Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"igaaastaselt" - 22 õppematerjali

Soome suusatamise ajalugu
2
doc

Soome suusatamise ajalugu

suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 4.­7. veebruarini 1926 Soomes Lahtis. Kavas olid murdmaasuusatamise kaks meeste distantsi: 30 km ja 50 km. Samas on Lahti üks tuntumaid talispordikeskusi. Seal on korraldatud 1926, 1938, 1958, 1978, 1989 ja 2011 murdmaasuusatamise MMi. Igal aastal korraldatakse Lahtis Salpausselkä mängud( soome keeles Salpausselän Kisat), mis kuuluvad suusatamise maailma karikasarja koosseisu. See on igaaastaselt toimuv põhja suusaalade rahvusvaheline võistlus, mis on saanud traditsiooniks aastast 1923. Idee autoriks oli Lauri Pihkala. Neil mängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. 2006.aastal FIS-i ehk Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni otsusel võisteldi Lahti MK arvestuses ainult suusahüpetes ja kahevõistluses. Salpausselkä mängud peetakse veebruaris-märtsis. Juba kolmandat aastat järjest osales Eesti Reservohvitseride Kogu

Sport → Suusatamine
1 allalaadimist
Berlinale
6
docx

Berlinale

Lisaks põhižüriile on festivalil olemas ka lastežürii, kes valib välja parima laste-ja noortefilmi ning Klaaskaru saaja. Varem on välja antud ka Pronkskaru auhinda, kuid seda tehti vaid aastani 1956. (Die Berlinale) Viimastel aastale on Berliini filmifestivalil näidatud umbes 400 filmi ning külastajaid on olnud ligi 490 000, kes on festivali külastama tulnud pea sajast erinevast riigist. Festival saab ka väga suure meediatähelepanu osaliseks ning Berlinalet kajastab igaaastaselt mitutuhat ajakirjanikku. Lisaks külastab Berliini filmifestivali üle 10 000 professionaalse filmivaataja ning kriitiku. Samuti toimub igaastaselt Berlinalel ka paljude uute filmide esilinastusi. Festivali peasaal asub Berliinis, Potsdami väljakul kinos Berlinale Palast. (Die Berlinale) Samuti on festival teemade järgi jagatud erinevatesse sektsioonidesse nagu rahvusvaheline kino Wettbewerbis, kunstifilmid Panoramas, laste-ja noortefilmid Generationis, uued saksa

Meedia → Meedia
1 allalaadimist
Majandusressursside turg 2
18
ppt

Majandusressursside turg 2

kuid hoopis igakuiselt. 11 Annuiteetlaen Laenu põhiosa tagasi makstes laenujääk pidevalt väheneb. Seetõttu väheneb ka tasutav intressisumma. Sama suure laenumakse puhul peab seega pidevalt suurenema tasutav laenu põhiosa summa. 12 Fikseeritud põhiosaga laen Fikseeritud põhiosa tasumise puhul tuleb igaaastaselt tasuda võrdne osa laenu põhiosast. Samas kahaneb makstav intressisumma. Intressisumma vähenemise põhjuseks on iga põhiosa makse tagajärjel vähenev laenujääk. Selle tulemusena on fikseeritud põhiosa puhul igas perioodil tehtav kogumakse samuti kahanev. 13 Näide! Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud sarnaseid laenu parameetreid: laenusumma 1 000 000 krooni;

Majandus → Majandus
17 allalaadimist
Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations
5
docx

„Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations“

kondensaadist ja aja jooksul kogunenud niiskusest. Paksema isolatsioonikihi kasutamine, vastavalt suurtematele konstruktsioonide soojusjuhtivusnõuetele, tõstatab uusi küsimusi elamute elukvaliteedi suhtes. Esitades üksikasjalikku uuringut ehitusmaterjali ja tema kasutamise kohta on oluline teada materjali tegelikke omadusi, mis võivad veidi erineda arvutatud väärtustest. Tähtis küsimus on kuidas kiudisolatsioonmaterjalid käituvad situatsioonis, kus kondenaat ja härmatis tekivad igaaastaselt ja kuidas sellised protsessid mõjutavad materjali omadusi ja vastupidavust materjalis endas. Niiskuskindlustegur on ISO/FDIS 9346 sõnul niiskuskindluse suhe ruumi korral, mis on täidetud soojusisolatsioonimaterjaliga niiskuskindlusesse sama ruumi korral, kus on seisev õhk. See on peamine niiskuse iseloomunäitaja soojusisolatsioonimaterjalidel. Kui kivivilla pinnatemperatuurid erinevad kümnetes kraadides, saame vaadelda härmatise teket materjalis

