Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hukkudes" - 24 õppematerjali

hukkudes - 16 kuni -17 kraadi juures.
Keskaegsed linnad ja kaubandus
5
ppt

Keskaegsed linnad ja kaubandus

maahärradega; 4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest; 6. kohtumõistmine; 7. kodanike julgeoleku tagamine; 8. hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenes eelkõige ülemere- kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa.Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt.

Ajalugu → Ajalugu
76 allalaadimist
Lihavõttesaar-Rapa Nui ja tema ökoloogilised probleemid
1
doc

Lihavõttesaar. Rapa Nui ja tema ökoloogilised probleemid.

Lihavõttesaar ehk Rapa Nui on Tsiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis. Saare pindala on 163,6 km² ja elanike arv 2002. aasta andmete järgi 3791. Rapa Nui'd võib kahtlemata nimetada üheks kõige kuulsamaks saareks maailmas. Saare lugu on klassika ­ tuhat aastat tagasi hakkas Rapa Nui rahvas oma saarele moai nimelisi skulptuure püstitama. Ja tegi seda kuus sajandit järjest kuni ükskord sai otsa mets, mille palke nad kasutasid kujude edasivedamiseks. Metsa hukkudes kadusid ka saare põlisasukad. Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku hulluseni ­ hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid, võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega. Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Looja-kes hukkus loodu tõttu
1
pdf

Looja, kes hukkus loodu tõttu

Basil soovitab Dorianil oma jubeduste lunastamiseks minna palvetama. Dorian süüdistab vihahoos oma julmas saatuses kunstnikku ning pussitab ta surnuks. Basil hukkub oma armastatu kätetöö tõttu. Kindlasti ei uskunud Basil Dorianiga kohtudes, et see noor ja puhas hing tulevikus tema elutee lõpetab. Basil oli täiesti kahjutu ja tore inimene, tal ei olnud ühtegi halba kavatsust, ta tegi seda, mida pidas kõige tähtsamaks oma elus - maalis ja armastas. Minu arvates Basili hukkudes suri süütu ning puhas hing. Tegelaskuju, kes minu arvates oleks surma väärinud, oli Henry, sest tema manipuleeris Dorianiga, ahvatledes teda nautlema ja patustama. Henry jaoks oli tema uurimine ning menetlemine eksperiment, mida enda kasuks ära kasutada. Doriani paelub juba esmakohtumisel lord Wottoni hedonistlik eluviis ning tänu temale maailmavaatele soovib Dorian, et tema asemel vananeks hoopis portree. Henry peamiseks eesmärgiks oli uurida, mis

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
Muistne Eesti vabadussõda
1
odt

Muistne Eesti vabadussõda

11.- 13. sajand oli suurte ristisõdade ajastu. 1180Ndate alguses saabus Väina liivlaste juurde vaimulik Meinhard. 1186. aastal pühitseti ta liivlaste piiskopiks. Vaja oli kutsuda sõjalist abi ning selle tegi teoks Meinhardi järglane Bertold, kes tõi 1198. aastal kohale esimese ristisõdijate väe ja lõi liivlasi lahingus, ise ka seejuures hukkudes. Uueks piiskopiks sai Breemeni toomhärra Albert. Ta seadis eesmärgiks raiaulatusliku ristisõja. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. Mõõgavendade ordu (asutatud 1202. aastal) loojaks oli Theoderich. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Selle käigus rüüstasid erinevaid külasid ja süütasid Otepää linnuse. 1210. aastal piirasid eestlased sisse sakslaste tugipunktiks kujunenud Võnnu linnuse. Eestlased varitsesid jälitajaid

Ajalugu → Ajalugu
61 allalaadimist
Kahtleja Hamlet
2
doc

Kahtleja Hamlet

viima. Tagasi jõudes ootas teda ees kurbusest raevunud Laertes, kelle sooviks oli tasuda õe surma eest. Nähes head võimalust Hamleti kõrvaldamiseks korraldas Claudiuse intriigi, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Kuid miks nõustus sellega prints? Vaatamata kuninga põlgusele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. See viga läks talle kalliks maksma, hukkudes võitluses. Kuid oma tasu sai ka kuningas Claudius. Mis oli ju Hamleti viimaseks sooviks. Veel enne viimset tundi lausus ta oma ustavale sõbrale "Horatio, ma suren, sina elad: sa räägi minust ja mu asjast tõtt." Esitades neid samu küsimusi: Miks nõustus prints minema duellile?, Miks tema kahtlustav iseloom ei osanud Laertesest näha kuninga kaasosalisena? Ei teame neile vastust. Me teame seda, et Hamlet on teada tuntud kui kõhkleja ja juurdlejana. Tema kahtlused tulid

Kirjandus → Kirjandus
458 allalaadimist
Impeerium-
3
docx

Impeerium.

Imperial overreach 4ndal sajandil toimus lõhenemine ja riik jagati 2ks pooleks, teiseks pealinnaks sai Konstantinoopol (Bütsants). Need riigipooled kasvasid järjest enam lahti. Ladina keel vs kreeka keel ja hellenistlik kultuur. Kreeka ortodoksi kirik vs Rooma katoliku kirik. Karl Suure kroon. Ida ja Lääne keisririigid Nelja maailmariigi idee läbi Prohvet Taanieli raamatu tõlgenduse. Millised on ajaloolised maailmariigid? Kindel oli, et Rooma riik on viimane maailmariik, mille hukkudes pidi saabuma maailma lõpp. Ja Rooma riik hukkuski 476ndal aastal..... Tõlgendus ­ tegelikult Rooma riik kestab ikka edasi. Ida-Rooma kestis pea 1000 aastat kauem Lääne-Euroopast, kestis kuni Konstantinoopol langes türklaste kätte. Kroon? Ottomanid kui maailmavallutajad, sest nemad on Rooma riigi üle võtnud. Konstantinoopol nimetati Istanbuliks. Kuid osad arvasid, et kuna Rooma oli kristlik, sai kroon edasi kanduda ka vaid kristilikule valitsejale. Keisrikroon

Ajalugu → Euroopa ideede ajalugu
24 allalaadimist
Muumiate valmistamine ning matmiskombed hauataguses elus
20
docx

Muumiate valmistamine ning matmiskombed hauataguses elus

jumalatega seostuvaid loomi, näiteks veiseid. Selleks oli neli peamist põhjus: et armastatud lemmikloomad saaksid oma omanikuga surmajärgsesse ellu kaasa minna, et seal oleks inimestele süüa, ohverdamiseesmärgil mõnele jumalale ning samas ka usus, et see loom ongi mõni jumal 3.1.Armastatud lemmikloomad Egiptlased armastasid oma lemmikloomi. Kõige levinumad olid kassid, koerad, ahvid, gasellid ja erinevad linnud. Nad hindasid oma loomi nii väga, et lemmiku hukkudes ajasid nad ühe oma kulmu maha. Palsameerimine pidi tagama neile igavese elu niisiis on leitud palju loomi, kes on olnud oma omanikuga nii samas hauakambris ja on olnud juhtumeid, kus on oldud isegi ühises sarkofaagis. 3.2.Toiduna inimestele hauataguses elus Oli väga tavaline, et hauakambris oli lisaks kallitele asjadele kaasa pandud ka toitu ning juua. See oli mõeldud selleks, et ka- spirituaalne teisik, saaks hauakambris edasi elada. Aga et inimene saaks ka hauataguses elus süüa

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Kisuts
10
doc

Kisuts

Oncorhynchus kisutch Kisuts TARTU 2009 1. Sissejuhatus Idalõhed elavad Vaikse ookeani vesikonnas. Sellel perekonna kaladel on pärakuuimes 10 ­ 16 hargnenud kiirt, soomus keskmise suurusega või väike, marjaterad suured, punakasoranzid. Nad on siirdekalad, kes koevad Aasia ja Põhja ­ Ameerika magevetes, turgutuvad meres. Tuntakse kuut hästi eristatavat liiki: keta, gorbuusa, tsavõõtsa, nerka, kisuts, sima. Kõik idalõhed koevad vaid kord elus, hukkudes seejärel. Ei ole teada ainsatki juhtu, mil idalõhed oleksid pärat kudemist ellu jäänud, selle poolest erinevad nad kõigist teistest lõhelastest. Imetlusväärne on see, et lõhed arvatavasti leiavad üles jõe, milles sündisid. Kuidas nad seda suudavad, ei ole kindlalt teada. Oletatakse, et avameres orienteeruvad nad päikese, kuu, võimalik, et ka heledate tähtkujude järgi, aga ranna lähedal tunnevad kodujõe haistmis- ja

Bioloogia → Kasvatavate kalade bioloogia
14 allalaadimist
Referaat- Linnad keskajal-
8
docx

Referaat ''Linnad keskajal''

kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikuraamatusse. Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: - Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriisid, kelle rikkus tulenes eelkõige ülemerekaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada, paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid. - Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemadega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud lutseorganisatsioonidesse ­ tsunftidesse. - Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest ­ teenijad, kerjused, prostituudid jt. Inimeste elu polnud keskajal kerge

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Meie aja kangelane
6
rtf

"Meie aja kangelane"

1. juulil 1832 oli Lermontov sunnitud esitama lahkumisavalduse, sest ta osales üliõpilasrahutustes. Seejärel tegi ta läbi väljaõppe Peterburi alamlipnike koolis. Lermontovil tekkis Pjatigorskis tüli oma vana tuttava ja sõjakoolikaaslase Martõnoviga. Duell peeti 27. juulil 1841. aastal ränkade tingimustega: tulistama pidi kümne sammu pealt, Lermontov andis juba enne duelli mõista, et ta ei tulista Martõnovit. Martõnov tulistas poeeti surmavalt. Lermontov oli hukkudes kõigest 26aastane.Taoline duell leidis ka kajastust Lermontovi ,,Meie aja kangelases". Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus Olulisemad teosed Lermonton oli mitmekülgselt andekas inimene, ta kirjutas luuletusi, poeeme, draamateoseid ja proosat. Tema luules eristatakse kahte perioodi: varase noorukiea luule (1828­1832) ja küpse loomingu periood (1836­1841). Tema varasemad romantilised poeemid on küll jäljenduslikud, kuid ereda

Kirjandus → Kirjandus
832 allalaadimist
LINNAD KESKAJAL
7
docx

LINNAD KESKAJAL

Kuigi tsunftikorral oli alguses tunduvaid eeliseid eraldi töötamisega võrreldes, hakkas see pikkamööda käsitöö arengut siiski takistama. Kaupmehed Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenes eelkõige ülemere- kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid. Keskaegne riietus Keskaegne riietus erines täiesti meie tänapäeva riietusest. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
Veeõitsengud - keskkonna probleem
7
doc

Veeõitsengud - keskkonna probleem

Seal ei näe oma varbaid ei ka juhul, kui olla vees vaid poole põlveni. Niisugune vähene läbipaistvus on tingitud humiinainetest, mis ei kujuta tervisele mingit ohtu. Veeõitsenguid võivad põhjustada ka teiste vetikarühmade liigid. Ainult pehmeveelistes pruuni tooni järvedes, harvem ka heledaveelistes, ajendab aastast aastasse korduvaid vohanguid rafidofüütide rühma kuuluv tativetikas Gonyostomum semen (#). Kokkupuutel paiskab tema rakk tühjaks kogu oma sisu, ise seejuures hukkudes. Suplejad võivad selle ennasthävitava tegevuse tagajärgi tunda oma kehal, kui libistavad pärast ujumist käega üle naha. Mingeid tervisekahjustusi see lima ei põhjusta, pigem vaid ebameeldivusi. Tativetika vohangud seostatakse nende vetikate võimega varuda rakkudesse toitesoolasid, peamiselt fosforit. Tegemist on üsna suurte rakkudega (kuni 100 m) ning väga kiirete vees liikujatega, võrreldes teiste vetikatega

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Mihhail Lermontov
14
doc

Mihhail_Lermontov

Lermontov andis juba enne duelli mõista, et ta ei tulista Martõnovit. Sellessamas veenas ka tema käitumine kahevõitlusel. Martõnov aga tulistas sõpra külmavereliselt ja kuul tabas poeeti surmavalt. Samal ajal oli Pjatigorski kohale kerkinud äikesepilv, lõi välku ning kärgatas kõu. Sekundandid ja tunnistajad jooksid kohkunult laiali ja jätsid luuletaja keha paduvihma kätte. Lermontov oli hukkudes kõigest 26-aastane. On küllalt alust kõnelda Lermontovi tapmisest 27. juulil 1841. aastal kui poliitilisest mõrvast. Kui, tsaar Nikolai I sai teate Lermontovi hukkumisest, ei suutnud ta oma heameelt varjata. Küllap sobivad Lermontovi surma puhulgi ta enese kirjutatud värsiread luuletusest "Poeedi surm": Nüüd vaikinud on võimas luule, ei enam iial kõla see. Tal pitser surutud on suule, tal kitsas kirstus lõppes tee. Kuid Lermontovi looming elab üle aegade.

Eesti keel → Eesti keel
40 allalaadimist
Minu-maalitud-kunstiajalugu
38
doc

Minu (maalitud) kunstiajalugu

jälgitavamaks tema paljas rind, mis peaks mõjuma tol pildi kui võõrkeha, kuid seda ta pole, vaid ta rõhutab just Vabaduse julgust, vaprust, tähelepanu hajumist enda keha suhtes, täielikku pühendumist võitlemisele, rahva viimisele barrikaadidele. Pildile lisab dramaatilisust veel ka noor poiss Vabaduse kõrval, kes enda noorusest olenemata on valmis tapma, tema näost on näha täielikku ekstaasi, rahulolu, et tema võib aidata kaasa rahva vabanemisele ise seejuures hukkudes. Vabaduse jalge ees olev naisterahvas ( või siiski mees) mõjub kui palve Jumala poole, tuues maali salapära. Maali kompositsioon on dünaamiline. Vabadus ja poiss on kahekesi tasakaalustavaks jõuks ülestõusnute suurele hulgale, mis moodustavad sujuva diagonaali pildi alumises vasakus nurgas. „Vabadus viib rahva barrikaadidele” on elamuslik ajaloomaal, inimesed näivad seal täiesti elusatena, kuna rõhutud on nende emotsioonidele, mis valdavad kogu nende keha mitte vaid näojooni

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
Teine maailmasõda
18
docx

Teine maailmasõda

Briti, Prantuse, USA ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsioonitsooniks. Kindlaks määrati Saksamaa reparatsioonide maksmise kord. Stalin kinnitas lubadust astuda kiiremas korras sõtta Jaapani vastu, saades selle eest tasuks Sahhalini saare lõunaosa ja Kuriili saared. Jaapani purustamine Kuigi Jaapan oli 1944.aastal kandnud raskeid kaotusi, jätkas ta ometi vastupanu. 1945.aasta algul alustasid ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu. Jaapanlased kaitsesid saari meeleheitlikult, hukkudes pea viimseni. Ameeriklaste kaotuste põhjal aga ennustati, et suuremate saarte vallutamine võib maksma minna kuni miljon Ameerika sõduri elu. Okinawa vallutamine võimaldas ameeriklastel rajada sinna lennuväebaasid, kust hakati Jaapanit kavakindlalt pommitama. Lühikese ajaga hukkus pommirünnakutes 260 000 tsiviilelanikku. 5. augustil 1945 teatas Jaapani vastu sõtta astumisest ka NSV Liit, rünnates mõne päeva pärast Mandźuuriat. Kuid Jaapan ei mõelnudki alistuda.

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Euroopa ideede ajalugu
22
odt

Euroopa ideede ajalugu

hea elu transportimine ning laiendamine üle maailma. Samas õigus oli roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus, kõik pidi olema reguleeritud õigusega, sealhulgas ka sõda. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Kuni 16. saj mõisteti ajalugu 'nelja maailmariigi idee' läbi. See oli maailmaajaloo tõlgendus, mille järgi pidi pärast nelja maailmariiki tulema maailmalõpp. Jõuti arusaamale, et Rooma riik oli 4. impeerium – selle hukkudes, 476. aastal, pidi saabuma maailmalõpp. Aga kuna maailmalõppu ei tulnud, siis tuli sellest järgmine tõlgendus – tegelikult Rooma riik kestab kuskil edasi. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants). Bütsantsi valitsejad hakkasid ennast nimetama Rooma keisriteks. See impeerium kestis veel pea 1000 aastat. 1453. a Ottomani türklased vallutasid Konstantinoopoli. Nemad omakorda väitsid, et keisri tiitel on neile üle läinud ja Türgi Sultan

Ajalugu → Euroopa ideede ajalugu
20 allalaadimist
Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

4. kindlaks määrati Sm reparatsioonide tasumise kord--->demonteerida Saksa suuremate tehaste sisseseaded 5. arutati jätkuvat sõda Kaug-Idas 6. Stalin lubas astuda Jpni vastu, saades endale Sahalini saare lõunaosa ja Kuriili saared Jaapani purustamine: · oli 1944. a kandnud raskeid kaotusi, jätkas siiski sõjategevust · 1945 algus ­ USA alustas rünnakut Jpni saarte vastu, hõivati Iwo Jima ja Okinawa saar, jaapanlased kaitsesid saari meeleheitlikult, hukkudes pea viimseni · edasine rünnak oleks maksma läinud kuni miljoni Ameerika sõduri elu · Okinawa vallutamine: võimaldas rajada sinna lennuväebaasid, kust hakati Jpn-it pommitama-> hukkus 260 000 elanikku · 5. aug 1945 ­ astus Jpni vastu sõtta ka NSVL-->ründas Mandzuuriat · Jpn ei mõelnudki alistuda · 6. aug 1945 ­ lasti käiku tuumapomm Hiroshimale ja 9. aug Nagasakile---> hukkus 300

Ajalugu → Ajalugu
688 allalaadimist
Venemaa kokkuvarisemine
38
doc

Venemaa kokkuvarisemine

kindlast määrati Sm reparatsioonide tasumise kord--->demonteerida Saksa suuremate tehaste sisseseaded 5. arutati jätkuvat sõda Kaug-Idas 6. Stalin lubas astuda Jpni vastu, saades endale Sahalini saare lõunaosa ja Kuriili saared Jaapani purustamine:  oli 1944. a kandnud raskeid kaotusi, jätkas siiski sõjategevust  1945 algus – USA alustas rünnakut Jpni saarte vastu, hõivati Iwo Jima ja Okinawa saar, jaapanlased kaitsesid saari meeleheitlikult, hukkudes pea viimseni  edasine rünnak oleks maksma läinud kuni miljoni Ameerika sõduri elu  Okinawa vallutamine: võimaldas rajada sinna lennuväebaasid, kust hakati Jpn-it pommitama-> hukkus 260 000 elanikku  5. aug 1945 – astus Jpni vastu sõtta ka NSVL-->ründas Mandžuuriat  Jpn ei mõelnudki alistuda  6. aug 1945 – lasti käiku tuumapomm Hiroshimale ja 9. aug Nagasakile---> hukkus 300

Ajalugu → Venemaa
51 allalaadimist
Keskaeg
20
doc

Keskaeg

mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt.

Ajalugu → Ajalugu
320 allalaadimist
Botaanika loengukonspekt
28
doc

Botaanika loengukonspekt

Vegetatsiooni pikkus on 270-360 päeva. Sügisel peab moodustuma 3-4 võrset. Rukis võrsub kevadel vähe, kasvab ka soomuldadel. Toitainete vajadus on suur. Kevadine koristamine toimub soojadel suvedel juuli keske, jahedatel augusti keskel. Enamik rukkisorte vajab järelvalmismiseks 25-30 päeva, siis saabub normaalne idanemine. Risttolmleja ­ tolmleb tuule abil. Talinisu Hea saagikus, kõrge kvaliteet. Suurem osa läheb inimtoiduks. Talub rukkist vähem külma. Hukkudes -16 kuni -17 kraadi juures. Nõudlikum niiskuse, mulla viljakuse ja eelviljade suhtes. Vähem vastupidav taimehaigustele. Üleujutust talub natuke paremini. Aeglase kasvuga, seetõttu peab põld olema umbrohupuhas. Võrsub nii sügisel kui kevadel, NB! Eksamis. Kasvuaeg rukkist pikem, valmib 10-20 augustil. Pikapäevataim (vaja 14-17 h valget aega), isetolmlev. Teraviljade talvekahjustused Vastupidavamad on kahe kuni nelja võrsega taimed. Oluline on, et oleks piisavalt

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Euroopa ideede ajalugu
43
docx

Euroopa ideede ajalugu

keisririik. 324 Konstantinoopoli asutamine. Suured kultuurilised erinevused, Läänes ladina keel, Bütsantsis hellenistlik kultuur ja kreeka keel. 1054 ­ Suur Skisma ­ idakirik (Kreeka ortodoksi kirik) ja läänekirik ( Rooma Katoliku kirik) Mis oli Karl Suure kroon ? Nelja maailmariigi idee ­ prohvet Taanieli raamatu tõlgendus. Pärast nelja maailmariiki tuleb maailmalõpp. Kõik jõudsid arusaamale , et Rooma riik oli 5. impeerium ­ selle hukkudes pidi saabuma maailmalõpp. Rooma riik hukkus 476. aastal. Tõlgendus ­ tegelikult Rooma riik kestab edasi (Ida-Rooma riigina kuni 1453, Bütsantsi valitsejad nimetasid end keisriteks). Paralleelselt Vene tsaarid (caesar)- Kolmanda Rooma idee. Nemad kui Konstantinoopoli patriarhist järgmise idakiriku patriarhi asukoht, järelikult kandus see edasi Moskvasse. 15. saj lõpul sümboliks Bütsantsi kahepäine kotkas. 1. Rooma oli Rooma, teine Konstantinoopol ja kolmas Moskva.

Ajalugu → Euroopa ideede ajalugu
102 allalaadimist
Laeva ekspluatatsioon eksam
5
doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

sildudes kai on nn nõrk lüli. See on selleks, et sügavas äärde, tuleb ankur alla lasta ka edasikäigul. Kui ankur langeb põhja, tuleb vööris üles 22. Kkokkupandav kohas hukkudes ei tõmbaks laev parve kaasa. Nõk lüli katkeb ja parv tõuseb veepinnale. taimkiu ots ja plokk on liuglaagritel, 1,05 ­

Merendus → Laeva ekspluatatsioon
190 allalaadimist
Euroopa ideede ajaloo eksam 2012
27
doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

Samas õigus oli roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus, kõik pidi olema reguleeritud õigusega, sealhulgas ka sõda. 57. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee Kuni 16. saj mõisteti ajalugu 'nelja maailmariigi idee' läbi. See oli maailmaajaloo tõlgendus, mille järgi pidi pärast nelja maailmariiki tulema maailmalõpp. Jõuti arusaamale, et Rooma riik oli 4. impeerium ­ selle hukkudes, 476. aastal, pidi saabuma maailmalõpp. Aga kuna maailmalõppu ei tulnud, siis tuli sellest järgmine tõlgendus ­ tegelikult Rooma riik kestab kuskil edasi. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants). Bütsantsi valitsejad hakkasid ennast nimetama 2 Rooma keisriteks. See impeerium kestis veel pea 1000 aastat. 1453. a Ottomani türklased vallutasid Konstantinoopoli

Ajalugu → Euroopa ideede ajalugu
37 allalaadimist
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

Lõpuks jäi sõelale patriarh Filareti (Fjodor Romanovi) 16-aastase poja Mihhaili kandidatuur, kes oli vastuvõetav kõigile maakogu rühmitustele ja valiti 21. veebruaril tsaariks [1613­45], pannes aluse Romanovite dünastiale Venemaa troonil. Legendi järgi üritas poolakate väesalk noort tsaari enne Moskvasse jõudmist kinni võtta, teejuhiks hakanud talupoeg Ivan Sussanin juhtinud aga seltskonna sohu, hukkudes ka ise, andes elu tsaari eest. Nii sise- kui välispoliitilise stabiilsuse saavutamine nõudis veel aastaid. Segaduste aja pärandina kutsuti veel mõnda aega tähtsamate otsuste läbiarutamiseks kokku maakogud. Kuigi bojaarkond oli lootnud opritsnina-eelse ,,vana hea aja" tagasitulekule, jätkas ka Mihhail isevalitsejana, jagades mõnda aega võimu patriarhist isaga. Mihhaili poja Aleksei [1645­76] valitsemisaeg oli täidetud rahutustest. Suurimaks neist kujunes

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun