Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hõõrdumine ja kulumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse kulumiseks?
  • Miks on hõõrdumine kahjulik?
  • Kuidas milliste meetoditega on võimalik kulumist vähendada?
Hõõrdumine ja kulumine #1 Hõõrdumine ja kulumine #2 Hõõrdumine ja kulumine #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rixxo79 Õppematerjali autor
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM


Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Hõõrdumine ja kulumine

AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 2 riho rästas Hõõrdumine ja kulumine Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Nimetage hõõrdumise liike ja püüdke neid iseloomustada/tooge näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem.

Auto õpetus
thumbnail
33
doc

Õlid ja määrded

Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega.

Auto õpetus
thumbnail
3
doc

Teooria küsimused ja vastused

Kinnituskeermed on peaaegu eranditult kolmnurkprofiiliga, mille tipud on maha lõigatud; eelneva olulise deformeerimiseta puruneda näivalt madala pinge juures. Suurimat pinget, see keere on mugav valmistada ja tal on suur hõõrdumine ning tugevus. mida material talub kui tahes paljude tsüklite vältel, nimetatakse väsimuspiiriks. Keermesülekannetes kasutatakse kas sümmeetrilist või ebasümmeetrilist trapetsprofiili, Keha väsimuspiir oleneb materialist, materialile rakendatud jõududest, materiali vigadest vahel ka täisnurkprofiili.

Masinatehnika
thumbnail
22
doc

MASINATEHNIKA MHE0061

Ph tan   keerme teljega risti oleva tasndi vahel; d 2 . 54. Keermeniidi profiilid. Kinnituskeermed on peaaegu eranditult kolmnurkprofiiliga, mille tipud on maha lõigatud; see keere on mugav valmistada ja tal on suur hõõrdumine ning tugevus. Keermesülekannetes kasutatakse kas sümmeetrilist või ebasümmeetrilist trapetsprofiili, vahel ka täisnurkprofiili. Põhiline kruviülekannetes kasutatav keere on trapetskeere (joon. 248). Sellel on suurem kasutegur, kui kolmnurksel meeterkeermel, teda on mugav valmistada ja ta on tugevam kui täisnurkkeere. Tugikeeret, mille profiil on ebasümmeetriline trapets tööpoole kaldenurgaga 3o ja

Masinatehnika
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus

Kategoriseerimata
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus

Materjaliõpe
thumbnail
75
pdf

Paagutatud Tribomaterjalid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID Loengukonspekt aines ,,Tribotehnilised materjalid ja pinded" Tallinn 2003 1 PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist (15%), erosioonkulumist ( 8%), frettingust (8%), keemilist (5%). Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996

Materjaliõpetus
thumbnail
108
pptx

Mehaanika ll

• India elevandi mass on 5 tonni ja tema jalataldade kogupindala 0,2 m2. Meie metsades elutseva metssea mass võib ulatuda 150 kilogrammini ja tema sõrapõhjade kogupindala on 200 cm2. Kumb loomadest avaldab maapinnale suuremat rõhku? Hõõrdejõud • Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. • Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. • Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. • Võrdetegurit μ (kreeka täht müü) selles valemis nimetatakse hõõrdeteguriks. Hõõrdetegur • Hõõrdetegur ei iseloomusta mitte keha, millele hõõrdejõud mõjub, vaid libisevaid pindu. • Esiteks põhjustab hõõrdumist pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. • Teiseks põhjuseks on aineosakeste vahelised tõmbejõud.

Mehaanika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun