higistamine, rohekas või roostevärvi nõre ja kiirenenud pulss Küüned ja huuled võivad omandada sinaka varjundi Piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu Imikutel oksendamine, isutus, loidus SÜMPTOMID - VIIRUSED Algab hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ja väikese palavikuga Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud SÜMPTOMID - MÜKOPLASMA Haigestuvad igas vanuses Kopsudes küllalt laiahaardeline, kerge kuluga Köha järskude tugevate hoogudena, vähene valkjas nõre, külmavärinad, iiveldus, mõnikord oksendamine, südametegevuse aeglustumine Äärmuslikel juhtudel hingeldus ning hapnikupuudus RAVI Ambulatoorselt, haiglas Kui haigestub imik tuleb kindlasti arst kutsuda HOOLDAJA ÜLESANDED Ravimite manustamise jälgimine Kehatemperatuuri jälgimine Vedeliku tarbimine Inhalatsioon Hingamisvõimlemine Jahe, värske, niiske toaõhk Käte antiseptika TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Epilepsia Elise Laius Kirjeldus krambid, muud närvisüsteemi talitlushäired krooniline esineb hoogudena pole üldjuhul päritav haigusnähud ootamatud erinevad raskusastmed hoogudevahelisel peridoodil terve Diagnoosimine küsitlus aju elektriline uuring kompuutertomograafia magnetresonantstomograafia raske diagnoosida Tekkepõhjused(1) peaaju närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud suureks riskifaktoriks alkohol raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired
tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. . Malaariat põeb kaks või kolm miljardit inimest ja see põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal. Malaariasse sureb 3000 alla 5- aastast last päevas see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. Malaaria peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat. Malaaria tüüpilisem sümptom on punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgneb higistamine ja palaviku kiire langus. Palavikuhood korduvad kindla intervalliga. Lisaks palavikule ja külmavärinatele võib esineda ka peavalu, lihasvalusid, iiveldust, oksendamist, kõhuvalusid ning kõhulahtisust. Maks ja põrn suurenevad, kujuneb kehvveresus. Raskematel juhtudel tekivad teadvusehäired kuni koomani. Õigeaegse ravita võib malaaria põhjustada surma. Levinuim malaariaravim on klorokviin
Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodiumi liiki, neist kõige sagedasem ja ka kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum. Malaariatekitaja levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Malaaria sümptomid Punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kõhulahtisus. Maksa ja põrna suurenemine. Kehvveresus. Malaaria ravi Levinuim malaariaravim on klorokviin. Kõige tõhusam meetod on sääsehammustuste vältimine või kombinatsioon kemoprofülaktikaga. Malaariapiirkonnad ja haigestumise sagedus Aafrika Lõuna ja KaguAasia KeskAmeerika LõunaAmeerika põhjaosa
Paari nädala pärast võivad ilmneda viirushaigusele iseloomulikud tunnused: palavik, kurguvalu, väsimus, lümfisõlmede suurenemine, lihas- ja liigesevalud. Nähud mööduvad iseenesest, mis lubab inimesel arvata, et tegemist oli gripiga. Sellele järgnevad HIV- nakkuse eeltunnused: põhjuseta suur kaalukaotus, pidev väsimustunne, füüsilise jõudluse langus, palavik, mis kestab mitu nädalat, öine higistamine, kõhulahtisus hoogudena või pidevalt, kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kubeme piirkonnas, kaenlaalustes. Nahal või suu limaskestal võivad tekkida sinikasarnased plekid. 10. Epilepsia- Epileptilised hood on tingitud lühiaegsest närvirakkude ebanormaalsest tegevusest peaajus. Mõnedel inimestel aga vallandub epileptiline hoog selgete väliste mõjutusteta, nagu "iseenesest". Tervise seisundit, mille korral sellised väliste