Ehitus → Ehitusfüüsika
16 allalaadimist
Austraalia referaat
12
rtf

Austraalia referaat

Seega transpordigeograafiline asend riigil on kehvavõitu ja mis tahes transport võtab kaua aega ning nõuab suuri kulutusi. Turism Austraalia on looduskaunis maa ning koos paljude vaatamisväärsustega kindlasti üks turistide jaoks meeldivaid paiku. Samuti on Austraalias kõrget elukvaliteeti pakkuvad suurlinnad, mis meelitavad inimesi ligi. Turism on riigi jaoks väga olulisel kohal, sest see on riigi jaoks üks suurimaid sissetulekuallikaid. Igaaastaselt riiki külastavad turistid toovad riigile korraliku tulu, ningi teenindava sektori osakaal riigis on tänu sellele väga suur. Alates 1970. aastast on turistide osakaal riigis aina suurenenud, olles preagusel ajal umbes 5 miljoni inimese juures aastas. See on väga suur arv, moodustades peaaegu viiendiku populatsioonist. Küll aga on turistina Austraaliasse tulemine küllaltki keeruline. Esiteks on Austraalial viisanõue, mis nõuab reisile eelnevat asjaajamist

Geograafia → Rahvastik ja majandus
8 allalaadimist
Andekus
22
docx

Andekus

kahjuks kaugele, kui puudub suutlikus teha tööd. Samas ei taga ka meeletu töö alati tulemust. Meie riigis on sportlaste pealt hea tuua näiteid, kus sportlased on pühendanud terve enda elu spordi tegemisele ja edast maksimumi andmisele aga tulemust ei tule. See on seotud eeltoodud eelsoodumusega. Leian enda treenitavate poiste seast seose, et töökus ületab lihtsalt andeka. Juhul kui treenitakse igaaastaselt sama süsteemi järgi ja tõstetakse koormusi järk järgu järgi olenevalt mängijate võimekusest antud perioodil, on võimalik üles treenida sportlased kes arenevad jooksvalt igal aastal. Sisuliselt toimub vundamendi ladumine, mida rohkem 3 aastaid inimene seda laob, seda tugevam vundament tuleb. Juhul kui jääb teadlikus treeningus auk sisse siis pole ka vundament nii tugev.

Sport → Treeningu analüüs
7 allalaadimist
Kassid
32
docx

Kassid

8.KASSIDE LEVINUIMAD PROBLEEMID Kasside põhilisemad probleemid on kirbud, puugid, kriimustused, haavad ja marrastused. Nende vältimiseks on võimalik pöörduda veterinaari poole. Kui elate maal ja kass saab vabalt ringi liikuda nii õues kui ka toas peaks tal olema puukide ja kirpude tõrjumiseks spetsiaalne kaelarihm. Isaseid kasse tuleks kastreerida ja emaseid steriliseerida, et vältida isaste pulmaskäiku ja emaste jooksu- aega. Peale selle tuleb kasse regulaarselt, see tähendab igaaastaselt vaktsineerida ja neli korda aastas anda siseparasiitide vastast rohtu. 12 9.VETERINAARNE KONTROLL JA KODUNE VARUSTUS Õige pea pärast kassipoja võttmise peaksite laskma loomaarstil läbivaatuse teha, et olla kindel kas kõik on ikka korras. Uue kassipoja või kassi hoolitsemiseks ei ole palju varustust vaja. Esimene asi oleks muidugi ase. Hea oleks hankida spetsiaalne magamisase, et harjutada kassi omal kohal magama. Nii ahvatlev kui

Loodus → Loodus
18 allalaadimist
Keemia referaat-Tee toorainest keemiatööstuseni ja selle hinna kujunemine
8
docx

