Al capone (1)

Elulugu Kodanik ristinimega Alphonsus Capone kasvas �les karmis piirkonnas ning kuulus kahte noortej�uku. Kuigi Capone oli terane, j�ttis ta kuuendas klassis 14-aastaselt kooli pooleli . Pettustega tegelemise vahepeal t��tas ta kommipoes, keeglisaalis ja k�itekojas. Capone sai kurikuulsa Viie Punkti j�ugu liikmeks Manhattanil ja t��tas gangster Frankie Yale�i Brooklyni k� rtsis Harvard Inn v�ljaviskaja ning baarmenina. K�rtsis t��tades sai Capone kliendi solvamise t�ttu oma kurikuulsad armid ning sellest tulenevalt h��dnime ��Armin�gu�. Aastal 1918 tutvus Capone tantsu� htul iiri t�druku Mary ��Mae� Coughliniga. Mae�l s�ndis Caponega poeg Albert ��Sonny�� Francis 4. detsembril 1918. Capone ja Mae abiellusid sama aasta 30. detsembril. Kuritegevus Capone l�ks t��le Yale�i vana mentori John Torrio juurde. Peagi aitas Capone hallata Torrio salaviina�ri. 1922. aasta keskpaiku oli Capone Torrio juures t�htsuselt teine mees ning sai l�puks k�rtside, m�ngup�rgute ning l�bumajade t�isosanikuks. P�rast seda, kui Torriot tulistas konkureeriva j�ugu liige ning ta otsustas l�puks Chicagost lahkuda, p�ris Capone t��stuse ja temast sai boss . T��stuse meestele Capone meeldis, nad usaldasid teda ja kuuletusid talle, kutsudes teda ��The Big fellow� (�suur semu ��). Capone kontrollis ebaseaduslikke baare, m�ngup�rguid, bordelle, hobuse- ja v�idus�iduradasid, ��klubisid, viinavabrikuid ning �lletehaseid, saades v�idetavalt 100,000,000 $ suuruse sissetuleku aastas. Tapatalgud Capone�i kuulsaimat tapat��d kutsutakse valentinip�eva veresaunaks. 14. veebruaril 1929 sisenesid neli Capone�i meest garaa�i aadressil 2122 N. Clark Street . Ehitis oli salaviinatootja George �� Bugs � Morani j�ugu peakorter. Kuna kaks Capone�i meest olid riietunud politseinikeks, pidasid seitse garaazis olnud meest seda politsei reidiks. Mehed viskasid oma relvad maha ning panid k�ed vastu seina. Capone�i mehed tulistasid ohvrite pihta v� hemalt 150 kuuli. Kuus hukkunut seitsmest olid Morani j�ugu liikmed, seitsmes oli ��� nnetu � s�ber. Moran , kes oli ilmselt tegelik sihtm�rk, seisis teisel pool teed, kui Capone�i mehed tulid, ning politseivorme n�hes j�igi sinna. Nagu ikka, oli Caponel alibi � ta oli tapatalgute ajal Floridas . L�pp Alcatrazis olles ilmnesid tal s�filiitilise dementsuse tunnused. Capone veetis oma �lej��nud vangistusaja haiglas . Karistusaeg sai l�bi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California f�deraalsesse parandusasutusse oma �heaastast karistust kandma �igusrikkumise eest. Capone vabastati 16. novembril 1939, kuid tal oli veel maksta 37,617.51 $ eest trahve ja kohtukulusid. P�rast vabastamist veetis Capone l� hikese aja haiglas. Ta naasis oma Palm Islandi koju, kus ta �lej��nud elu oli rahulik ning vaikne. Mehe keha ning vaim h�vinesid j�tkuvalt ning ta ei suutnud enam j�uku juhtida. 21. jaanuaril 1947 sai ta ajurabanduse, mis oletatavasti polnud s��filisega seotud. Ta tuli teadvusele ning hakkas paranema, kuni langes 24. jaanuaril kopsup�letikku. Ta suri j�rgmisel p�eval s�dameseiskumise t�ttu. Capone maeti esmalt Mount Olivet�i surnuaiale Chicagos oma isa, Gabriele, ning oma venna, Franki vahele, kuid m�rtsis 1950 viidi k�igi kolme s�ilmed Mount Carmeli surnuaiale.