990,00 -10,00 980,00 -15,00 970,00 960,00 -20,00 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 Ilmavaatlused Õhutemp. (°C) Tuul m/s Õhurõhk(hPa) Jaanuar 26 0,20 0,60 1004,70 27 0,10 0,00 1010,70 28 -0,80 0,40 1016,50 min 29 -1,40 0,00 1021,70 max 30 -0,40 3,00 1026,70 average
Tuul- on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk Tuule kiirus- tuule liikumise kiirus, mõõtühikuks on m/s Tuule suund- see horisondi punkt, millest tuul vaatleja suunas puhub Vii läbi seitsme päeva ilmavaatlus, kus võrdled Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Paide ja Kuressaare ilmastiku nähtust(pilvine, päikesepaisteline, sajune), temperatuuri, tuule kiirust, tuule suunda ning sademeid. Vaatluseks vajalikud andmed leiad http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/. Selleks, et saada täpsemad tulemused, vii vaatlus läbi iga päev samal kellaajal. Tallinn Tartu Pärnu Narva Kuressaare Paide Võrdle saadud tulemusi (umbes 100 sõna) ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm.
Juhendaja selgitab, annab nõu ja aitab teisi rühmaliikmeid ülesande lahendamisel. · Interneti kasutamine Samuti võiks pakkuda õpilastele elulisi ülesandeid võtta reaalseetest andmetest, näiteks internetist. Õppetöös võiks enam kasutada erinevaid interneti võimalusi: raamatupoed, mööblipoed, linnade, maakondade, valdade ja erinevate koolide kodulehed, valitsusasutused, teatrite, kinode, turismitalude, ilmavaatlused jms. Interneti kodulehed võimaldavad ka virtuaalse ekskursiooni läbiviimist. Selleks võiks kasutada looduskaitsealade, muuseumide, ettevõtete jms kodulehti, kus on pildid, informatsioon "külastatava" objekti kohta või isegi virtuaalne tuur.
kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine keskkond – eluta ja elusa looduse tegurite kogum, milles organism elab ja mis teda mõjutab keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigiasutused, omavalitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid KESKKONNAMINISTEERIUMI ÜLESANDED – keskkonna- ja looduskaitse korraldamine; maakatastri pidamine; ilmavaatlused; loodusvarade kasutamise, kaitse, arvestamise korraldamine; geoloogiliste, ehituslike tööde korraldamine KESKKONNAINSPEKTSIOONI ÜLESANDED – järelevalve ja õigusrikkumiste menetlemine looduskaitse, keskkonnakaitse ja kalakaitse valdkondades KESKKONNAAMETI ÜLESANDED – keskkonnalubade ja litsentside andmine; kaitstavate loodusobjektide valitsemine; kalavarude kaitse korraldamine; projektidele seisukohtade andmine; õhu, pinnase, vee radioaktiivsusseirete
lõunapoolkeral päripäeva. · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30-60° pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. http://www.ilmateenistus.ee/i lm/ilmavaatlused/satelliidipi ldid/infrapunane-pilt/ http://en.sat24.com/en Soe õhk Külm õhk tõuseb laskub M K · pilvine taevas · selge, pilvitu taevas · vähe päikesepaistet · päikeseline ilm · sademed · kuiv ilm
vastavalt 1632,1641,1657) · Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860- ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuks vaatlusandmete kiire edastamise · Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (Global Telecommunication System- GTS) · Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical Weather Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, millest sõltub atmosfääri õhutemperatuur. Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit.
meetrise peegliga teleskoop. Olgu ilmastik soojem või külmem, Tõravere mäel seisab aparaate, mis mõõdavad ilma iseloomustavaid näitajaid ja on püsinud muutumatuna sada aastat. Siin on mõõdetud Maa ja Päikese kiirgussuhteid katkematult üle poole sajandi. Ja need aegread, mis iseloomustavad päikesekiirguse kättesaadavust ja selle kasutu osa ärajuhtimise tõhusust, annavad ilmateadlastele väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas ilmastik muutub. Ilmavaatlused said Tõraveres alguse poole sajandi eest aktinomeetriajaamast ehk siis jaamast, kus hakati mõõtma päikesekiirguse näitajaid ja mille pani püsti kuulus, nüüdseks lahkunud Juhan Ross. Kuid päikesekiirgust mõõdeti Eestis ennegi, alates 1904. aastast. Järjepidev vaatlus ,,Praegusel ajal on päikesekiirte mõõtja klaaskuul, mille ümber sinise paberi triip, mis päikese kiired mustaks teeb," kirjutas 1901. aastal Karl August Hermann
selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele; toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel; nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist; teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel. Õppetegevus Teostatakse lihtsamad ilmavaatlused ja kantakse vaatluslehtedele. Ilmaennustuste jälgimine. Mõõdetakse temperatuuri erinevates kohtades. Uuritakse õhu omadusi. Kirjeldatakse veeringet. Uuritakse ilmastiku mõju elusolenditele. Õhk kui elukeskkond. 1.4 LÄÄNEMERI ELUKESKKONNANA (14 tundi) Õppesisu Vesi Läänemeres merevee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere rannik. Elutingimused Läänemeres
KIKi poolt rahastatavad programmid riikidevahelised ja rahvusvahelised keskkonnaalased programmid ja koostööprojektid. Keskkonnaministeeriumi ülesanded - riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine, regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine, loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine, järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle, ilmavaatlused, geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine, osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses. KKM-i alla kuuluvad asutused - EV Riiklik Maa-amet, Eesti Metskorralduskeskus, Keskkonnakaitse Inspektsioon, KKM Info- ja Tehnokeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, OÜ Eesti Geoloogiakeskus,
Päikesevalguse hulk päevavalgusega tundide arv pööripäevadel: päikesekiirte langemisnurk pööripäevadel: kevadine 12,1 h kevadine 3,6 kraadi suvine 21.1 h suvine 23,4 kraadi sügisene 12,1 h sügisene -0,4 kraadi talvine 2,9 h talvine -23,4 kraadi Kliimadiagramm Isetehtud kliimadiagramm. Ilmavaatlused Prognoos 1 27.09.2018 Prognoositud sademete hulk 8,19 mm. Tegelik sademete hulk 0,00 mm. Ennustatud õhutemperatuurid olid suhteliselt täpsed: prognoositud ja tegelikud temperatuurid vastavalt: päevased 8° ja 7°C; öised 5° ja 4°C. Prognoositud oli edela- ja läänetuul kiirusega 14-20 km/h. Tegelikult puhusid
Institutsioonid. Keskkonna institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja, Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Keskkonnaministeeriumi (KKM) ülesanded: Kkk ja lk korraldus Loodusvarade kasutus Järelvalve Ilmavaatlused Uuringud Eelnõud õigusaktidele Rahvusvaheline kk kaitse Valitsusasutused EV Riiklik Maa-amet (maakondlikud katastrid) Keskkonnaamet Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad) Riigiasutused Keskkonnaagentuur (KAUR) Loodusmuuseum Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Riigi tulundusasutused ja äriühingud OÜ Geoloogiakeskus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus
Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja, Säästva arengu komisjon Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Keskkonnaministeeriumi (KKM) ül: riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle ilmavaatlused geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: 1.Valitsusasutused: EV Riiklik Maa-amet, Keskkonnaamet (KKA), Keskkonnainspektsioon 2.Riigiasutused: Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum, KKMi infotehnoloogiakeskus (KEMIT) 3
Vaatlus on mistahes statistilise uurimistöö esimene etapp. Vaatluseks nimetatakse uuritava objekti omaduste ja seoste fikseerimise süsteemi, olgu see siis loomulikes või kunstlikes tingimustes (spetsiaalselt selleks loodud eksperimentaalses keskkonnas). Vaatlus on sündmuste otsene ja vahetu registreerimine. Vaatluseid liigitatakse : - bioloogilised vaatlused; - foto-videovaatlused; - geofüüsikalised vaatlused; - geoloogilised vaatlused; - hüdrograafilised vaatlused; - ilmavaatlused; - integreeritud vaatlused ( rahvastikuga seotud ); - keskkonnavaatlused; - loodusvaatlused; - statistilised vaatlused; - tehnoloogilised vaatlused. Vaatluse tunnetuslikud võimalused sõltuvad : --- vaatlusobjekti meelelise vastuvõtu iseloomust; vaatluse tingimustest; mõõtmise täiuslikkusest. Soodsatel tingimustel võimaldab vaatlusmeetod saada piisavalt laialdast ja mitmekülgset teavet teadusfaktide formeerimiseks ja registreerimiseks. Olemasoleva teooria baasil
omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu; Vabariigi Valitsus; Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal asutatud Riigiparkide Valitsusest. Alates 1989 Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on keskkonnaminister. Keskkonnaministeeriumi ülesanded: Loodusvarade kasutamise, kaitsmise ja arvestamise korraldamine; järelevalve looduskeskkonnale; ilmavaatlused; osalemised rahvusvahelises keskkonnakaitses. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: 6 Riigi tulundusasutused ja äriühingud – RMK, SA Erametsakeskus; Riigiasutused- Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum; Valitsusasutused – Maa-amet, Keskkonnaamet. Keskkonnainspektsioon:
Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Keskkonnaministeeriumi ülesanded ja valitsemisala: Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine. Maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine. Regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine. Loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine. Järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle. Ilmavaatlused. Geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine. Maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevas ametiasutused: EV Riiklik Maa-amet ,Eesti Metskorralduskeskus, Keskkonnakaitse Inspektsioon, KKM Info- ja Tehnokeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, OÜ
Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Keskkonnaministeeriumi ülesanded: riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle 5 ilmavaatlused geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: Valitsusasutused: Riigiasutused: EV Riiklik Maa-amet Keskkonnateabekeskus (KTK) (maakondlikud katastrid) Loodusmuuseum
Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Keskkonnaministeeriumi ülesanded: riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle 5 ilmavaatlused geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: Valitsusasutused: Riigiasutused: EV Riiklik Maa-amet Keskkonnateabekeskus (KTK) (maakondlikud katastrid) Loodusmuuseum
3 Keskkonnaministeeriumi ülesanded. ·riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ·maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine ·regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine ·loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine ·järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle ·ilmavaatlused ·geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine ·maakatastri pidamine ning vastavate ·õigusaktide eelnõude koostamine ·osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: Valitsusasutused · EV Riiklik Maa-amet · Keskkonnakaitse Inspektsioon · Metsakaitse ja metsauuenduskeskus Riigiasutused · Info- ja Tehnokeskus · Riiklik Looduskaitse Keskus · Loodusmuuseum
o Vabariigi Valitsus – täidesaatva riigivõimu teostaja o Keskkonnaministeerium – Eesti Vabariigi territooriumil ning keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan keskkonnaministeeriumi ülesanded: o riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine o loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine o järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle o ilmavaatlused o geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine o maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine o osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevad ametiasutused: o valitsusasutused: Eesti Vabariigi Riiklik Maa-Amet (maakondlikud katastrid), Keskkonnaamet, Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad)
Tänaseni on populaarne munade värvimine, koksimine, kinkimine või vahetamine. · Jüripäev (23.04.) on põllumehe tähtpäev. Algasid välised tööd, mis kestsid mihklipäevani. Rahvapärimustes on suur vahe, mis toimus enne ja pärast jüripäeva. Enne jüripäeva suplemine pidi tagama hea tervise, seevastu mahaistumine oli ohtlik. Kindlasti tehti jürituld, kari aeti läbi jüritule suitsu. See puhastas ja kaitses karja. Enne jüripäeva ei tohtinud tuld teha. Väga tähtsad olid ilmavaatlused. Kui jüripäev oli päikesepaisteline, lootis vanarahvas ilusat suve ja head rukkisaaki. Kui aga sadas, oli karta ikaldust. Kui enne jüripäeva müristas, tuli külm kevad, hilisem müristamne tõi sooja kevade. Jälgiti ka vikerkaart, hallasid, lund, jääd, tähti, pilvisust, meretõusu, tuule suunda. · Markusepäev, marguse-, ussikuningapäev (25.04.) Oma koht on saagi ja ilma ennustamisel. Koerus öeldi: ,,Missugune ilm on sel päeval, niisugune on ka suvi."
saj. alla 0º. Paljuaastaste keskmiste tulemusel lõpevad öökülmad 2 m kõrgusel maapinnast mais teisel poolel. ja algavad taas septembris. Taimede kasvukõrgusel (u. 50 cm maapinnast) saabuvad Riiast on esimesed vaatlused teada 1762. a. Tallinnast 1774. a. Pikemat aega öökülmad 5...20 päeva varem ja lõpevad samavõrra hiljem. Külm õhk on raskem ning nii kestnud usaldusväärsed ilmavaatlused pärinevad Tallinna Toomkooli professorilt C. L. tekivad lohkudesse külma õhu järved. Carpovilt 17851800. 19. saj. I poolel olid nii termomeeter kui baromeeter levinud Kõige pikem on öökülmadeta periood mererannal, sisemaa poole liikudes see võrdlemisi laialt. Sellesse aega mahub üsna palju süstemaatilisi vaatlusi. Üksikute lüheneb.
sooritamise eest kontrollides ja hinnates neid. Kodutööde kontrollimisel kommenteerida tehtut suuliselt või märkustena kodutööde vihikus. Vajadusel paluda lapsevanemaid, et nad looksid lastele tingimused kodutööde sooritamiseks ja jälgiksid nende tegevust. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning metoodika koolitöös Pikaajaliste tööülesannete täitmine nõuab õpilastelt järjekindlust, leidlikkust ja oskust tööd planeerida. Nt. mitmesugused loodus-ja ilmavaatlused, klassivälise kirjanduse lugemine. Pikaajaliste õppeülesannete õnnestumiseks peavad õpilased olema nende sooritamiseks motiveeritud, võimelised oma tegevust organiseerima ja kasutama vajalikke õppevahendeid. Pikaajaline iseseisev töö võib olla traditsioonilise õppe alternatiiviks. Meie koolides antakse õpilastele tavaliselt pikaajalisi tööülesandeid täiendusena ainetundidele. Et pikemaajaline iseseisev töö õnnestuks, tuleb luua selleks vajalikud eeldused ja tingimused: 1
Riigi tulundusasutused ja äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Geoloogiakeskus (alates 01.01.2018 MKM haldusalas, Eesti Geoloogiateenistus AS Ökosil Keskkonnaministeerium valitsemisala • riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine • loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine • järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle • ilmavaatlused • geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine • maakatastri pidamine ning vastavate • õigusaktide eelnõude koostamine • osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Keskkonnaministeerium Eesmärk: Keskkonnaministeerium on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, kelle põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult
Juba varem oli Vene seadusandlus korraldanud meditsiinisüsteemi kreiside (maakondade/rajoonide) tasemel 1783. a asehalduskorra sisseseadmisel pandi igasse kreisi ametisse arst ja kirurg koos abilistega (sh kreisiämmaemand). Kreisiarsti ülesanded olid haigete ravi, rõugepookimised, epideemiate ja nakkusahiguste vastaste meetmete rakendamine, kohtumeditsiinilised protseduurid; järelevalve haiglate, apteekide, vaestemajade, vanglate jt asutuste sanitaarolukorra üle, kuid ka nt ilmavaatlused. 19. sajandil asutati selge sihiga ka rõugepanemise ja koolerakomiteesid. 1802 Tartus taasavatakse ülikool (1804 polikliinik Tartus ja ülikooli sisehaiguste kliinik, 1805 ülikooli haavakliinik, 1806 sünnitusabi kliinik) 1809 Kuressaare haigla 1891 Muuli leprosoorium 1897 Jämejala vaimuhaigete varjupaik Vabadussõjas tekkinud Eesti Vabariik sai ajaloolt päranduseks rahvusvahelise teadus- ja hariduskeskuse Tartu Ülikooli
annaabi.ee 
