Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN2 failihaldus, failiõigused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kataloog, mkdir, valige, kataloogi, käsk, käivitamine, login, luuakse, allolev, veateade, kaustad, kataloogid, root, asukohta, profile, varukoopia, ica0001, haldamine, failihaldus, echo, muuhulgas, option, erineval, locale, locate, asukohas, student, millisesse, ubuntu, linux, known, errors (-p elas/metsas/muti/onu loob kaustad
üksteise sisse)
rm Kustutab faili (rm asd.txt) shutdown Lülitab arvuti välja
(-r eemaldab kõik kaustad sees) (shutdown now lülitab kohe)
(-d * eemaldab kõik tühjad kaustad) (-c tühistab shutdowni)
free Näitab mälukasutust (-h inimloetavus) ntpdate Sätib kuupäeva/kella NTP kaudu
sudo Käskluse käivitamine superkasutaja õigustega tail
clear Puhastab terminali ekraani tekstist dmesg Süsteemis toimunust väljund
(dmesg grep | usb)
cat
kasutades loodud turvalist kanalit. Praktiliselt algatab klient serveriga ühenduse käsuga ssh, näiteks gnoom~$ ssh -l priit reptilus.zoo.tartu.ee Host key not found from the list of known hosts. Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes Host 'reptilus.zoo.tartu.ee' added to the list of known hosts. Creating random seed file ~/.ssh/random_seed. This may take a while. [email protected]'s password: reptilus~$ Seejuures: 1. tekitatakse kliendile kataloog ~/.ssh milles sisalduvad SSHle olulised failid 2. serveri avalik võti lisatakse faili ~/.ssh/known_hosts 3. tekitatakse SSH sisemisteks vajadusteks juhuslikku alget sisaldav fail ~/.ssh/random_seed 4. küsitakse kasutaja UNIXi parooli, kuna kasutaja RSA võtmetega automaatne autentimine ebaõnnestus Tulemusena saadi äsjases näites ette teise masina viip ja võiks hakata seal toimetama.
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine..................................................................................
korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea. Siin näites paistab, et alamprogramm Main' i sulg on sama kaugel taandes kui alamprogrammi alustav rida ise. Ning klassi sulg on sama kaugel kui klassi alustava rea sulg. Nõnda saab programmi pikemaks kasvamisel kergemini järge pidada, millises plokis või millistes plokkides vaadatav käsk asub. Nõnda on esimene väike programm üle vaadatud ja loodetavasti tekib natuke tuttav tunne, kui vaadata järgnevaid ridu: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Käivitamine Edasi tuleb tervitusrakendus käima saada. Töö tulemusel tekkinud pildi võib arenduskeskkonnas (näiteks Visual Studio 2010) ette saada kergesti - vajutad lihtsalt käivitusnuppu ja midagi ilmubki
algusest++; lõpust--; } return true; // on palindroom } Leksikograafiline võrdlemine String s1 = "Tartu"; String s1 = "Tartu"; String s2 = "Tallinn"; String s2 = "Tallinn"; int j = int j = s1.compareTo(s2); s2.compareTo(s1); System.out.println(j);6 System.out.println(j); -6 Teksti analüüs indexOf, replace, trim Klassi String insendit ei saa muuta: String a = ,,abcd"; a = ,,defg"; Siin luuakse uus isend. Klass StringBuilder on paindlikum: append, charAt, substring, replace, delete, indexOf, insert, capacity, length Need on isendimeetodid. Mähisklassid (ingl. k. wrapper class) - klass, mille põhiülesandeks on seostada mingi objekti või väärtusega täiendavaid meetodeid; on olemas algtüüpide jaoks - Character, Boolean, Byte, Short, Integer, Long, Float, Double, Collection, ArrayList Klass Character
CLR rakenduste kompileerimine käib kahes faasis: 1. Esimese sammuna programmeerija kompileerib oma lähtekoodi vahekeelde. Microsofti raamistiku puhul on selleks MSIL (Microsoft Intermediate Language). 2. Teise sammuga käivitamise hetkel CLRi kooseisus olev kompilaator kompileerib MSILi masinkoodi, mida protsessor hakkab täitma. Kompileeritakse vaid need osad programmist, mida kasutatakse e. kompileerimine on kiire, kuigi esimene käivitamine võib olla aeglasem kui kohe binaarsel kujul oleval programmil. Viimasel hetkel kompileerimise eelis seisneb selles, et protsessorile käivitamiseks mõeldud binaarset koodi on võimalik optimeerida täpselt selle protsessori jaoks, mis hakkab programmi jooksutama. Ei ole vahet, kas protsessor on 32 või 64 bitine jne. Tulles nüüd tagasi Microsofti .NET platvorm juurde siis see pole mitte üksnes CLR, vaid toodete
maailmas. Demonstratsiooni eesmärgil valime hetkel ise kettajagude loomise. 4) Järgnevas aknas oleme jõudnud ise kettajagude loomise juurde, Linuxi süsteemidel on vajalikud kodukataloog (/home), juur (/) ning swap. Üldjuhul peaks juurkataloogi maht olema 16-30GB. Swap’i maht peaks olema 1-1,5 korda arvuti mälust (RAM) ning kodukataloog (/home) kõik ülejäänud arvuti kõvaketta mahust. Et neid jaotusi luua, tuleb vajutada „Uus kettajaotustabel“ peale, kus luuakse uus kettajaotus. Seejärel tuleb see lähtestada. Juurkataloogi tüübiks on ext4, swap on eesti keelses versioonis „saaleala“. 7 Kodukataloogi tüübiks on samuti ext4. Peale ketta jaotamist võib alustada paigaldamisega. 8 5) Järgmiseks tuleb ajavööndi määramine, see määratakse kasutaja asukoha järgi. 9
Eesti etalonturbe süsteem -- ISKE (Infosüsteemide kolmeastmeline etalonturve) · https://iske.ria.ee/ · Kohustuslik riiklike andmekogude, riigi ja kohalike omavalitsuste sisemiste infosüsteemide jaoks · Etalonturve -- valmis turvameetmete komplekt vastavalt turvaklassile · Põhineb esialgselt Saksa BSI etalonturbel, hiljem omasoodu edasi arenenud · Riskianalüüs on suures osas varem valmis tehtud (ohtude ja meetmete kataloogid) - kaardistatud tüüpilised ohud mingisugusesse kataloogi, samuti meetmed nendega võitlemiseks · Tulemuseks kolm taset -- madal, keskmine, kõrge Riiklikel andmekogudel kohustuslik Eesti turvaklassid (ISKE) · 3 sõltumatut mõõdet Konfidentsiaalsus (S) Käideldavus (K) Terviklus (T) · Kokku on andmekogu turvaklassiks näiteks S0K2T2 · Igal mõõtmel 4 taset (0, 1, 2, 3), seega kokku 4 x 4 x 4 = 64 turvaklassi Eesti turvaklassid -- konfidentsiaalsus
Tegelikult võib vabalt kasutada ka EasyPHP-2.0b1 kuna selle kursuse raames versioonide erinevus pole oluline. Lae alla EasyPHP installeerimis fail: EasyPHP-2.0b1-setup.exe või EasyPHP-5.3.0-setup.exe või siis otse sourceforge lehelt: EasyPHP Juhul kui masinas on Skype käivitatud - lülita see installeerimise ajaks välja. Käivita allalaetud EasyPHP-xxx-setup.exe fail. Järgige samme 1-8: samm 1 samm 2 samm 3 samm 4 samm 5 samm 6 samm 7 samm 8 EasyPHP käivitamine Kui installeerimine on lõppenud peab taskbaris ilmuma EasyPHP ikoon. Klikkige sellel ikoonil kaks korda, siis ilmub ekraanile EasyPHP kontrollpaneel: Juhul kui teie arvutis on installeeritud Skype, siis võib juhtuda, et Apache veebiserveri käivitamisel tekib järgmine veateade: Apache2 port (80) is used by "skNotifyForm" (Skype.exe)!. Selle põhjuseks on see, et Skype reserveerib endale pordi 80 ja Apache vaikimisi port on alati 80 ning tekib konflikt
Joonis 1. Google App Engine SDK graafiline liides programmide haldamiseks Windows ja Mac keskkondades sisaldab SDK graafilist töökeskkonda, mis võimaldab mugavalt luua uusi aplikatsiooniprojekte, neid serverisse laadida ning lokaalses veebiserveris testida. Linux keskkonnas graafiline liides (hetkel) puudub, selle asemel tuleb kasutada tekstilisi käsklusi. SDK käsud Run - Aplikatsiooni käivitamine GAE emulaatoris (lokaalne veebiserver) Linuxis asendab käsklus dev_appserver.py aplikatsiooni_kaust Stop - Lokaalse veebiserveri töö lõpetamine Linuxis tuleb sulgeda programm dev_appserver.py (klahvikombinatsioon ctrl+z) 8 / 55 Google App Engine Andris Reinman
