Juhul, kui tuvastasite lekke pumbast, tooge seade kiirelt remonti, et vältida vee sattumist mootorisse või elektriühendustesse. Kas veetarbijad on suletud või ei tilgu (segistid, kraanid, WC-pott jne.). Remontige või asendage lekke põhjustaja. Kas ei tilgu mõni imemis- või survepoole torustiku liitmik või toru ise. Kõrvaldage kiirelt leke. Põhjaklapi hermeetilisust. Mittehermeetiline põhjaklapp põhjustab vee tagasivoolu kaevu või reservuaari. Asendage põhjaklapp uuega. Pumba mootor töötab, kuid veesurve on madal või puudub üldse. Umbes 95% juhtudest pole probleem ebakvaliteetses pumbas. Sagedasemad põhjused on mittehermeetiline imemistoru (pump tõmbab õhku), süsteemi mittetäielik õhutamine peale paigaldamist, kõrvaliste osade sattumine imemistorusse või pumpa (ummistunud
pöörlemissagedust. Joonis 2 Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 2) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. 5 3.Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata
piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 115. 1.2.3. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: - torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem - vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata
· pump käivitatakse, kontrollitakse, et survetorus on tekkinud surve ja siis avatakse siiber 1 tööratas 2 töörattalaba 3 spiraalkamber 4 imitoru 5 põhjaklapp 6 imikurn 7 difuusor 8 siiber 9 survetoru 10 täitmisava 11 tihendiveejuhe
ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 115. 1.3.3. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: - torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem - vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning
piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 1–15. 1.2.3. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: - torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem - vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata
õhukatlas : See vedeliku hulk võrdub Vmax - Vmin = 1,1 Ar = 0,55 A s , Kus A on silindri ristlõikepind , r väntvõlli raadius ja s- kolvikäik. Pumba töötamisel õhuhulk kuplites veega kokkupuutumisel ja sellega segunemisel väheneb. Väljunud õhu kompenseerimiseks on õhukuplil või pumba klapikarbi küljel õhulisamise klapp, kust pumba tööajal on võimalik kuplisse õhku juurde lisada. Kolbpumba imitorusse võib olla paigutatud ka põhjaklapp ,mille ülesanne on takistada pumba seisu ajal vedeliku väljavoolu imitorust ,et kohe peale käivitamist oleks pump tööks valmis. Imitoru otsa paigutatud imisõela ülesanne on takistada imitoru ummistumist. 23 7 Kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste . Kolbpumba tootlikkuse määrab pumba töökolvi mõõtmed, väntmehanismi konstruktsioon ja pöörete arv. Kui on tegemist ühekordse pumbaga st. pump töötab ainult kolvi ühe
Amortisaatori korpus kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva Ühtlustuskamber kolvivarre kompenseerimiseks läheb õli Kolb (tagasikäigul) välimisest õlisilindrist läbi kergelt summutava Põhjaklapp põhjaklapis asuva sisselaskeklapi (survekäigul) kolvialusesse kambrisse, hoides seega sisemise toru pidevalt õliga täidetuna. Varre liikumiskiirus ja klapisüsteem kolvi juures
reguleerimine ülelaske e. baipass klapiga, mis on samuti ebaõkonoomne meetod ,väheneb pumba kasutegur ja suureneb tarbitav võimsus . Ülelaskeklapiga võib süsteemi jõudlust ja survet reguleerida vähenemise suunas kuni nullini. Tsentrifugaalpumpade põhilised rikked: 1. Pump ei ime vett üles, tootlikkus on null Q= 0 - pump on veest tühi, - pump on liiga kõrgel veepinna suhtes - imitoru ventiil on kinni - pumba täitmine ei õnnestunud ( näiteks põhjaklapp laseb läbi ) - torud või imikurn on ummistunud - imitorus on suur takistus , ventiil ei ole täielikult lahti - imitorusse satub õhku ( läbi võlli või torutihendite) - vee temperatuur on liiga kõrge - pöörete arv on liiga väike. - pöörlemissuund on vale - pumbatavas vees palju sodi, võõrkehasid 2. Pump ei arenda täielikku tootlikkust Q Qnor - pumba rootor on vigastatud või nihkunud telje suunas
See vedeliku hulk võrdub Vmax - Vmin = 1,1 Ar = 0,55 A s , Kus A on silindri ristlõikepind , r väntvõlli raadius ja s- kolvikäik. Pumba töötamisel õhuhulk kuplites veega kokkupuutumisel ja sellega segunemisel väheneb. Väljunud õhu kompenseerimiseks on õhukuplil või pumba klapikarbi küljel õhulisamise klapp, kust pumba tööajal on võimalik kuplisse õhku juurde lisada. Kolbpumba imitorusse võib olla paigutatud ka põhjaklapp ,mille ülesanne on takistada pumba seisu ajal vedeliku väljavoolu imitorust ,et kohe peale käivitamist oleks pump tööks valmis. Imitoru otsa paigutatud imisõela ülesanne on takistada imitoru ummistumist. Kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste . Kolbpumba tootlikkuse määrab pumba töökolvi mõõtmed, väntmehanismi konstruktsioon ja pöörete arv. Kui on tegemist ühekordse pumbaga st. pump töötab ainult kolvi ühe poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk
annaabi.ee 
