✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused!Luuletus.ee
0
Igikelts on lausaline. Maapind on jaotunud külmalõhede varal poole- kuni poolteisemeetrise läbimõõduga hulknurkadeks, mille piires ebaühtlase sulamise ja külmumise tõttu jämedam murend surutakse servade poole, peenem murend ja liivsavi aga koguneb keskele.
Igikeltsa tõttu on raskendatud jõgede põhjaerosioon, mistõttu on jõed suhteliselt madalad, laiad ja väga meandreerunud (looklevad).Teadlaste sõnul on Siberi lääneosas viimastel aastatel täheldatud igikeltsa kiiret ulatuslikku sulamist.
Igikelts on maakoore aasta läbi külmunud pindmine osa polaarvöötmealadel. Serviti sulab igikeltsast haaratus pinnase pindmine osa ja kujundab kirsmaa pinnamoe: maapinda läbivad külmalõhed nn.
Igikeltsa aktiivsesse ehk suvel sulavasse horisonti võib suvel teatud kohtadesse (nõgudesse) koguneda suurel hulgal vett, mis külma aastaaja saabudes külmub ning paisub ning seeläbi maapinda kergitab.
Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