Keemia referaat "Tee toorainest keemiatööstuseni ja selle hinna kujunemine"

aga mitte Eesti väikeettevõttel. Keemiatööstuses kehtib reegel, mida suurem on keemiaettevõte, seda vähem ta proportsionaalselt saastab, sest suurte võime rakendada parimaid, säästlikumaid ja jäätmevabasid tehnoloogiaid on võrreldamatult suurem, kui väikestel. Seega tõenäoliselt Eesti keemiatoodangu kahekordistamisel reaalne saastekoormus hoopis langeks. Keemiatööstuses on kasvanud investeeringute kogumaht, sealhulgas parimasse võimalikku tehnikasse, saaste vähendamiseks igaaastaselt üle 200 miljoni krooni. Viru Keemia Grupp AS-i tütarettevõte VKG Oil AS, kes on Eesti suurim põlevkiviõli tootja, on viimasel kümnel aastal investeerinud õlitootmise laiendamisse miljardeid kroone. Heaks näiteks investeerimistegevusest on valminud uus õlitehas Petroter. Käesoleval 2010. aastal peavad keemiliste ainete tootjad vastavalt REACH määrusele registreerima esimesed ained, mis sõltuvalt ettevõttest ja ainetest viib raha välja kümnetes miljonites kroonides

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
EHITUS MAKSUMUSEHINDAMINE 2-LOENG
32
pdf

EHITUS MAKSUMUSEHINDAMINE 2. LOENG

tänaseid tehinguid kui ka arvestab tulevikus tehtavaid kulusid ja korralisi makseid. Selleks nii tulevikus tehtavad kulud kui saadavad tulud taandatakse võrreldavatena tänasele päevale. Aastane ekvivalentmaksumus Kõik kogusummas sisalduvad kulud on alati väljendatavad kui teatud aja jooksul eraldi tehtavad aastased maksed. Need maksed on vaadeldavad kahes osas: 1. alginvesteeringule lisanduvad protsendid; 2. "tagasimaksu fond" kui rahasumma, mis igaaastaselt pannakse kõrvale, et investeeringu kasutusaja lõpuks seda korvata. Nendele maksetele lisatakse igaaastased korralised maksed (palgad, üüri tasud jm.) ning samuti tehakse sissetulekutega. Kumba nendest meetoditest kasutada, sõltub eelkõige mugavusest: kas arvestust peetakse investeeringutena või aastaste tulude-kuludena. ARVUTUSPÕHIMÕTTED Järgnevates valemites väljendab n perioodide arvu ja i intressimäära kümnendmurruna (5% = 0.05).

Ehitus → Ehitus
32 allalaadimist
Uurimustöö-Viljandi folgi areng läbi aegade
15
doc

Uurimustöö: Viljandi folgi areng läbi aegade

Traditsioonikohaselt olid avatud ka õpitoad, muinasjututoad ja pillilaat. XIV folgi tähtsaimad eesti esinejad olid: "Eesti etno," "Zorbas," "Oort," "Untsakad," "Atlas," "Tuulelõõtsutajad," "Virre," "Triskele," "Zetod" ja "Vägilased." Rahva südameid võitis ka "Kvartet Ural" Valgevenest. 2007 XV Viljandi pärimusmuusika festival toimus 26.07-29.07. Selle festivali peateemaks oli "Regilaul." Kokku oli tulnud 400 esinejat ja 80 neist välismaalt. Igaaastaselt olid avatud ka õpitoad, muinasjututuba ja pillilaat. XV Folgi tuntuimad esinejad olid "Zetod," "Untsakad," "Johansonid," "Virre," "Väikeste lõõtspillide ühing," "Oort," "Minu isa oli ausus ise," "Svjata Vatra," "Triskele" ja "Zorbas." Üsk parimaid esinejaid oli ka "Genticorum" Kanadast. 2008 XVI folgi täihtsaimateks eesti ansambliteks olid "Väikeste lõõtspillide ühing,"

Kategooriata → Uurimustöö
25 allalaadimist
Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse
25
pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

kõrgendike nõlvad ja jõgede orud. Sademetevaesel ajal toimub põhjavee väljavool pinnaveekogudesse veetaseme alanemise arvel. Sel moel on põhjavesi looduses pidevas tsüklilises liikumises (joonis 5). Joonis 5 Põhjavee moodustumine 7 Põhjaveevarud Eesti keskmine netoinfiltratsioon on 70 mm aastas ­ seega on summaarne igaaastaselt asenduv põhjavee kogus suur. Pole võimalik kogu põhjaveevaru ära kasutada, siis kuivaksid allikad ja jõed. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv annab põhjaveeressursi mõisteks põhjaveekihtide keskmise pikaajalise toitumismäära, millest on lahutatud pinnaveekogude hea seisundi säilitamiseks vajalik vooluhulk. Põhjaveevaru all mõistetakse vee kogust, mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta. Põhjaveevarude summa on väiksem põhjaveeressursist

