Minu töö ja võimsus Töö eesmärk: selgitada välja, kui palju energiat kulub horisontaalsel ja vertikaalsel liikumisel. Töövahendid: stopper, joonlaud. Töö käik: algul tuleb mõõta oma sammu kõrgus ja seejärel jalutada mööda koridori teatud kindel arv samme, samal ajal peab mõõtma ka aega. Hiljem tõuseme kindla arvu trepiastmeid mööda üles ning võtame aega. Enesele on võrdlemiseks kasulikum kui trepiastmete arv ja sammude arv horisontaali pidi liikudes on täpselt sama.
11. iga vbalt langev keha on kaaluta olekus. velmist P=m(g+/-a) on näha, et kui a=9.81 m/s2=g ja keha liigub allapoole, siis P=m(g-g)=0 - keha on kaaluta olekus! 12. Liugehõõrdeteguri suund ja valem. Seletused. ühikud. 12. Liuge hõõrdejõud mõjub alati liikumist takistavalt. Ta on suunatud piki kehade kokkupuutepunkti ja liikumisele vastupidises suunas. Fh=N Fh=see märk x N, kus see märk- matemaatiliselt võrdetegur, aga siin nim teda liugehõõrdeteguriks, N - toereaktsioon horisontaalsel alusel (N). N=mg. see märk- määratakse mõõtmiste kaudu ja iseloomustab alati kahte kokkupuutuvat pinda. Horisontaalsel alusel Fh=see märk x mg. Müü - hõõrdetegur.
aafrika konstitutsioon; skandinaavia õigus Mandri-euroopa õigussüsteem rajaneb kirjapanemisel. Seadusel põhinev õigussüsteem. Reegliallikaks on peamiselt seadus. (Kasvas välja Rooma riigist) Anglo-Ameerika õigusallikaks on kohtupretsetend. Kohus teeb oma otsuse olukorra kohta, kes käitus õigesti kes valesti. Skandinaavia iseseisvalt kasvanud. Eelmiste õigussüsteemide vahel. Õigusallikaks taas kohtuotsus. Islam erinev, põhineb pühakirjal. Õiguste süstematiseerimine : horisontaalsel ja vertikaalsel teljel . Horisontaalsel: avalik õigus (riigi ja üksikisiku vahelised suhted), eraõigus (eraisikute vahelised õigused) , karistusõigus (keelatud tegude eest karistuse mõistmise põhimõtted), rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud
· Katse kumminööriga. Newtoni I seadus (inertsiseadus) · Vastastikmõjude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts · Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. · Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. · Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Ühtlaselt sirgjooneliselt horisontaalsel teel liikuv auto. P Ft Fv Fr Inertsiaalne taustsüsteem · Selliseid taustsüsteeme, mille suhtes keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Newtoni I seaduse teistsugune sõnastus · On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui neile ei mõju teised
Gravitatsiooni seadus -kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud-Maa külgetõmbejõud,Maa gravitatsioonijõud, jõud millega Maa tõmbab enda poole lähedal olevaid kehi. Keha kaal-jõud millega keha mõjutab toetuspinda või riputus aasa[ P ](võrdne raskusjõuga,kui keha on paigal või liigub kiirendusta). Rõhumisjõud-jõud mis mõjub risti toetuspinnaga horisontaalsel pinnal on rõh.jõud võrdne raskusjõuga[tähis-N]. Hõõrdejõud-jõud mis tekib kehade pindade kokkupuutel ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes[tähis-Fh]. Elastsusjõud-jõud mis taastab elastse keha kuju[tähis-Fe]. Hook'e seadus-elastusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Impulss-keha massi ja liikumise korrutis,liikumisehulk,purustamisvõime.[p=Fr] Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi kogu impulss on jääv süsteemi kuuluvate
Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke kehamolekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, siis on tegemist mittemärgamisega ja sellisel juhul võtavad vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kerakuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torust kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nim. kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peeneb on kapillaar. Mittemärgamise korral kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari.
8. klass. Probleem- ja arvutusülesanded (Töö, võimsus, energia) 1. Kas vesi teeb mehaanilist tööd, rõhudes anuma põhjale ja seintele? Miks? Automootoris lükkab gaas edasi kolbi. Kas gaas teeb mehaanilist tööd? Miks? 2. Kas raskusjõud teeb tööd, kui inimene veab enda järel horisontaalsel teel kelku? Miks? Too näide olukorrast, kus raskusjõud teeb tööd. 3. Millistel järgmistest juhtudest, tehakse mehaanilist tööd: a) vihmapiisk langeb maapinnale; b) õpilane istub laua taga ja lahendab füüsikaülesannet; c) auto sõidab maanteel; d) inimene seisab bussipeatuses ja hoiab käes rasket kohvrit; e) inimesed lükkavad lumme kinni jäänud autot, mis ei liigu paigast; f) Traktor künnab maad. 4. Egiptuse püramiidid on ehitatud 2 tonnise massiga lubjakiviplokkidest
töötajad portreteerivad endid kui liikuvat kaadrit, samas kui kaasatud töötaja võib täita erinevaid ülesandeid suurema efektiivsusega, kui ta saab ise oma piirid paika panna. Mida suurem on organisatsioonisisene töötajate igakülgne kaasamine, seda kõrgem on töötajate hinnang organisatsioonile ja seda kõrgem on tööviljakus. Oluline on igakülgne vastastikune abi, tööülesannete jaotamine , osakondadevaheline koostöö ja toetus. See suurendab ettevõtte sisest usaldust nii horisontaalsel kui ka vertikaalsel tasandil. Töötajate kaasamine organisatsiooni tegevusse tagab organisatsiooni tugevuse ja edu, suurendab nende lojaalsust. Lisaks tööprotsessi ja otsuste tegemise kaasamisele on oluline töökeskkonnas plaanitavate muudatuste tegemisel töötajate vajaduste, soovide ja harjumustega arvestamine. Kaasamist võivad mõjutada ebaotstarbekalt suured, väikesed või ebamugavad tööruumid, töökohale saabumisele kulutatud aeg.
Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Veerehõõrdejõud tekib näiteks ratta veeremisel keha pinnal. See on oluliselt väiksem kui liugehõõrdejõud. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Dünamomeeter näitab jõudu, mis on suuruselt võrdne kehale mõjuva hõõrdejõuga. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja veetakse sellega keha horisontaalsel pinnal ühtlase kiirusega. Hõõrdejõudu saab ka vähendada, kui libisevate pindade vahele panna õli/määret. Vedelik vähendab kokkupuutuvate konaruste arvu. Veel liughõõrdejõust: Hõõrdejõud sõltub erinevatest teguritest: rõhumisjõust, pindade töötlusest ning kehade materjalist. Liughõõrdejõudu saab muuta muutes: pindade kokkusurvet, pindade karedust ning pindade materjale.
Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. *Seisuhõõrdumine (inglise static friction) on hõõrdumine vastaspindade vahel nende liikuma hakkamisel. Liugehõõrdejõud. Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Veerehõõrdejõud
kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; kompaktoreid. Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Astjad ja konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse või katusealustesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajate vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule
molekulide vahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks Elastsusjõud: *tekib keha kuju või ruumala muutumisel *püüab taastada keha endist kuju ja ruumala *on suunatud vastupidiselt keha kuju muutvale jõule *tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu *on elektromagnetiline jõud elastne deformatsioon: keha kuju taastub pärast deformeeriva mõju lõppemist plastne def.: keha kuju ei taastu pärast deformeeriva mõju lõppemist 'Juhul kui keha seisab horisontaalsel pinnal, siis toereaktsioon on võrdne raskusjõuga
4. Newtoni III seadus. Newtoni III seadus Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised ja nende moodulid on võrdsed. F1 = -F2 Newtoni III seadus võimaldab arvutada omavahel seaotud kehade kiirendusi. Ülesanne: Üks vastastikmõjus olevatest kehadest, mille mass on 10 kg, liigub kiirendusega 2,5 m/s2. Kui suure kiirendusega liigub teine keha, mille mass on 2 kg? 5. Impulsi jäävuse seadus. Ülesanne: Horisontaalsel alusel liigub kaks vankrikest. Esimene vankrikese kiirus v1 on suurem kui teise vankrikese kiirus v2. Kui vankrikesed puutuvad teineteist, mõjutavad nad teineteist aja t jooksul. F1t = mv1 - mv10 F2t = mv2 - mv20 F1 = -F2 mv1 - mv10 = -(mv2 - mv20 ) mv1 + mv2 = mv20 + mv10 Impulsi jäävuse seadus:
Hõõrdejõuks nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemise teise keha pinnal nim. liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja veetakse sellega keha horisontaalsel pinnal ühtlase kiirusega. Liugehõõrdejõud sõltub: 1.Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust. 2.Hõõrdejõud sõltub pindade töötlusest.3.hõõrdejõud sõltub kehade materjalist. Rõhk!! Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. p=F/S (kui jagada pinnale risti mõjuv jõud pinna suurusega, siis saadakse füüsikaline suurus, mille nimetuseks on rõhk. Rõhk sõltub:1. toetuspinna suurusest- pöördvõrdeliselt2
b. Raskusjõud : ; on Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. Maa gravitatsiooniväljas on ta vektoriaalne suurus. Raskuskiirendus x mass. Teine valem avaldub Newtoni gravitatsiooni teooriast. c. Keha kaal: ; kaaluta olek kaal võrdne nulliga, keha ei mõjuta mehaaniline stress ja mehaaniline pinge. 5. Hõõrdejõud : (horisontaalsel pinnal ) - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes osakestevahelise jõu suhtes. Energia muutub soojuseks. Kutsutakse ka takistusjõuks, sest hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti. Müü on hõõrdetegur. 6. Elastsusjõud deformeerumisel tekkiv jõud. Vastassuunaline ja võrdne jõuga, mis teda deformeerib. a. Elastne ja plastne deformatsioon. PLASTNE keha esialgne kuju ja mõõtmed ei
F = ma Newtoni II seadus Jõud ja impulss m1 m2 Gravitatsiooniseadus Jõud ja impulss F =G r2 Mm Gravitatsioonjõud, kui keha ei asu Jõud ja impulss F =G ( R + h) 2 maal P = mg Keha kaal horisontaalsel pinnal Jõud ja impulss P = m( g - a ) Keha kaal kiirendusega liikumisel Jõud ja impulss Fh = µN Hõõrdejõud Jõud ja impulss Fe = - l Elastsusjõud Jõud ja impulss p = mv Liikumishulk ehk keha impulss Jõud ja impulss p1 + p 2 = p1 '+ p 2 ' Impulsi jäävuse seadus Jõud ja impulss
F=ma Newtoni II seadus Jõud ja impulss m1 m2 Gravitatsiooniseadus Jõud ja impulss F=G 2 r R+ h ¿2 Gravitatsioonijõud, kui keha ei asu Jõud ja impulss ¿ maal Mm F=G ¿ P=mg Keha kaal horisontaalsel pinnal Jõud ja impulss P=m(g−a) Keha kaal kiirendusega liikumisel Jõud ja impulss Fh =μ N Hõõrdejõud Jõud ja impulss Fe =−κ ⋅ Δl Elastsusjõud Jõud ja impulss p=mv Liikumishulk ehk keha impulss Jõud ja impulss ' '
olenevalt sellest, millistele mõjudele on allutatud võnkuv süst.: 1)vabad e omavõnkumised-toimuvad süsteemis pärast seda kui süst. On saanud algtõuke ja jäetud siis omapead(niidi otsa viidud raskus) 2)ise-e autovõnkumised-sundvõnkumine, mille puhul võnkuv süst. Ise reguleerib oma võnkumist 3)parameetrilised võnkumised-sundvõnkumine, välismõju muudab perioodilidelt süsteemi mingit parameetrit · Elastsujõu mõjul toimuvad võnkumised: vedrupendliks nim. Horisontaalsel vardal hõõrdevabalt vedru elastsusjõu mõjul toimuvaid võnkumisi(füüsikaline pendel) Vastavalt hook´i seadusele on elastsusjõud suunatud tasakaaluasedi poole, max kaugus tasakaaluasendist on amplituut(A) Võrdetegur k on arvuliselt võrdne Fe=-k*deltax Fe=m*a -k*deltax=m*a a=-k*(delta)x/m võrrand, võrdetegur ja miinusmärgi tähendus, kiirenduse suurus ja suund ???? · matemaatiline pendel-kaaluta ja absoluutselt venimatu niidi otsa riputatud ainepunkt.
meetrini, mis haihtub peale päikesetõusu (ARK). Kiirgus udu tekib öösiti kiirgusliku jahtumise tulemusel . Harilikult esineb seda suve lõpus ning mandril, kuid võimatu pole ka levimine tuulega rannavete kohale. Kiirguslik udu hajub mandril päeval päikesekiirguse mõjul. Hilisügisel hakkab udude esinemissagedus merel tänu advektiivsetele ududele taas kasvama (2) Joonis 3 Advektsiooniudu. Udu tekib sooja ja niiske õhumassi horisontaalsel liikumisel üle külma maapinna, millega õhutemperatuur langeb kastepunktini. Sel juhul võib tekkida kuni 500 m paksune udukiht, mida nimetatakse advektsiooniuduks. Advektsiooni udu tekib tavaliselt siis, kui soe õhk satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mererõhk mandri kohale. Advektiivse udu puhul on horisontaalne nähtavus nomrmaalne, kuid vertikaalne nähtavus on väga väike.(3) Joonis 4
Puit (50x100mm) 1,5 eur/jm tuleb hoiduda noole all töötamisest; pumi peab olema alati esitatud betooninormi kaardil. Sarrust kontrollitakse enne Kruvid, kinnitustarvikud 7 eur/jm horisontaalsel pinnal ja tuleb jälgida, et auto on ohutus betoneerimist visuaalselt, mõõdetakse armeerimissamme ning kauguses kaeviku nõlvast. Töö tasu töötajale Töötaja töötasu oli 5 eurot tunnis (neto).
Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrdejõud 0 Keha liikumine vedelikus ja gaasides [Ft = ß * t] ß - takistustegur, sõltub keha kujust, mõõtmetest, keskkonnast, temp. jne [F * delta t = delta m * v] [N = ß * v3] müü - hõõrdetegur Horisontaalsel pinnal näitab hõõrdetegur, kui suure osa moodustab hõõrdejõud raskusjõust Hõõrdumise kaks peamist põhjust: pindade ebatasasus, aineosakeste vahelised tõmbejõud Keha kuju muutumine - deformeerumine ja kuju muutus - deformatsioon Elastne deformatsioon - pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab keha oma esialgse kuju Plastne deformatsioon - keha oma kuju ei taasta Deformatsiooni liigid: tõmbe- ja surve; väände; painde; nihke. Kui keha juba väga väikse def
1. Joonistage nõudluse kõver 2. Kui jäätise ühikuhind on 1,20 $, kuidas muutub nõudluse maht, kui hind alaneb 30 sendi võrra ? Nõudluse maht suureneb 40-lt tuhandelt portsult 50-le tuhandele, ehk 25% 3. Arvutage müügitulu iga hinna suuruse alusel Tabelisse märgitud 4. Arvutage elastsuse näitaja Tabelisse märgitud 5. Joonistage müügitulu kõver, kui müügitulu on vertikaalsel teljel ja nõudlus horisontaalsel teljel 6. Millise hinna juures on müügitulu maksimaalne? Müügitulu on maksimaalne, kui hind on 1,20$ 7. Millise hinna juures nõudluse elastsuse koefitsent=1? Kui jäätise hind on 0,90$ on elastsuse kefitsient 1 8. Millise nõudluse juures on nõudlus elastne? Mitteelastne? Nõudlus on elastne kui elastsuse koefitient on suurem kui 1, ehk kui hind on üle 0,90$ on nõudlus elastne. Mitteelastne on nõudlus koefitsendiga alla 1, ehk hinna puhul alla 0,90$.
eemaldatakse mere pinnalt. Nafta pühitakse seejärel ketastelt kollektorkanalitesse, kust see suunatakse reservuaari. Ketas-skimmer - töötavad efektiivseimalt rahulikes vetes ja õlide korral, mis ei ole oma omadustelt tugevalt reageerivad. Antud probleemi on võimalik leevendada vastassuunas liikuvate hammasketaste lisamisega. Hariskimmer - Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari. Lintskimmer - Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari
kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks 4. Märgav ja mittemärgav vedelik: Too näiteid. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Märgav vedelik on näiteks vesi, mittemärgav elavhõbe. 5. Kapillaarsuse mõiste. Too näited. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes - kapillaarides
muretsema kuuma vee ja võimalike põletuste pärast. Lisaks on see ka energiasäästlikum, sest kuuma vett ei ole mõistlik äravoolutorust alla lasta. Boileris on palju vett, mis vajab ärajuhtimist. Vee ärajuhtimiseks on kaks varianti: leiate sobiva vooliku, mis passib külma vee sisendtoru otsa ning suunate selle teise otsa lähimasse äravoolu; hoiate suuremat anumat boileri all ning tühjendate seda jooksvalt. Küttekeha eemaldamine Küttekeha paiknemine sõltub boileri asetusest. Horisontaalsel boileril paikneb see boileri ühes otsas ning vertikaalsel all. Küttekehale ligipääsemiseks peate esmalt eemaldama küttekeha kontakte ja termostaati katva plastkatte ning seejärel eemaldama termostaadi küttekeha kontaktidelt ja boileri ümbrise küljest lahti ühendama ka maandusjuhtme (üldiselt kollase ja rohelisetriibuline isolatsioon). Järgmiseks tuleb Teil eemaldada ovaalse kuju ning rõngastihendiga ümbritsetud plaat, mida väljastpoolt hoiab kinni sellega risti olev klamber
Tavaliselt valitakse x-telg lennusuunas. X on ida-lääne suunaline, Y on põhja-lõuna suunaline ja Z osutab üles. 17. Aerofoto orienteerimise elemendid Sisemised orienteerimise elemendid suurused, mis määravad kindlaks projektsioonitsentri asukoha pilditasapinna suhtes. Välised orienteerimise elemendid suurused, mis määravad kindlaks projektsioonitsentri ja pilditasapinna geodeetilises koordinaatide süsteemis. 18. Punkti koordinaadid horisontaalsel aerofotol ja nende seos maastiku punkti koordinaatidega Punkti asukoht aerofotol määratakse tavaliselt tasapinnaliste koordinaatidega. Horisontaalse aerofoto puhul on x- ja y-teljed paralleelsed X- ja Y-telgedega. X = x * (H-h)/f H- pildistamise kõrgus, h kõrguskasv keskmise tasandi suhtes Y = y * (H-h)/f f fookuskaugus 19. Kaldaerofotol kujutatud punkti ja vastava maastikupunkti koordinaatide seos
12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Joonised peavad olema objekti määravad. St, et peavad määrama üheselt objekti kõik omadused. Joonis peab olema lihtne, mõõdetav ja piltlik. 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge`i meetod (kaksvaade-obj. määramiseks kasutatakse selle objekti 2 ristprojektsiooni teineteisega ristuvatel ekraanidel. Kvooditud ristprojektsiooni meetod (antakse objektile ristprojektsioon horisontaalsel ekraanil ja seda täiendatakse objekti oluliste punktide või horisontaalsete joonte kaugusega/kõrgusega ekraanist.) Aksonomeetria meetod (objekt seotakse ristteljetsikuga, kusjuures konstrueeritakse esialgu teljestikku rist- või kaldprojektsioon, mille baasil tuletatakse objekti kujutis objekti koordinaatide abil.) 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? Põhikvoot - z-koordinaatlõik Esikvoot - y-koordinaatlõik Külgkvoot - x-koordinaatlõik 15
Hindade taseme ja reaalse SKP kasvu d. Hindade pidurdamise ja reaalse SKP alanemise e. Kõik vastused õiged 18. Kui maksud ettevõtlusele kasvavad, siis: a. AD alaneb, AS ei pruugi muutuda b. AS alaneb, AD ei pruugi muutuda c. Alanevad nii AD kui ka AS d. Kasvavad nii AD kui ka AS e. Kõik eelnevad vastused õiged 19. Kogunõudluse kõvera nihked vasakule ja paremale on võrdsed, kui: a. See nihe toimub kogupakkumise (KP) kõvera horisontaalsel lõigul b. See nihe toimub kogupakkumise kõvera vertikaalsel lõigul c. Kui see nihe toimub KP kõvera vahepealsel lõigul d. Kui majandus on depressiooni faasis e. Kõik vastused valed
kiirus momendil, millal punkti nihe tasakaalu asendist (hälve) x=25mm. Lahendus: x=A0sint Põhivõrrand ja vastus; Võnkuva punkti kiirus v=dx/dt = A0 cost , kus x=A0sint(võnkumise võrrand) ; nurkkiirus = 2/T ning saame kiiruse leidmiseks valemi v=dx/dt = d/dt (A0sint) = A0cost = A0 * = 0,136(m/s) cost = ; t= Ül 4 Kui suure kiirusega liigub horisontaalsel pinnal kaldpinnalt allaveerenud kera? Kaldpinna kõrgus on h=0,5m. g= 9,81 (m/) (g - vaba langemise kiirendus ehk gravitats.ikiirendus on kokkulepitud suurus) mgh = + mgh = + potensiaalne energia - mgh g raskuskiirendus (g=9,81 m/) kulgliikumise valem - g*h= + pöörlevaliikumise (ringliikumise) Laiendan, e
Kettad on paigutatud vertikaalselt horisontaalsele veovõllile sirgelt või ringikujuliselt. Alumine osa igast oleofiilsest materjalist valmistatud kettast ulatub naftasegusse ketta keereldes kleepub nafta selle külge ning naftareostus eemaldatakse mere pinnalt. Nafta pühitakse seejärel ketastelt kollektorkanalitesse, kust see suunatakse reservuaari. Hariskimmer. Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari. Lintskimmer. Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval
2 g raskuskiirendus (9,8 m/s ) KAAL Keha kaal on jõud, millega deformeeritud keha rõhub toele või pingutab riputusvahendit. Olemuselt on keha kaal elastsusjõud. Kaalu ei tohi samastada raskusjõuga, sest: · Kaal on rakendatud toele või riputusvahendile (raskusjõud kehale) · Kaal on elastsusjõud (raksusjõud aga gravitatsioonijõud) · Horisontaalsel alusel, mis on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga P=F P = mg P keha kaal 1N m mass (1 kg) g raskuskiirendus (9,8 m/s2) · Kiirendusega liikuva keha kaal ei ole raskusjõga võrdne ka arvuliselt o Kui keha liigub kiirendusega üles, on tema kaal P = m(g+a) ülekoormus
tabelile N/mm ² Tsentrifugaaljõududest 5 tingitud koormus Pts=qv ²= N 0,46 2,3 Arvutustulemuse Arvutatav suurus d vastavalt keti Märkused sammule t mm. 31,75 38,1 Keti läbirippest tingitud 278,1 493,4 Horisontaalsel koormus Pf=kfqgA= N ülekandel kf=6 Keti varutegur 12,7 20,5 n=Qg/(P+Pts+Pf) Lubatud varutegur [n] tabelist 7 7 Tingimus n>[n] on täidetud Võllile mõjuv jõud R=P+2Pf= N 5699,2 5272,8 Kokkuvõte.Mõlemad ketid on arvutuste alusel sobivad. Kasutan ketti sammuga t=31,75 mm sest telgede vahe on väiksem ja seega
kuni pole saavutatud elastsuspiir. Tõmbe korral positiivne ja survel negatiivne (x). Kehtib elastse def. korral. · Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) p=mv, f=dp/dt Ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. · Kuidas peavad kaks keha liikuma, et nad peale absoluutset plastilist põrget jääksid seisma? (Kiiruse suund ja suurus) vastassuunaliselt ja ühesuguste kiirustega · Kui suur on raskusjõu töö horisontaalsel pinnal sõitva auto korral, mille mass on m? (Põhjendada). 0, sest raskusjõud mõjub vertikaalselt ning vertikaalselt liikumist ei toimu · Keha massiga m langeb vabalt kõrguselt h. Kuidas on omavahel seotud potentsiaalne ja kineetiline energia? (Alguses, lõpus, suvalisel ajahetkel vahepeal). Enne langemise algust on keha kineetiline energia 0, potentsiaalne aga mgh. Langemise lõpus liigub keha kiirusega v= ning järelikult on temakineetiline energia mgh, kuid samas on keha
Seisuhõõrdejõud Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Veerehõõrdejõud
ketastelt kollektorkanalitesse, kust see suunatakse reservuaari. 3) Ketas-skimmerid töötavad efektiivseimalt rahulikes vetes ja õlide korral, mis ei ole oma omadustelt tugevalt reageerivad. Antud probleemi on võimalik leevendada vastassuunas liikuvate hammasketaste lisamisega. Seda süsteemi seadmed vajavad üldjuhul lisajõuseadmeid, et liigutada kettaid ja pumbata eemaldatud naftat reservuaari. 4)Hariskimmer. Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari. 5) Lintskimmer(Belt system). Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval
M m F = G Kui keha ei asu maapinnal, siis raskusjõud leitakse valemiga: ( R + h) 2 Keha kaal jõud, millega keha maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Tähis: P, ühik N Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on raskusjõust erinev. P=mg kehtib, kui keha on horisontaalsel pinnal. Keha kaal on olemuselt raskusjõud. Raskusjõud omakorda aga gravitatsioonijõud. Kui keha liigub kiirendusega, saame leida keha kaalu valemiga P=m(g-a) Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ning takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1
(pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *On suunatud vastupidiselt liikumisele, takistab liikumist *elektromagnetiline vastasmõju Kui keha seisab horisontaalsel pinnal, siis on hõõrdejõud võrdne raskusjõuga Fh=µmg Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks.
läbitud trajektoori kujust ega pikkusest. Seega tuleb välja, et konservatiivse jõu korral joonintegraal ei tohigi sõltuda joone kujust. Konservatiivsete jõudude korral on töö üle kinnise trajektoori. (nt. Raskusjõud, staatiline elektriväli, elastusjõud) Dissipatiivseteks jõududeks nimetatakse jõudusid, mille töö oleneb jõu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ja pikkusest.(nt. Hõõrdejõud, takistusjõud) 27. Kui suur on raskusjõu töö horisontaalsel pinnal sõitva auto korral, mille mass on m? (Põhjendada) 28. Keha massiga m langeb vabalt kõrguselt h. Kuidas on omavahel seotud potentsiaalne ja kineetiline energia? (Alguses, lõpus, suvalisel ajahetkel vahepeal). 29. Millest sõltub libisemise korral kehale mõjuv hõõrdejõud? 30. Tuletada raskuskiirenduse valem suvalise taevakeha pinnal. 31. Kui vabalt langevala keha mass muutub 2 korda, mitu korda muutub siis selle keha raskuskiirendus? (Põhjendada)
ORGANISATSIOONI KÄITUMINE Suhtlemine ja suhtlemisstiilid. Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust
fütontsiidide sisalduse tõttu ka hapukurgi säilimist. Harva tarvitatavaist maitsetaimedest võib lisada veel (arvestatud on 10 kg kurkide kohta) 10 g punase pipra kaunu, 10 g estragoni, 20 g selleri-, peterselli-, majoraani-, mädarõika-, piparrohu- või iisopilehti. Tavaliselt kasutatakse 3-5%-list soolalahust. Kurgid laotatakse kihiti lehtede ja maitseainetega tünni või purki nii, et nõu põhja ja peale jääksid lehed ja maitsetaimed. Vertikaalselt mahub kurke nõusse rohkem kui horisontaalsel ladumisel. Soolalahus peab üle kurkide olema. Kurkidele asetatakse vajutiskaas ja raskus. Optimaalne temperatuur hapendamisruumis on 18ºC. Umbes 30 päeva pärast on hapnemisprotsess lõppenud ja kurgid säilitatakse temperatuuril 0-4ºC juures. Kui soovitakse kiiresti saada hapukurke, valmistatakse lahjem (3-4%- line) soolalahus, ühele liitrile lahusele lisatakse 1-2 sl söögiäädikat (30%). Kihiti lehtede ja maitseainetega purki laotud kurkidele valatakse kuum soolvesi
aafrika konstitutsioon; skandinaavia õigus Mandri-euroopa õigussüsteem rajaneb kirjapanemisel. Seadusel põhinev õigussüsteem. Reegliallikaks on peamiselt seadus. (Kasvas välja Rooma riigist) Anglo-Ameerika õigusallikaks on kohtupretsetend. Kohus teeb oma otsuse olukorra kohta, kes käitus õigesti kes valesti. Skandinaavia iseseisvalt kasvanud. Eelmiste õigussüsteemide vahel. Õigusallikaks taas kohtuotsus. Islam erinev, põhineb pühakirjal. Õiguste süstematiseerimine : horisontaalsel ja vertikaalsel teljel . Horisontaalsel: avalik õigus (riigi ja üksikisiku vahelised suhted), eraõigus (eraisikute vahelised õigused) , karistusõigus (keelatud tegude eest karistuse mõistmise põhimõtted), rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud
võrdne ja need jõud tasakaalustavad üksteist, siis sel põhjusel ongi antud situatsioonis kuulike paigal. 4. KÜSIMUS: Kui kõrvaldada nöör või Maa, mis siis kuulikesega juhtuks? VASTUS: Kui üks jõud eemaldada või selle mõju vähendada, siis ei oleks enam kuul paigal ja jõud ei oleks tasakaalus. Kui nöör kõrvaldada, siis hakkaks kuulike liikuma kiirendusega Maa suunas. Kui kõrvaldada Maa, siis hakkaks kuulike liikuma kiirendusega nööri suunas. 5. KÜSIMUS: Pall seisab horisontaalsel siledal põrandal paigal, sest talle mõjuvad põranda elastsusjõud ja raskusjõud (gravitatsioonijõud) on tasakaalus. Kui inimene lükkas palli, siis see hakkas veerema. Mis palliga edasi juhtub ja miks nii juhtub? VASTUS: Pall veereb siledal horisontaalsel põrandal ühtlaselt sirgjooneliselt, kuid tema kiirus hakkab aja jooksul vähenema, kui ta jääb seisma. Pallile mõjus liikumapanev jõud seni, kui inimese käsi oli palli küljes
Kui keha ei asu maapinnal, siis raskusjõud leitakse valemiga: F G ( R h) 2 Keha kaal – jõud, millega keha maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Tähis: P, ühik N Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on raskusjõust erinev. P=mg – kehtib, kui keha on horisontaalsel pinnal. Keha kaal on olemuselt raskusjõud. Raskusjõud omakorda aga gravitatsioonijõud. Kui keha liigub kiirendusega, saame leida keha kaalu valemiga P=m(g-a) Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ning takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1
Kui keha ei asu maapinnal, siis raskusjõud leitakse valemiga: F G ( R h) 2 Keha kaal jõud, millega keha maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Tähis: P, ühik N Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on raskusjõust erinev. P=mg kehtib, kui keha on horisontaalsel pinnal. Keha kaal on olemuselt raskusjõud. Raskusjõud omakorda aga gravitatsioonijõud. Kui keha liigub kiirendusega, saame leida keha kaalu valemiga P=m(g-a) Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ning takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1
x0 y0 y = F(x) x a b Function xe(x, x0, Optional px = 72 / 2.54) xe = x0 + x · px xe = x0 + x * px ye ye = y0 - y · py End Function px - punkte horisontaalsel Function ye(y, y0, Optional py = 72 / 2.54) teljel ye = y0 - y * py py - punkte vertikaalsel teljel End Function punkt (point) = 1/72 tolli Liikumine trajektori järgi a -10 b n Trajektoor 10 100
Kasvava alternatiivkulu seadus (law of increasing opportunity cost) täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kõrge hind aga katab need kulud. Turupakkumine & individuaalpakkumine. Turupakkumine on seos hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel. Turupakkumiskõver saadakse individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsel liitmisel. Pakkumist mõjutavad tegurid: 1) Pakkujate arv 2) Tehnoloogia areng ja tase tootmise efektiivsema meetodi leidmisel toote hind odavneb ja tootja tahab rohkem pakkuda. 3) Tootmistegurite(ressursside) hinnad 4) Alternatiivsete kaupade(mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse) hinnad. 5) Maksud ja subsiidiumid maksude tõttu väheneb pakkumine, subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu.
Kontoritöö tarkvara Kordamine kontrolltööks nr 1 Kontrolltöö hõlmab teemasid: arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus Mõisted: Minimeerima (Minimize) Akna peitmine Akna peitmist nimetatakse selle minimeerimiseks. Kui te soovite paigutada mõnda akent ajutiselt teiese kohta seda sulgemata, minimeerige see. Akna minimeerimiseks klõpsake nupul Minimeeri . Aken kaob töölaualt ja on nähtav ainult nupuna tegumiribal, pikal horisontaalsel ribal teie ekraani allosas. Tegumiriba nupp Minimeeritud akna taas töölaual kuvamiseks, klõpsake selle nupul tegumiribal. Aken kuvatakse täpselt nii, nagu ta oli enne minimeerimist. Märkus. Akna või Microsoft Office'i dokumendi puhul saate kasutada järgmisi klahvikombinatsioone. ALT+TÜHIKUKLAHV+N Akna minimeerimine Windowsi logoga klahv+M Kõigi akende minimeerimine Nende suuruse taastamiseks vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv +
62 m. Laineharjade vahe on 6.0 m. (a) Kui kiiresti lained levivad? (b) Kui suur on laine amplituud? JÕUD 31. Baaridaam annab ketsupipudelile, mille mass on 0.45 kg, müksu, nii et see libiseb piki letti hamburgerisööja ette. Pudeli kiirus vabanemise hetkel on 2.8 m/s. Pudel peatub 1.0 m kaugusel baaridaami käest. Kui suur on hõõrdejõud, mis sunnib pudeli peatuma? 32. Hokilitter massiga 0.160 kg on paigal horisontaalsel hõõrdevabal pinnal. Hetkel t = 0.00 s rakendatakse talle jõud 0.250 N ja tehakse seda 2.00 s jooksul. Kui suur on litri kiirus ja milline on tema asukoht hetkel t = 2.00 s? Hetkel t = 5.00 s rakendatakse veel 2.00 s jooksul sama jõudu. Milline on litri kiirus ja asukoht hetkel t = 7.00 s? 33. Üle liikumatu ploki on nöör, mille otstes raskused massidega 3.0 kg ja 5.0 kg. Hõõrdumist arvestamata leida kiirendus, millega raskused liikuma hakkavad. 34
küllalt suur. See on tingitud asjaolust, et tänapäeva autodel on väga hea pidurid, mis tagavad suure pidurduskiirenduse (antud juhul a = 8,7 m/s2). Kommentaar: ABS pidurid. Kõik tänapäeva autod varustatakse blokeerumisvastaste, nn ABS piduritega, mis tagavad vajadusel autode pidurdamise auto rehvide ja tee seisuhõõrde piiril. Sel juhul on maksimaalne jõud, millega autot saab pidurdada Fm = µ s FN , kus µ s on auto rehvide ja tee seisuhõõrdetegur. Horisontaalsel teel sõites FN = P = mg , mis annab auto maksimaalseks pidurduskiirenduseks a = µ s g (ühelt poolt Fm = ma , teiselt poolt Fm = µ s mg ). Kui näiteks heade teeolude korral on rehvide (eeldame, et ka rehvid on head) ja asfaldi vaheline seisuhõõrdetegur µ s =0,9, siis saame maksimaalseks pidurduskiirenduseks 8,8 m/s2. Milles on ABS pidurite eelis? Eelis on selles, et nad vajadusel (järsul pidurdamisel) tagavad maksimaalse pidurduskiirenduse ja väldivad rataste blokeerumist
Neid punkte nimetatakse plaasi (plaas e. vormipõrand on suur tasand, harilikult sellekohane saali põrand, kus joonestatakse laeva teoreetiline joonis mõõtkavas 1:1; 1:5 või 1:10 Mereleksikonist.) poolordinaatideks või inglise päraselt `ofsettideks' (Offsets). Seejärel koostatakse neist plaasi poolordinaatide tabel (Offset Table). See tabel on suure tähtsusega algarvutuste teostamisel, aga ka laevateooria õppetöös. Horisontaalsel võrgustikul on näidatud teoreetiliste veeliinide asetus, mille lõiked joonestatakse teoreetiliste veeliinidena poollaiusele e. poolplaanile. See on vertikaalprojektsioon, millel on näidatud veeliinide ja ülateki kuju. Reeglina baasliini veeliin on 0WL ja järgmised kindla vahemaa T järel: 1WL; 2WL; ... ; nWL. NB! Mitte kasutada T tähistamisel matemaatikast tuntud T, sest on laevanduses mass-veeväljasurve tähis. IMO MSC/Circ. 920 15.06.99. Teoreetiliste kaarte joonis e
annaabi.ee 
