätkas noormees kirjutamisega. Ta kirjutas ikka veel,
Tal oli veel natuke raha järel- selle eest võis ju midagi osta. Linna jõudes muretses mamma Neider Juuliusele töö Reite aiaäris. Seal töötas Juulius vana Väärtnõu abilisena. Väärtnõu ei hoolinud raamatute maailmast, temal olid teised ideaalid. Väärtnõu ise ei suhtunud just soodsalt raamatutarkustesse. Ta võis tegelikust elust võetud näidete varal Juuliusele selgeks teha, kui vähe kasu on inimesel raamatust õpitud asjust ja et eriti iluaianduses oleneb kõik kogemustest, mida tal oli rikkalikult ja mida ta sugugi ei keeldunud Juuliusele edasi andmast, kui sel oleks rohkem huvi asja vastu. talle ei jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli. Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus küll röövis enamiku tema ajast kuid siiski jätkas noormees kirjutamisega. Ta kirjutas ikka veel, kuigi ta ise seda väga salajas hoidis
kasutatakse treimis- ja tisleritöödel, sellest valmistatakse mööblit, pildiraame, puupuhkpille (oboe, flööt), viiuliosi jm. · Tüve koor on punakaspruun ja plaatjas. Koores sisaldub taksooli, mis on vähihaiguste ravimi lähteaine. · Jugapuid kasutatakse rohkesti haljastuses ning neid kasvatatakse nii põõsaste, põõsaspuude kui puudena. Lisaks põhiliikidele kasvatatakse iluaianduses väga mitmesuguse võra kuju ja okaste värvuse ning kujuga kultivare. Taxus baccata - Areaal: Euroopa, Kaukaasia, Krimm, Alpid. Väga aeglase kasvuga, kuid väga pikaealine, saab kuni 2000 (4000) a. vanuseks. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik. Talub hästi linnaolusid. 15 m kõrge puu. Maksimumkõrgus 40 m (Kaukaasias), Euroopas hrl. 10...15 (25) m kõrgune puu.
Eurooplaste kolonisatsioon (asudes uutesse elupaikadesse, lasksid eurooplased loodusesse sadu Euroopast pärit taime-, linnu-, kala- ja imetajaliike – nii selleks, et ~8~ maastik meenutaks nende kodumaad, kui ka selleks, et tabada jahil ja kalaretkedel harjumuspärast saaki) Aiandus, põllumajandus ja akvakultuur (suurel arvul taimeliike on sisse toodud iluaianduses, põllumajanduses või karjamaadel kasutamiseks) Juhuslik transport (liike viiakse sageli paigast paika tahtmatult. Näiteks, patogeenid ja parasiitsed organismid rändavad koos nende peremeesliikidega) Biotõrje (kui teatud võõrliik muutub invasiivseks, on tavaliseks lahenduseks tema koduselt levialalt pärit kahjurite sissetoomine vohama kippuva liigi ohjamiseks) Haigused Veel üheks suureks ohuks liikidele ja kooslustele on haiguste üha intensiivsem
Ilusa välimuse tõttu soovitatakse laanelille kasvatada ka näiteks suuremates parkides muru sees. Nii teeb ta kevadise õrnalt kohiseva kaasiku veelgi ilusamaks kui see juba on. Samas peab tõdema, et laanelille ei kohta haljastuses veel õieti kuskil. Seda viga võiks aga parandada. Sobib ta eelkõige niiskematesse kohtadesse. Laanelillel on ka ilusad lehed, mis on suurema pundina koondunud varre tippu. Tegelikult on tal ka allpool lehti, aga need on tähelepandamatult pisikesed. Iluaianduses kasutamisel peab arvestama, et juulikuus peale õitsemist hakkavad laanelille lehed järk-järgult kuivama ning septembriks pole sellest taimest maa peal enam suurt midagi alles. See-eest jätkub aga laanelille maa-alune elu, mille sarnaselt maikellukesega veedab ta suurema osa aastast mulla sees. Niisamuti on laanelillel mullas pikad peenikesed võsud risoomid. Nende vartel on väikesed soomusetaolised lehekesed, mille kaenaldest kasvavad välja varre uued harud
" (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 57 ). Linna jõudes muretses mamma Neider Juuliusele töö Reite aiaäris. Seal töötas Juulius vana Väärtnõu abilisena. Väärtnõu ei hoolinud raamatute maailmast, temal olid teised ideaalid, ja seda kõike jagas ta rõõmuga. ,,Väärtnõu ise ei suhtunud just soodsalt raamatutarkustesse. Ta võis tegelikust elust võetud näidete varal Juuliusele selgeks teha, kui vähe kasu on inimesel raamatust õpitud asjust ja et eriti iluaianduses oleneb kõik kogemustest, mida tal oli rikkalikult ja mida ta sugugi ei keeldunud Juuliusele edasi andmast, kui sel oleks rohkem huvi asja vastu. Sest ei olnud talle ometi ometi jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 64 ). Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea.
ARUNCUS AETHUSIFOLIUS - KOREA KITSEENELAS • Kõrgus 30-40 cm, laius 50 cm. Madal, kompaktne püsik. Tumerohelised säbrulised lehed. Õied kreemikasvalged, õitseb V-VI. Lehestikul kaunis sügisvärvus. Pinnase suhtes vähenõudlik. Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. ASARUM EUROPAEUM – HARILIK METSPIPAR • Harilikku metspipart kohtab kõige sagedamini metsas, nii leht- kui okasmetsas, eriti lubjarikkal pinnasel. Ta talub hästi varju ja iluaianduses kasutatakse teda maapinna katmiseks kohtades, kus teised rohttaimed kasvada ei taha. • Metspipar on igihaljas püsik. Taime vars on 1–1½ dm pikk ja lamab maas. Igal varrel on kaks neerjat pika rootsuga lehte. Lehe ülemine külg on läikiv. Metspipral on pipart meenutavad maitse ja lõhn ning sellest on taim nimegi saanud. Varrel on ka 2-3 paari abilehti, mis paiknevad vastakuti. • Õied kasvavad ühekaupa varre otsas, on kahvatud tumepunased, längus ja
sõrestik, puidu ha lõhestatuse tõttu põranda- ja katuseplangud ning hea töödeldavuse ja lõhna tõttu ka mööbel. Kuiva, ebemelist ja nõrgalt vaigust sisekoort kasutati tule süütamisel ja imeva materjalina haavade sidumisel. Elupuulehtede õli oli peamiseks komponendiks ravimites, mida kasutati ninainfektsioonide, käsnade ja seenhaiguste puhul. Harilikul elupuul ristatakse rohkesti vorme (üle 60) võrsete värvuse, kuju, asetuse, võra kuju, suuruse jm järgi, mis omavad tähtsust iluaianduses. Eesti suurimad puud kasvavad kalmistutel ja mõisaparkides (Salla, Tali, Tihemetsa jt.). Enamikku elupuuvorme paljundatakse vegetatiivselt, põhiliselt pistikuist. Sammasjaid, püstjaid ja koonusjaid vorme paljundatakse ka seemnest. Thuja occidentalis 'Albospicata' Noorte võrsete tipud heledad (valged). Thuja occidentalis 'Aureospicata' Noorte võrsete tipud kollased, talvel muutuvad veidi punakateks. Kasvab kuni 3 m kõrguse koonusja võraga põõsana.
Noored võrsed on kollakas- või punakaspruunid. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ning vaiguta. Okkad kinnituvad võrsel olevale puidust näsale ja on 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga. Püsivad puul kuni 10 aastat. Isaskäbid on ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel, emaskäbid punakad või rohelised, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul. Valminult käbid pruunid, 8-12 cm pikad. Talub hästi kärpimist, mistõttu iluaianduses on levinud hekitaim (Hariduskeskus). Joonis 5. Harilik kuusk Keila-Paldiski raudtee ääres. (http://et.m.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kuusk_Keila-Paldiski_rdt_ %C3%A4%C3%A4res.jpg#section_1 ) 3.2.2. Hooldus Okaspuudele meeldib kui neid kastetakse otse voolikust. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat (Haljastus). Pealtväetamine on vajalik, eriti kuivadel ja vaestel liivapinnastel. Pealtväetamist tehakse kevadel kasvu alguseni
.. 4 gr Põõsad võivad elada umbes 60 a. vanuseks, eelistavad päikesepaistet, kuid lepivad ka poolvarjuga, ei talu väga happelisi muldi. Liik peab hästi vastu linnatingimustele ja talub mulla soolasust ning saastunud õhku. On kiirekasvuline, õitseb ja viljub rikkalikult. Annab rikkalikult kännuvõsu, talub hästi kärpimist. Euroopas ammustest aegadest viljeldud kui marjakultuur ja aretatud marjade suuruse ja maitseomaduste parandamiseks palju kultuursorte ning ka arvukalt sorte iluaianduses kasutamiseks. Viljad on kõlbulikud vaid valminuna, toorelt (rohelistena) sisaldavad inimorganismile mürgist sinihapet. Neist valmistatakse mahla, zeleed, kompotti, marmelaadi jne. Õisi, vilju, tüvekoort, lehti ja juuri kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis. 33. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder (Sambucus racemosa L. ) [ratsemósa] Racemosus kobarjas, kobarataoline. Selle 3...4 m kõrguse lopsakakasvulise põõsa
Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Võib kasutada haljastuses aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks. Vaevakask: Betula nana Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja- Ameerikas. Eestis põhja- ja lääneosas. Kuni 1m kõrge põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Lehed ümarad või laiad, täkilise servaga, tumerohelised ja läikivad 0,5-1,5cm pikad. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Kasutatakse dekoratiivsete sügisvärvuses lehtede tõttu iluaianduses, kiviktaimlates. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht. 29. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp: Lepa perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised puud ja põõsad. Lehed elliptilised või munajad, kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed. Sügisel rohelised, tõstavad mullaviljakust. Isasõied mitmekaupa rippuvates urbades. Emasõied moodustavad käbikujulisi urbasid, kus moodustuvad kahe tiivaga, üheseemneline pähklike. Õitseb aprillis-mais.