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
95 allalaadimist
Tööohutus
22
doc

Tööohutus

loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. 2003. aasta 1. juulist ei loeta tööõnnetuseks tööteel juhtunud õnnetust. Põhjus: Tõhusa tervisekaitse ja tööohutuse puudumine. Dünaamika: Tööõnnetuste arvu statistika puhul tuleb silmas pidada, et igal aastal registreeritakse 100 000 töötaja kohta Eestis keskmiselt 500 tööõnnetust. Tööõnnetusi juhtub rohkem meestega, kui naistega; igaaastaselt on olnud surmaga lõppevaid tööõnnetusi · õnnetusi on juhtunud tavaliselt keskmisest suuremates ettevõtetes (50- 249 töötajat). · Enamus tööõnnetusi toimub tööstuses või tootmisega tegelevates ettevõtetes, suurel hulgal metsatööstuses; · Ametialadest on esikohal liht- ja oskustöölised, masinaoperaatorid ning teenindustöötajad; · Vanuseliselt satuvad õnnetusse enim 20-24.a noored. Andmed on 2006 aastast! 20. Tegutsemine tööõnnetuse korral

Meditsiin → Tööohutus
184 allalaadimist
Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta
15
doc

Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta

Sihtaladele suunatud regionaalpoliitika on riigi poolt rahastatavad regionaalsed programmid kriisipiirkondade majanduslikuks ümberstruktureerimiseks. Harupoliitikate kooskõlastus on mahukas riigi keskvõimu rahastatav ja otsustatav meetmete blokk, s.h. piirkondlikud toetused ja investeeringud. Regionaalpoliitika põhiliseks hoovaks on riigieelarve kaudu jagatavad eelarvelised dotasioonid, mille suuruse ja arvutamise metoodika osas lepitakse läbirääkimiste käigus igaaastaselt kokku kohaliku omavalitsuse liitude ja riigi läbirääkimistel. 14 Regionaalarengu ja regionaalpoliitika põhialused on leidnud kehtestamist Vabariigi Valitsuse vastavate pikaajaliste arengukavadega. Regionaalpoliitika põhialused vajaksid seadusandlikku regulatsiooni. 15

Õigus → Õigus
67 allalaadimist
Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

Venus Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Pluto Hades Allilma valitseja Diana Artemis Jahijumalanna Mars Ares Sõjajumal, talupoegade ja kerjuste kaitsja; tema järgi nimetati märts Saturnus Kronos Põllutööde ja viljakasvub kaitsja, tema auks korraldati igaaastaselt satunaale, mil taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord. Vesta Hestia Kodukoldejumalanna, kelle auks põles igavene tuli ümartemplis, mida valvasid Vesta neitsid. Bacchus Dionysos Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Isis Teda samastati kord ühe, kord teise kreeka jumalannaga

Ajalugu → Ajalugu
89 allalaadimist
Halliste luha taimkatte muutustest
55
pdf

Halliste luha taimkatte muutustest

peetud võimalikuks ning need alad olid määratud võsastuma. 1, 2. ja 3. klassi luhtade kogupindalaks rahvuspargis hinnati ca 890 ha, mis moodustasid kokku 44% rahvuspargi luhtade pindalast. 4. majandamisklassi luhti oli 805 ha. Kõige rohkem hooldamist vajav territoorium jäi Halliste jõe kallastele kokku 471 hektaril, sellele järgnesid Raudna jõe luhad 206 hektariga, Tõramaa jõe luhad 115 hektariga ja Lemmjõe luhad 98 hektariga. Kokku peeti soovitatavaks igaaastaselt hooldada ca 500 ha luhti, kuid seda teostati ca 2/5 minimaalsest vajalikust territooriumist (Suurkask, 1999). 1.5. Halliste luha geobotaaniline uuritus Esimese geobotaanilise ülevaate luha taimkatte kohta andis T. Lippmaa (1932) Edela-Eesti loodust kirjeldavas töös "Beiträge zur Kenntnis der Flora und Vegetation Südwest-Estland". Teine põhjalikum uurimistöö käsitletava ala kohta valmis H. Miku (1957) diplomitööna

Botaanika → Rakendusbotaanika
2 allalaadimist
Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt
122
pdf

Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt

tänaseid tehinguid kui ka arvestab tulevikus tehtavaid kulusid ja korralisi makseid. Selleks nii tulevikus tehtavad kulud kui saadavad tulud taandatakse võrreldavatena tänasele päevale. Aastane ekvivalentmaksumus Kõik kogusummas sisalduvad kulud on alati väljendatavad kui teatud aja jooksul eraldi tehtavad aastased maksed. Need maksed on vaadeldavad kahes osas: 1. alginvesteeringule lisanduvad protsendid; 2. "tagasimaksu fond" kui rahasumma, mis igaaastaselt pannakse kõrvale, et investeeringu kasutusaja lõpuks seda korvata. Nendele maksetele lisatakse igaaastased korralised maksed (palgad, üüri tasud jm.) ning samuti tehakse sissetulekutega. Kumba nendest meetoditest kasutada, sõltub eelkõige mugavusest: kas arvestust peetakse investeeringutena või aastaste tulude-kuludena. ARVUTUSPÕHIMÕTTED Järgnevates valemites väljendab n perioodide arvu ja i intressimäära kümnendmurruna (5% = 0.05).

Ehitus → Ehituse maksumusehindamine
116 allalaadimist
Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused
41
doc

Ehituse maksumuse hindamine - Eksami kordamisküsimuste vastused

3. Indeks võimaldab võrrelda ka eriprojektide pakkumushindu, arvestades regionaalseid ehitushinna muutusi. 4. Saadud indeks võimaldab uurida seoseid ehitusturu tendentside ja regionaal-tingimuste vahel. 5. Indeksi arvutuses ei sisaldu teised indeksid ja siit tulenevalt on välistatud kasvavad vead. 63. Milline objektide kogum on vajalik töömahtude loendi koostamiseks hinnaerinevuste leidmisel Hinnaerinevuste leidmiseks töömahtude loendites tuleb igaaastaselt võrrelda suurt hulka projekte: ollakse seisukohal, et sobiv kogum peaks koosnema vähemalt 80-st, seda nõuet saab täita siiski harva. Kuigi töömahtude loendi töötlemine pole keerukas, võivad aga leitud seaduspärasused olla mittetüüpilised. Vaid vähesel arvul organisatsioonidel on võimalus töödelda sellist arvu projekte ja seetõttu ei saa enamik firmasid oma indekseid ka koostada selle metoodika (pakkumisindeks) abil. 64. Kahe ehitise maksumuse võrdlemise põhiprintiibid

Ehitus → Ehituse maksumusehindamine
277 allalaadimist
Ilutaimede hooldusjuhend
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

24 võib võrast mõned oksad välja lõigata, kuna väljakaevamisega vähendatud juurestik ei varusta suurt võra küllaldaselt veega (Laas, 2004). Kui mägimänd kipud aiaruumi jaoks liiga kõrgeks kasvama ja võra hõredaks jääma (seda saab otsustada pikkade kõrguste juurdekasvude põhjal), tuleb hakata kõrgust igaaastaselt piirama (Laas, 2004). Seda tuleb teha enne, kui võrsele ilmuvad okkad, kevadel mai lõpus või juuni alguses. Siis vähendatakse jooksva aasta kasvusid kuni poole võrra, vanemaid aasta-kasvusid lõigata ei tohi (Laas, 2004). Okaspuudel tuleks maha lõigata ka topeltladvad ning siduda ladvavõrse üles (Sammuelsson & Schenkmanis, 1996). Lõikamise tulemusel arenevad alumised allesjäänud pungad välja ning puu (hekk) muutub tihedamaks (Sarapuu, 2000)

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
62 allalaadimist
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Toiduamet (edaspidi VTA) koostööd KKI-ga, samuti Maksu- ja Tolliametiga (edaspidi MTA). Kalapüügijärelevalvel on abiks Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), seda eeskätt piiriveekogudel - Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel. Kutselist kalapüüki teostatakse Eestis kalalaeva kalapüügiloa alusel või kaluri kalapüügiloa alusel. Kaluri kalapüügiluba kasutatakse kutselisel rannapüügil nii merel kui sisevetel. Vabariigi Valitsus kehtestab igaaastaselt püügivõimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloaga veekogude, maakondade või püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa. Püügivõimalused rannapüügil ja siseveekogudel kehtestatakse kasutada lubatud püügivahendite piirarvudena.. Peamine hulk kala püütakse kalalaeva kalapüügiloa alusel avamerest traalidega. 2012. a püüti kalalaeva kalapüügiloa alusel 55,5 tuhat tonni kala e 82,6% kogu Eesti kutselisest püügist.