Sublime Text 2 Adobe Dreamweaver CS6 (30 päeva tasuta) Kordamine Mis ülesannet täidab veebiserver? Milline on kõige populaarsem veebiserveri tarkvara? Põhiline erinevus staatilisel ja dünaamilisel kodulehel? Mis on PHP ja miks see on nii populaarne? Milline on php süntaks? 03 - PHP - Ettevalmistused koodiga töötamiseks Teemad Mis on WAMP WAMP serveri allalaadimine WAMP serveri paigaldus WAMP serveri käivitamine PHP käivitamine WAMP serveris Alternatiivid WAMP'ile Adobe Dreamweaver seadistamine Sissejuhatus PHP koodi kompileerimiseks oleks vaja PHP mootori toega veebiserverit ning veebilehe lõplikuks ülesehitamiseks ka kindlasti mingisugust andmebaasi. Üks võimalus on "ehitada" veebiserver oma arvutisse, kasutades selleks WAMP serverit. Mis on WAMP? WAMP serveri puhul on tegemist veebiserveri tarkvarapaketiga, mis paigaldab
· manipuleerida serveri failisüsteemis FTP seansi juures peab tähele panema, et teie antud käsud toimivad kahes failisüsteemis: · kohalik arvuti (klient) on see, kust te ftp programmi käivitasite · kauge arvuti (server) on see, millega te avasite ühenduse Õiendamine kauge arvuti failisüsteemis (on võimalik pärast ühenduse loomist ja serverisse sisse logimist) toimub sarnaselt UNIXi koorikus toimetamisele järgmiste FTP käsukude abil: · cd - kataloogi vahetamine 8 Arvutivõrgud · ls, dir - kataloogi sisu kuvamine · mkdir - kataloogi moodustamine · rmdir - kataloogi kustutamine · delete - faili kustutamine · mdelete -mitme faili kustutamine · pwd - käesoleva kataloogi tee näitamine
andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega. Kui käivitate Exceli, on teie ees suur tühi ruudustik. Ülaservas on tähed ja vasakus servas ülevalt alla on numbrid. Allservas on lehesakid Leht1, Leht2 jne. Töö alustamine Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest. 1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs, 3. Leia kataloog Microsoft Office 4. Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps. Ekraanipilt Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega, mida Excelis tehakse. Klõpsake menüüsid lindi ülaosas, et iga menüü
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Juulis 2006 andis Microsoft välja Windows Fundamentals for Legacy PC , õhuke klient versioon Windows XP Embedded, mis on suunatud vanematele masinad (nii vara kui originaal Pentium). See on saadaval ainult Tarkvaratagatise klientidele. See on mõeldud äriklientidele, kes sooviksid Windows XP ära oma julgeoleku-ja juhtimise oskused, kuid ei saa endale osta uut riistvara. 1.8.2.Uuendatud funktsioonid Windows XP kasutusele mitmeid uusi funktsioone Windows liini, sealhulgas: · Kiirem käivitamine ja talveunest järjestused · Võimet kõrvaldada uuemad seadmedraiver kasuks varasema (tuntud juht rollback), peaks juht upgrade ei tooda soovitud tulemusi · Uus, väidetavalt rohkem kasutajasõbralik liides, kaasa arvatud arendamise raamistiku teemad töölauakeskkond · Kasutaja kiire vahetamise , mis võimaldab kasutajal salvestada hetkeseisu ja avatud rakendused oma arvutist ning võimaldada teise kasutaja sisse logida kaotamata selle teabe
Kui siirdasid või kopeerisid kogemata valesse kausta, vali kohe menüüst Edit korraldus Undo, mis paigutab siirdatud failid endisele kohale tagasi või kustutab kopeeritud failid. Flopikettale võib faili veelgi lihtsamalt kopeerida klõpsates failiikoonil või -nimel ja valides menüüst File (või hüpikmenüüst) korralduse Send To ning siis flopiseadme. Kustutamine Faili või kausta kustutamiseks klõpsa tema ikoonil või nimel ja vali menüüst File käsk Delete või vajuta Delete-klahvi. Koos kaustaga kustutatakse kõik selles paiknev. Kõiki niiviisi kustutatud faile säilitatakse mõnda aega prügikorvis (Recycle Bin). See tähendab, et kogemata kustutatud faili on võimalik prügikorvi abil taastada. Taastamiseks ava topeltklõpsuga töölaua ikoonil Recycle Bin samanimeline aken, märgista taastatavad failid ja klõpsa aknas nupul Restore. Prügikorvi tühjendamiseks vali hüpikmenüüst korraldus Empty
Seetõttu võib esmane lehtede loomine minna libedamalt mõne selleks tarbeks mõeldud vahendi abil. Et siin materjalis tutvustatakse Microsofti veebivahendeid, jääb paratamatult ette Visual Web Developer, mil ka veebilehtede koostamiseks omaette nurk olemas. Uue veebilehestiku loomiseks tasub valida failimenüüst ,,New Web Site". Ning et liialt palju lehti silmade kirjuks muutmiseks ette valmis ei genereeritaks, siis sobib valikust Empty Web Site. Allpool tasub märkida/luua kataloog, kuhu sisse loodav lehestik tuleb. Toimetuse tulemusena tekkis masinasse vastav kataloog vaid web.config-nimelise failiga. Sellest ei tasu end segada lasta. Web Developeri paremas servas võiks olla nähtaval Solution Explorer. Või kui seda mingil põhjusel seal ei paista, siis võiks aidata View
ka lisa 1 juhendi esimesest osast): · 8,13.5,-9 absoluutsed ristkoordinaadid; · @8,13.5,-9 relatiivsed ristkoordinaadid; · 7<22.5,6.45 absoluutsed silinderkoordinaadid; · @7<45,5.5 relatiivsed silinderkoordinaadid; · 4<90<30 absoluutsed sfäärkoordinaadid; · @4<90<30 relatiivsed sfäärkoordinaadid. Ruumiliseks joonestamiseks on edukalt kasutatavad ka mitmed juhendi esimeses osas vaadeldud käsud. Selliste hulka kuulub näiteks käsk LINE tuleb vaid kahe koordinaadi 2 asemel sisestada kolm koordinaati, nii nagu eespool kirjeldatud. Sama kehtib ka mitmete teiste käskude kohta, näiteks RAY ja XLINE. Seevastu käsuga PLINE ruumilist polüjoont joonestada ei saa, sest PLINE on ju tasapin- naline objekt (moodustamise ajal paralleelne jooksva koordinaadistiku XY-tasapinnaga). Küll aga saab kolmemõõtmelist polüjoont joonestada käsuga 3DPOLY, mis osutub kahe-
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
Seejärel loodi assembler, mis kujutab endast lihtsat keelt asendamaks arvuti protsessori kahendkoodis kirjutatud käsud mnemoonikutega - lihtsate käske tähistavate tähekombinatsioonidega. Programmeerijate jaoks oli see suur samm edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja teha ja kuidas seda on vaja teha - programm on käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: · Fortran I (1954) · Algol 60 · Cobol 60 · Fortran IV · Basic (1963) · PL/1 · Simula (1967) · Algol 68 · Pascal (1970) · SmallTalk (1972) · C (1972) · Forth · Cobol 74 · Fortran 77 · Modula 2 · Ada
Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate
poole saab protsessor otse pöörduda. Selleks, et programmi käivitada, peab ta olema laetud põhimällu. Põhimälu võib kujutada suure sõnade (baitide) massiivina, kus igal ühikul on oma aadress. Töö toimub kahe operatsiooni kaudu: load sõna antud aadressiga põhimälust kopeeritakse CPU registrisse, store CPU registri sisu salvestatakse põhimällu ettenähtud aadressil. Käsu töötlemine von Neumanni arhitektuuriga arvutis toimub järgmiselt: alguses laetakse käsk mälust käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna: -põhimälu on liiga väike, -põhimälu on ajutine hoidla, mille sisu hävib arvuti väljalülitamisega. Selleks, et säilitada suurt infohulka pikemat aega, omab arvuti ka sekundaarset välismälu
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
