Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN2 failihaldus, failiõigused (0)

1 Hindamata
Punktid




 
 ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende 
haldamine   OSADMIN2 failihaldus, failiõigused 
  1. Kuidas vaatame failide, kaustade kogumahtu k õvakettal?  Valige  üks:  •  cd ~/k1 ~/k2  •  du -sh ~/k1 ~/k2  •  echo ~/k1 ~/k2  •  free -sh ~/k1 ~/k2  •  ud -hs ~/k1 ~/k2    2. Muuhulgas on vaja luua kataloog nimega -k1- 
K äsu   
mkdir -p -k1-/k2/k3/ 
 
sisestamisel tuleb veateade: 
 
mkdir: invalid option -- 'k' 
 
Kuidas lahendate olukorra? 
Valige  üks:  •  tuleb kirjutada:  mkdir -k -k1-/k2/k3/  •  tuleb kirjutada:  mkdir -p ./-k1-/k2/k3/  •  kustutan sidekriipsud katalooginimest ja teen kaustad valmis:  mkdir -p k1/k2/k3/  •  kuna kataloogid k1 ja k2 on puudu siis seetõttu selline veateade, lahendamiseks:  mkdir -k1- && cd -k1- && mkdir k2 && cd k2 && mkdir k3  •  tuleb kirjutada:  mkdir -p ./-k1-/k2/k3/ -k       


3. Milline on erinevus
 
1. / 
2. /root 
 
Valige  üks:  •  üks ja sama kataloog erineval viisil kirjutatud 
•  esimene on absoluutne ja teine suhteline aadress juurkasutaja kodukataloogi puhul  •  mõlemad on kasutaja root kataloogid 
•  esimene on juurkataloog, teine kasutaja root kodukataloog 
•  mõlemad on juurkataloogid    4. Kuidas tuvastada hetkel sisseloginud kasutaja? 
Valige  üks:  •  locale  •  locate  •  pwd  •  grep  •  id    5. Milline allolevatest k äskudest nimetab hetke asukohas kataloogi ringi?  vana nimi: 
 
2011 aasta 
 
uus nimi: 
 
#2011# aasta 
 
Valige  üks:  •  mv {2011 aasta} {#2011# aasta}  •  mv /"2011 aasta" /"#2011# aasta"  •  mv "2011 aasta"/ "#2011# aasta"/  •  mv 2011 aasta #2011# aasta  •  mv \"2011 aasta" \"#2011# aasta"       


6. Mis juhtub allj ärgneva käsu sisestamisel?   
mkdir k1\ k2\ k3 
 
Valige  üks:  •  hetkel sisseloginud kasutaja hetke asukohta (kus käsk käivitatakse) luuakse üks  kataloog nimega k1 k2 k3  •  hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogi luuakse alamkaustad üksteise sisse 
•  hetkel sisseloginud kasutaja hetke asukohta (kus käsk käivitatakse) luuakse kolm  alamkausta  üksteise kõrvale  •  tuleb veateade kuna katalooge k1 ja k2 ei ole veel loodud 
•  kasutaja student kodukataloogi luuakse üks kataloog nimega k1 k2 k3    7. Milline allolev k äsk sobib faili varukoopiast taastamiseks samas kaustas?  Valige  üks:  •  ls fstab.varu fstab  •  bc fstab.varu fstab  •  cd fstab.varu fstab  •  cp fstab.varu fstab  •  mv fstab.varu fstab    8. Milliste  õigustega tekivad failid omanikule umask'i väärtuse 007 korral?  Valige  üks:  •  käivitamine 
•  lugemine, kirjutamine  •  kirjutamine, käivitamine 
•  kirjutamine 
•  lugemine, käivitamine    9. Millised on failiõigused teistele (kes ei ole omanik ega grupp)? 
 
-rw-r--r-x fail.txt 
 
Valige  üks:  •  lugemine  •  kirjutamine, käivitamine 
•  lugemine, kirjutamine  •  lugemine, käivitamine 
•  õigused puuduvad         


10. Millisesse faili kirjutada umask'i v äärtus kõikide kasutajate jaoks (Ubuntu Linux)?  N äiteks:   
umask 022 
 
Valige  üks:  •  /etc/profile  •  /etc/login.defs  •  ~/.ssh/known_hosts  •  ~/.profile  •  ~/.xsession-errors    11. Milline allolev k äsk sobib failist varukoopia tegemiseks teise kausta?  Valige  üks:  •  cp /etc/varu/fstab /etc/fstab  •  mv /etc/fstab /etc/varu/fstab  •  mv /etc/varu/fstab /etc/fstab  •  cp /etc/fstab /etc/varu/fstab  •  cp /etc/fstab > /etc/fstab    12. Töö käigus on vaja hetke asukohta luua kataloog nimega 
 
-k1- 
 
Milline allolev k äsk sobib?  Valige  üks:  •  mkdir '-'k1'-'  •  mkdir -k1-  •  mkdir "-"k1"-"  •  mkdir \-k1\-  •  mkdir -- -k1-     
ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN2 failihaldus-failiõigused #1 ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN2 failihaldus-failiõigused #2 ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN2 failihaldus-failiõigused #3 ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN2 failihaldus-failiõigused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 199470 Õppematerjali autor
ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN2 failihaldus, failiõigused

