TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR 3 HÄÄLE KIIRUS Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Taavi Tenno Taavi Takkis Robert Talalaev Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003 HÄÄLE KIIRUS 1. Tööülesanne. Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, telefon (valjuhääldi), mikrofon, otsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas kehtib seos v = * f , kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f- sagedus. RT Cp Teoora annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi kus v = , = on Cv gaasi isobaarilise ja...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 16.12.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 20 OT: Hääle kiirus Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine Heligeneraator, telefon, mikrofon, õhus. ostsilloskoop, Quincke toru. SKEEM Teoreetilised alused Laine levimisel keskkonnas kehtib seos = Teooria annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi = 2 Seega kui hääle kiirus antud gaaasis on määratud, võib arvutada = järgi. ...
Hääle kiirus KK vastused 1. Ristlaine-laine, kus keskkonnaosakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Levivad ainult tahkes aines, sest ristlaine tekib ainult niisugustes keskkondades, kus esineb takistus nihkedeformatsioonile. Pikilaine-laine, kus keskkonnaosakeses võnguvad laine levimise sihis. Levivad nii vedelikus, gaasis kui ka tahkses aines. 2. Täisvõnge-aeg, mille jooksul keha liigub ühest äärmisest asendist teise ja siis jälle tagasi, nihe=0. Ühik 1s Lainepikkus-kaugus kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. Ühik 1 m. Sagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Ühikuks 1 Hz või s-1 . Periood-aeg, mil keha sooritab ühe täisvõnke. Ühik 1s 3. Faas-ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus, tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Faasinihe-näitab, mitu faasi on möödas algfaasist. Algfaas-liikumise algus, n. harmoonilise võnkumise algfaas ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 20 TO: HÄÄLE KIIRUS Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine õhus heligeneraator, telefon, mikrofon, ostsilloskoop, Quincke toru Skeem Joonis 1. Joonis 2. Töö käik Faasinike meetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Lülitage välja laotuspinge generaator. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja r...
HÄÄLE KIIRUS LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 17.11.2015 Tallinn 2015 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: ν=λ∙ƒ kus v on lainete levimise kiirus, λ – lainepikkus, ƒ – sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab χ arvutada valemi järgi: 𝝁𝝂𝟐 χ= 𝑹𝑻 R – universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T – absoluutne temperatuur ( °K) μ – moolmass (ohu jaoks μ =29·10 –3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kii...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: OT: Hääle kiirus Töö ülesanne: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine Heligeneraator, telefon, mikrofon, õhus. ostsilloskoop, Quincke toru Skeem Katse nr. ,Hz , cm , cm , cm , m
Füüsika 1998/99 Mõisted. Tihedus §=m/V (kg/m3) mass/ruumala Rõhk on pindala ühikule mõjuv jõud, mis mõjub risti pinnale p=F/S (N/m2) rõhumisjõud/pindala Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha kiirus või kuju F N (njuuton) Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus väliskehade mõjul Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo ...
Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetestid Hääl - roheline on õige, punane vale ning kollane võib olla 1. Orgaanilise häälepude korral on tegu häälekurdude struktuursete muutustega - Õige 2. Orgaaniliste häälehäirete põhjuseks on: a. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus b. Anatoomilised muutused vokaaltraktis c. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire d. Liiga palju ja valju häälega rääkimine 3. Hääle tugevus sõltub: - Häälekurdudele mõjutavast õhu liikumise kiirusest ja rõhust - Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 6. Rääkides satub liigselt õhku ninaõõnde. Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude...
Heli Kiirus 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: = kus v on lainete levimise kiirus, lainepikkus, sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab arvutada valemi järgi: = R universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =29·10 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada V0 = Kus t on gaasi temperatuur 0C. Faasinihke meetod hääle ...
Heli Kiirus 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: = kus v on lainete levimise kiirus, lainepikkus, sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab arvutada valemi järgi: 2 = RT R universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =2910 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutad...
Resonantsi mõiste Resonants füüsikas on nähtus kus võnkeamplituud kasvab järsult perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumisega sagedusega. Selle nähtuse tekkimise tingimuseks on võnkumise sageduste võrdsus. Kus resonants esineb? Kõikides liikuvates nähtustes võib potensiaalselt esineda resonants. Isegi elektronides. Kõige lihtsam näide resonantsist on kiikumisel kiige liikumine. Kiikujat lükates, tõukamised, mis on ajastatud õigete ajavahemikega (resonantsi sagedus), aitavad kiige jõudmist aina kõrgemale. Kui proovida kiikujat lükata kiiremini või aeglasemini (valel ajal), on tulemuseks palju väiksem ,pendli' ehk kiige kaar (hoog on väiksem). Resonants esineb veel: muusikainstrumentides (akustiline resonants) nt kitarr; tasakaalurattal mehaanilise kella sees; Fundy lahes (hoovusresonants); päikesesüsteemis (orbitaalne resonants); juuremembraanis (bioloogiline nähtus); häälestusühendustes raadiotes (elektri...
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. TÖÖVAHENDID Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, otsilloskoop. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lainete levimisel keskkonnas kehtib seos ν = λ · f (1), kus v on lainete levimise kiirus (m/s), λ on lainepikkus (m) ja f on sagedus (Hz). √ χRT Cp Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi kus ν = μ , χ = Cv , kus χ on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J /mol·K), T on kg/mol). Seega kui heli kiirus antud absoluutne temperatuur (K) ja μ on moolmass (ōhu jaoks μ =29·1...
HELI KIIRUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisele. Heli kiirus gaasilises keskkonnas sõltub gaasi isobaarilise ja iskoorilise moolsoojusese suhtest, universaalses gaasi konstantast, absoluutsest temperatuurist ja gaasi moolmassist. Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud, saab arvutada ka heli kiirust erinevate temperatuuride juures. Hääle lainepikkuse määramiseks kasutatakse faasinihke meetodit ja heligeneraatorit (vt joonis 1). Joonis 1. Heligeneraatori skeem Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinus...
Võnkumiseks nim liikumist mis kordub ajas kas täpselt või ligikaudselt Nt:pendel, vedru, puuoksad, kajaka tiivad, merelained. Jagunevad: Vaba võnkumine - need on võnkumised kus tasakaalu asendist väljaviimisel tekib jõud mis toob teda tagasi sinna(vedru ja pendel). Suund võnkumine võnkumised tekivad ainult välise jõu allika abil(õmblusmasina nõel, mootori kolb) Hälve on kaugus tasakaaluasendist, Tähis x ja mõõtühik m Amplituud on maksimaalne hälve, Tähis x0 ja mõõtühik m Võnkesagedus näitab võngete arvu sektundis, Tähis f ja mõõtühik Hz () Võnkeperiood on ajavahemik ühe täisvõnke tegemiseks, Tähis T ja mõõtühik sek Harmooniline võnkumine on võnkumine mis ei sumbu ning mis võngub sin või cos funktsiooni põhimõttel, Valem X=x0*sin(2ft) X hälve x0 amplituud t aeg Resonantsiks nim võnke amplituudi tohutut kasvu juhul kui süsteemi enda võnkesagedus ühtib välise energi võnkesagedusega Nt:sõdurite marssimine sillal, kiikumisel hoo juurd...
Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt & sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus: Kiirendus o...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorne töö Heli kiirus Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11B Üliõpilased: Kontrollis: Tallinn 2009 HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: (1) = kus v on lainete levimise kiirus, l - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi (2) RT ...
HELI KIIRUS 1. TÖÖÜLESANNE Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine hus. 2. TÖÖVAHENDID Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = f (1) kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= xRT (2) Cp x= kus Cv (3) on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ...
HELI KIIRUS 1. Töö ülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine hus. 2. Töö vahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v =f kus: v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= RT Cp kus = Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant 3 ( R = 8,31 J/mol·K ), T - absoluutne temperatuur (K) , µ- moolmass (hu jaoks µ =29·10 kg/mol). Seega kui heli kiirus antud...
Absoluutkiiruse printsiibi veidrused Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Füüsikaliste suuruste väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatajate jaoks erinevad ning ükski vaataja pole eelistatud. Kui auto sõidab 150 km/h ja tee kõrval seisev vaataja vaatab autot mööda minnes, siis näeb ta autot palju pikemana, kui ta seda tekelikult on. Samas aga kui auto kiirus on 30 km/h näeb vaataja autot kohe palju väiksemana, kui seda oli auto, kes sõitis 150 km/h. See on kui inimese silmapete, aga samas mitte ükski inimene ei mõtle, kui pikk tegelikult see auto oli või kas ta ikka oli nii pikk nagu ta seda nägi. Kui aga 150 km/h sõitev auto aeglustab kiirust näeb teine vaataja auto pikkust juba väiksemana, kui nägi seda esimene vaataja. Siin tekib küsimus, miks vaatajad nägid samas autot erineva pikkusega ? Mina arvan, et vaatajate e...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorse töö aruanne: HELI KIIRUS Õppeaines: Füüsika I Transpordi teaduskond Õpperühm: AT-12 Üliõpilased: Taavi Rokka Daniil Stserbakov Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimis kiirus võrdub: v= f (1) kus v on lainete levimise kiirus, -lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi, RT v= µ (2) kus Cp = Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , - moolmass (Õhu jaoks =29·10 3 kg/mol). ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Heli kiirus Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilased:Kaarel Kalm Marko Karlson Maksim Kaidalov Mario Kajasalu Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Tööülesanne Heli lainepikkuse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = f kus v on lainete levimise kiirus, . -lainepikkus, f -sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi RT v = µ kus = Cp/Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R -universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T -absoluutne temperatuur( °K) , µ -moolmass (ohu jaoks µ =29·10 3 kg/mol). Seega kui heli kiirus antud gaasis on m...
HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ōhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ x ∙ R ∙T μ (2) Cp kus x= Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , μ - moolmass (ōhu jaoks =29·10-3 kg/mol) Seega kui heli kiirus antud gaas...
HELI KIIRUS 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v=λ•f kus v on lainete levimise kiirus, λ on lainepikkus ja f on sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi: v = √((χRT)/μ) kus χ= Cp/Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R – universaalne gaasikonstant (R=8,31 J/kmol), T – absoluutne temperatuur (°K), μ – moolmass (õhu jaoks μ = 29•10 ³ kg/mol). Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud, võib χ arvutada valemi järgi: χ = (μv²)/(RT) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 0° C juures. Kiiruste ruutude suhe v...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik HELI KIIRUS LABORITÖÖ NR. 3 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 28.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimise kiirus keskkonnas võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ χ RT μ ...
Heli kiiruse määramine Laboratoorne töö Õppeaines: Füüsika I Rõiva ja Tekstiili instituut Õpperühm: TD 12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 23.10.2017 Tallinn 2017 1. Töö ülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = x f (1) v - lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi: v= RT µ (2) kus Cp ¿ Cv on gaasi isob...
· A capella laulu esitamine instrumentalsaateta' · Akord kolme või enama heli kooskõla · Allegretto liikuvalt, kergelt · Allegro kiiresti, rõõmsalt · Andande rahulikult, jalutades · Bekarr märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest · Juhuslikud märgid kõrgendus ja madaldusmärgid, mis kirjutatakse selle noodi ette, mida tahetaks...
Tallinna Polütehnikum Mitteverbaalne suhtlemine. Referaat Koostas: Tallinn 2011 1 Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, ning Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid ...
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Nüüdisajal kasutatakse juba palju elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse same arvutada valemi D=m/v abil. Kus D Katsekeha materjali tihedus. m Katsekeha mass. v Katsekeha ruumala. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindr...
0100090000038500000002001c00000000000400000003010800050000000b0200000000050000000c02c900c 900040000002e0118001c000000fb02a4ff0000000000009001000000ba0440002243616c6962726900000000000000 000000000000000000000000000000000000040000002d010000040000002d010000040000002d0100000400000002 010100050000000902000000020d000000320a570000000100040000000000c800c800200036000500000009020000 00021c000000fb021000070000000000bc02000000ba0102022253797374656d0077e8d61608b09e1f00bf055c77409 15f77a0532308bc9e1f00040000002d010100040000002d010100030000000000 LABORATOORNE TÖÖ Helikiirus Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-11b Üliõpilased:Willybert Viimsalu Kristian Käbi Gert Skatsko...
1. Moisted: · Inertsus keha voime sailitada oma kiirust, ka paigalseisu, soltub vordeliselt keha massist. · Impulss liikumshulk, p=mv (kg*m/s) · Impulsi jaavuse seadus vastastikmojus olevate kehade impulss on jaav. p1+p2 = p1'+p2' => m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' · Too A=F*s*cos (J) · Voimsus N=A/t (w), uhtlasel liikumisel N=Fv · Kineetiline energia liikuva keha energia, K=mv2/2 (J) · Potensiaalne energia vastasmoju energia, P=mgh · Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P. · Uldine energia jaavuse seadus energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi kandub uhelt kehalt teisele. · Energia jaavuse seadus mehaanikas kineetilise ja potensiaalse energia summa on jaav. Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk ...
Meloodia - rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Rütm - helivältuste korrastatud järgnemine Tempo - muusika esitamise kiirus Dünaamika - helitugevus ja selle muutumine muusikateoses Tämber - muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärv Vorm - heliteose ülesehitus Harmoonia - helide kooskõla; õpetus akordidest heterofoonia - mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Gregoriuse laul - laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel : ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, lähtub loomuliku kõne rütmist, levis suuliselt Neima - Noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde...
Loeng 2. Konformsus, autoriteedile allumine ja grupp I Mõjustamise tulemused · Kuuletumine (compliance) · Allumine (obedience) · Konformsus (conformity) Igapäevases situtatsioonis on konformsuse lihtsamateks näideteks matkimise (contagion) ilmingud: · sotsiaalse matkimise fenomen · emotsionaalse matkimise fenomen Kollektiivsetes otsustuskogudes: grupimõtlemine (groupthinking), Irving Janis (1971,1982) II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud · Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral · Solomon Asch (1955) grupi survele kuuletumine. . ...
OPSÜSTEEMI WINDOWS XP professional SEADED Süsteemiatribuudid · Süsteem:Microsoft Windows XP Professional Version 2002 Service Pack 2 · Registreeritud kasutaja:to: Krigulson 55274-648-0846111-23856 · Arvuti:Intel(R) Celeron(R) CPU 1.70GHz 1.70 GHz, 288 MB of RAM Tee selgeks võimalused arvuti komponentideseadistuste muutmiseks juhtpaneeli järgmistest ikoonidest: 1. Kuva · Aknas on vahelehti (nimega):Themes, Desktop, Screen Saver, Appearance, Settings. · Kujundus:Siit saab muuta windowsi kujundust. (nt. Akende värvust ja selle stiili)Windows XP ja Windows Classic on tavalised variandid. · Töölaud:Siit saab muuta töölaua pilti. Paigutus:Töölaua pilti saab paigutada kolmel viisil:Center, Tile, Stretch. Variante:On 3, võimalik muuta pilti, paigutust ja värvi. · Ekraanisäästja:Ilmub ekraanile teatud aja jooksul, kui pole vajutatud klaviatuuri ega hiirt. Variante:On 3. Saab muuta ekraan...
heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
Alkohol ja inimene Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline ühend, mis sisaldab funktsionaalse rühmana hüdroksüülrühma -OH. Alkoholi on kasutatud juba ammustest aegatest. Mida teeb inimene alkoholiga ja alkohol inimesega? Inimesel on alkoholiga paljugi teha. Ta kasutab alkoholi keemiatööstuses, kesmeetikapreparaatides, nafatööstuses, jahutusvedelikus ja toidutööstuses. Ta teeb plastikut ja ta on näopuhastusainetel. Teda leidub Coca-Colas aspartaami näol ja ta on abiks naftavarude säästmisel. On erinevaid alkohoolseid jooke nagu näiteks siider, viin ja viski. Neid võib poe lettidelt sadu erinevaid leida. Alkohol võib inimesele ka kahjulik olla. Aspartaam (E951) on üks kõige ohtlikumaid aineid, mida tänapäeval toitudesse ja jookidesse lisatakse. Aspartaami võib leida nii dieetjookidest kui ka küpsetistelt. See on ligi 200 korda suhkrust magusam ja seega toob see tööstustele suurt kasumit. K...
Sensoorsed puuded Liia Aas, Kärolin Hansen, Maret Mägi, Mirjam Pooland Mis on sensoorsed puuded? Meeltepuuded Primaarsed on kuulmispuue ja nägemispuue Kuulmispuudega lapsed Kuulmispuudega laste hulka kuuluvad lapsed, kes on kurdid või sügava kuulmispuudega (kuulmislanguse III või IV aste) ja kellel seetõttu ei arene kõne. Keskmise ja kergema kuulmispuudega lapsed (I ja II aste) ning hiliskurdistunud (kuulmine on kaotatud 3-4.a vanuses) saavad kuulmisaparaatide toel õppida tava-, sobitus- või tasandusrühmas. Sisekõrva implantaadiga laste suunamisel ja õpetamisel lähtutakse lapse kõne ja intellekti seisundist. Kuulmislangus pidurdab otseselt kõne kujunemist ja arengut. Mõju avaldab see juures: Kuulmislanguse aste. Mida suurem on kuulmislangus, seda madalam on lapse kõne tase Kuulmiskahjustuse aeg Võimalikud lisapuuded (vaimne alaareng, PCI jne) Arengutingimused. Lähtuvalt kõneseisu...
1. Newtoni 2. seaduse kohaselt kiirendus on: võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 2. auto paiskub teelt välja kiirusega 30 m/s vastu puud ja peatub o,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto puuga kokku põrkamisel seisma jäi? :kiirendus oli 300 m/s2 3. Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on:6 km/h/s 4. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 min. tema keskmine kiirus oli: 20 km/h 5. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid outo liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab sedanähtust kõige paremini?: inerts 6. Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enn maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus ligikaudu: 60 km/h 7. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha:säilitab oma kiiruse 8. Kalle tõukab magavat Priitu. Priit: tõukab Kallet sama tugevasti ilma, et ta ärk...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak ...............................................................................lk 5 Näo puudutamine ....................................................................lk 6 Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks .........................................lk 6 Pilkkontakt ja signaalid silmadega ...............................................lk 7 Käed ja jalad kui tõkked ............................................................lk 8 Enesekindlus...
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav fonee...
Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis) Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub si...
Töövestlus Kuidas valmistuda. Võta aega taustinfo kogumiseks (sõbrad, tuttavad, trükised) Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahad rõhutada Mõtle läbi oma negatiivsed omadused, mida saad esitada ka positiivsetena Mõtle läbi küsimused, mida võidakse esitada ja vasta neile põhjalikult Mõtle, mida teeksid esimesel tööpäeval esimeste asjadena Mõtle, kuidas jätta head muljet Treeni oma kehaasendeid peegli ees Valmista ette küsimused, mida võiksid küsida tööandjalt Peale töövestluse lõppu tee endale analüüs ja mõtle, mis oli hästi, mis halvasti Hea mulje jätmine Ära hiline, arvesta ajakulu ja püüa kohale jõuda täpselt Riietu olukorrale vastavalt Tervitades ära kõnni Püüa olla rahulik Ole viisakas Ole paindlik ja taktitundeline Ole aus Räägi endast, kuid mõtle, kuidas ja millest. Ära lobise. Õpi selgeks oskus ennast kuulata Kuula iga sulle esitatud küsimust hoolega, vajadustel esita täpsustav küsimus Jälgi oma v...
RASKUSKIIRENDUS. 1. Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vonkeamplituudide korral,kui vonkumist voib lugeda harmooniliseks.Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus ...
Päikesesüsteem Päike Päike on üks tähtedest. Päikesel muundub vesinik heeliumiks. Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi. Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Atmosfääril puudub kindel ülapiir. Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu. Maa tiirleb ümber Päikese. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti....
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
1.Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia s...
KINEMAATIKA ALUSED Kulgliikumise kinemaatika- Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Sirgjooneline liikumine - Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe ∆S¯ ajavahemikku ∆t jooksul,siis kiirusvektor: V¯=lim ∆S¯/∆t=dS¯/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. Ühtlane ringliikumine - Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.ω-nurkkiirus ω=φ’ ω=φ/t f-sagedus T-periood f=l/T=ω/2Π V=Rω an=v2/R an- normaalkiirendus. Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepä...
1.Skalaarid ja vektorid - Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu 3.Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted: a) vektori * skalaariga av-=av-- b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. ...
Chris Naerismaa FÜÜSIKA LABORIARUANNE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................................3 1.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................3 1.1.2 Töövahendid........................................................................................................................3 1.1.3 Ka...
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜTH1 Kristin Jakobson Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2010 Sissejuhatus Selle seminaritöö teemaks on Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide rakendamine teenindusorganisatsioonis. Eesmärgiks selles seminaritöös on selgitada, kui tähtis on teenindada hästi ja korrektselt nii siseklienti kui ka välisklienti ning tuua välja näiteks võimalusi kuidas seda hästi teha. 1. Teeninduse mõiste ja olemus "Teenindus on väga komplitseeritud mitmetähenduslik nähtus, ulatudes personaalsest teenindusest teenuse kui tooteni. Peaaegu iga toode võib muutuda tarbijale teenuseks, kui toote müüja teeb...
Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suurusel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
