Ordut juhib kogu eluks valitav kindral, nn must paavst, kes allub otse Rooma paavstile. Jesuiitide moraal võimaldab kõrgeima eesmärgi - jumala au - nimel sooritada ükskõik millist kuritegu. Oma eesmärkide saavutamiseks ei põlanud jesuiidid pettust, silmakirjatsemist, salakuulamist, tapmist, inkvisitsiooni. Et jesuiidid sekkusid Euroopa riikide poliitikasse, pagendati nad 18. saj mitmest riigist. Tänapäeval on Jeesuse Seltsil umbes 34 000 liiget. Ordu lubab oma liikmeil elada ilmalikult ja pidada ordusse kuulumist saladuses. Eestis oli jesuiite ja nende koole Tartus aastatel 1583 1625
Konkistadoor- seikluse- ja rikkuseotsija. Koloonia- üle mere asuv asumaa. Augsburgi usurahu- 1555. aastal Saksamaal välja kuulutatud kokkulepe, mille põhimõte oli kelle võim, selle usk. Ususõdade põhjused Prantusmaal ja tagajärjed. Põhjused: Protestantide ja katoliiklaste vastasseis usuliselt, ilmalikult ja võimu pärast. Tagajärjed: kodusõda, kus hukkus väga palju hugenotte; Nantes'i edikt. Madalmaade vabadusvõitluse põhjused ja tagajärjed göösid, hetsog Alba Põhjused: Habsburgide ülemvõim; Kõrged maksud; Katoliku kiriku võim, madalmaad tahavad iseseisvaks riigiks saada ja saavad ka Tagajärjed: Põhjapoolsetest provintsidest moodustati Holland; Lõunapoolsed provintsid jäid Hispaania võimu alla
Iga juudi laps õpetati lugema Toorat. Vana Testament on juutidele TANAM. Toora on juudi pühakirja tähtsaim osa (613 käsku ja keeldu). Talmud Toora Kommentaar Ilja Sundelevits ,,Juutidest" Juutide usukeskus oli Jeruusalemma tempel. Seda pole siiani taastatud, kuna seal peal on mosee. Templi hävitamisega muutub usund seadususund või siis käsuusund. Oluliseks muutuks käskude järgi elamine. Kes on juut? · Ilmalikult inimese isiklik määratus · Usuline 1) inimene, kelle ema on juut 2) inimene, kes võtab omaks judaismi Juutide usuline elu Sünagoog (kr. keeles ,,kokkukogunemisepaik); juutide pühakoda; kõige tähtsam sünagoogis on rabi. Tänapäeva judaismis on olemas kolm erinevat suunda: 1. ortodoksne judaism kõige radikaalsem (püüavad elada täht-tähelt raamatu järgi); mehed ja naised on eraldi; jumalateenistused peetakse heebrea keeles 2. konservatiivne judaism 3
põhjaosa. Liivi ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Tähtsaimad piiskopkonnad Eestis olid Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Tartu piiskopkonna maavaldused olid enamjaolt läänistatud piiskopi vasallidele. Kiriklikult allus Tartu piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendausel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa- Rooma keisri vasall. Saare-Lääne piiskopkonna territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Ametlikult oli Saare-Lääne piiskop Saksa-Rooma keisri vasall, kiriklikult allus piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Keskaegses linnas kehtis Lübecki linnaõigus. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav
pidas ennast Konstantinoopoli peapiiskopiks. Problemaatilised erinevused olid ka usuküsimustes. Erinevuste tõttu usuküsimustes viskasid vastastikku teineteist Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh kirikust välja aastal 1054. Sellest arenes välja kaks suunda katoliku kirik läänes ning õigeusu kirik idas. Idakirik : 1) Peeti tähtsaks ikoone. 2) Püha Vaim lähtub Isast(Jumalast). 3) Ei kehtinud vaimulike abielukeeld. 4) Patriarh ei saavutanud kunagi sõltumatust ilmalikult võimust. Läänekirik : 1) Ikoonid olid välistatud vastuolus Piibli keeluga valmistada Jumalast kuju või pilti. 2) Püha vaim lähtub Isast ja Pojast. 3) Vaimulikel kehtis abielukeeld. 4) Paavst saavutas sõltumatuse ilmalikult võimust. 16. Linnade areng ja kasv kõrgkeskajal. Olulisimad keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjused. Linnad hakkasid arenema, sest need kujunesid kaubanduskeskusteks. Suured linnad tekkisid
Seejärel pühitsesid piiskopid Pippini kiriklikult ametisse. Viimane Meroving saadeti kloostrisse. Kirikuriigi tekkimine Rooma allus tol ajal formaalselt Bütsantsile (Ida-Rooma riik), kuid Bütsantsi keisrid ei suutnud paavsti langobardide rünnakute eest kaitsta. Nüüd pöördus paavst abipalvega Frangi kuninga Pippini poole. 756. aastal võitis Pippin langobarde ja andis nende maid paavstile. Nii tekkis Kirikuriik see on paavsti poolt ilmalikult valitsetav maa-ala. Kõik see tugevdas veelgi frangi kuningate ja paavstide häid suhteid. Paavst pühitses Pippini uuesti kuningaks ja keelas frankidel valida endale kuningat mõnest teisest dünastiast. Seega seadustas paavst õiguslikult küsitava Karolingide dünastia. Karl Suure keisririik Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (Charlemagne; võimul 768-814), Pippin Lühikese poeg. Juba eluajal muutus see mees legendiks, teda peeti keskaja ideaalvalitseja kehastuseks
· Samas võidakse kasutada ka muud pidulikku rõivastust, näiteks (pseudo)keskaegseid rõivaid. · Laulatusel kannab pruut pruudikimpu, mis üldjuhul on tehtud elavatest lõikelilledest. ·Kesksel kohal eesti tänapäevastes pulmakommetes on pulmapidu. · Kuna usulisi laulatusi on vähe, täidab enamasti (kuid sugugi mitte alati) laulatuse aset abielu registreerimine ilmalikult nn õnnepalees (varem perekonnaseisuamet või perekonnaseisuaktide büroo, nüüd kohaliku maavalitsuse rahvastikutoimingute talitus). · Põhiliselt tähistatakse pulmi siiski pulmapeol, mis toimub kas abiellunute uues kodus või selleks eraldi valitud paigas. Sagedased on pulmapeod hotellides või restoranides, jõukama rahva puhul mõisates. · Pulmapeole võidakse sõita pulmarongis, mis viimasel poolsajandil koosneb
· "Sõda peab ennast ise ära toitma". Kõik vajalik tuleb hankida vallutavalt maalt, varastada, röövida. 16. Katoliku kiriku osa vähenemine Prantsuse revolutsiooni ajal. TV 68 · Kiriku maad võõrandati ja viidi oksjonile · Vaimulikud hakkasid palka saama ja pidid uuele võimu vande andma · Hakati hävitama religioosseid sümboleid ja asemele pakuti ,,ülemaailmse moraali" kultust · Kehtivaks tunnistati vaid ilmalikult sõlmitud abielud, sünde ja surmi hakkasid kiriku asemel registreerima riigiametnikud 17. Millist kahju tõi revolutsioon Prantsuse kultuurile ja teadusele? TV 69 · Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikeks ja otsustati hävitada, samamoodi suhtuti arhiividokumentidesse · Lõhuti kirikute sisustus · Rängalt said kannatada mahajäätud losside, kirikute ja kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud
külakatoliiklus kohapeal tekkinud arusaam üldisest õpetusest (ei saada aru, sest pole kohalikus keeles) reformatsioon ehk usupuhastus usulised muudatused eestis oluline, sest seoses reformatsiooniga hakkas levima eestikeelne kirjandus! martin luther 95 teesi 31.10.1517 (väidet) (Wittenbergi kirikuuksele naelutatud) sola scriptura lutheri õpetuse alus luther oli algataja katoliku kriitik kirikupead käituvad ilmalikult (ei meeldi) katoliku kiriku ametikohtade müümine (rikkus=halb) jutlustati evangeeliumiusku indulgentside müük (patukaristuse kustutuskiri) kirik müüb katolikule kirikule kohane rahanäljas luther protesteerib peaks saama õigusteadlane oli surmalähedane kogemus avastab, et see kuidas asjad käivad pole õige õnsaks saab vaid jumala kontakti kaudu, mitte indulgentside jne
Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224.a Aasta enne seda oli piiskop resideerunud Otepääl. Piiskopkonna maavaldused olid enamjaolt läänistatud piiskopi vasallidele, kelle olulisim kohustus oli teenistus piiskopi sõjaväes. Ajapikku vasallide poliitiline tähtsus kasvas ja nad saavutasid üha suurema iseseisvuse piiskopi suhtes. Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa-Rooma keisri vasall (sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga).Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus Tartu piiskopilinnus ja toomkirik.Sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga teostas vaimulikku järelvalvet piiskop sinodi ja visitatsioonide abil. Ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaim eesõigus oli piiskopi valimine. Tartu piiskopkonna linnused olid:
See oli võitlus elu ja surma peale, mida saatis Inglismaa ainulaadne poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitselepuhkemine. 7 1689. aastal kindlustas Parlament kuulsas revolutsioonis (Glorius revolution) oma õigusi Stuartite vastu sellega, et kutsus troonile Oranje printsi William III (1650-1702). Selleks ajaks olid kohtunikud juba astunud esimesi samme aimatava konstitutsioonilise monarhia poole. Inglismaa juristid moodustasid keskajast saati ilmalikult koolitatud seisuse, kes käis õigusega ümber käsitöölise kombel. Tsumfti alus ei olnud mitte ,,Corpus iuris civilise" tekst, vaid ümberkäimine kohtuotsustes (precedents) ja seadustes (statutes) kehastunud õigusega. Keskaegne õpetus kinnitas veendumust, et kord juba kehtiv õigus ei saa oma jõudu kaotada lihtsa aja möödumise tõttu. Juristikutset ei kujundanud vältus digestade ühe või teise koha
Quijas- koraani sunna ja idzma põhjal tehtud loogiliste järelduste kogum. Tsariaadi põhilised nõuded(5) 1. teod, mida on jumal käskinud teha ilmtingimata 2. teod, mida jumal on soovitanud teha 3. teod, mille suhtes on jumal juriidiliselt erapooletu 4. teod, mida jumal on tauninud, kuid pole otseselt keelanud 5. teod, mida jumal on keelanud Tsariaat hõlmab kõiki eluvaldkondi. Kõik moslemid, alates kaliifidest-ülikutest, peavad seda järgima. Ilmalikult saab sekkuda vaid seal, kus jumal on juriidiliselt erapooletu. 19.saj keskpaigast al. on islamiõiguse seisund oluliselt muutunud. Tsariaadi mõjuvõim on nõrgenenud. Paljudes eluvaldkondades on tsariaat asendunud koodeksitega, mis on üle võetud trad. Lääneühiskondadest. Sekkuti perekonnaseadustesse. Sündis dekreet, mille alusel võisid naised algatada abielulahutuse, aastal 1917. Türgis on ametlikult tsariaat kõrvale jäetud. Seda pigem formaaljuriidiliselt. Aafrika konstitutsioon
Hierarhia: · Paavst- peapiiskopid- piiskopid- preestrid Katoliikluse ja Õigeusu erinevused: · Katolik kirik ei allunud Bütsantsi keisrile. Nõudsid, et vaimulikud ei astuks abiellu. Püha vaimus lähtuti nii isast kui ka pojast. · Õigusu kirik allus Bütsantsi keisrile. Vaimulike abielus olit tavapärased. Püha Vaim lähtus Jumalast ja Isast. Gregoriuse reformid: · Paavsti hakkasid ametisse nimetama kardinalid · paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikult võimust · seisid vastu vaimule ametite müümisele ja sellele , et vaimule määravad ametisse ilmalikud valitsejad. Ilmaliku ja vaimuliku võimu võitluse Euroopas: · Tüli Gregorius VII ja Heinrich IV vahel · Paavst keelas ilmalikele valitsejatel vaimule ametisse nimetamise, kuid paavst ise võis ametisse nimetada nii keisreid kui ka kuningaid. · Heinrich IV kuulutas et paavstivalimine on kehtetu ja selle tagajärjel viskas Gregorius VII ta
Fassaadide kujundus oli sügavalt reljeefne, rahutu liigendusega, dekooriga üle kuhjatud; kasutati kolossaalorderit, raskeid murdkarniise, paarissambaid ja sammaskäike, frontoone ja voluute, eriti rohkelt skulptuure. Rikkaliku dekooriga interjööridele andis fantastilise mõjukuse seina- ja plafoonimaal, mis illusionistlikult sidus siseruumi välismaailmaga. Kirikuehituses seoti kuppelkirikutüüp atraktiivselt salaruumiga ja anti ilmalikult pillav kujundus. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokk-kunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Kui renessansiajastu arhitektuuur oli ülevaatlik ja harmooniline, siis barokki on võrreldud tuule ja mässava merega. Barokk esines eelkõige sakraalehitistel Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehituse tunnused:
Võrdlev usundilugu erinevaid religioone nende ajaloolises arengus uuriv teadus. Usundilugu antud kontekstis võrdleva usundiloo osa, mis tegeleb religiooni põhimõistete ja maailmausunditega. Religiooniantropoloogia läheneb religioonile kui ühele kultuuri osale. Eesmärk on talletada seda, mida inimesed mõtlevad ja teevad, mitte aga arutlused selle üle, mida nad peaksid uskuma või kuidas peaksid käituma. Püha valdkond on eraldi ilmalikult maailmast ning seda kujutatakse kui loomulikku ning kohustuslikku. Kollektiivsete rituaalide kaudu kinnitavad inimesed ühteaegu nii oma usku üleloomulikesse olenditesse kui ka omevahelisi sidemeid. 3 Austraalia põliselanike totemism seostab inimrühma ning selle keeldude ja käskude süsteemi mõningate loomade ja muude looduslike nähtustega. Edward Burnett Tylor postuleeris arengu
kuningaks valida. Seejärel pühitsesid piiskopid Pippini kiriklikult ametisse. Viimane Meroving saadeti kloostrisse. Kirikuriigi tekkimine Rooma allus tol ajal formaalselt Bütsantsile (Ida-Rooma riik), kuid Bütsantsi keisrid ei suutnud paavsti langobardide rünnakute eest kaitsta. Nüüd pöördus paavst abipalvega Frangi kuninga Pippini poole. 756. aastal võitis Pippin langobarde ja andis nende maid paavstile. Nii tekkis Kirikuriik – see on paavsti poolt ilmalikult valitsetav maa-ala. Kõik see tugevdas veelgi frangi kuningate ja paavstide häid suhteid. Paavst pühitses Pippini uuesti kuningaks ja keelas frankidel valida endale kuningat mõnest teisest dünastiast. Seega seadustas paavst õiguslikult küsitava Karolingide dünastia. Karl Suure keisririik Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (Charlemagne; võimul 768-814), Pippin Lühikese poeg. Juba eluajal muutus see mees legendiks, teda peeti keskaja ideaalvalitseja kehastuseks
kuningaks valida. Seejärel pühitsesid piiskopid Pippini kiriklikult ametisse. Viimane Meroving saadeti kloostrisse. Kirikuriigi tekkimine Rooma allus tol ajal formaalselt Bütsantsile (Ida-Rooma riik), kuid Bütsantsi keisrid ei suutnud paavsti langobardide rünnakute eest kaitsta. Nüüd pöördus paavst abipalvega Frangi kuninga Pippini poole. 756. aastal võitis Pippin langobarde ja andis nende maid paavstile. Nii tekkis Kirikuriik see on paavsti poolt ilmalikult valitsetav maa-ala. Kõik see tugevdas veelgi frangi kuningate ja paavstide häid suhteid. Paavst pühitses Pippini uuesti kuningaks ja keelas frankidel valida endale kuningat mõnest teisest dünastiast. Seega seadustas paavst õiguslikult küsitava Karolingide dünastia. Karl Suure keisririik Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (Charlemagne; võimul 768-814), Pippin Lühikese poeg. Juba eluajal muutus see mees legendiks, teda peeti keskaja ideaalvalitseja kehastuseks
Tema ajal formuleeritakse põhimõte, et paavsti üle ei saa ükski inimene kohut mõista (avaldatakse 502. aastal). Samal aastal hakatakse Rooma piiskopi asemel kirikupead nimetama paavstiks. Esimene Rooma kirikupea, kes hakkab jagama peapiiskoppidele palliume. Justinianuse kirikupoliitika Rooma üle. Room kui au-primaat (alates 536). Keiser Justinianuse ajal peetakse edukaid lahinguid idagootidega. Poliitilistel põhjustel hakkab keiser oma asevalitsejate kaudu valitsema mitte ainult ilmalikult Itaalia üle vaid ka vaimulikult paavstluse üle. Justinianuse jaoks on paavstid samavõrra autoriteedid kui kirikute patriarhid – ei erista üht positsiooni teistest. Kõneleb küll au-primaadist, aga see on ka kõik. Näide, kui nõrk võib üks paavst olla on Vigilius (537-555). Vigilius on lihtsalt tööriistaks keisri käes, Lääne ja Ida suhteid varjutab kolme kapiitli tüli, keda Justinianus soovib hukka mõista (tahab monofüsiite üldkiriku ja riigiga lepitada)
Kiriku majanduslik vara kogunes maksudest ja annetustest. Kirik pidi pidama täpset raamatut oma sissetulekute kohta. Riik kontrollis kiriku vara. Kiriku vara väärtus kasvas ja inimesid tahtsid seda endale. Antiikse riigikiriku edukaim institutsioon oli õigusmõistmine – episcopalis audientia., millel oli oma traditsioon. Algselt tegid seda preestrid. Ilmaliku õiguse ristiusustamist tuli alustada kirikliku kohtupidamise ülesehitamisest. Paljud kohtupidamised ei tohtinud enam ilmalikult piiskopi pädevusse kuuluda. Piiskopil oli ül hoolitseda vangide, orbude, leskede ja alaealiste eest. See õigusmõistmine pidi erinema ilmalikust. Esindajad võisid olla ainult teleoloogilise hariusega isikud. Maksuvabadus oli kiriku privileeg. Talle kuulus ka ainuõigus usudogmades. Ilmalikud riigiteenistujad ei tohtinud saada peaametites vaimulikeks – ei tohtinud saada preestriks, piiskopiks. Vaimulikukarjäär pidi jääma eraldi ilmalikust riigiteenistusest.
Kiriku majanduslik vara kogunes maksudest ja annetustest. Kirik pidi pidama täpset raamatut oma sissetulekute kohta. Riik kontrollis kiriku vara. Kiriku vara väärtus kasvas ja inimesid tahtsid seda endale. Antiikse riigikiriku edukaim institutsioon oli õigusmõistmine – episcopalis audientia., millel oli oma traditsioon. Algselt tegid seda preestrid. Ilmaliku õiguse ristiusustamist tuli alustada kirikliku kohtupidamise ülesehitamisest. Paljud kohtupidamised ei tohtinud enam ilmalikult piiskopi pädevusse kuuluda. Piiskopil oli ül hoolitseda vangide, orbude, leskede ja alaealiste eest. See õigusmõistmine pidi erinema ilmalikust. Esindajad võisid olla ainult teleoloogilise hariusega isikud. Maksuvabadus oli kiriku privileeg. Talle kuulus ka ainuõigus usudogmades. Ilmalikud riigiteenistujad ei tohtinud saada peaametites vaimulikeks – ei tohtinud saada preestriks, piiskopiks. Vaimulikukarjäär pidi jääma eraldi ilmalikust riigiteenistusest.
jagunemine (alalhoidlikud saadikud istusidsaalis paremal, uuenduste pooldajad vasemal). Siit ka tänapäevane poliitiliste suundade väljendus: parempoolsed ja vasakpoolsed (pahempoolsed). •Kaotati vana kohtusüsteem, uue süsteemi alglüliks oli rahukohus. •Asutav Kogu võttis vastu seaduse kirikumaade võõrandamise kohta. Nende maade tagatisel lasti käibeleriigivõlapaberid – assignaadid, mis varsti muutusid paberrahaks. Kirikumaad läksid oksjonil müügile. •Kehtivaks kuulutati ilmalikult sõlmitud, nn. kodanlik abielu. •Sünni ja surma registreerimine läks riigiametnike kätte. •Vaimulikele määrati kindel palk ja nad pidid andma eraldi vande uuele korrale (hiljem konstitutsioonikehtestamisel ka sellele).1790.a. kaotati aadliseisus – keelati aadlitiitlite ja –vappide kasutamine.Kaotati tollid ja 1791.a. ka tsunftid. 40. Euroopa õiguse peamised arengujooned 19. saj. 19. saj õiguse arengu peajooned
midagi muud otsustada, siis ei sa öelda, et tegemist on sunni mõjul koostatud abieluga. Teatud juhtudel võib abielu osutuda ka tühiseks. Selles seaduses juttu ei ole. Tühisuse alused (enamasti seadusega vastuolu): 1) heteroseksuaalseuse põhimõte (PkS§1) (tuleba vaadata isikutunnistust ja isikukoodi) 2) abielusõlmimisel ei ole osalenud pädev ametnik (PkS § 1 lg 2) (kirikiõpetaja näiteks ei ole pädev, et inimesi paari panna, peab olema ka registreeritud ilmalikult) 3) puudub abielu sõlminud isiku tahteavaldus (PkS § 2 lg 1) keegi teine annab allkirja, kui dokumenti on võltsitud, see võiks olla tühine sel alusel. Tehingu kehtetuse alused · tehingu tühisuse alused: vastuolu heade kommete või avaliku korraga vastuolu seadusega käsutuskeelu rikkumine näilikkus · tehingu tühistamise alused: eksimus pettus ähvardus ja vägivald
See kajastab ka vastavate riikide rolli poliitikas - Kuramaa praktiliselt mitte mingit rolli ei mänginud. Kui me räägime Liivimaa jagunemisest piiskopkondadest, siis tuleb vahet teha piiskopkonna kahetähenduslikkusest. Piiskopkond - piiskopkond kui territoorium, kus kehtib piiskopi vaimulik õigus - tiötsees - piiskop kontrollib regulaarselt kõiki kirikuid ja omab teatavat maksuvõimu selle piirkonna üle. Teine tähendus see, kus piiskop ilmalikult valitseb, piiskop ei pea olema ilmalik valitseja, kogu Euroopa mastaabis on see erandlik, pigem Saksamaale iseloomulik, mõnikord on ajalookirjanduses selliseid piiskoppe nim ka vürst-piiskoppideks, ametlikult sellist terminit ei ole olemas. Eestis oli tegu 2 piiskopkonnaga - Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, saksa päraselt nimetatakse seda alaga ka "Stift" - asutus. Keskaegne kiriku valitsemine nägi välja niimoodi, et kõik alad jagunesid täpselt piiritletud piiskopkondadeks, need
Mõõgavendade ordu poolt 1224. aastal. Piiskopi ametinimetus loodi alles 1235. aastal, kuni selle ajani oli ta ametlikult Lihula piiskop. Seda seetõttu, sest esimene Tartu piiskop Hermann von Buxhövden oli varem määratud Lihula piiskopik. Kui Lihulas oli end sisse seadnud Saare-Lääne piiskop, vahetas ametinime Tartu piiskopiks. Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta Saksa-Rooma keisri vasall ja kuulus Saks riigivürstide hulka. Valitsemine: Tartu piiskopil oli olemas nii vaimulik kui ka ilmalik võim, sest stifi ja diötseesi piirid olid erinevad. Vaimulikku järelvalvet teostas piiskop visitatsioonide abil. Ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel (piiskopi valijad). Piiskopi kandidaadi kinnitas paavst, kes aga ei pidanud arvestama toomkapiitli valikut. Kiriku majandusküsimuses oli tähtsaim abiline toompraost
annaabi.ee 