Sarnased õppematerjalid

OSADMIN1
161
pdf

OSADMIN1

Hindepunkte 1/1 ifup route ping neti.ee -c2 ipconfig /all ifconfig -a Teie vastus on õige. Õige vastus on: route ◄ OSADMIN0 tööjaam, VirtualBox, 24.03.2019 - 31.03.2019 Mine... OSADMIN2 failihaldus, failiõigused 07.04.2019 - 14.04.2019 ► https://moodle.taltech.ee/mod/quiz/review.php?attempt=567789&cmid=73422 7/7 OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04.2019 https://moodle.taltech.ee/mod/quiz/review.php?attempt=567743&cmid=... Töölaud ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Infotehnoloogia teaduskond ►

Kategoriseerimata
Linux konspekt
14
docx

Linux konspekt

Omanik saab kõike teha ainult avada 600 4+2 = 6 Grupid ei saa midagi teha Teised ei saa midagi Omanik saab Lugeda ja teha kirjutada chmod 755 filename.txt - Sätib OGT õigusi chmod u+x, g+r, o+x chown - Faili / kausta omaniku muutmine chown -r user:kasutaja /home/TEST - Muudab kausta TEST kuuluvuse user’ilt kasutaja’le 4 Olulisemad conf failid: 8. Oktoober /home - CTRL + H /home -> Mallid/Templates - Kõik kausta loodud failid saab luua töölauale (Loo uus dokument) cd /etc/skel cp -r /home/kasutaja/Mallid /etc/skel - Kopeerib loodud mallid skel kausta, mistõttu mallid rakenduvad kõikidele kasutajatele nano /etc/fbstab - Partitsioonid /etc/apt/sources.list

Informaatika
Network üldiselt
32
doc

Network üldiselt

porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt. Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp. Kõikide järgnevates pakettides on see seatud.

Arvutiõpetus
C-materjal
85
doc

C# materjal

Mõnevõrra läheb tekst selle peale küll pikemaks, aga loodetavasti piisavalt vähe, et ikka julgete C# võlusid tundma õppida. C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud. Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla. Omaette terviklikud toimingud 6 paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Klassi moodustab üheskoos toimivate või sarnaste alamprogrammide komplekt (näiteks matemaatikafunktsioonid) - sellest pikemalt aga hiljem objektinduse juures. Suuremate rakenduste juures jagatakse klassid veel omakorda nimeruumidesse. Nii on lootust ka pikemate rakenduste puhul midagi hiljem koodist üles leida. Mõned salapärased kohad on veel jäänud. Esimene rida using System;

Programmeerimine - c sharp
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil
184
docx

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil

Mõnevõrra läheb tekst selle peale küll pikemaks, aga loodetavasti piisavalt vähe, et ikka julgete C# võlusid tundma õppida. C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud. Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla. Omaette terviklikud toimingud paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Klassi moodustab üheskoos toimivate või sarnaste alamprogrammide komplekt (näiteks matemaatikafunktsioonid) - sellest pikemalt aga hiljem objektinduse juures. Suuremate rakenduste juures jagatakse klassid veel omakorda nimeruumidesse. Nii on lootust ka pikemate rakenduste puhul midagi hiljem koodist üles leida. Mõned salapärased kohad on veel jäänud. Esimene rida using System;

Algoritmid ja andmestruktuurid
Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst
40
odt

Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst

(instance) variable))) mis võivad muutuda; Objekti käitumise määravad meetodid (protseduurid, mida objekt võib teostada, näiteks oleku muutmiseks, aga mitte ainult). Klass, isend Iga objekt kuulub mingisse klassi; so. on mingi klassi isendiks (ingl. Instance); Klass on sisuliselt objekti tüüp, mis määrab, millist liiki olekut ja käitumist objekt omab; Kõik samasse klassi kuuluvad objektid omavad samu meetodeid ja isendivälju, kuid nende konkreetsed väärtused võivad olla erinevad. Konstruktor (ingl. constructor) Klassi kehas kirjeldatud eriline protseduur, mida rakendatakse isendiloome käigus (nt. vastloodud isendi väljade algväärtustamiseks); Nimi langeb kokku klassi nimega; Sarnane meetodiga, kuid ei oma tagastustüüpi; Võimalik üledefineerimine; Kui klassis ei ole konstruktorit defineeritud, siis lisatakse vaikekonstruktor (parameetriteta); See, millist konstruktori versiooni kasutama hakatakse,

Programmeerimine
Nimetu
575
docx

Nimetu

Et eesti keeles pole .NETi kohta midagi põhjalikumat kirjutatud, siis püüab see õppematerjal sobida võimalikult paljudele, kel teema kohta huvi või vajadus. Eks edasijõudnud suudavad juba ise sobivaid teemasid leida ning ka veebist ja suurematest targematest raamatutest juurde otsida. Siin aga peaksid siiski nii veebirakenduste, andmebaaside kui ka ,,puhta" programmeerimise kohta olema sees põhitõed, mille abil on enamik ettetulevatest olukordadest võimalik ära lahendada ning nende oskuste põhjal olla piisavalt tasemel, et suuta soovi korral arvutifirmasse praktikale minna ja mõne ajaga sealsesse töösse sulanduda. Päris algajatele on valida kaks sisendpunkti, kust peaks saama alustada ,,tavainimese" arvutialaste teadmiste ­ ehk siis teksti kirjutamise ja failide salvestamise oskusega. Lihtsam, ilusam ja värvilisem on ASP.NETi peatüki algusosa, kus saab enesele veebilehe kokku panna ja seda soovide järgi kujundada

Informaatika
Süsteemitarkvara aruanne
138
docx

Süsteemitarkvara aruanne

Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 Kasutajate õigused ning paroolid......................................................................................16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................18

Infoteadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun