KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat
docstxt/14287542517012.txt
kasutatakse samu võtteid. Toimub energia ülekanne ja muutumine ning materjalide ülekanne ja muutumine põhiliselt kas füüsikaliste või füüsikalis-keem,imliste meetoditega. Põhiopid: fluidiumi voolamine, hüdromeh separeerimine, soojusvahetus, aurustamine, kuivatamine, destillatsioon, absorptsioon, membraanlahutus Ekstraktsioon, adsorptsioon, leostamine, kristallisatsioon Keemiatehnika aluseks on - termodünaamika - mateeria ja energia jäävuse seadus - ülekandeprotsesside kineetika ja keemiline kineetika Ülekandeprotsessid: 1)liikumishulga ülekanne liikumishulga ülekanne esineb liikuvas keskkonnas 2)massiülekanne toimub massi ülekanne ühest faasist teise faasi. Põhimehhanism nii gaasi, tahke kui vedela oleku korral on sama. 3)soojusülekanne Hüdraulika alused: Fluidium aine, mis ei allu jäävalt deformatsioonile ning seetõttu muudab oma kuju
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT0023 Keemiatehnika - projekt ADSORBERI EELPROJEKT Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: TALLINN 2011 : , 10000 3/, 0,01 /3, 0,0009 /3. : , 4 . : : 1) 2) -- 30 200 °C. 0,75 /³. 10500 / (46 /, 34,5 /). -60 °C. , ; 100 °C-- I , 110 °C -- ,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika Õppejõud: Jelena Veressinina, Keemiatehnika õppetool lektor Tallinn 2014 SISUKORD Töö ülesanne...............................................................................................................................3 Katseseadme skeem....................................................................................................................4 Katseandmed ja arvutused....................................................................
Tabel 1. Algandmed Arvesti näit, kWh Temperatuur vannis, oC Keeduklaasi mass, kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml Suhkur+vesi keeduklaasis, kg Lahuse temperatuur, oC Kolvi mass tühi, kg, 11 Kolvi mass tühi, kg, 21, kondensaadi oma Kolvi mass Kg, 21 koos kondensaadiga Kolvi mass Kg, 11 koos kontsentreeritud lahusega F-lahuse algmass L-Lahuse lõppmass W Kolb 21 vahe med Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine Lahus Murdumisnäitaja tabelis Alglahus 1.339 0.224 Lõpplahus 1.355 - - 0.838 tabelis lahust, ml 600 0.252 0.280 vaakumi rõhk 0.9 0.712 0.432 0.614 Wtegelik 0.432 0.180 Wkadu 0.002 ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika KEMOSORPTSIOON Üliõpilased: Õppejõud: Tallinn 2014 Töö ülesanne Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti reageerimist lahustunud hapnikuga järgneb tekkinud naatriumsulfaadi lahuse edasine küllastumine hapnikuga (füüsikaline absorptsioon). Katseseadme skeem
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Terje Menert Jaanika Paju Ardi Lepp Allar Leppind KAKB51 Juhendaja: Natalja Savest Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Tallinn 2011 1. VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.2. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on 1. tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; 2. hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3
docstxt/14191920820357.txt
Jrk nr Õhu maht, m3 delta tau, s Õhu mahtkulu, m3/s wõ, m/s h0, mm 1 0,74 60 0,012333 1,6351 14 2 0,74 60 0,012333 1,6351 13 3 0,73 60 0,012167 1,6130 13 4 0,55 60 0,009167 1,2153 13 kolonni siseläbimõõt, m 0,09800 kolonni ristlõike pindala 0,00754 vaba 0,00113 L1, l/s ...
docstxt/14138975077928.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut MEHAANILINE SEGISTI Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika Õppejõud: Jelena Veressinina, Keemiatehnika õppetool lektor Tallinn 2014 SISUKORD Töö ülesanne...............................................................................................................................3 Katseseadme skeem....................................................................................................................4 Katseandmed ja arvutused...................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Töö teostasid: Töö teostamise kuupäev: 30.09.3014 Tallinn, 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Töö ülesanne...........................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika KEMOSORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika FILTERPRESS Üliõpilased: Juhendaja: E. Tearo Tallinn 2006 TÖÖ EESMÄRK Tutvuda raamfilterpressi ehituse ja tööga. Teostada kriidi ja vee suspensiooni filtrimine kahel erineval konstantsel rõhul. Määrata filtrimise konstandid ja filterkoogi eritakistus mõlema rõhu puhul. KATSESEADME SKEEM Joonis 1. Filterpressi skeem KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFILISED SÕLTUVUSED Tabel 1
Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiiruses Resti Manomee takistus, manomee takistus, tri näit, delta P, tri näit, õhu kiirus, delta p, mmH2O Õhu kiirus mmH2O mmH2O m/s mmH2O 0,0 0,0054 1,2 0 0,0054 1,6 0,8 0,0671 1,6 0 0,0054 2,4 3,6 0,2656 2 0 0,0054 4,8 7,6 0,5068 2,4 0,4 0,036513 8,8 13,2 0,7740 2,8 1,2 0,09704...
GRAAFIKUD Joonis 1. Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 2. Materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 3. Keevkihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest. Joonis 4. Kihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest ARVUTUSED de=0,00135m k=1,1839 (õhu tihedus 25°C juures) =161g/250ml=0,644g/cm3=644g/dm3 g=9,81 k=1,8616*10-5 (õhu dünaamiline viskoossus 25°C juures) KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse 0,2373 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused ühtivad üsna hästi ja kriitilise kiiruse leidmise katseosa loeme õn...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Tallinn 2014 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II DESORPTSIOON Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni ehitusega 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II DESORPTSIOON Üliõpilased: A B C Juhendaja: N.S. Tallinn 2010 2 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni ehitusega 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4
Tallinna Tehnika Ülikool Keemiatehnika instituut Reaktsiooni protsessid II "Viibimisaja jaotusfunktsiooni määramine" Üliõpilased: Õppejõud: Inna Kamenev Esitatud: 14.12.2005 Tallinn 2005 3. Katsemetoodika Katse E(t)-funktsiooni määramiseks viiakse läbi torureaktoris, mille sisendavas (ülemises)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused SOOJUSVAHETI Tallinn 2015 KATSESEADME KIRJELDUS TE 1 16x1,2 mm TE 9 2 7 50 mm TE 6
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II KUIVATAMINE Õppejõud: N. Savest Grupp: Tallinn 2010 1. TÖÖ ÜLESANNE 1.1. Tutvuda kuivatusseadme konstruktsiooniga. 1.2. Leida kuivatamisprotsessi läbiviimise etteantud tingimustel kuivatamise kiiruse sõltuvus materjali niiskussisaldusest. 1.3. Leida kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus. 1.4
8. Millal pikendatakse RE õppekohal õppimise aega ja kui palju? 9. Millised on üliõpilase koormusnõuded esimesel semestril ja iga õppeaasta lõpuks? Vastused: 1. Kindlustada keemiatööstuse ja temaga seotud tööstusharude (ehitusmaterjalide, tselluloosi-paberi, toiduainete, metalli-tööstuse jt) ning uurimisasutuste varustamine bakalaureusekraadiga spetsialistidega, kes oleksid võimelised töötama ametikohal, mis eeldab keemiatehnika ja keskkonnakaitse-tehnoloogia alaste probleemide tundmist, protsesside valikuoskust ja tehnoloogia üldküsimuste valdamist.Süvendada üliõpilaste üldhariduslikke teadmisi looduskeskkonna ja inimühiskonna vahelistest seostest ning säästva arengu põhimõtetest. 2. Õppekava täitmine 180 EAP ulatuses, s.h. kõigi moodulite üldmahu ja kohustusliku osa täitmine ettenähtud mahus ning lõputöö sooritamine mahuga 10 EAP ning kaalutud keskhinne peab olema vähemalt 2,0. 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut ROTAATORAURUSTI Tallinn 2015 1. TÖÖ EESMÄRK Tutvumine laboratoorse rotaatoraurusti ehituse ja tööpõhimõttega. Lahuse kontsentreerimine. Seadme soojusbilansi koostamine ja kasuteguri määramine. 2. LABORATOORSE ROTAATORAURUSTI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE Laboratoorne rotaatoraurusti on ette nähtud preparatiivsete tööde teostamiseks. Seadmel on mõõteriistad bilansskatsete jaoks. Rotaatoraurusti skeem on esitatud Joonisel 1. Joonis 1 Katseseadme skeem 1. Lähtelahuse anum 2. Kahekäiguline kraan lahuse juhtimiseks kapillaari mööda aurusti kolbi või aparaadi täitmiseks õhuga. 3. Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite si...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Reaktsiooniprotsessid REAKTSIOONI JÄRGU MÄÄRAMINE Üliõpilased: Nadezda Vidinjova Juhendaja: Jelena Veressinina Julija Demidova Aljona Võssokova Marija Gnatjuk Dmitri Ivanov Sergei Bogdanov Õpperühm: KAKM-21 Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013a. 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines KESKKONNAKEEMIA - PRAKTIKUM Orgaaniliste ainete kontsentratsiooni määramine heitvees vedelikkromatograafilise meetodiga Juhendaja: Juri Bolobajev Sooritatud: 17.03.2014 Esitatud: Tallinn 2014 Töö eesmärk: identifitseerida ja kvantitatiivselt määrata saasteained heitvees kasutades kõrgsurvevedelikkromatograafiat. Teooria
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Inseneriteaduskond Energiatehnoloogia instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Aururõhu määramine Üliõpilased: Juhendaja: Rivo Rannaveski, doktorant Õpperühm: EACB Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2018 Töö eesmärk Praktiliste mõõtmiste tulemuste saamine ning mõõdetud tulemuste võrdlus teoreetiliste tulemustega. Mõõtetulemuste usaldusväärsuse ja tekkivate mõõtemääramatuste võimalike põhjuste hindamine. Katseseadme skeem Joonis 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT3182 Keemiatehnika alused -- projekt SOOJUSVAHETUSSEADME EELPROJEKT Üliõpilane: Laura Freivald Juhendaja: Inna Kamenev Kood: 142642KATB Esitatud: 10.05.2017 Tallinn 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Tehnoloogiline osa.........................................................................................................
Tallinna Tehnika Ülikool Keemiatehnika instituut Reaktsiooni protsessid II "" Üliõpilased: Õppejõud: Inna Kamenev Esitatud: 7.12.2005 Tallinn 2005 1. Töö eesmärk Osooni lagunemisreaktsiooni järgu ning kiiruskonstandi määramine 2
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA Õpilased: Õppejõud: Õpperühm: Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse ehk keevakihti, on vaja selle
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes
Kui majanduse spetsialiseerimise pinnalt võiksime eeldada märkimisväärset tööstus-, tootmistehnoloogiate, elektroonika ja sarnaste rakenduslike valdkondade finantseerimist (ja arengut), siis Eesti teaduse rahastamise instrumendid on rahastanud pigem muid TA valdkondi. Näiteks loodusteaduse valdkonnas on suurem rahastamine olnud sellistes valdkondades nagu füüsika, keemia ja keemiatehnika, maateadused, protsessitehnoloogia ja materjaliteadus, arvutiteadused) (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120)). Nagu eelnevalt mainitud, tasuks Nutika Spetsiliseerumise valdkondade arendamisel lähtuda eespool toodud nõudluse määratlemise tüpoloogiast (turu praeguse vs pikaajalise nõudluse toetamine/arendamine ja avaliku sektori nõudluse
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja keskonnatehnoloogia Keemiatehnika Instituut Juustutehnoloogia Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Piimast juustu toormena............................................................................................. 4 Piima eeltööstus......
Sel perioodil loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Teadusliku keemia alused: Robert Boyle (1627- 1691) Galileo Galilei (1564-1642) - "esimene päristeadlane" Tähtis etapp keemia kui teaduse arengus oli E. Stahl´i loodud flogistoniteooria periood. Kuigi see teooria osutus vääraks, seostatakse teadusliku keemia teket sageli just flogistoniteooria loomisega. 4 etappi (põimuvad-kattuvad): Iatrokeemia etapp: "meditsiiniline keemia" Paracelsus (1493-1541) Tehnilise keemia suund: keemiatehnika ja meditsiin, metallurgia, klaas ja keraamika (fajanss ja portselan), destilleerimisprotsess, pürotehnika, värvimistehnoloogia täiustamine jm. `Pneumaatilise keemia' etapp: gaasid. Robert Boyle (1627-1691) Joseph Black (1728-1799) Alus `pneumaatilisele keemiale': J.B. van Helmont (1577-1644) võttis kasutusele termini gaas (gaz, gas) ja uuris CO2 (gas silvestre, "metsagaas"): happed + lubjakivi, käärimine, põlemine. Töid meditsiinist, iatrokeemiast, pürotehnikast
annaabi.ee 