Põllumajandus → Loomakasvatus
20 allalaadimist
Ühinguõigus
57
doc

Ühinguõigus

2) Erakonnad on reguleeritud erakonnaseadusega. Eesmärgiks poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja KOV teostamine. Erakond ei või omada sõjaväelisi struktuure. Üks füüsiline isik võib kuuluda üheaegselt vaid ühte erakonda. Erakonda võib kuuluda üksnes täisealine Eesti või EL liikmesriigi kodanik. Ametnike kuulumine erakonda on piiratud. Erakonna asutamiseks vajalik lihtkirjalik asutamisleping, millel peab olema vähemalt 1000 liikme allkiri. Igaaastaselt tuleb esitada registrile liikmete nimekiri. Erakonnale võivad annetusi teha üksnes füüsilised isikud, kelle isik on identifitseeritav. Erakondadel on õigus toetusele riigieelarvest, mille suurus sõltub valimistulemustest. 3) Ametiühingud Reguleeritud ametiühingute seadusega. Ametiühing (AÜ) võib tegutseda nii MTÜ-na kui ka juriidiliseks isikuks mitteoleva ühendusena. AÜ asutamiseks on vajalik kirjalik asutamisleping ja põhikiri.

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
444 allalaadimist
Vanaaja konspekt kaartidega
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

U 1600 Aasiast pärit väepealikud võtsid oma kontrolli alla delta ja umbes sadakond aastat on teine vaheperioodi. Nende väepealike kohta käis termin hyksos. Nad olid kaarikusõitjad, kohandasid end Egiptusega ja hakkasid end egiptlasteks pidama. Sel ajal avanes Egiptus Aasiasse. 16 saj teisel pool suutsid vennad Kahmos ja Ahmos delta tagasi vallutada ja algab Uus riik. Uue Riigi ajal oli Teeba jälle tähtis. Karnaki tempel ja hiljem rajati ka Luxori tempel. Opet pidustused, kus kuningas igaaastaselt oma võimu kinnitas. Rongkäik Karnakist Luxori. Muudeti ka radikaalselt matusetraditsiooni. Loobuti püramiidide ehitamisest. Hakkasid peale kaljuhauad Teeba läänekaldal ehk Kuningate org. teebast sai hull rituaalkeskus- templid ja hauakambrid. Kuningas oli endiselt kõvv, kõik sõltus temast. Aga kuningad hakkasid eriti Amon-Ra templitele annetama maavaldusi. Templitest said suurte maade valdajad. Nimeliselt kuninga võimu all.

Ajalugu → Vanaaeg
75 allalaadimist
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Valdavalt rakendatakse seisundiseiret, osade liikide puhul aga ka detailsemat ruuduseiret. Aastal 2010 seirati 77 soontaimeliiki 253-s seirejaamas, lisaks nelja samblaliiki üheksas seirejaamas. Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire annab lisaks liikide seisundile informatsiooni taimekoosluste ning maastike seisundi muutuste ja inimtegevuse surve kohta. Kaitsealuste seeneliikide seire - seiret alustati 2005. aastal ja seire käigus külastatakse igaaastaselt kõiki kolme kaitsealuse kategooria seente teadaolevaid leiukohti 1-3 korda aastas. Külastusseire seisukohalt on oluline haruldaste seeneliikide käitumine nii inimmõjude kontekstis kui ka nende puudumisel. Senised seirearuanded osundavad asjaolule, et alati ei pruugi viljakehade puudumine tähendada liigi hävimist või halba inimmõju. Kuna paljud seeneliigid on Eestis oma levila põhja- või lõunapiiril, siis võib konkreetsel aastal viljakehade

Loodus → Loodus
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun