Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hõõrdumine ja kulumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse kulumiseks?
  • Miks on hõõrdumine kahjulik?
  • Kuidas milliste meetoditega on võimalik kulumist vähendada?
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi :
KONTROLLTÖÖ NR 2 riho rästas
Hõõrdumine ja kulumine Õpperühm: as13
Kuupäev: 05,05,2014
  • Nimetage hõõrdumise liike ja püüdke neid iseloomustada/tooge näiteid!
    Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist
    Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem. Veerehõõrdumisel keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (ratas veereb mööda teed, veeremine kuullaagri kuulide ja laagrivõrude vahel). Hõõrdetegur on liugehõõrdumisega võrreldes palju väiksem.
  • Mida nimetatakse kulumiseks?
    Kulumiseks nimetatakse hõõrdumisega kaasnevat detaili mõõtmete ja kuju järkjärgulise muutumise protsessi.
  • Tooge näiteid, millal on hõõrdumine auto juures kahjulik!
    Veeremine kuullaagri kuulide ja laagri võrude vahel - kuulid muudavad kuju või lagunevad ning loksudes kahjustavad ka laagri võrusi.
  • Miks on hõõrdumine kahjulik?
    Masinates mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks.
  • Tooge näiteid, millal on hõõrdumine auto juures kasulik või hädavajalik!
    Auto liikuma panekuks.
    Käikude vahetamiseks
    Pidurdamiseks
  • Kuidas (milliste meetoditega) on võimalik kulumist vähendada?
    Kulumist on võimalik vähendada, määrdeainete kasutamisega, õlide kontrollimise ja vahetamisega.
  • Hõõrdumine ja kulumine #1 Hõõrdumine ja kulumine #2 Hõõrdumine ja kulumine #3
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rixxo79 Õppematerjali autor
    AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM


    Sarnased õppematerjalid

    Hõõrdumine ja kulumine
    3
    doc

    Hõõrdumine ja kulumine

    AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 2 riho rästas Hõõrdumine ja kulumine Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Nimetage hõõrdumise liike ja püüdke neid iseloomustada/tooge näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem.

    Auto õpetus
    Õlid ja määrded
    33
    doc

    Õlid ja määrded

    Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega.

    Auto õpetus
    Teooria küsimused ja vastused
    3
    doc

    Teooria küsimused ja vastused

    Kinnituskeermed on peaaegu eranditult kolmnurkprofiiliga, mille tipud on maha lõigatud; eelneva olulise deformeerimiseta puruneda näivalt madala pinge juures. Suurimat pinget, see keere on mugav valmistada ja tal on suur hõõrdumine ning tugevus. mida material talub kui tahes paljude tsüklite vältel, nimetatakse väsimuspiiriks. Keermesülekannetes kasutatakse kas sümmeetrilist või ebasümmeetrilist trapetsprofiili, Keha väsimuspiir oleneb materialist, materialile rakendatud jõududest, materiali vigadest vahel ka täisnurkprofiili.

    Masinatehnika
    MASINATEHNIKA MHE0061
    22
    doc

    MASINATEHNIKA MHE0061

    Ph tan   keerme teljega risti oleva tasndi vahel; d 2 . 54. Keermeniidi profiilid. Kinnituskeermed on peaaegu eranditult kolmnurkprofiiliga, mille tipud on maha lõigatud; see keere on mugav valmistada ja tal on suur hõõrdumine ning tugevus. Keermesülekannetes kasutatakse kas sümmeetrilist või ebasümmeetrilist trapetsprofiili, vahel ka täisnurkprofiili. Põhiline kruviülekannetes kasutatav keere on trapetskeere (joon. 248). Sellel on suurem kasutegur, kui kolmnurksel meeterkeermel, teda on mugav valmistada ja ta on tugevam kui täisnurkkeere. Tugikeeret, mille profiil on ebasümmeetriline trapets tööpoole kaldenurgaga 3o ja

    Masinatehnika
    Materjaliõpetus
    88
    pdf

    Materjaliõpetus

    11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus

    Kategoriseerimata
    Materjaliõpetus
    88
    pdf

    Materjaliõpetus

    11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus

    Materjaliõpe
    Paagutatud Tribomaterjalid
    75
    pdf

    Paagutatud Tribomaterjalid

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID Loengukonspekt aines ,,Tribotehnilised materjalid ja pinded" Tallinn 2003 1 PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist (15%), erosioonkulumist ( 8%), frettingust (8%), keemilist (5%). Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996

    Materjaliõpetus
    Mehaanika ll
    108
    pptx

    Mehaanika ll

    • India elevandi mass on 5 tonni ja tema jalataldade kogupindala 0,2 m2. Meie metsades elutseva metssea mass võib ulatuda 150 kilogrammini ja tema sõrapõhjade kogupindala on 200 cm2. Kumb loomadest avaldab maapinnale suuremat rõhku? Hõõrdejõud • Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. • Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. • Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. • Võrdetegurit μ (kreeka täht müü) selles valemis nimetatakse hõõrdeteguriks. Hõõrdetegur • Hõõrdetegur ei iseloomusta mitte keha, millele hõõrdejõud mõjub, vaid libisevaid pindu. • Esiteks põhjustab hõõrdumist pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. • Teiseks põhjuseks on aineosakeste vahelised tõmbejõud.

    Mehaanika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun