Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "HOOLIVUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
micki, kadri, jääkaru, orava, jääkarud, jane, loomaaias, hiir, teadnud, jalutama, naabrid, kohtas, küsis, pannud, palav, joosta, 3bhttp, hoolivus, mehine, majas, rebane, ronida, puule, valus, päästsid, metsloomad, janet, armus, rõõmus, metsast, külla, kadus, õnnetu, komeet, lendas, nägid, mehele, kalaga, ajaga, katiga, valvaja, pakkusidJairus oli väga muutunud, enam ei suitsetanud ega vandunud, ta muutus üdini jumalakartlikuks. Nipernaadi koos Joonasega teostasid oma tööd ja lasid Maarla soo dünamiidiga õhku. Sellest tuli suur pahandus. Küübi heinamaad oli üle ujutud allikaveest, mis lõhkesid soos. Rahvas oli väga vihane ja hakkasid Nipernaadit ja Joonast taga ajama. Neil õnnetus kiirelt põgeneda kordagi tagasi vaatamata. Päev Terikese külas Peale Madis Parve mõrva naases Kadri oma kadunud isa tallu. Kadri töötas mõisas väga usinalt, kerkisid uued hooned. Kadri sünnitas igal aastal uue põngerja ning iga aasta väheseid tema mõisa piirid. Kadri saatis iga lapse oma suunda, väike kompsuke,kirjake ja kümme hõbemünti andis kaasa. Kadri varandus kahanes ja hakkas kõrtsmikuks. Seal kohta ta Martin Vaiglaga. Kadri sünnitas neljateistkümnenda lapse, kelle nimeks sai Toomas Parv. Mõned korrad aastas,
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest 3
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks,
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks,
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde,
Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“. Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning nad hakkasid sõitma Taavi kodupoole. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et
..................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. 3 Kivirähk linnulennult Tulevane klassik Andrus Kivirähk sündis 17. augustil 1970.aastal. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984. Lõpetas Tallinna 32. Keskkooli 1988
Siis pani rutuga Martin end riidesse ja ruttas õue . Jooksis läbi metsa ja kuulis kõiki hääli . Siis mõtles Martin et midagi kummalist on juhtunud , ta aina jooksis ja jooksis mööda teed mida ta oli 8 aastat iga laupäev jooksund ja see tee ei lõppenud . Järsku tuli tema teel vastu orav kes hakkas temaga rääkima . Martin ei uskunud oma kõrvu , et ta suudab oravaga rääkida ja ta arvas , et ta ei ole ikka veel ülesse ärganud ja jooksis edasi ja jättis orava sinna ootama . Siis mõtles Martin , et ta on ära eksinud , kuna tee sai otsa ja seal ei olnud enam vanaema maja . Martin oli väga kurb kuna ta ei teadnud kus ta on ja ta ei oskanud enam tagasi minna . Ta vaatas ringi ja ei mõistnud enam midagi , kõik mets oli nii valge ja puud ümbritsesid teda . Ta ei saanud enam aru kus ta on kuna teed ei olnud enam kuskil . Martin istus , pigistas silmad nii kõvasti kinni kui sai ja arvas , et kui ta need avab siis ta näeb vanaema maja
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata.
ja Tripp käivad unenägude laenutuspunktis. Käivad enne Trippi lõbustuspargis, kus üks luik neid viib unenägude laenutuspunkti. Et sisse saada, peab salmi lugema. Võtsid plaadi ja panid kõhule, siis nägid und. Vaatasid eriti totraid unenägude alt midagi, sest Tripp ütles, et unenägu on unenägu ja ei süvenenud silitesse.Ema noomis õhtu, et miks kõik plaadid laiali. Kessu nägi, et mees sõitis jalgrattaga ümber maailma ja nemad ostustasid, et kelgutavad, sets oli talv. Aga kuna ei teadnud riikide nimesid, siis läksid mäele. Ei viitsinud koguaeg üles mäkke minna ja Tripp leiutas mingi kummi asja. Igatahes see kumm andis neile sellise hoo, et sõitsid pika pika maa maja. Lõpuks jõudsid tehasesse, kus tööline ütles targad sõnad. ELUS TULEB MÕNDAGI ETTE; MIDA EI OSKA: Lähete kooli, õpite targaks siis oskate, terve suur maailm on teie ees lahti. Aga meie ei tea,kas nad läksid kooli või mitte. Vägev vähk ja täitmatu naine
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut
haigus olla, kuna tavaliselt seostatakse HIVi narkomaanide ja eluheidikutega. Kuid testi tulemus näitas, et ta on HIV-positiivne. "Mõni võtab selle uudise kindlameelselt vastu ja peab seda oma elustiili arvestades asjade loogiliseks käiguks. Teine kurvastab, kuid lepib ja elab edasi. Mõni tapab ennast ära. Mõni jätkab murede meelemürki uputamist või hakkab seda tegema. Mõnel on haigusega raske leppida, kuid ajapikku saab ta sellega siiski hakkama. Kati ei teadnud, kuhu liigitus tema, kuid tundis, et arst oleks sama hästi võinud talle kuuli silmade vahele tulistada, löök oleks olnud sama. Surmaotsusele oli alla kirjutatud. Paanikas tüdruk ei suutnud pisaraid tagasi hoida. Ta tormas välja kabinetist, majast ning istus kõnnitee äärele ja süütas suitsu, et äsjakuuldut seedida. See oli nüüd kindel. Kati elu on läbi. Finito" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 102). Kati üritas mõelda, kuidas edasi elada. Varem või
nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla.
hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla.
Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö
laulu - Andres rääkis naisele, et ta käitub ikka nagu sauna-Mari mitte nagu perenaine, Krõõt niimoodi asju tema eest ei varjanud ja tühise asja pärast süda ei vaevanud, need sõnad mõjusid Marile raskelt, ta tundis alaväärsust ja käis Vargamäel edasi nukra näoga XXIV - Andres karistas saunatädi ja tegi temalegi suure peapesu selle eest, et too selline latatara oli - Andres noomis ka saunatädi meest Madist, et too oma naise suud kinni ei suuda hoida, Madis ei teadnud asjast midagi, Andres ähvardas, et kui midagi sellist peaks veel korduma, viskab ta nad välja - Madis läks koju ja sõimas ning peksis naist rihmaga, mõned korrad ka koos pandlaga, naine lubas elulõpuni vait olla, ent oli endiselt ennast täis, et milleks talle see suu siis antud on, Madis lubas, et enne näeb ta vaeva naise peksmisega, kui uue ulualuse otsimisega - Perre tuli uus noor rõõmsameelne tüdruk ja ka uus sulane
tuttava teksti. Kuula hoolega. Proovi kohe jutustamise käigus teksti tajumine panna pilte õigesse järjekorda! Juhendaja loeb deformeeritud teksti. (vt lisa failis, tekst 3). Ei. Pilte ei saanud Kas see oli hea lugu? Mis selles jutus õigesti panna selle valesti oli? Mida tegi Pille kõigepealt? Kas jutu järgi. läks jalutama või hakkas kübarat taga Läks jalutama. ajama? Vaheta pildid nii, et oleks õigesti. Mida tegi Hakkas seda taga Piia esimesena. Kas hoidis kübarat kinni ajama. või hakkas seda taga ajama? Pane pildid nii, et oleks õige. Kokkuvõte – mis oli selles jutus halvasti? Õiges järjekorras Mida tibu ei osanud?
õnnes, ütleb, et lõpuks on keegi, kes temas midagi leiab - Indrek läheb koju XVIII - koju jõudes ja isa nähes pani Indrek tähele, et isa oli väga vanaks ja könksu jäänud - Emaga kohtudes pole neil nagu enam millestki olulisest rääkida - Andres on kroonus, Ants arvab, et ta ei tule seal kunagi tagasi, ütleb ka ise, et kui tema läheks krooni, siis ei naaseks ta Vargamäele - Indrek tundis end kodus võhivõõrana - kohtus õdedega, Tiiu ja Kadriga, Kadri teatas et koer Polla on surnud vanadusse, hakkab vennalt igasugu küsimusi küsima, räägivad Vargamäel toimunust * - Indrek käis Vargamäel ringi, kohtus Pearuga, rääkisid juttu, Pearu seletas Indrekule kuidas rehenutti peab ja et tahab jälle maad kuivendada, et hea mets saaks kasvada - veel teinekord kohtus Indrek Pearuga vallamajas, kirjutaja juures, Pearu rääkis Indrekule, kuidas kõrtsis ütles ta Andresele, et ta saatis ühe poja kroonuküna närima ja teise linna
teda hõigata, kuid see sirutas käed vee poole välja ja värises, kuid järgmisel hetkel oli kadunud. 2. peatükk Teel west eggist new yorki on vahepeal tuhaorg. ükskord kui nad tomiga new yorki läksid, tiris tom nicki seal peatuses maha ja tahtis talle oma tüdrukut tutvustada. nad suundusid autotöökotta, kus kohtusid Wilsoniga ja ta naise Myrtle´iga, kes oli ühtlasi ka tomi armuke. kuid mr wilson seda loomulikult ei teadnud. Nad võtsid naise ka new yorki kaasa. teepealt ostis mrs wilson endale kutsika. nad läksid armukeste korterit vaatama. Sel õhtul jõi nick end teist korda elus täis. nad rääkisid palju taga tomi ja myrtll´i kaasasid taga, et nad neid vihkavad ja võiksid abielluda omavahel. Myrtle jutustas, kuidas ta oli tomiga esimest korda kohtunud. See oli vagunis kõrvuti istudes. mehel oli seljas frakk ja naine ei suutnud talt silmi pöörata
Ta oli viimane, kellel na dolid. Sõdade ajal kartsid kõik raudmehed Leemeti vanaisa hammaste pärast ja ta võistles. Kuid teda visati oimetuks kiviheitemasinaga, lõigati ta jalad ja visati vette. Onu Vootle eoli ainus, kes teadis väga hästi ussisõnu ja oli kuningausside hea sõber. Raudmehed olid nende vaenlased ja nemad tapsid Leemti vanaisa. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja-Konna näha. Meeme-vanamees. Vanasti oli ta suur ja tugev sõjhamees. Ta pidi võistlema selles lahingus, ku Leemeti vanaisa suri, kuid ta teadis,et see ei too õnne, et Põhja-Konna ei saa niikuinii appi kutsuda, ta ei ärka, ja ta ei läinud sõtta
edasi. Ükskord tuli Muska kass hambus Indreku juurde. Poiss mattis kassi taas maha, kuid sama kordus veel korra. Nüüd leppisid poisid kokku, et põletavad kassi ära. Põletamise ajal tuli ka riia nende juurde ja kaebas jubeda haisu üle. Hiljem tunnistas Indrek üles, et see oli põleva kassi hais. Samuti rääkis ta, et oli näinud tüdrukut kassile linnupoegi söötmas. Riia salgas seda ja jooksis minema. XXXIV Naabrid ei käinud enam üldse läbi. Isegi Tiiu ja Kadri ristimisele Pearut ei kutsutud ning Jüri ristimisele polnud jällegi Mäe rahvas oodatud. Ainult lapsed suhtlesid salaja. Joosep oligi vasaku käega liisku tõmmanud ning pääses kroonust. Pearu arvas, et see on kindlasti mingi Andrese vemp. Jõulude ajal sõitsid noor Andres, Ants, Indrek, Liisi; Maret ja Liine kirikusse. Joosep laenas Eespere hobustele kuljuseid kaela. Kodus küpsetasid Mari, Tiiu ja Kadri jõuluroogi
Nad kihlati juba siis, kui Kunyanti sündis. Siis kui oli pulmapidu nägi Kunyanti väga ilus välja, ning pärast pulmi asusid Musa ja Kunyanti pruudi perekonna juurde elama. See oli ka üks traditsioon, et peale pulmi aastaks ajaks pruudi pere juurde elama minna. Järgmine hommik, kuulis Mende mineid jubedaid hüüatusi, aga ta ema rahustas, et need on tädid, kes ta õele laulavad. Mende läks vaatama ning nägi verist lina. Ta oli väga segaduses, ta ei teadnud mis see tähendab ja kartis, et midagi halba on juhtunud. Tegelikult oli see vereplekk seal lina peal kuna, Kunyanti oli süütu ning tal oli esimene vahekord, ta oli nädal aega valudes ja ei saanud liigutada, Mende oli väga mures. Kuid siis kuulis ta, et ta õde ootab last ning oli jälle rõõmus. Kuigi kahjuks sündis laps ning suri kohe ära, Kunyati oli väga muserdatud. Neljandas peatükis jutustab Mende, kuidas ta kooli läks. Ta läks kooli kui ta sai kaheksa ning
Selle peale pandi Indrek tööle lätlase asemele, kes pidi ööpäeva ringselt ust avama kui vaja. IX Indrek sai seal ööbides nii mõndagi näha. Üks poolakas kes seal koolis õpilane oli, hakkas teda solvama ja Indrek virutas talle , kuid surem kaklus jäi ära kuna teised sekkusid. Hiljem öösel hakkasid poisid kahe uue õppejõu kulul nalja tegema ja laulsid toas ja tegid lärmi. Kui aga õpetaja tuppa jõudsid, siis oli seal vaikus ja keegi ei teadnud midagi. Siis vahetasid õpetajate viinapudeli veepudeli vastu, mis ajas õpetajad omavahel sõimama, kui ka see rahunes, siis koputasid poisid poole ööni õpetaja ukse peale, kuni ühel õpetajal üle viskas ja läks tõmbas poisse voodist põrandale, kuid ta tõmbas ka ühe sellise poisi põrandale, kes tõesti ka magas ega saanud asjale pihta. See aga hakkas vastu võitlema õpetajaga, mille tulemusel lõhkusid kapi otsas seisvad Goethe ja Shilleri kipskujud ja lae all rippuva luige
et kui ta oleks kupjaga abiellunud, siis ei oleks seda juhtunud. Miina sülitas kupjale otse näkku. Siis astus piitsutaja vahele ja ütles kupjale, et ta vaese tüdruku rahule jätaks. Teel koju nägi Miina Mai-d. Mai ei tundnud teda kohe ära. Kui lõpuks Mai mõistis, et see on Miina, siis ta küsis, et mis juhtus. Miina rääkis kõigest Mai-le. Mai küsis, et millal siis Päärn pidavat minema ja Miina ütles, et täna õhtul arvatavasti, kuigi ta ei teadnud, et alles homme hommikul. Kui Miina koju jõudis, siis ta ei jõudnud enam oma jalgagi üle lävepaku tõsta. Järgmise päeva õhtul oli jälle Uustoa saunas kõvasti seljamäärimist. Päärn sai ju 80 hoopi. Uut seadust uuritakse edasi Ants läks jälle linna nõu küsima seaduste kohta, kuid kõik kohtuhärrad olid, kellet ta küsis, mõisnikud. Ants soovis vene keelst seadustiku kuid keegi ei andnud seda, üks
et kui ta oleks kupjaga abiellunud, siis ei oleks seda juhtunud. Miina sülitas kupjale otse näkku. Siis astus piitsutaja vahele ja ütles kupjale, et ta vaese tüdruku rahule jätaks. Teel koju nägi Miina Mai-d. Mai ei tundnud teda kohe ära. Kui lõpuks Mai mõistis, et see on Miina, siis ta küsis, et mis juhtus. Miina rääkis kõigest Mai-le. Mai küsis, et millal siis Päärn pidavat minema ja Miina ütles, et täna õhtul arvatavasti, kuigi ta ei teadnud, et alles homme hommikul. Kui Miina koju jõudis, siis ta ei jõudnud enam oma jalgagi üle lävepaku tõsta. Järgmise päeva õhtul oli jälle Uustoa saunas kõvasti seljamäärimist. Päärn sai ju 80 hoopi. Uut seadust uuritakse edasi Ants läks jälle linna nõu küsima seaduste kohta, kuid kõik kohtuhärrad olid, kellet ta küsis, mõisnikud. Ants soovis vene keelst seadustiku kuid keegi ei andnud seda, üks
Isegi tema kolleegid panid tähele, et Indrekut tabas mingi imelik huvi oma töö vastu, et isegi öösiti töötas. Ühel päeval tuli Indreku juurde Kalvi, kes alguses hakkas oma kurnavast tööst ja perest rääkima, kuid jättis vihjeid, millest Indrek aru sai. Nimelt esimese kõneluse lõpus lausus Kalvi lause, et küll on kahju nendest meestest, kes ei tea kus nende naised käivad. Kuid Indrek tegi nagu poleks sellest aru saanud. Isegi Indreku ämm ei teadnud enam midagi öelda, kuna tal oli piiritus leitud ja karistuse mõistmine ees. Mitu päeva ajas Kalvi oma juttu ühe teema ümber. Kalvit ajas pidevalt segadusse see , et Kalvi poolt tõsised ütlused naiste ja perekonna kohta Indrek tegi naljaks, kuni ühel päeval Kalvi ütles, et Karinit nähti advokaat Paralepaga suudlemas, mis peale Indrek virutas Kalvile mööda nägu. Kuid sellest ehmatusid mõlemad ja Kalvi hakkas lepitust otsima. Indrek taipas
Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel, kes uuris, mis oli juhtunud. Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku korvi, aga ainult selleks ,et korvi sisu valgustada. Tal kästi lahkuda. · Tervet klassi sunniti järgneva nädala jooksul peale tunde jääma.
" "Ta on ... " Lena kergitas kulmu. "Hämmastav," teatas Effie ( lehekülg 61 ) Lena ei pidanud Kostoses pettuma. Ta oli tõesti ilus. Mamma tutvustas Lenat Kostosele. Mamma kiitis Kostost kuni taevani. Lena sikutas Effie enda kõrvale ja tutvustas teda Kostosele ja hiilis ise vaikselt minema kui Effie ja Kostos muljeid vahetasid. Hiljem kui Lena üksi verandal istus kutsus poiss teda jalutama, ta keeldus. Ta ei tahtnud tunnistada , kuid mingil määral Kostos talle meeldis. Bee oli juba armunud. Laagris oli üks kutt nimega Eric kellelt ta pilku ära ei saanud, ta oli treener. Eric aga pidas laagri kõvast mitte- vennastumise poliitikas kinni. Connie palus kõigil koguneda ja tüdrukud jagati võiskondadesse mis jääb püsima kaheks kuuks, laagri lõpuni. Bee lootis , et ta saab meeskonda nr4 , Ericu meeskonda. "Vreeland, Briget, meeskond nr3!" hüüdis Connie. Pagan! Carma
lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it.
Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt ostetud pilli - bajaani. Ühel päeval tulid Läti kalamehed Sõrve kalameestele külla. Õhtul korraldati suur pidu ja Kustas kutsuti oma uhket pilli mängima. Kustas läkski, aga ilma pillita. Tal oli aega terve suvi seda mängida. Kohal, korgiti viinad lahti ja tantsiti. Kustas otsis rahvahulga seast Hildet. Lõpuks leides viis ta Hilde ringi tantsima. Kustas tahtis muudkui eemale jalutama minna ja lõpuks Hilöde nõustus vana lepa all kohtuma, kus nad vanastigi olid käinud. Seal tükkis Kustas Hildele aina lähemale ja lähemale, kui Hilde tõrjus ta minema ja ütles, et ta on juba kolm aastat Veere talus, Veere Alleksi naine ja neil on kaheaastane tütar. Nüüd Kustas mõistis. Nad läksid eraldi minema, et keegi neid ei näeks. Tagasi pidulist juurde minnes oli Kustas tusane. Noor tütarlaps jooksis temast mööda ja järgmisel hetkel oli ta Kustase käte vahel.
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt
aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema
annaabi.ee 
