Tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. Iga uuritava torustiku elemendi puhul on vaja mõõtmised läbi viia 5 erineva kulu juures. Mõõtmistulemused on esitatud TABEL 1. 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb kolmest osast: 1. Toitesüsteem (joonis 1 ) 2. Katsetorustikud (joonis 2) 3. Mõõtesüsteem Joonis 1 Toitesüsteem Toitesüsteem võimaldab 1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 2) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21
Meetermõõdustiku ajalugu Meetermõõdustiku idee sai alguse 16. sajandil, kui Simon Stevin avaldas oma kümnendnotatsiooni detailid ning 17. sajandil, mil John Wilkins tuli välja ettepanekuga luua mõõtesüsteem, mis põhineb looduslikel ühikutel. Esimene praktiline meetermõõdustiku realiseerimine toimus Prantsuse Revolutsiooni ajal, mil olemasolev mõõtesüsteem kaotas oma maine ning asendati detsimaalsüsteemiga, mis põhines kilogrammil ja meetril. Pikkusühik meeter põhines maa mõõtmetel ning kilogramm ühe liitri vee massil. 19. sajandi esimese pooles kasutati meetermõõdustikku peamiselt teaduslikes valdkondades. Sajandi teises pooles tuli James Clerck Maxwell välja ideega esitada ühtne süsteem, kus väike hulk mõõtühikuid määratleti põhiühikuteks ning kõik teised ühikud tuleb neist tuletada. Pikkusühik meeter saadi
Definitsoonid Mõõtesuurus- mõõdetav suurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Mõõtesuuruse väärtus- mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena; Mõõtevahend- mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Mõõtevahendi kalibreerimine- kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel. Mõõteriist- etalon on materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks.
Mõõtevahend- tehniline vahend, millel on normeeritud metroloogilised omadused ja mis on ette nähtud mõõtmiseks. Jaotatakse viide rühma: 1. Mõõdud- seadeldised mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks. Kaaluvihid, nihikud. 2. Mõõtesüsteem- mitmest mõõtevahendist koostatud seadeldis. 3. Mõõteriist- mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Osutmõõteriistad, klaas-vedelik termomeetrid, multimeeter. 4. Mõõtemuundur- mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks ja pole varustatud vahendiga vaatlejale vahetu indo saamiseks, puudub näiduseadis. Mõõtevõimendi, termopaar. 5. Abimõõtevahend- kontrollitakse mõõteriista töötingimusi, füüsikalisi mõjureid jne. Normaal- ja töötingimused- mõõtevahendil on lubatud mõõtevead, põhiviga kõige tähtsam, näitab max viga normaaltingimustel, kõige täpsem. Töötingimustel täpsus juba langeb. Elektrilisedmõõteriistad- vahendid, millegae teostatakse elektrilisi mõõt...
b - kuulkraan c - normaalventiil d - järsk laiend 15/40 e - järsk ahend 40/15 E - vasktoru DN 15. Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik, millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 115. 1.2.3. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: - torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem - vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit).
ühendamise viisidega; 2. hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3. torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; 4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: 1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: 1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi
b - kuulkraan c - normaalventiil d - järsk laiend 15/40 e - järsk ahend 40/15 E - vasktoru DN 15. Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik, millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 1–15. 1.2.3. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: - torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem - vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit).
nähtus kindlates tingimustes ise esile Andmetöötlus- arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil Mõõtmine - mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega Mõõtühik - füüsikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste (nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Etalon - materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks Mõõtühikute süsteem kogum, mille moodustavad kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud SI süsteem rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI süsteemi põhiühikud - pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper,
W W U U ~ Rt ~ Re Rt a) b) Joonis 1.7. Vattmeetri lülitusskeemid: a) vahetu lülitamine, b) lülitamine eeltakistiga Elektro- ja ferrodünaamilise vattmeetri mõõtesüsteem koosneb voolu- ja pingemähisest. Voolumähis klemmidega I* – I lülitatakse vooluringi jadamisi, pingemähis U* – U aga rööbiti (joon. 1.7. a) Tärnikesega tähistatud klemmid on mähiste algused. Osuti pärisuunalise pöördemomendi tekitamiseks ühendatakse need nii, nagu on kujutatud skeemidel. Laboratoorsetel vattmeetritel võib tähiste „I“ ja „U“ asemel olla märgitud klemmide juurde vastavate mähiste mõõtepiirkonnad. 11
• suur lubatav liigkoormus (ülekoormus), • võimalus vahetult mõõte suuri voole ja pingeid, konstruktsiooni lihtsus ning madal maksumus. Elektromagnetiliste mõõteriistade peamised puudused on: • skaala ebalineaarsus, • madal tundlikkus (eriti skaala alguses), • suur omatarve, • tundlikkus sageduse, väliste magnetväljade ja temperatuuri muutustele. Elektrodünaamilised mõõteriistad. Elektrodünaamiliste mõõteriistade mõõtesüsteem koosneb kahest üksteise sisse paigutatud mähisest, millest üks on püsiasendis (liikumatu), teine aga pöördub koos osutiga. Kui mähiseid läbib vool, püüab liikuv mähis pöörduda teljel nii, et voolu poolt tekitatud magnetväli oleks paralleelne liikumatu mähise magnetväljaga. Vastupöördemomendi tekitamiseks on mõõteriistal kaks spiraalvedru. Elektrodünaamiliste mõõteriistade põhieelised on: • sobivus mõõtmiseks nii alalis- kui ka vahelduvvooluahelates,
juhtme kaudu või juhtmevabalt, mis vähendab signaali ja mõõtetulemuse moonutust. Digitaalmõõteriistade üheks oluliseks eeliseks on võimalus salvestada mõõtetulemusi pikemaks ajaks kas mõõteriista enda või mõne arvuti mälusse ja nii neid hiljem töödelda ja analüüsida. Ka võib võib sellised mõõteriistu küsitleda ja juhtida arvutivõrkude kaudu. Ühe mõõteseadmega võib olla ühendatud mitu andurit üheaegselt, mida mõõtesüsteem küsitleb järgemööda või üheaegselt. Digitaalmõõteriist sisaldab mõõtemuunduri, analoog-digitaalmuunduri ADM, loogikalülituse ja näidiku (ehk numbriindikaatori) Sisendseadme ülesandeks on mõõdetava sisendsuuruse mastaabi muutmine või selle muutmine teiseks suuruseks, mis on sobivam järgnevaks kodeerimiseks. Tavaliselt signaali kas piiratakse või võimendatakse. Tähtsaks digitaalmõõteriista sõlmeks on analoog-numbriline muundur
tulevikus enam ei esineks. Protsesside parendamine – e. viimine järgmisele kõrgemale kvaliteedinivoole, mille eesmärgiks on vigadeta protsessi saavutamine. Protsesside kategooriad ja nende hindamine Protsessid jagunevad vastavalt nende küpsusastmetele kategooriatesse: 1.kategooria: Iseseisvalt kohanduv protsess. 2.kategooria: Parendatud protsess 3.kategoogia: Valitsetud protsess. 4.kategooria: Defineeritud, kirjeldatud protsess, on olemas mõõtesüsteem sisendi, väljundi ja tähtsamate protsessiparameetrite jaoks. 5.kategooria: Nn lähtesituatsioon ettevõttes enne protsessijuhtimise idee sisseviimist. Täpne protsessi kirjeldus puudub. Protsesse võib hinnata näiteks kontroll-lehtede abil. Alustades 5. kategooria protsessiga, küsitakse umbes 10 küsimust tingimuste kohta, mida vastav protsess peab täitma, et saavutada järgmist kategooriat. Protsessipõhine juhtimine Organisatsiooni protsessikeskne juhtimine eeldab
kasutatakse mõõtmiseks, mõõtesignaal on endas mõõtarvu kandev info, kalibreerima tähendab täpsete mõõtmete andmist, mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul 29. Mis on etalon?too näiteid Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks, näide:mõõt, mõõteriist, etalonaine, mõõtesüsteem 30. Millised on SI süsteemi põhiühikud? Põhiühikud on meeter(1m), kilogramm(1kg), sekund(1s), amper(1A), kelvin(1K), mool(1mol), kandela(1cd) 31. Mismoodi on defineeritud fundamentaalsed mõõtühikud sekund, kilogramm ja meeter? Meeter on pikkus, mille valgus läbib 1/299792458 sekundiga Kilogramm on kindel keha, mis on 90% plaatina ja 10% iriidiumi sulamist valmistatud ühesuguse läbimõõduga ja kõrgusega (39,17mm) silinder
Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks, kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist. Digitaalriistade korral on lugemiseadmeks ekraan, kuhu ilmuvad numbrid. Arvu, mida mõõteriist näitab nimetatakse lugemiks, sellele vastavat füüsikalise suuruse väärtust aga mõõteriista näiduks
200 4. Mida tähendab ampermeetrile märgitud tingtähis 5 ja mille poolest erineb selle ampermeetri lülitus ilma sellise tähistuseta mõõteriista omast? Missuguseks kujuneb selle ampermeetri mõõtepiirkond voolutrafota lülitamisel? 5. Kuidas muutub ampermeetri mõõtepiirkond, kui valida talle teistsuguse nimivooluga sunt, kuid millel on endine nimipingelang? Missuguseid mähiseid sisaldab vattmeetri mõõtesüsteem ning kuidas need lülitatakse vooluringi? 6. Mida tähendavad vattmeetril tärnikestega tähistatud klemmid ja kuidas neid arvestada vattmeetri lülituse koostamisel? 7. Kuidas laiendatakse vattmeetri voolumõõtepiirkonda? 8. Missugusel tingimusel saab vahelduvvoolu aktiivvõimsuse määrata volt- ja ampermeetri näituse põhjal? 9. Formuleerige Ohmi seadus. 10. Millest oleneb elektrijuhi takistus ja kuidas saab seda arvutada? 11. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 12
Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks, kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist. Digitaalriistade korral on lugemiseadmeks ekraan, kuhu ilmuvad numbrid. Arvu, mida mõõteriist näitab nimetatakse lugemiks, sellele vastavat füüsikalise suuruse väärtust aga mõõteriista näiduks
keemiliseks analüüsiks. Suurus - nähtuse, keha või aine omadus, kus omadust saab väljendada arvuna ja referentsina. Mõõtesuurus - suurus (objekti parameeter), mida mõõdetakse - mõõtesuuruse kindlaksmääramiseks on vaja teada suuruse liiki ja nähtuse, suurust kandva keha või aine kirjeldust ja sealhulgas iga olulist koostisosa ning asjasse puutuvaid keemilisi osakesi; - mõõtesuurus kui mõõteobjektiks olev konkreetne suurus; - mõõtmine, kaasa arvatud mõõtesüsteem ja mõõtetingimused, võib muuta nähtust, keha või ainet nii, et tegelikult mõõdetud suurus võib erineda määratletud mõõtesuurusest. Sel juhul on vajalik asjakohase parandi rakendamine (N: terasvarda pikkus keskkonna temperatuuril 23 °C, erineb pikkusest normaaltingimustel 20 °C, mis on mõõtesuuruseks. Sel juhul on vajalik parandi rakendamine) - keemia valdkonnas kasutatakse mõõtesuuruse asemel mõnikord väljendit analüüt või aine või ühendi nimetust.
riikides. Pealegi võivad radiaatoritel olla termostaatventiilid, mis ka päikesepaistelise ilmaga automaatselt kütet vähendavad. Räägitakse püstakute tasakaalustusventiilidest, kuid see ei aita, sest korterid on soojapidavuselt erinevad oleneb ilmakaarest, korrusest, külmemad on maja otsmised korterid. Väidetakse, et siis panevad kõik kütte maksimumile ja hoiavad aknad lahti. Millegipärast ei ole kuulnud, et näiteks Soomes oleks niisugune probleem. Pealegi on olemas mõõtesüsteem, kus iga radiaatori peal on vastav andur, mille näitude järgi saab iga korteri soojaarve viia sõltuvusse tarbitud soojusest. Sellist süsteemi on Saksamaal kasutatud juba alates eelmise sajandi 20. aastatest. Samas suurendab see süsteem ka korterivaldaja huvi soojapidavust suurendada. Kuigi soojasõlmes on regulaator, mis reguleerib kütet vastavalt välisõhu temperatuurile, ei saa üks automaat reguleerida kõikidele parajat temperatuuri. Kujuneb nii, et kellelgi on külm ja ta nõuab
Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus" 1. Mõõteseadme või -süsteemi funktsionaalelemendid Joonisel on need alamsüsteemid järgmised: tundlik element, signaali muundamise alamsüsteem mõõteseade ja salvestamise või indikatsiooni seade. Mõõtekeskkond ehk -objekt on keeruline mitmekülgne nähtus või protsess, millel võib olla palju mõõdetavaid parameetreid, kuid konkreetses olukorras reageerib mõõtesüsteem vaid ühele nendest, mida nimetatakse mõõdetavaks suuruseks. Tundlik element tajur kujutab endast primaarmõõtemuundurit, mis on ehitatud teatud kindla füüsikalise tööpõhimõtte alusel ning on võimeline vastu võtma sisendsignaali. Keerulisemate süsteemide korral võib mõõteseadme koosseisu kuuluda peale primaarmõõtemuunduri veel mitu muundurit, mis töötlevad mõõteinformatsiooni jadamisi. Sellist mõõteobjekti vahetus läheduses asuvat muundurite komplekti nimet...
ja lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud mingi konkreetse komplitseeritud mõõteülesande lahendamiseks. Kui mõõtekompleks on ette nähtud suuruse ühiku etaloni hoidmiseks ja reprodutseerimiseks, siis seda kompleksi nimetatakse etalonmõõtekompleksiks. Mõningaid suuri mõõtekomplekse nimetatakse ka mõõtemasinateks, nagu kolmekoordinaatide mõõtemasin, pikkusmõõtemasin jne. 53. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem on ruumi (objekti) eri punktides asetsevate omavahel funktsionaalselt ühendatud mõõtude, mõõteseadmete, mõõtemuundurite, arvutite ja lisaseadmete kogum, mis on omavahel ühendatud sidekanalitega ning ette nähtud ühe või mitme mõõtesuuruse mõõtmiseks ja mõõtesignaali saamiseks kujul, mis on sobiv selle automaatseks töötlemiseks, edastamiseks, kasutamiseks järgnevates automaatjuhtimissüsteemides või otseseks vastuvõtuks operaatori poolt.
k – parandustegur, mis arvestab vee mahu temperatuuri- ja rõhusõltuvust; m1 ja m2 – lugemid kaalu skaalalt (tabloolt) enne ja pärast veearvestist vee läbilaskmist (m1 väärtuseks võib olla ka null), (kg); ρ – vee tihedus (kg/m3) 17 Parandusteguri k väärtused või veetiheduse väärtused sõltuvalt vee temperatuurist ja rõhust ρv võetakse etalonseadme dokumentatsioonist (automatiseeritud mõõtesüsteem võtab need väärtused andmebaasist) ja käesolev metoodika neid ei käsitle. Kui kasutada vee tihedussõltuvust, siis valemis (6) võetakse k=1 ja veetihedus ρ asendatakse ρv – vee tihedusega taatlustemperatuuril ja rõhul. Mõõtehälbe arvutamiseks kasutame järgmist valemit: /0 */123 / .= /123 ∙ 100% = 6/ 0 − 17 ∙ 100%, (7)
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid ..........................................................................................
ühe korteri kulgeb mitu küttepüstikut (joonis 1A). Nii tehnilistel kui ka majanduslikel põhjustel ei ole neis hoonetes võimalik ega otstarbekas küttekulu tavalise soojusarvestiga fikseerida. Joonis 1. A Küttekulu individuaalne arvestus on võimalik vaid küttekulujaoturitega. B Küttekulu individuaalne arvestus on võimalik küttekulujaoturite või soojusarvestiga. Sel juhul sobib ideaalselt individuaalne mõõtesüsteem, mida oleks õigem nimetada küttekulu jaotamise süsteemiks. Küttekulujaoturid (allokaatorid) paigaldatakse kõikidele radiaatoritele samal viisil: küttekeha horisontaalsuunas ½ küttekeha pikkusest ja vertikaalsuunas ¾ küttekeha kõrgusest (joonis 2). Joonis 2. Küttekulujaoturid paigaldatakse kõikidele
Tasakaalustab erinevad sisendid ja suunab automaatselt oma tegevused nii, et pidevalt toodetakse veatuid tooteid ja teenuseid. 2.kategooria: Parendatud protsess 3.kategoogia: Valitsetud protsess. Tarnijad annavad pidevalt nõutavat sisendit, protsess kulgeb juba seestpoolt etteantud piirides, väljund vastab püsivalt kliendinõuetele. 4.kategooria: Defineeritud, kirjeldatud protsess. Kliendinõuded on teada, tarnijatel on teada protsessinõuded, on olemas mõõtesüsteem sisendi, väljundi ja tähtsamate protsessiparameetrite jaoks. 5.kategooria: Nn lähtesituatsioon ettevõttes enne protsessijuhtimise idee sisseviimist. Täpne protsessi kirjeldus puudub. Protsesse võib hinnata kontroll-lehtede abil. Alustades 5. kategooria protsessiga, küsitakse umbes 10 küsimust tingimuste kohta, mida vastav protsess peab täitma, et saavutada järgmist kategooriat. - 18 - Protsessikulud:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
