Oder Hordeum vulgare Loodusvarade kasutamine ja kaitse Tutvustus Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Õistaimed (Magnoliophyta) Klass: Üheidulised (Liliopsida) Selts: Kõrrelised (Poales) Perekond: Oder (Poaceae) Liik: Harilik oder (Hordeum vulgare) Odrast Oder on üks vanimaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati kaherealist otra juba umbes ~9000 aastat tagasi Odra vili on teris, mida katavad sõklad. Oder on lühima kasvuajaga teravili (60-115 päeva), mistõttu teda viljeletakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades) Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head eelvilja (sobiv on näiteks kartul)
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE ODER Iseloomustus · Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased.
PRAKTIKUMID Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, nagu odral, kaeral, riisil, hirsil ja sorgol, on tera pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud sõkalterised.
Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Ju siristavad sirtsud suve lõpulugu ja valkjaks pleekinud on odrapõld. Öö mängib peitust ümber heinakubu, Ees läbipaistev piimakarva põll. Juta Kaidla Näited ühe suviodra ja taliodra kohta: suvioder "Arve" - varajane Norra sort seisukindel valmib juuli lõpuks sobib katteviljaks söödaoder külvinorm: 450 idanevat tera/m2
Kaer vähendab kolesterooli taset inimese kehas RUKKIS Maailma rukkist 95 protsenti kasvab Uurali mägede ja Põhjamere vahel. suurimad tootjad:venemaa,saksamaa,poola,valgevene Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu. Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna, (1800-1500 eKr) levi Euroopasse 2009. aastal toodeti maailmas kokku 17,86 miljonit tonni rukist ODER Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (541 tuhat km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Harilik oder arenes välja metsikust odrast , mis kasvab looduslikult Lähis-Idas ,hakati kasutama u. 8000-10000 eKr Oder kasvab kõige paremini parasniisketel neutraalse reaktsiooniga viljakatel muldadel. Taim talub hästi põuda ning idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni -7 °C 2009
SUGUKOND: loalised (Juncaceae) PEREKOND: luga (Juncus) harilik luga (Juncus effusus) keraluga (Juncus conglomeratus) SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) jäneskastik (Calamagrostis epigeios) PEREKOND: rukis (Secale) harilik rukis (Secale cereale) PEREKOND:nisu (Triticeae) kõva nisu (Triticum ) PEREKOND: oder (Hordeum) harilik oder (Hordeum vulgare) PEREKOND: kaer (Avena) tuulekaer (Avena ) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) kahkjas tarn(Carex pallescens) PEREKOND:villpea (Eriophorum) tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) SUGUKOND: hundinuialised (Typhaceae) PEREKOND: hundinui (Typha) kitsalehine hundinui (Typha )
Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võ...
Kasvatatakse põhiliselt söödateraviljana, vähesel määral ka inimtoiduks ning on olemas ka sorte haljasmassi otstarbeks. Sügisene võrsumine on rukkist väiksem, talinisust suurem. Tal on suur võrsumisvõime, mis sõltub kasvuruumist (hõreda külvi puhul kuni 8 võrset). Külviaeg võib olla hilisem kui teistel taliteraviljadel, ning külvisenorm võib olla väiksem kui teistel. Talioder Hordeum vulgare Odra talivorm on väga populaarne taliviljaliik teistes Euroopariikides, kuna tema viljelemise eeliseks on taimede poolt talviste veevarude otstarbekam ärakasutamine. Eestis on riiklikes sordivõrdlus ja teaduskatsetes varemgi taliodra sorte testitud, kuid meie kliima jaoks vastupidavaid sorte pole seni leitud. Sordiaretuse arenedes on turule tulnud uued ja talvekindlamad sordid Suvinisu Triticum aestivum L.
3 tera. Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13%). Kuuerealised odrad taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada kõige põhjapoolsema teraviljana. Kaherealise odra terad on ühtlased, tuumakad ning sobivad mitmeks otstarbeks ka õlleodraks. Sõklad moodustavad kaherealisel odral 9-11%, kuuerealisel odral 10-13% terade kogumassist. Hordeum vulgare Hordeum distiction 6-realine 2-realine Igal peateljelüli astmel 3 normaalset arenenud Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid pähikut keskmises pähikus, külgimised jäävad viljatuteks. 6-tahuline 4-tahuline Rühm nutans Rühm deficientia
Teraviljad Andreas Preisfreund, Ken Saaver, Marko Meigas, Sten Nirgi Oder (Hordeum vulgare) Välimus ● Juurestik mõnevõrra väiksem ● Püstine kõrs on õõnes ja teistest teraviljadest mõnevõrra lühem ● Lehtede alusel suured kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja üheõielised pähikud ● Viljaks on sõkaldega teris Kasvutingimused, -ala ● Põhja-Ameerikas ● Kesk-Aasia ● Aafrika Sarvel ● Andid ● Ida-Euroopa ● Kasvavad, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad
kõige põhjapoolsema teraviljana. Kaherealise odra terad on ühtlased, tuumakad ning sobivad mitmeks otstarbeks ka õlleodraks. Sõklad moodustavad kaherealisel odral 9-11% terade kogumassist. 6-realine: igal peateljelüli astmel astmel 3 normaalselt arenenud pähikut. 2-realine: igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus, külgmised pähikud jäävad viljatuteks. Hordeum vulgare Hordeum distiction 6-realine 2-realine Igal peateljelüli astmel 3 normaalset arenenud pähikut Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus, külgimised jäävad viljatuteks. 6-tahuline 4-tahuline Rühm nutans Rühm deficientia
*Niit ehk heinamaa- on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita. *Nisu (Triticum)- on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond *nuumveis- veis keda nuumatakse, et ta annaks rohkem liha kui viia tapamajja O: *Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare)- on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili P: *Piimapukk- on tee ääres asuv redeliga pukk, millele 1960.1980. aastail asetati maamajapidamistes piimanõud, kust piimaauto piima kogus. *Puiskarjamaa ehk metsakarjamaa- on suhteliselt hõre puistu, kus pidevalt karjatatakse loomi *Põldhein- on lühiajalise (tavaliselt mõni aasta) kestusega väheliigiline (13 liiki) heintaimede kultuur, mida kasvatatakse loomasöödaks haritud maal
Egiptus 3 840 Lõuna 9. 11 996 Aafrika 9. Tansaania 2 911 10. Itaalia 10 622 10. Kenya 2 900 11. Rumeenia 9 965 11. Etioopia 2 829 oder Hordeum · http://nammy.pbwiki.c om/Oder · http://www.hagar.ee/es t/company/reading/ode
9. Nimeta kiukultuure ja kuidas neid rühmitatakse Lina, puuvili, kanep. Kuid moodustavad seemne pinnal-puuvill Kuid moodustuvad vartes-lina, kanep 10. Nimeta 6 õlikultuuri Raps, õlituder, sojauba, päevalill, õlikanep, riistinus 11. Esimese ja teise rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused. Morfoloogiliste tunnuste ja bioloogiliste omaduste alusel jaotakse nad 2 rühma. 1 rühm: nisu(triticum), rukis(secale), oder(hordeum), kaer(avena). 2 rühm: mais(zea), hirss(panicum), sorgo(sorghum pers), riis(oryza) Juured-eos on 1-2 idujuurealget. Valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured. Kõrs-koosneb lühikestest sõlmedest ja 5-7 pikast sõlmevahest Leht- kinnitub igale sõlmele Õied- koondunud väheõielisteks pähikuteks. tunnus 1 rühm 2 rühm
80 cm). Leht on rööproodne jakeelekesega. Lehtede alusel asetsevad suured teravad kõrvakesed. Õisikul on pea, lüliline peatelg ja üheõielised 3-kaupa asetsevad pähikud, mille alusel paiknevad 2 liblet. Õiel on 2 emakat ja 3 tolmukat ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljaks on sõkaldega k aetud teris. Odra ajalugu Harilik oder (Hordeum vulgare) arenes välja metsikust odrast (Hordeum spontaneum), mis kasvab looduslikult Lähis-Idas. Metsiku odra jaloodusliku kaheteranisu (Triticum dicoccoides) teriseid on inimesed toiduks tarvitanud juba ligi 19 000 aastat tagasi. Selle perioodi arheoloogilineleiukoht asub Kinnereti järve lõunakaldal. Veel on metsiku odra teriseid leitud 1012 tuhande aasta tagusest perioodist Süüriast Tell Abu Hurreyra linna lähedalt. Seda perioodi loetakse ka odra kultiveerimise alguseks
Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. Hirss 7. Sorgo 8. Riis Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste poolest jaotatakse teravilja kahte rühma: I. Nisu, rukis, oder, kaer II. Mais, hirss, sorgo, riis Mõningatel teraviljadel nagu odral, kaeral, riisil ja sorgol on terad pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud. Teris ja sõkal on kokkukasv
· PR, Pathogenesis-related; · qRT-PCR, quantitative Real Time PCR; · CDD, Conserved Domain Database; · HMM, Hidden Markov Model; · MSA, Multiple sequence alignment; · PDB, Protein Data Bank; · DOPE, Discrete Optimized Protein Energy; · MOF, MODELLER Objective Function; · NILs, Near-isogenic lines · Leaf rust; · Ustilago maydis, maisinõe seen · bread wheat, Triticum suvitrühvel L · tobacco, Nicotiana tabacum · oder, Hordeum vulgare · riis O. riis indica · nr: mitte ülearune; · S-PI, susceptible patogeen nakatunud, · S-M, susceptible negative control; · GAPDH Glütseraaldehüüd-3-Fosfaat Dehüdrogenaas 3.5. SNARE geenide up-regulation leherooste nakkuse ajal nisus · Paremaks arusaamiseks SNARE geenide funktsioonist mRNA tasemel, ruumilised ja ajalised expression patterns võrreldi ja contrasted in mock- and pathogen-inoculated tundliku ja resistantse nisu NILs.
delfiin Stenella plagiodon 44 kartul Solanum tuberosum 48 esinevad paariliselt liigi kõigil indiviididel) ja sugukromosoomid X ja Y (naistel inimene Homo sapiens 46 mänd Pinus species 24 on kaks X-kromosoomi). hobune Equus caballus 64 nisu Triticum monococcum 24 kana Gallus domesticus *78 oder Hordeum vulgare 14 karpkala Cyprinus carpio 104 põlduba Vicia faba 12 kass Felis domesticus 38 pärm Saccharomyces cerevisiae 32 kits Carpea hircus 60 tomat Lycopersicon esculentum 24 1.2 Rakkude paljunemine, mitoos, meioos, ristsiire
item propter eam pecuniam licebat pignus capere, ex qua equus emendus erat; quae pecunia dicebatur aes equestre. item propter 27 H. Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007, lk.24 28 E. Ilus,"Rooma eraõiguse alused ,, lk.63 29 H. Siimets- Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007, lk.24 30 E. Ilus ,,Rooma eraõiguse alused" lk.63 10 eam pecuniam, ex qua hordeum equis erat conparandum; quae pecunia dicebatur aes hordiarium. 4.28. Lege autem introducta est pignoris capio uelut lege XII tabularum aduersus eum, qui hostiam emisset nec pretium redderet; item aduersus eum, qui mercedem non redderet pro eo iumento, quod quis ideo locasset, ut inde pecuniam acceptam in dapem, id est in sacrificium, inpenderet; item lege censoria data est pignoris capio
Tutanhammon. Sinuhe ei olnud enam kuninglik koljuavaja ja ta läks Horemhebi laevale ning nad hakkasid sõitma Memphise poole. Geograafiline mõiste: -Egiptus (lk 511)- Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Mõisted: -Oder (lk 506)- Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrrelistesugukonda odra perekonda kuuluv teravili.Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (541 tuhat km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. -Päike (lk 510)- Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutn tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aasta -Nuga (lk 509)- Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse
Valgud-ensüümid · Spetsiaalselt inhibeerivad patogeenide ensüüme (blokeerivad aktiivsed kohad või segavad valgu konformatsiooni) · Väikesed valgud: Defensiinid Amülaasi inhibiitor Lektiinid Proteinaasi inhibiitorid · Tootmine nõuab palju energiat. · Seega enamus kaitsevalke toodetakse pärast patogeeniga kokkupuudet. Defensiinid · Väikesed tsüsteiinirikkad valgud · Surmavad laiale mikroobide spektrile · Esimest korda eraldati odra (Hordeum vulgare) ja nisu (Triticum aestivum) endospermist. · Laialt esinevad ja on olemas enamustest taimedes · Kõige paremini on neid iseloomustatud seemnetes, aga defensiine leidub ka lehtedes, kaunades, mugulates, viljades, juurtes, koores ja õites. · Kaitsevad paljude bakterite ja seente eest. Täpne mehhanism ei ole veel teada, aga defensiinid mõjutavad plasma membraani ja tekitada poore või blokeerida olemasolevaid poore. RNA vaigistamine
idanemistemp.1-2 C, optimaalne 10-15 C , tõusmed taluvad -7 kuni -11, terade mood.aegne soodsaim temp. 15 kuni 23 C. Muld peab olema viljakas ja sisaldama kergesti kättesaadavid toitaineid. Võrsub tagasihoidlikult, moodustab 1,2 kuni 1,5 võrset. Kasvuaeg keskm.100 päeva) -talinisu (seemned idanevad aeglaselt juba 1 kuni 2 C juures, kiiresti 14 kuni 17 C juures. Talub kuni -25 C külma. Eelistab viljakat parasniisket mulda. Talirukkist vähem vastupidav. Kasvuperiood 320-350 päeva) 2.Oder Hordeum L (Eristatakse kahe-ja kuuerealine oder) -suvioder (kasvat. rohkem söödaks, valm. ka õlut ja linnaseid. Temp. suhtes vähenõudlik, min.idanemistemp on 1 kuni 2 C, opt. 10 kuni 18 C. Tõusmed taluvad 7 kuni 8 C külma. Terade mood. soodsain temp.15 kuni 23 C. Sobib neutraalse pH tasemega huumusrikkad liivsavimullad. Lühim kasvuiga 70 päeva, hilised sordid kuni 100 päeva.) -talioder (Eestis kasvat. vähe-nõrk talvekindlus (peam.saartel) Kasvat. peamiselt pehme talvega piirkondades
Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul. Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a. Nurmelt ja niidult Koostanud Kustas Põldmaa Tallinn 1976 a. Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg Kamajahu Tutvustus: Kamajahu koostises on segu jämejahvatatud ja pruunistatud teraviljadest ja kaunviljast. Teravilju esindavad rukis (30%), nisu (30%) ja oder. Kaunviljadest kuulub kama koostisse jahvatatud hernes (20%). Tera- ja kaunviljade sisaldus annab organismile
pikemaks. ohi BRIZA – PEREKOND VÄRIHEIN • kasvab niitudel väikeste mätastena või üksikult. Väga tihedas rohustus värihein kaua vastu ei pea. • Lehelabad on lamedad, 2...6 mm laiused, servades ja tipul veidi karedad. Juurmised lehed kuni 10 cm pikkused, varrelehed lühemad. Lehetuped on siledad, kuni 1 mm pikkuse tömbitipulise briza maxima keelekesega. HORDEUM JUBATUM - LAKKODER • Üheaastasena, kiirelt kasvatatav püsik, dekoratiivsete tuules õrnalt heljuvate peadega. Taimede kõrgus kuni 60 cm, hästi kasvab päikeselises kohas, ei armasta liigniiskust. Võrratu nii peenral kui talvistes kuivkimpudes. Seemned võib külvata vara kevadel otse avamaale. LAGURUS OVATUS - JÄNESESABA • Vahemere maadest pärit üheaastane kõrreline, mis kasvab kuni 50 cm kõrguseks tihedaks puhmaks. Jänese saba
meat systems. In Hydrophobic Interactions in Food transglutaminase and heating temperature on pork Systems. Boca Raton, Fla.: CRC Press. batter gel properties. Food Research International Morin, L. A., F. Temelli, and L. McMullen. 2004. 35(4):387–396. Interactions between meat proteins and barley Pisula, A., and A. Tyburcy. 1996. Hot processing (Hordeum spp.):β-glucan within a reduced-fat break- of meat. Meat Science 43(Special issue):S125– fast sausage system. Meat Science 68(3):419–430. S134. Mourot, J. 2001. Mise en place des tissus adipeux sous- Puolanne, E., and R. N. Terrell. 1983. Effects of salt cutanés et intramusculaires et facteurs de variation levels in prerigor blends and cooked sausages on quantitatifs et qualitatifs chez le porc. INRA Prod. water binding, released fat and pH
annaabi.ee 
