Võib tekitada taastumatuid kahjustusi nii loodusele kui ka inimesele-puuduvad positiivsed mõjud. Murrangute tekked-põhjuseks on kahe maakooreploki liikumine üksteise suhtes. Maavärinate registeerimine SEISMOGRAAF- aparaat mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. Maavärina tugevuse ühik on MAGNITUUD Rängimad maavärinad ajaloos Mehhiko maavärin 1985 (10 000 hukkunut) Izbiti ja Istanbuli maavärin 1999 (17 000 hukkunut) India maavärin riigi loodeosas 2001 (20 000 hukkunut) Bam'i maavärin Lõuna-Iraanis 2003 (26 000 hukkunut) Pakistani maavärin Kashmiri regioonis (73 000 hukkunut) Hiina maavärin Sichuani provintsis 2008 (87 000 hukkunut, üle 370,000 vigastatu) Haiti maavärin 2010 ( 212000 hukkunut) Jaapani maavärin ja tsunami 2011 Maavärinate tekitatud purustused Mõisted
toimus sisside peamine varustamine. Ei osatud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon.Looduslikud tingimused olid väga rasked. USAl puudusid suuremad liitlased. Sõjatüdimus ja protestid kodumaal Protestid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaotused USA: 47 000 56 000 hukkunut ja 305 000 haavatut. LõunaVietnam: 250 000 hukkunut 600 000 haavatut. LõunaKorea: 4500 hukkunut 17 000 haavatut. Austraalia: 500 langenut 3000 haavatut. PõhjaVietnam: 900 000 hukkunut 2 miljonit haavatut. Hiina RV: 1100 langenut ja 4200 haavatut. NSV Liit: hukkus 13 sõjalist nõuandjat. Tsiviilisikud: täpselt ei tea keegi, umbes 45 miljonit kohalikku. USA Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
kvaliteedist ning maavärina kestusest. Seetõttu kasutatakse tänapäeval maavärina tugevuse hindamiseks Richteri skaalat, mis hindab maavärinat ennast, mitte selle tagajärgi. Richteri skaalal hinnatakse maavärina tugevust magnituudides, mitte pallides. Lisaks on maavärina tekitatud purustuste hindamine subjektiivne, sest see sõltub konkreetsest hindajast. 2.4 Maavärinate edetabel Mehhiko maavärin 1985 (10 000 hukkunut) Loma Prieta maavärin 1989 India maavärin riigi lääne- ja lõunaosas 1993 (10 000 hukkunut) Izbiti ja Istanbuli maavärin 1999 (17 000 hukkunut) Kobe maavärin 1995 (6430 hukkunut) India maavärin riigi loodeosas 2001 (20 000 hukkunut) Bam'i maavärin Lõuna-Iraanis 2003 (26 000 hukkunut) Pakistani maavärin Kashmiri regioonis (73 000 hukkunut) Hiina maavärin Sichuani provintsis 2008 (87 000 hukkunut, üle 370,000 vigastatu)
USA sõdurid M60 automaatrelvadega 1966. aastal III etapp · Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna- Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla · 1976 loodi ühtne Vietnami sotsalistlik vabariik, kus võimule said kommunistid · Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit · Vietnami sõjas sai surma 50 000 ameeriklast. · Haavata sai 305 000 ameeriklast · Lõuna-Vietnam: 223,748 hukkunut ja 1,169,763 haavatut · Lõuna-Korea: 4,407 hukkunut ja 17,060 haavatut · Austraalia: 512 langenut ja 2,940 haavatut · Uus Meremaa: 37 langenut ja 187 haavatut · Tai: 351 hukkunut ja 1,358 haavatut · Põhja-Vietnam : erinevatel andmetel 500,000 - 1,100,000 hukkunut ja hinnanguliselt 600,000 haavatut · Hiina RV: 1,100 langenut ja 4,200 haavatut · NSV Liit: hukkus 13 sõjalist nõuandjat · Tsiviilisikud: 4,000,000-5,000,000, ~12- 13% kohalikust elanikkonnast
küüditamine - etniline puhastus Põhjused Etniline puhastus (üks genotsiidi vorme) "territooriumi puhastamine" Rahva hirmutamine Rass Usk Olulised inimestevastased kuriteod Srebrenica massimõrv - 1995.a. 8000 mehe ja poisi tapmine, 25 000 - 30 000 põgeniku seas korraldatud etniline puhastus Armeenlaste genotsiid - 1915-1917.a. hukkunute arv 0,6 kuni 1,5 miljonit Rwanda genotsiid - 1994.a. 800 000 hukkunut Ukraina näljahäda ehk holodomor - 1930. aastatel 3,9 miljonit hukkunut Natside holokaust - 1941-1944.a. levinuim hinnanguline arv 6 miljonit hukkunut Bangladeshi genotsiid 1971.a. 200 000 - 3 miljonit hukkunut Kambodza genotsiid - 1975-1979 50 000 - 150 000 hukkunut Darfuri genotsiid sudaanis 2003 - tänapäev hetkel umbes 70 000 hukkunut Koht maailmapoliitikas 1946. aastal pärast ÜRO asutamist, hakati genotsiidikuritegusid vaatama
Viet Minh ja Prantsusmaa Viet Minhi toetab NSVL ja Hiina Prantsusmaa toetaja USA Sündmuste kulg 1946 Esimene Indo-Hiina sõda algab 1950 Truman lubab sõjalist abi Prantsusmaale 1950 Hiina tunnustab Pekingis Viet Minhi 1950 kujutab Korea sõda suurt ohtu Aasias 1953 Ho Chi Min tutvutab maareformi 1954 Dien Bien Phu lahing 21.juuli 1954 Geneva konverents Tulemused ja tagajärjed Prantsuse jõududest 75 581 hukkunut, 64 127 haavatud, 40 000 vangi võetut Kommunistliku Viet Minhi jõududest 300 000+ hukkunut, 500 000+ haavatut, 100 000+ vangistatut Üle 150, 000 tsiviilisiku tapetud Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks Prantsusmaa pidi oma väed riikidest välja viima Iseseisvuse saavutasid Laos ja Kambodza 2 miljonit Põhja-Vietnami elanikku emigreerus Lõuna- Vietnami Mõju osapooltele Põhja-Vietnamis pöördusid paljud sõjaväe poole, et
pakt vt Tera Baltisakslaste lahkumine ● 6.okt. 1939.a. pidas Hitler kõne, kus ta kutsus baltisakslasi kodumaale tagasi pöörduma ● 18.okt. lahkus 1. laev ümberasujatega, kokku 1939-1940.a. 12660 Punaarmee sissemarss ● 18.okt algas Punaarmee vägede sissemarss ● Püüti hoiduda NSVLiidu vastastest provokatsioonidest ● Oktoobris asendati Kaarel Eenpalu valitsus Jüri Uluotsa valitsusega II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: ● ~60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid ● Materiaalsed kahjud - Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem ● Natsliku Saksamaa, fašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi ● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLiit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine
Galerase vulkaan Asend Colombia edelaosas 4276 meetrit kõrge Pursked Esimene purse 560 000 a. tagasi Esimene registreeritud purse 1580 14. jaanuar 1993, 9 hukkunut Oht inimestele Katab külasid ja linnu tuhaga Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Galerase_vulkaan http://www.volcanodiscovery.com/galeras.html http://geology.com/volcanoes/galeras/ http://en.wikipedia.org/wiki/Galeras
· Lääne püüded islamimaailma ohjeldada · Soov maksta kätte pika alanduse eest · Moslemite suurenev osatähtsus ja fundamentalism · Afganistani sõda 7.okt 2001 · Iraagi sõda 20.märts 2003 Terrorism · Lähis-Ida · IRA ja ETA · Enesetapu terrorist = märter · Hamas · Al-Qaida Video · http://www.youtube.com/watch?v=VFX-dKpcDz8 Maailma Kaubanduskeskus 911 · Bin Ladeni korraldatud terrorirünnak · Neli kaaperdatud lennukit · 3000 hukkunut · Lääs pole maailmas üksi · Vandenõuteooria? Täname kuulamast!
Koostas: 1999 Jiji maavärin 21. septemeber 1999, kohaliku aja järgi 01:47:12 7,7 magnituuti- tugev maavärin epitsenter Kesk-Taiwnis epitsententri kordinaadid 23.772°N 120.982°E maavärina kese 33 km sügavusel Laamade liikumine Euraasia laam- mandriline Filipiini laam- mereline põrkuvad Filipiini laam sukeldub tugevad maavärinad vulkaanid kurdmäestik Piirkond tihedalt asustatud suured purustused ja ohvriterohke 2400 hukkunut ja 100 000 kaotas oma kodu maavärinad sagedased (eriti idarannikul) suurimad kahjud Kesk- Taiwanis Kasutatud kirjandus http://forms2.rms.com/rs/729-DJX-565/images/eq_chi_chi_taiwan_eq.pdf https://en.wikipedia.org/wiki/1999_Jiji_earthquake https://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpage/usp0009eq0#executive https://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpage/usp0009eq0#map https://media1.britannica.com/eb-media/72/143072-004-C79BCA30.jpg http://onlinelibrary.wiley
Fifth level Terrorism Lähis-Ida IRA ja ETA Enesetaputerrorist- märter Hamas Al-Qaeda Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maailma Kaubanduskeskus 9-11 Al-Qaeda korraldatud terrorirünnak Kaaperdati neli lennukit ~3000 hukkunut Lisa http://youtu.be/LVjr5awhxdg
Vesuuv vulkaan Kaia Teder ASUKOHT Campanias, Napoli lahe ääres ÜLDANDMED 1281 m kõrge Kihtvulkaan Ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas Kraater 600 m lai 200 m sügav Viimane purse- 1944 Huvitavat Tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal Kuulsaim purse-24. augustil aastal 79, mattes tuha alla Pompeji Tollased ehitised suurepäraselt säilinud- inimesed ei jõudnud põgeneda( umbes 200 hukkunut) http://wideo.ee/tag/vesuuv/#_ (1.50) Vesuuvi jalamil- viinamarjakasvatused,muld on seal väga viljakas 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Üks ohtlikum vulkaan AJALUGU 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega.
Andrews'i ülikoolis 1900 külalist Majandus Maailmas suuruselt kuues, Euroopas kolmas majandus Töötus: 7,9%; inflatsioonitase: 3,3% (2010) SKP/tööjõu jaotumine sektoritesse: põllumaj. 0,9%/1,4%, tööstus 22,1%/18,2%, teenindus 77%/80,4% Suurimad impordi- ja ekspordipartnerid: USA, Saksamaa, Holland Londoni pommirünnakud 07.07.2005 enesetaputerroristid Sihtmärgiks tsiviilelanikud Hommikuse tipptunni ajal ühistranspordis 56 hukkunut, üle 700 vigastatu Kasutati peroksiidil põhinevaid isetehtud seljakottidesse pandud pomme 21.07.2005 teine katse, ebaõnnestunud Londoni olümpia 2012 XXX suveolümpiamängud 27.07-12.08 3. korda Londonis Uus olümpiastaadion Kultuur SB muusika levinud terves maailmas Paljud romaanid filmideks, kuulsad näitlejad BBC saated (Top Gear, Pop Idol jne.) Arhitektuur (Gherkin, Shard London Bridge) Populaarseim spordiala jalgpall (EPL)
Venemaa USA Poliitiline elu Juhikultus + 1 partei Mitmed parteid Majandus Plaanimajandus (riik juhib Turumajandus majanduse elu) Kultuur ja igapäevaelu Propaganda Sõnavabadus C. Sõda asus põhiliselt Prantsusmaal, kaotati palju inimesi (11 miljonit hukkunut). Inglismaal ka palju hukkunuid, lisaks lasti põhja palju inglise sõjalaevu (700 000 hukkunut). USA kaotused olid väikesed (2000 meest). Prantsusmaa on Saksamaa naaber ( 1870 ja 1914 ründas Saksamaa Prantsusmaad). Inglismaa on üle mere naaber ja USA üle ookeani naaber. Saksamaal sõda ei toimunud aga seal oli toidupuudus, Prantsusmaa oli segi pekstud. D. 1. Postmargil on kujutatud Hitleri ja Mussolini. 2
Lumekeeris Keeris Sagedamini esinevad Kesk-Ameerika piirkonda, kus esinevad tornaadod iga-aastaselt ning peamiselt kevadhooajal, nimetatakse " Tornado Alley "- ks. Tagajärjed Tornaadode tugevust määratakse Fujita-skaalal, kus kõige nõrgem on F-0 ja kõige tugevam F-5. Viimane võib isegi asfalti tee pealt ära viia. Mõned näited 1985.aastal tõstis tornaado New Yorgis paigalt naftatankeri. Tornaado registreeriti veel Pennsylvanias ja Ohaios. 87 hukkunut. 1992.aasta juunis registreeriti Texases 5- päeva jooksul 200 tornaadot. Surmajuhtumeid ei esinenud. 1999.aastal hävines F-4 ja F-5 tugevusega tornaadode tagajärjel USA-s 20,000 majapidamist. Eestis Tuntuim tornaado oli 15. juulil aastal 2000 Rakveres. Kannatada said mitmed majad ning garaazid, 1 hukkunu. Tänan tähelepanu eest!
Kas sõjad ja konfliktid kaovad tulevikus? Ligikaudu 65 aastat tagasi toimus II maailmasõda. Selles sõjas oli ligikaudu 70 miljonit hukkunut mis teeb sellest ajaloo veriseima sõja. Peale sõda said enamik inimesi aru, et kolmandat sõda see planeet üle ei elaks kuna tänaseks on riikidel juba nii võimsad kaitse- ja ründerelvastused, et nad lihtsalt hävitaks meie kodu sellisena nagu see praegu on. Tänapäeval on 9 riigil olemas tuumarelvad, kuid nad ei kasuta neid arvatavasti kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et need ei tekitaks kahju ainult nede vanelastele, vaid ka kogu
- Saksamaa koloonia Tansaanias osutab vastupanu kuni 1918 1915 - Ypres'i lahing aprillis mürkgaas - Mais kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja - Bulgaaria astub sõtta Saksamaa poolel - Serbia purustatakse - Gallipoli kampaania - Gorlice operatsioon - Septembris uus Saksamaa pealetung Venemaa vastu 1916 - Veebruarist detsembrini Verduni lahing - Saksamaa rünnak olulisele kindlusele - Saksamaa ei saavuta edu - Ca 1 000 000 hukkunut - Juulist novembrini Somme'i lahing - Tankide kasutuselevõtt - Ca 1 300 000 hukkunut 1917 - Saksamaa ootab Venemaa kokkuvarisemist - Verised lahingud - Saksamaa abistab kehvas olukorras Austria-Ungarit - Aprillis kuulutas USA Saksamaale sõja 1918 - Sakslaste pealetung Somme'i all peaaegu Pariisini - Sakslaste rängad inimkaotused - Saksamaa alistub november , Weimari vabariik Sõja tagajärjed :
I Maailmasõda-1914-1918.Euroopas, Aafrikas, Aasias. Meresõda kõigil ookeanidel Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, USA, Venemaa. Põhjused-Peamine põhjus oli vastasseis ja võitlus liidrirolli pärast Inglismaa ja Saksamaa vahel, Sõja päästis valla Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06 1914 Bosnias, Sarajevos. Algus- 23. juulil A-U ultimaatum Serbiale. Kuigi Serbia ei keeldu otseselt ultimaatumit täitmast, kuulutab A-U Serbiale 28. juulil sõja, 01.08 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, S. sõjakuulutus Prantsusmaale, 03.aug Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale. Sõda algab suure vaimustusega rahva hulgas. Antandi riikides levib suur saksa- vastasus. Ka paljud eestlased astuvad armeesse. Isegi paljud patsifistliku taustaga parteid tervitavad sõja algust. Käik( läänerinne) -Läänerindel üritavad sakslased purustada Prantsuse vägesid, enne kui Venem...
Kirjelda Saksa okupatsiooni 1941-1944 okupeeritud Eestis (riigiaparaat, majandus, kultuur) - 6. Millised olid eesti meeste võimalused II maailmasõjas? - Kuulusid Saksa või NL sõjaväkke. Soomepoisid. 7. Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariik 1944.aastal? - Nõukogude armee jõudis Eestisse. 8. Millised olid Eesti sõjakaotused II maailmasõjas? Kirjelda - Purustatud maa -Rahvastiku vähenemine 200 000 inimese võrra: 80 000 läände põgenenud ja 30 000 hukkunut jne. 9. Mõisted: • hävituspataljonid - Hävituspataljonid olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused. • metsavennad - Metsavennad olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu.
terroristi poolt *nimeta suurimaid lahinguid(3) Marne'i lahing (1914),Verduni lahing (1916),Somme lahing (1916) *3 kuulsat väejuhti Saksa-Hindenburg,Luddendorff Prantsusmaa- Petain *Uus tehnika uued sõjapidamise viisid. Tankid(Pr.+Ingl.), gaas(saksa), lennukid, kaevikud, okastraat, allveelaevad, positsiooni sõda. *Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. · Saksamaa ja tema liitlaste kaotus · Sõda ei lahendanud riikide vahelisi vastuolusid, vaid suurendas neid. · 10mln hukkunut lahingu väljal · 20mln haavatut · mitu miljonit tsiviilisikut suri nälga või millegisse muusse · pärast sõda suri 20mln gripiepideemiasse · euroopa rusudes ja terve põlvkond noori mehi hukkunud. · Muutus euroopa poliitiline kaart: 1) Lagunes neli impeeriumit Venemaa, Ausria-Ungari, Saksamaa, Türgi 2) Tekkisid uued rahvusriigid Venemaa->Soome,Eesti,Läti,Leedu, Poola. Austria-Ungari->Austria,Ungari, Tsehhoslovakia, Jugoslaavia.
See on kiiresti pöörlev õhu lehter Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti Jagunemine: tõelised tornaadod ja tornaado- laadsed keerised Tornaadode tugevust määratakse Fujita- skaalal TÕELISED TORNAADOD Mitme keeriselised Sateliit tornaado Vesipüks Maapüks MÕNED NÄITED 1985. aastal tõstis tornaado New Yorgis paigalt naftatankeri. Tornaado registreeriti veel Pennsylvanias ja Ohaios. 87 hukkunut 1992. aasta juunis registreeriti Texases 5- päeva jooksul 200 tornaadot. Surmajuhtumeid ei esinenud 1999. aastal hävines F-4 ja F-5 tugevusega tornaadode tagajärjel USA's 20 000 majapidamist VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral Virmalised tekivad kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt.
aga paraku ta suri enne nende relvade allkirjastamisega. Hiljem pidi Ludwig selle ära kinnitama aga ta ei tahtnud sest tema tahtis muusikaga vaenlased ära põrmustada . Ta rääkis noorematele sõduripoistele vm seda et näete kui vaenlased tulevad hakkame meie muusikat tegema ja nemad viskavad relvad maha ja hakkavad seda rõõmuga kuulama . Paraku aga läks teisiti Ludwig pidi ikkagi selle relva lepingule alla kirjutama ja nii see läks nad kaotasid sõja ja palju enda mehi ligi 10 000.hukkunut oli . Ludwig ise sõda ei soovinud sest ta oli hella südamega ja kui ta midagi valesti tegi tahtis seda ära parandada aga mõnikord see ei õnnestund . Ta oli enda üksikul saarel vn kuida seda nimetada ja ss ta istus seal puu all ja mõtles , magas ja ss tuli mingi teine mees mingi jünger v asi kes seal oli ja ütles et ahi on soe et mine tuppa vm . Hiljem tuli jälle see mees ja hakkas temaga rääkima ja ss nad ......... ja ss nad vandusid seal mingit vannet vm .
• Teddy • Teresa • Vicky • Victor • Wilfred • Wanda Hagupit (Ruby) • 6. detsember kell 21:15 • Keskmes on õhurõhk 905mb (~655mmHg) • Suurim saavutatud kiirus: 290 km/h • Seitsemes super taifuun ja viies „vägivaldne“ taifuun • Indoneesias suured purustused, vee- ja tuulekahjustused • 27 hukkunut • 18. taifuun Hagupit (Ruby) 4. detsembril, kui taifuun saavutas kiiruse 290km/h https:// www.youtube.com/watch?v=2gTVcQWc3 uA Hagupit (Ruby) ennustatav teekond Vietnami suunas Hagupit peaks jõudma mandrile 11.12 õhtul või 12.12 hommikul, kiirus ~170km/h Kasutatud kirjandus • http://www.accuweather.com/en/hurricane • http://www.weather.com/storms/hurricane • http:// tuoitrenews.vn/society/24560/storm-hagupit-to-weaken-before
M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega Tankid, soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut Moskva augustiputs 1991 Riigipöörajate vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president B. Jeltsin, kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks Tankid liiduvabariikides 20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine 21. August 1991 Läti taasiseseisvumine Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust 21. augustil rünnakud Eestis (teletorn), Lätis (ülemnõukogu hoone) 21. august RESK lagunes, võim B. Jeltsini kätte NSV Liidu laialisaatmine 1991
aastal ja põrkasid arvatavasti tagasi Põhja-Ameerika rannikult. Lained, mis hiljem Honolulusse jõudsid, põrkasid tagasi Aasia mandrinõlvalt. Kagu – Aasi katastroof - Tsunami Tais Katastroof toimus mõni päev enne aastavahetust (2004/2005) ja tabas mitmeid Kagu-Aasia piirkonna riike 26.detsembril 2004. Tsunami tekkis 9 pallise veealuse maavärina järgselt. Hiigelveelaine pühkis rannikul kõik oma teelt. Ainuüksi Indoneesias registreeriti 2005.aasta 5.jaanuariks umbes 100 000 hukkunut, piirkonnas kokku ohvreid 250 000 kuni 300 000 (täpsed rahvusvahelised andmed puuduvad). 26. detsembri katastroofis jäid peale kinnisvaraärimehe Sven Vetevoogi (31) kadunuks ka üliõpilane Merle Vooder (27) ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti toetuste osakonna juhataja Tõnis Erm (37). Lisaks jäi hiidlaines kadunuks üheksa Eestis elanud soomlast. Tsunami tekkimise koht Sumatra saare lähedal Ohtu sattunud alad Pilte rannikust pärast tsunamit.
Ajalugu 2. maailmasõja lõpp ja tagajärjed (juuniküüditamine), sealhulgas Eestile (inimkaotused jms). Euroopa poliitiline kaart, Pariisi rahulepingud. Sõja lõpp seninägematud purustused ja inimkaotused, ligi 60 miljonit hukkunut. Vaatamata Atlandi hartale ei kujunenud õiglast maailmakorda ning kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv ning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning Külm sõja algus. Koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, tekkis juurde 98 uut riiki. Hitleri vastasest koalitsioonist loodi 1945. aastal ÜRO. Euroopa poliitiline kaart Baltimaad NSV võimu all, Soome territoorium väikesem, Saksamaa territooruim jagatud. Juuniküüditamine 14
Tapatalgud Caponei kuulsaimat tapatd kutsutakse valentinipeva veresaunaks. 14. veebruaril 1929 sisenesid neli Caponei meest garaai aadressil 2122 N. Clark Street. Ehitis oli salaviinatootja George Bugs Morani jugu peakorter. Kuna kaks Caponei meest olid riietunud politseinikeks, pidasid seitse garaazis olnud meest seda politsei reidiks. Mehed viskasid oma relvad maha ning panid ked vastu seina. Caponei mehed tulistasid ohvrite pihta vhemalt 150 kuuli. Kuus hukkunut seitsmest olid Morani jugu liikmed, seitsmes oli nnetu sber. Moran, kes oli ilmselt tegelik sihtmrk, seisis teisel pool teed, kui Caponei mehed tulid, ning politseivorme nhes jigi sinna. Nagu ikka, oli Caponel alibi ta oli tapatalgute ajal Floridas. Lpp Alcatrazis olles ilmnesid tal sfiliitilise dementsuse tunnused. Capone veetis oma lejnud vangistusaja haiglas. Karistusaeg sai lbi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California fderaalsesse parandusasutusse oma heaastast
Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Läänerinne: Saksamaa <-> Prantsusmaa, Suurbritannia Idarinne: Saksamaa <-> Venemaa Balkani rinne Austria-Ungari <-> Venemaa Sõja tagajärjed: POS 1. Suurte impeeriumide lagunemine (Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari), uute riikide teke (nt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Austria, Ungari, Tsehhi) 2. Rahvasteliidu moodustamine (ÜRO eelkäija) 3. Teaduse ja tehnika areng 4. USA tõusmine maailma esiriigiks NEG 1. 10 miljonit hukkunut ,,kadunud sugupõlv" 2. Terve põlvkond vaimselt traumeeritud inimesi 3. Demokraatiakriis, inimeste eraellu tungimine 4. Majanduse allakäik 5. Saksamaale rängad kohustused 6. Äärmuslike liikumiste tugevnemine Pariisi rahukonverents 18.jaanuar 1919 21.jaanuar 1920 See töötas natuke enam kui poolteist aastat ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks.
28.oktoobril otsustas Moskva taanduda Tagajärjed: - Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel - Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle Vietnami sõda 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam: - Kommunistlik Põhja-Vietnam - Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam USA toetas Lõuna-Vietnami Ebapopulaarne sõda Protestiliikumised 1973 viis USA oma väed Vietnamist välja Tagajärjed USA-le: - 55 000 hukkunut - 300 000 haavatut - 200 miljardit dollarit kulutusi - Moraalne kahju Võidurelvastumine 1950-1980 NSV Liidu ja USA vahel Tuumapomm (USA 1945 ja NSV Liit 1949) Raketitööstus: - Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957) - Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969) Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja gaaside/mürkide valmistamises Tagajärjed: - Tuumakatsetused ökoloogilised ja eetilised probleemid
sõjaline eelarve,rahvuslikud traditsioonid, avatus uutele ideedele Sündmus Aeg Osapooled Põhjused Tulemused Berliini 1953 NSVL, Ida- Ida-S tahtis Suruti maha, 61 kriis Saksamaa NSVL võimu alt Berliini müür, vabaks saada ~1000 hukkunut Kuuba 1956- USA, Kuuba, Castro diktatuur,Raketibaasid kriis 1962 NSVL NSVL ja Kuuba likvideeriti, head suhted Castro reziim jäi püsima Vietnami 1964- USA, P ja L- P-V ja L-V tülis, USA lahkus soda 1976 Vietnam, Hiina USA L-V sõjast 73, poolele Vietnam
ja kooperatiive) Stalini võimuletulek tõi kaasa olulised muudatused riigi majanduspoliitikas. 1928.a.-ks oli NEP likvidee-ritud ning algas industrialiseerimine (tööstuse, eriti suurtööstuse eelisarendamine, rõhuga masinate ja relva-de tootmisel) ja kollektiviseerimine ehk massiline kolhoseerimine (sunduslik ja vägivaldne kolhooside loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma-revolutsioon (kommunismi levitamine üle maailma). Stalinliku majanduspoliitika lahutamatuks osaks oli plaanimajandus majanduse arendamine tsentraliseeritult, riiklike plaanide alusel. Plaane tehti üldiselt 5 aasta peale (viisaastakuplaanid). Kõige selle
Ferdinand. · Algas diplomaatiline sõda, mis kestis kuu aega. · 28. juulil katkestas Austria suhted Serbiaga. Algas sõda. Ertshetrtsog Franz Ferdinand Sõja tulemused · Lagunesid suured impeeriumid: Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari, Türgi · Euroopas tekkis rida uusi riike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Iirimaa, Türgi · Pandi alustalad Rahvaste Liidule Sõja tagajärjed · 10 miljonit hukkunut · Euroopa majandus purustatud · Eeldus II-ks maailmasõjaks (Versailles' rahuleping, ei saavutatud eesmärke) · Tekkis nn. kadunud põlvkond sõjast naasnud inimestele, kes ei osanud enam oma eluga midagi peale hakata. Muutused pärast I maailmasõda majanduses, ühiskonnas ja argielus · Uut hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus · Suurenes sallimatus muulaste suhtes · Naissoo iseseisvumine ja meestega võrdsemate õiguste saavutamine
Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada *28.oktoobril otsustas Moskva taanduda *Tagajärjed:-Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel -Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle VIETNAMI SÕDA 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam:-Kommunistlik Põhja-Vietnam- Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam*USA toetas Lõuna-Vietnami *Ebapopulaarne sõda *Protestiliikumised *1973 viis USA oma väed Vietnamist välja *Tagajärjed USA-le:-55 000 hukkunut -300 000 haavatut -200 miljardit dollarit kulutusi -Moraalne kahju VÕIDURELVASTUMINE 1950-1980 NSV Liidu ja USA vahel *Tuumapomm (USA 1945 ja NSV Liit 1949)*Raketitööstus:*Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957)*Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969)*Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja gaaside/mürkide valmistamises. II MS lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda.kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid
Vesinikupommid Raketid ja raketikandjad Raketikilbid tavarelvastus 1957 sputnik, Laika 1961 Juri Gagarini lend 1969 inimene Kuul- USA USA- tähtede sõda satelliidid SÜN AE OSAL PÕHJUS TULEMU DM G EJAD ED SED US Berli 195 NSVL, Ida-S Suruti ini 3 Ida- tahtis maha, '61 kriis Saksa NSVL Berliini maa võimu alt müür, vabaks 1000 saada hukkunut Kore 195 P ja L- Kommuni Korea a 0- Korea, stlik P-K jagati sõda 195 ÜRO tungis L- kaheks 3 väed, Ksse; riigiks, Hiina, kommun. siiani nii NSVL leviku takistamin e Sues 195 Egiptu Egiptuses UK ja Pr si 6 s, riigipööre, mõju kriis NSVL, Suessi maailmas UK, Pr, kanali vähenenu Iisrael riigistami d, NSVL
Henry Kissinger saab selle eest Nobeli Rahupreemia. · 19. juuni 1973 - USA Kongress võtab vastu otsuse, mis keelab edaspidise sõjalise sekkumise Kagu-Aasias. · 2. juuli 1976 luuakse ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik · 1975 aastal võtsid kommunistid võimu ka Kambodzas ja Laoses, Kambodzas võimule tulnud punased khmerid tapsid genotsiidis 15% elanikkonnast · USA kaotused: 58,209 (teistel andmetel 58,148) hukkunut ja 304,704 haavatut · Lõuna-Vietnam: 223,748 hukkunut ja 1,169,763 haavatut · Põhja-Vietnam (Viet Minh ja Viet Cong): erinevatel andmetel 500,000 - 1,100,000 hukkunut ja hinnanguliselt 600,000 haavatut · Tsiviilisikud: 4,000,000-5,000,000, ~12-13% kohalikust elanikkonnast. Vietnam tänapäeval Vietnami puhul on tegu turumajanduslike elementidega sotsialistliku riigiga, mida valitseb parajalt totalitaarne kompartei. Üsna iseloomulik on Vietnamis näha rividrilli
1685a,sõdurid olid varustatud ja maksti neile.jamesII-1685-1688püüdis taastada absolutlistliku korda ning katoliku usku,andis usuvabadust katoliiklastele ja puritaanidele. Ketserid- ristiusust taganenud inimene. Indulgents-patulunastuskiri. Reformatsioon-usupuhastus ehk katoliku kiriku puhastamine luksusest ja õpetuse lihtsustamine. Protestandid-reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. Saksa talupoegade sõda-1524-1526, ülestõus 100000 hukkunut 1555-sõlmiti Augsburgi usurahu. Dogma-lause mida tunnistatakse vääramatu tõena. Kalvinism-Jean Calvini rajatud usuvool levis Lääne- Euroopas. Presbüterlane-kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenott- kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Anglikaani kirik-reformatsiooni käigus kuningale alluv Inglise kirik, õpetus protestantlik jumalateenistus sarnane katoliku kirikuga; kirikukorraldus Inglismaal.
purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett, · Orkaan Andrew 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele · Kuumalaine (juuni-september) 1980 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut · Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. 3 2 Rahvastik 2.1 Rahvaarv USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku 2
Tapatalgud Capone'i kuulsaimat tapatööd kutsutakse valentinipäeva veresaunaks. 14. veebruaril 1929 sisenesid neli Capone'i meest garaazi aadressil 2122 N. Clark Street. Ehitis oli salaviinatootja George ''Bugs" Morani jõugu peakorter. Kuna kaks Capone'i meest olid riietunud politseinikeks, pidasid seitse garaazis olnud meest seda politsei reidiks. Mehed viskasid oma relvad maha ning panid käed vastu seina. Capone'i mehed tulistasid ohvrite pihta vähemalt 150 kuuli. Kuus hukkunut seitsmest olid Morani jõugu liikmed, seitsmes oli ''õnnetu" sõber. Moran, kes oli ilmselt tegelik sihtmärk, seisis teisel pool teed, kui Capone'i mehed tulid, ning politseivorme nähes jäigi sinna. Nagu ikka, oli Caponel alibi ta oli tapatalgute ajal Floridas. Heategevus Kuigi Capone tellis tosinaid mõrvu ning tappis isegi oma kätega, kohtles ta inimesi tihti õiglaselt ning lahkelt. Ta oli võrdselt tuntud nii oma vägivaldse loomu kui tugeva lojaalsus- ning autunde poolest
I maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Sõja põhjuseks oli jaotatud maailma ümberjaotamine, kuna Saksamaa oli jaotamisele hiljaks jäänd, ajendiks oli Fernandini tapmine Serbia poolt. Sõjalised blokid olid Keskriikide blokk (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) ja Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa). I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks
Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. · Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused: · inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; · kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; · impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; · Vene revolutsioonid; · uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. · revansistlike meeleolude levik Saksamaal · Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le;
peatada ja oma kodumaad kaitsta. Esimene suurem kokkupõrge Eesti pinnal oli 25. juulil 1944. aastal Auveres. Pataljon võitles kõrvuti Harald Riipalu juhitud 47. rügemendi ja 11. diviisiga. Punaarmee suurtükituli oli väga võimas, küll aga ei suutnud nad murda läbi eestlaste 6 kaitsest. Lahingu tulemused olid katastroofilised – punaarmeel ~8000 hukkunut, 29 tanki ja 17 lennukit kaotati. Suured olid kaotused ka eestlaste poolel – 3. kompanii rivis oli alles ainult 30 meest. Kohe sellele järgnes aga Sinimägede lahing. Seda on kutsutud ka Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu. Selles osales 23 000 eestlast ja 137 000 punaarmeelast. Lahingud kestsid lakkamatult. Mehed ründasid sealt, kuhu parasjagu sattusid. Sinimägede lahing on kõige verisem lahing, mida kunagi Eesti pinnal peetud on. Seda räägivad ka arvud – 20.
1) Tartu Rahvuslased: · Liider Jaan Tõnisson · Toetasid rikkad, haritud lõuna-eestlased · Rõhuti rahvuslikku eneseteadvust ja eesti keele rolli 2) Tallinna radikaalid: · Liider Konstantin Päts · Rõhutasid rikastumise vajadust (Venemaa ja Saksamaa kapital välja · Toetasid keskklassi intelligents Põhja-Eestist 9. jaanuar 1905 Peterburis Verine Pühapäev (Talvepalee juurde kogunenud u 150 000 demonstranti tulistati ~ 1000 hukkunut, 5000 haavatut ~ revolutsioon) 17. oktoober 1905 Nikolai II manifest: · Lubati parteide moodustamine · Kodanikevabaduste kehtestamine (kõnelemisvabadus, kogunemisvabadus) · Riigiduuma kokkukutsumine Võimalused Eesti jaoks I MS: · Vene võit ~ uus venestuslaine · Saksa võit ~ baltisakslaste ülemvõim · Sõja venimine ~ enesemääramise võimalus Eesti vabariigi rajamine Esimese MS mõjud: 1) Vene keskvõimu nõrgenemine
kaudu. Sellesse voogu sattumisel on ellujäämise šansid väga väikesed. Pealegi hakkab kogu see segu kümmekonna minuti pärast avamere poole tagasi voolama; sageli märksa kiiremini kui sisemaale tungides. Suures õnnetuses natuke õnne: Tänu pikaajalisele kogemusele maavärinakindlate hoonete ehitamisel oli Tōhoku maavärina otseste ohvrite arv tõenäoliselt mõnikümmend kuni mõnisada. Tsunami hävitustöö oli sadu kordi koledam: 3. aprilli seisuga oli fikseeritud 12 175 hukkunut ja 15 489 teadmata kadunut, purustatud või tugevasti kahjustatud 125 000 hoonet ning peaminister Naoto Kani sõnade järgi Jaapan tervikuna rängimas kriisis pärast Teist maailmasõda. Esialgsetel hinnangutel on tegemist maailma kõigi aegade suurimat materiaalset kahju nõudnud loodusõnnetusega. See ulatub üle 300 miljardi dollari, mis on palju kordi suurem 2005. aasta augusti lõpupäevil Mehhiko lahes möllanud orkaani Katrina kahjust New Orleansis ja umbes 150 korda suurem 2005
rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Versailles`i rahuleping: Saksamaaga tähtsaim sõlmitud rahukonverentsi dokument, mis kirjutati alla Versailles' lossi peeglisaalis 28.jun 1919. Saksa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksa pidi vähendama ka oma sõjaväge 10. I ms tagajärjed Õ lk 65 · inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; · kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; · impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; · Vene revolutsioonid; · uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. · revansistlike meeleolude levik Saksamaal · Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le;
täitmise sissetung. vallutama. keeldumine. Julmad võtted. Taastas relvatööstuse. Rahvasteliit ei suutnud kinni hoida. Saksa rahval on vaja ruumi, kus elada. Molotov- Ribbentropi pakt. Poola sõda. 10. Hispaania kodusõda kui II maailmasõja peaproov. Riigis olukord rahutu. Väga verine konflikt- 1000000 hukkunut. Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Kindral Franco sai võimu. 11. MRP: sõlmijad, aeg, eesmärgid ning tähtsamad punktid. Sõlmisid Moskvas 23. august 1989 NSVL ja Saksamaa. Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Ravariikide Liidu vahel. Punktid: 1. Peab hoiduma vägivallast jms teiste riikidega. 2
Maa andmine mõisnikile > talupoegade koormised suurenesid Taanlaste võima Saaremaal ¾ maast jäi riigile, veerand jagati mõisatele Kroonumaa jagati ametkondadeks ja vakusteks Tekkis eraldi rüütelkond 6-liikmelise nõukogu ja rüütelkonna peamehega Rootsiaeg 1550 elas siin umbes 250k-300k inimest, siis Liivi sõda 1620 – 120k-140k 1695 – pärast Rootsi aega 400k 1696 Suur näljahäda (70k-75k hukkunut) 1700 Põhjasõja algus 1710 rahvaarv 170k Eesti minek Rootsi võimu alla 1629 Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel 1660 Oliva rahu Poolaga 1618-1648 tomus Euroopas 30 aastane sõda Eestimaal omasid võimu: Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Rüütelkondade ülesandeks olid:
kolooniat, millele hiljem pandi nimeks Libeeria. Vaatamata pingutustele, nii ameeriklaste kui mustanahaliste tagasitulijate poolt, ei läinud Libeerial eriti hästi. Tekkisid kodusõjad ja ülestõusud. See näitab, et orjadest inimesteks saamisel läbisid mustanahalised keerukat teed. Teiselt küljelt vaadates, oli orjade elu äärmiselt raske, vaatamata nende süütusele. Orjasid toodi Aafrikast Ameerikasse laevade kaupa jubedates tingimustes. Iga elava orja kohta tuli 3-4 hukkunut. Väga tihti juhtus nii, et peremehe omandamisel kaotas ori oma perekonna, sest tihti juhtus, et pereliikmed müüdi üksteisest eraldi ja nad ei näinud üksteist enam kunagi. Peremehed käitusid väga tihti orjadega julmalt ning alandavalt. Peremehed võisid piitsutada orjasid, kui nad piisavalt hästi tööd ei teinud. Orjasid võidi müüda siis, kui peremees seda soovis. Orjasid müüdi tavaliselt alandavatel oksjonitel. Ostjad vaatasid neid kui loomasid - kontrolliti
Maigi Astok Jaapanis Maigi Astok Kobe 1995 Maigi Astok Maigi Astok Chuetsu 2004 Maigi Astok Sumatra maavärin 2004 Katastroof toimus mõni päev enne aastavahetust (2004/2005) ja tabas mitmeid Kagu-Aasia piirkonna riike 26.detsembril 2004. Tsunami tekkis 9 pallise veealuse maavärina järgselt. Hiigelveelaine pühkis rannikul kõik oma teelt. Ainuüksi Indoneesias registreeriti 2005.aasta 5.jaanuariks umbes 100 000 hukkunut, piirkonnas kokku ohvreid 250 000 kuni 300 000 (täpsed rahvusvahelised andmed puuduvad). Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Indoneesia 2009 Maigi Astok Maavärinad Eestis Seni teadaolevaist tugevaim maavärin oli 25. oktoobril 1976. aastal Osmussaarel, mida tundsid inimesed suurel osal Eestimaast.. Osmussaarel maavärina tugevuseks mõõdeti 4,75 magnituudi. See põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid 21.09
(03.08.1914) 15. Mis kuupäeval ja miks kuulutas Inglismaa sõja Saksamaale? (04.08.1914) 16. Milles seisnes Saksamaa välksõjaplaan? 17. Nimeta olulisemad tegurid, miks Saksamaa välksõjaplaan läbi kukkus? 18. Nimeta läänerinde olulisimad lahingud. (Vähemalt 2) 19. Kui suur oli hukkunute arv Verduni lahingus ja Somme'i lahingus? (Verduni lahing: üle 1 miljoni hukkunu ja ca 1,2 milj haavatut ja kaduma jäänut; Somme'i lahing: ca 1,3 miljonit hukkunut.) 20. Kirjelda I maailmasõja algust idarindel. 21. Kuhu jäi idarinne pidama 1915. aastal? [Vaata kaardilt ja õpi kandma rindejoont kontuurkaardile!] 22. Milliseid muutuseid tõi idarindel kaasa 1917. a Veebruarirevolutsioon Venemaal? (Venemaal moodustatud Ajutine Valitsus jätkab sõjas, kuid edutult; Saksamaa alustab uut pealetungi 1917. a sügisel.) 23. Milliseid muutuseid tõi idarindel kaasa 1917. a Oktoobrirevolutsioon Venemaal
1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood. Suurt tähelepanu pööratakse rasketööstusele. 1946 I tuumareaktor Euroopas 1949 I aatomipomm 1953 I vesinikupomm 1954 I tuumaelektrijaam 1957 jäälõhkuja ,,Lenin", 1957 I sputnik 1946 1953 paigalseis põllumajanduses võrreldes tööstusega
annaabi.ee 
