Murda Vigenere'i sifri abil moodustatud krüptogramm, mille avatekst on eeldatavasti inglisekeelne: XYXXWYXXLTYAUCWRLWWIPPCXITEEPRMTSTSEJONNOSPPTHLKSYGHSTERSIMJRNPZVTHGS BSETSVOCXVKJKZXRXNSVKGPPBSYRDKZVSGZXGVMMSZILVLTDJXIILFJKCSKFTLOKEKXILU GIKKJSZYYJMTJKKIEFFATACSRYZKXVITYAUCECTXKKHWDXSLUUXYXISTVIILTXHPXKEJSTSF PMMWOGWVEKATIIIXXLXPXYXWLNTCUBXUUKIITXGACHIXFKUCXFKZFGLEPUDJKPPZSNFMI LRMBZGIMKFFCKHWVGXWLDVKAJEZDHFWJHKCHJHSONPXZMBARAQRDJKKCWVYTJUILVKX LUSSRGILNPXREQGLILVHYZKGWTTSFUIMTXYZOHXFHJNKCEHNNLKQVROJKUAHZXWEGNTI XKWXISINSJGILVKYZGCLVKTAIPPCRGMZESZGYDKHWCRIAKIVPBSYZDWKXRLNTSEVTEOCK KBIWGAPSRMASHICYYZAHAVVTMRSMDTLATTAZMMGAIGFGYJGSMTMNGTPGZKHMSHXRGH WOCAYBHZGCEIFDSRASWPMGYTQVFGWXHEIXGJGKIWEJWYPXKHUKVTIUUJXUGIKAJWTTQP FFCKHEDHAWOUXYXXGRSMVKXJKPPCRFJKQVROJLNTRKANKYJVVEDAYCXKAJGAIGFFJSTNS WMMWSLEEMJVKPGYPTMRSLROJHXTJVKWWJILRMFDRHXRGISTSJZZMLCWEKPJZGKIYXWW ZWIEBXSIPWVBSONXGYMMWOCXVKFUZXSEHKEGCCZGIABXHLTQDEGEKBTFGAHVVNKODR DTPATVTIHHWYHIJHSW...
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 1.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Koostada vasakule nihutava paralleel laadimidega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Esmane skeem näeb välja: Funktsiooni sõltuvus: J(i)=f(PL, di, qi-1, Ki ) Tõeväärtustabel J(i) väärus sõltub q(i) nihest ja K(i) väärtusest Karnaugh kaart vastavalt tõeväärtustabelile: J(i) = PL q(i-1) K(i) + PL d(i) q(i-1) + PL d(i) q(i) q(i-1) + + PL d(i) q(i) + PL q(i) q(i-1) + PL q(i) q(i-1) K(i) =
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 2.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine. Protsessori juhtautomaadid on mitte ainult protsessorite juhtimise algoritm , vaid iga tööpingi juhtimisi algoritm mingi kindla algoritmi järgi. Algoritmide realiseerimine toimub kristallpinna peal transistorite ja loogika elementide kaudu. Juhtautomaat koosneb: Sisendite hulk Z(f) Väljundite hulk W(y) hulk siseolekuid a(e)
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond ESSEE aines „Väljendusoskus“ teemal Headus ja vabatahtlikus Üliõpilane: Jelizaveta Vavlikina Õpperühm: IASB Matrikli nr: 124226 Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2014 Доброта и волонтёрство Доброта, как норма поведения или секундное настроение, в том или ином виде знакома каждому. Можно сказать, что сталкиваться с этим явлением полезно и приятно
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 3.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: OLED kuvarid Tööprintsiip: Orgaaniliste valgusdioodide (OLED) loomisel kasutatakse mitmekihilised struktuurid õhukestest kiledest, mis koosnevad mõnedest polimeride kihtidest. Andes anoodile positiivset laengut , elektronide vool liigub läbi seadme katoodi poolt anoodi poole. Sellega katood väljastab elektronid emiteerivasse kihti ja anood võtab elektronid juhtivast kihist. Teiste sõnadega, anood annab ära augud juhtivasse kihti. Emiteeriv kiht
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T-
1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Commitee IASC) Põhieesmärk: ülemaailmsed standardid finantsaruannete koostamiseks (IAS International Accounting Standards) 1997 -IASC asutas Alalise Tõlgendamiskomisjoni (Standing Interpretations CommiteeSIC), ülesanne: standardite tõlgendamine. 2001 -IASC struktureeriti ümber Rahvusvaheline Arvestusstandardite Nõukogu (Toimkond) (International AccountingStandardsBoardIASB) IAS IFRS ehk International FinancialRepotingStandards 2001 -SIC reorganiseeriti Rahvusvaheline Finantsaruannete Tõlgendamiskomisjon (International FinancialReportingInterpretationsCommiteeIFRIC) SIC IFRIC 2009 IASB andis välja IFRS forSME ehk International FinancialRepotingStandard forSmalland Medium-sizedEntities FINANTSARVESTUSE REGULEERIMINE EESTIS Kuni 1991. aastani kehtisid Eestis Nõukogude Liidu õigusaktid. Alates 01.01
Tallinna Tehnikaülikool Automaatjuhtimissüsteemid, ISS0021 Labor nr. 1 Antenni mudel Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed [X1]- antenni nurk [rad] '[X2] - antenni nurga muutumise kiirus J - kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] J = 20 Bs - igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s] Bs = 16 M - mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s2], M = k*U(t) Md - tuule häiringu moment [kg*m2/s2] e olekuhäiring Xh U(t) - mootori sisendpinge [V] A = 0 1.0000 - olekumaatriks 0 -0.4000 B=0 - sisendmaatriks 0
Tallinna Tehnikaülikool Automaatjuhtimissüsteemid, ISS0021 Labor nr. 2 Pöördpendli modelleerimine ja juhtimine. Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed X0 = [-0.1; 0; 0; 0] - algolek Xs = [0; 0; 0,7; 0] seadesuurus X(t) - olek A = 0 1 0 0; 17.64 0 0 0; 0 0 0 1; -0.784 0 0 0 ] B = [0; -0.3333; 0; 0.2] C=eyes(4) D=zeros(4,2) G = [0; 0; 0; 0] - olekuhäiringu sisendmaatriks M= 5 - mass X1 pendli nurk rad X2 - pendli nurga muutumise kiirus X3 - pendli asend X4 - pendli asendi muutmise kiirus U(t) - Jõud N, 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Kodutöö 3 Pöördpendli mudel, järgimissüsteem Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed - pendli nurk [rad] 0.2 rad x käru asend M käru mass [kg] m pendli mass [kg] kaugus pendli raskuskeskmeni [m] g raskuskiirendus [m/s2] F liikumise jõud (mudeli sisend) B= G X0 A olekumaatriks, B sisendmaatriks, G häiringu ülekandemaatriks, X0 olekuvektor 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus
võetud väärtpaberite emitendid on kohustatud rakendama alates 01. jaanuarist 2005 algavate majandusaastate konsolideeritud aruannete koostamisel Euroopa Komisjoni poolt jõustatud rahvusvahelisi raamatupidamise standardeid - Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud rahvusvahelised raamatupidamise standardid (EL IAS) on Rahvusvahelised Raamatupidamise Standardid (IAS) ja Rahvusvahelised Finantsaruandluse Standardid (IFRS), mis on välja antud IASB poolt ja mis vastavad kolmele kriteeriumile: _ Puudub vastuolu direktiividega; _ On üldkasulik; _ Edendavad info arusaadavust, asjakohasust, usaldatavust ja võrreldavust. 2) Euroopa Komisjoni määrus 1725/2003 (29.09.2003): Vastavalt määrusele 1606/2002 jõustatakse Rahvusvahelised Raamatupidamise Standardid (IAS) ja Rahvusvahelised Finantsaruandluse Standardid (IFRS) ehk kõik IASB poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid välja arvatud IAS 32, IAS 39, SIC 5, SIC 16 ja SIC 17.
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ Peeter Sikk 121055 IASB 13 Tallinn 2012 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matrikli number 10. süsteemis: 121055 Matrikli number 16. Süsteemis: 8-kohaline arv: 2F572B3F 4-muutuja loogikafunktsiooni 1de piirkond: 2, 15, 5, 7, 11, 3 2F572B3F/11=2C8E46D Määramatuspiirkond: 12, 8, 14, 4, 6, 13 (x1...x4) = (2, 3, 5, 7, 11, 15)1 (4, 6, 8, 12, 13, 14)_ 2. Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-
arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava 8) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid; 9) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS ingl international financial reporting standards) Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB ingl International Accounting Standards Board) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations ); 10) rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid (IPSAS ingl international public sector accounting standards) Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC ingl International Federation of Accountants) Avaliku Sektori Komitee ( Public Sector Committee ) poolt kinnitatud standardid;
8) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik- õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid; 9) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl international financia lreporting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations); 10) rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid (IPSAS – ingl international public sector accounting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC – ingl International Federation of Accountants) Avaliku Sektori Raamatupidamise alused
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne matemaatika KODUTÖÖ Kristjan Keskküla 093540 IASB Tallinn 2009 ÜLESANNE 1 Leida oma martiklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon f(x1, x2, x3, x4) = (2,4,8,9,14,15) (6,11,13) _ (järgnevalt kui funktsioon) 1 ÜLESANNE 2 Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid martiklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-muutuja funktsiooni esitamiseks Kuna minu martiklinumber on paarisarvuline leian: MKNK Karnaugh' kaardiga ja MDNK McCluskey' meetodiga. 1) Leian MKNK Karnaugh' kaardiga
kahest raamatupidamistavast ( § 17): 1) Eesti hea raamatupidamistava; 2) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ja mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid. Hea raamatupidamise tava nõuab (§ 4): 1) raamatupidamise korraldamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrrelda informatsiooni saamine; 2) kõigi oma majandustehingute dokumenteerimist; 3) majandustehingute kirjendamist raamatupidamisregistrites alg- või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel; 4) majandusaasta aruande ning muude finantsaruannete koostamist ja esitamist; 5) dokumentide säilitamist.
e pöördumatud kulud kulud, mida ei saa vältida ja seega juhtimisotsuste langetamisel ei mängi nad rolli. 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid need on millest tuleks juhinduda finantsarvestuses. IASC (International Accounting Standards Committee) juures asub IASB (International Accounting Standards Board) kolleegium, kes kinnitab kõik uued rahvusvahelised finantsaruande standardid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (ingl International Financial Reporting Standards IFRS) Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (ingl International Accounting Standards Board IASB) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations). Raamatupidajate Föderatsiooni (ingl International Federation of Accountants IFAC)
Igas riigis toimub finantsarvestus vastavalt kohalikule seadusandlusele. Kuna ei ole täiesti identsete arvestussüsteemidega riike, tekib raskusi finantsaruannetes sisalduva info tõlgendamisel rahvusvahelisel tasandil. Ühisturu tingimustes on vajalik arvestusalaste põhiprintsiipide ja –meetodite ühtlustamine rahvusvaheliste standardites. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) on väljatöötatud ja heaks kiidetud Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu ( IASB – International Accounting Standards Board ) poolt ja on maailmas enam levinud standardid. Ühiselt rakendatavad rahvusvahelised standardid võimaldavad läbipaistvamalt ja arusaadavamalt mõista finantsaruannete sisu, võrrelda omavahel ettevõtete finantsaruandeid ning luua eeldused tõrgeteta ja tõhusalt toimiva ühisturu rajamiseks. Raamatupidamise alast tööd Eesti Vabariigis suunab Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond, mis on erialaselt sõltumatu institutsioon.
käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid); • rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid; • rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl international financial reporting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations); • tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud FIE) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); • kõrgem juhtorgan – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase
millise struktuuriga vajab firma kapitali laenukapital ja omakapital); Ressursside paigutamine ( millises koguses ja kuhu investeerida); Tootmisotsustes (millist toodet toota, millisel moel ja millal); Turundusotsused (Müügihindade kehtestamine, reklaamieelarvete koostamine, millisele turule suunduda ja kuidas). 3. Raamatupidamise seadusandlus ja regulatsioon Eestis - International Accounting Standards Board IASB: Töötab välja rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (International Financial Reporting Standards IFRS), avalikustab ja levitab neid. Raamatupidamise Toimkond: Annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) 4
Igas riigis toimub finantsarvestus vastavalt kohalikule seadusandlusele. Kuna ei ole täiesti identsete arvestussüsteemidega riike, tekib raskusi finantsaruannetes sisalduva info tõlgendamisel rahvusvahelisel tasandil. Ühisturu tingimustes on vajalik arvestusalaste põhiprintsiipide ja –meetodite ühtlustamine rahvusvaheliste standardites. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) on väljatöötatud ja heaks kiidetud Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu ( IASB – International Accounting Standards Board ) poolt ja on maailmas enam levinud standardid. Ühiselt rakendatavad rahvusvahelised standardid võimaldavad läbipaistvamalt ja arusaadavamalt mõista finantsaruannete sisu, võrrelda omavahel ettevõtete finantsaruandeid ning luua eeldused tõrgeteta ja tõhusalt toimiva ühisturu rajamiseks. Raamatupidamise alast tööd Eesti Vabariigis suunab Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond, mis on erialaselt sõltumatu institutsioon.
IASi kogumaht on suurem kui ERSi ja RT juhendite kogumaht. Euroopa Liidu 07.07.2002 a otsus: IAS kõigile börsiettevõtetele ja finantsasutuste konsolideeritud aruannetele kohustuslik alates 2005.aastast. "Vanu" standardeid kutsutakse endiselt lühendiga IAS, "uusi" standardeid ja kogu komplekti kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud
ettevõtte tegevuse tegelikud kulud, tänu millele kavatseb ettevõte tulevikus kasumit teenida, mis omakorda tekitab küsimuse, kas ettevõte on pikas perspektiivis jätkusuutlik. Ettevõtete aruanded on keskendunud finantsinformatsiooni pakkumisele, mille raames väga vähe pööratakse tähelepanu mittefinantsilisele informatsioonile. Aruanded on seetõttu raskesti arusaadavad ning vähese läbipaistvusega. Hans Hoogervost, Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) esimees on öelnud, et ilma läbipaistvuseta ei ole ka stabiilsust (Krzus 2011: 272). Praegu koostavad ettevõtted raamatupidamise aastaaruandeid või majandusaasta aruandeid Praegu kasutatavad aruanded jätavad kajastamata mitterahalised väärtused, mis moodustavad olulise osa ettevõtete väärtusest. Aruannetes puudub informatsioon brändide ja reputatsiooni, ettevõtte teadmusjuhtimise süsteemide, juhtimisstruktuuri, sotsiaalsete ja keskkonna riskide ning võimaluste kohta.
Otsuste tegemiseks: Finantsotsustes (kui palju ja millise struktuuriga vajab firma kapitali laenukapital ja omakapital); Ressursside paigutamine ( millises koguses ja kuhu investeerida); Tootmisotsustes (millist toodet toota, millisel moel ja millal); Turundusotsused (Müügihindade kehtestamine, reklaamieelarvete koostamine, millisele turule suunduda ja kuidas). 3. Raamatupidamise seadusandlus ja regulutsioon Eestis International Accounting Standards Board IASB Töötab välja rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (International Financial Reporting Standards IFRS), avalikustab ja levitab neid. Raamatupidamise Toimkond 20 Annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. 4. Maksud ja raamatupidamisarvestus 5. Raamatupidamise kohustlane
annaabi.ee 