Kasvumutatsioonid avalduvad suvalisel hetkel taime kasvamise jooksul, nisu puhul põhjustab kääbuskasvu. Mutatsiooni avaldumine sõltub, kas tegu on dominantse või retsesiivse vormiga ning see kandub edasi järglastele. Somaatilised mutatsioonid esinevad keharakkudes, ei kandu järglastele edasi gameetide kaudu. Fenotüübi muutused sõltuvad mitmetest teguritest, võib tekitada kudede vohamist, rakkude ainevahetuse muutust. Esineb vegetatiivselt paljunevatel organismidel, kasutatakse iluaianduses ja puuviljade kasvatamisel (õunad, naba-apelsinid). Mutatsioonid on kas spontaansed või indutseeritud. Mutageenid Bioloogilised: ◦ Viirused ◦ Alkaloidid ◦ Mükotoksiinid ◦ Juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides Keemilised: ◦ Tubakasuits ◦ Ravimid ◦ Olmekemikaalid ◦ Toidulisandid ◦ Fenool ◦ Keemiarelvad Füüsikalised: ◦ Radioaktiivne kiirgus ◦ Röntgenkiirgus ◦ UV-kiirgus ◦ Ülitugev elektromagnetkiirgus Kromosoomi mutatsioonid
Põõsad võivad elada umbes 60 a. vanuseks, eelistavad päikesepaistet, kuid lepivad ka poolvarjuga, ei talu väga happelisi muldi. Liik peab hästi vastu linnatingimustele ja talub mulla soolasust ning saastunud õhku. On kiirekasvuline, õitseb ja viljub rikkalikult. Annab rikkalikult kännuvõsu, talub hästi kärpimist. Euroopas ammustest aegadest viljeldud kui marjakultuur ja aretatud marjade suuruse ja maitseomaduste parandamiseks palju kultuursorte ning ka arvukalt sorte iluaianduses kasutamiseks. Viljad on kõlbulikud vaid valminuna, toorelt (rohelistena) sisaldavad inimorganismile mürgist sinihapet. Neist valmistatakse mahla, zeleed, kompotti, marmelaadi jne. Õisi, vilju, tüvekoort, lehti ja juuri kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis. Sordid: 'Alba'; 'Albopunctata'; 'Albovariegata';'Aurea';'Dwarf Form' 33. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder (Sambucus racemosa L. ) Racemosus kobarjas, kobarataoline. Selle 3..
93 ÜHEEMAKANE VIIRPUU Iseloomustus Üheemakane viirpuu (Crataegus Monogyna) (joonis 24) on Eesti looduses haruldane, kuid Euroopa soojemates piirkondades laialt levinud liik. Kasvab 3 5 m kõrguseks põõsaks või pisikeseks puuks. Astlad puuduvad või neid on vähe. Lehed väikesevõitu, 3-5 tömbitipulise hõlmaga, vesivõsude lehed on suuremad, peaaegu sulgjad. Õied valged, viljad pruunikaspunased. Iluaianduses kasvatatakse peamiselt tema kauneid täidisõielisi sorte. Ka üheemakase viirpuu sordid pole meil täielikult külmakindlad. Viirpuud on üsna head meetaimed. Õitest saab teha ravimteed (südameprobleemid ja närvinähud). Joonis 24. Üheemakane viirpuu (Crataegus Monogyna) Väga leplik mulla suhtes, kuid eelistab siiski lubjarikkaid muldasid. Pügatava heki puhul 3-4 taime/jm. Vabakujulise heki puhul 1,5-2 taime/jm. Hea hekitaim, kuna astlad 1cm pikad on
liseks rootsuks. Varre tipus rohkete kollaste korvõisikutega piklik liitõisik; ühe korvõisiku läbimõõt 9-15 mm. Õitseb juulist septembrini, putuktolmleja. Vilja-deks on karvatutiga seemnised, mis levivad tuulega; levib kergesti ja kiiresti. Kasutamine: kuna taim sisaldab parkaineid, saponiine ja eeterlikku õli, on taime kasutatud rahvameditsiinis põletiku- ja valuvastase vahendina. Õitest on saadud kollast värvainet. Hea meetaim, iluaianduses väärib tähelepanu hilissuvise õit- semisaja tõttu. METSMAASIKAS Fragaria vesca; nime päritolu: fragum maasika nimetus Vergiliu- sel; tuletatud ladinakeelsest sõnast frago lõhnan, millega iseloomustatakse maasika aromaatseid vilju. Vesca väike; metsmaasikas on kultuurmaasikatest palju väiksem. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: eelistab poolvarju, puudub soodes, rabades niisketel niitudel ja kuival liival
annaabi.ee 