T. Dalsgaard-Nielsen täheldas perekondlikku esinemust 75 %-l, seejuures emadest 50 %-l, isadest 19 %-l ja mõlematest vanematest 6%-l. Kaksikute uuringud on näidanud, et geneetilised faktorid ei ole migreeni ainus põhjus. Tõenäoliselt eelsoodumus aga on päritud. Päritud häire võib avalduda vegetatiivse, endokriinse, vaskulaarse või ensümaatilise süsteemi düsfunktsioonina. 2. Sümptomid ehk avaldumine Migreen esineb korrapäratute hoogudena, kusjuures hood on sageli seoses väliskeskonna faktoritega, kas pinge tõusu või langusega. Tavalist migreeni on suhteliselt raske piiritleda kuna iseloomulike neuroloogiliste sümptoomide puudumise tõttu. Tavalist migreeni tuleb eristada eelkõige pingepeavalust. Viimase korral on valu iseloomulikult suruv või pigistav, kestab päevi või nädalaid, enamikul juhtudel puudub ka iiveldus ja oksendamine. Migreeni puhul algab peavalu sagedamini öösel või kohe pärast ärkamist
HI-viiruse saamisel tavaliselt kohesed haigusnähud puuduvad. Paari nädala pärast võivad ilmneda viirushaigusele iseloomulikud tunnused: palavik, kurguvalu, väsimus, lümfisõlmede suurenemine, lihas- ja liigesevalud. Nähud mööduvad iseenesest, mis lubab inimesel arvata, et tegemist oli gripiga. Sellele järgnevad HIV-nakkuse eeltunnused: põhjuseta suur kaalukaotus, pidev väsimustunne, füüsilise jõudluse langus, palavik, mis kestab mitu nädalat, öine higistamine, kõhulahtisus hoogudena või pidevalt, kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kubeme piirkonnas, kaenlaalustes. Nahal või suu limaskestal võivad tekkida sinikasarnased plekid. Kuigi mõned inimesed võivad jääda kaebusteta paljudeks aastateks, hakkab HI-viirus samal ajal hävitama inimest nakkuste eest kaitsvat immuunsüsteemi. Nõrgestatud immuunsüsteemi korral kujuneb välja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom - AIDS. Hepatiit
hapnikuvaegusel ja palavikuhaigetel. Ometi on siinustahhükardia südamehaiguste väga oluline tunnus, iseloomulik nimelt südamepuudulikkusele mistahes südamehaiguse korral. Näiteks ühel kolmandikul müokardi infarktiga haigetest tekib esimestel haiguspäevadel siinustahhükardia. KODADE VIRVENDUS JA LAPERDUS Kodade virvendus on kõige sagedasem südame tõsiste rütmihäirete vorm. Esineb kahel kujul: hoogudena või püsiva seisundina. Virvendusarütmia tekib kõige sagedamini südame isheemiatõve ja müokardiidi korral. Peaaegu kõikidel mitraalriketega haigetel tekib teatud ajamomendil virvendusarütmia, mis on tingitud südamepuudulikkuse süvenemisest ja kodade venitusest. Virvendusarütmia võib tekkida ka ilma nähtava südamehaiguseta. Vallandavaks teguriks võib olla kehaline või vaimne ülepinge, alkoholi tarvitamine või infektsioonhaigus, näiteks gripp. Kodade virvenduse korral lakkab
3)parasiidid liiguvad maksarakkudesse, kus paljunevad 4)hävitavad maksarakke, satuvad vereringesse 5)vereringes tungivad punastesse verelibledesse, kus jätkavad arenemist, purustavad need ja liiguvad järgmistesse. Peiteaeg: liigiti erinev 2-4 nädalat Sümptomid: Hoogudena esinev palavik. Haigus algab külmavärinate ja kiire palaviku tõusuga. Kõrge palavik kestab paar tundi, järgneb higistamine ja palaviku kiire langus. Hood korduvad intervalliti. Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud, kõõhulahtisus. Põhjustab: Maksa, põrna suurenemist ja aneemiat(kehvveresus), kuid võib põhjustada
ahenemisest esineb sageli lastel, (raskendatud) hooravimi vajadus puudub (bronhospasm, pärilikust väljahingamine, või on minimaalne, limaskesta turse) ja kalduvusest. hingelduse teke, elukvaliteet ei ole häiritud, limaeritusest tingitud Elamutolm, pingetunne säilunud füüsiline aktiivsus, hoogudena tekkivad koduloomade rindkeres. patsiendil peaaegu õhupuudushood, mida karvad, õietolm, Iseloomulikud on normaalne iseloomustab eriti hallitusseened, astmale kiunuv väljahingamisefunktsioon, raskendatud toiduained, hingamine õhtuti, puuduvad rasked väljahingamine. keemilised ained, hingamisraskuste astmaatakid.
ahenemisest esineb sageli lastel, (raskendatud) hooravimi vajadus puudub (bronhospasm, pärilikust väljahingamine, või on minimaalne, limaskesta turse) ja kalduvusest. hingelduse teke, elukvaliteet ei ole häiritud, limaeritusest tingitud Elamutolm, pingetunne säilunud füüsiline aktiivsus, hoogudena tekkivad koduloomade rindkeres. patsiendil peaaegu õhupuudushood, mida karvad, õietolm, Iseloomulikud on normaalne iseloomustab eriti hallitusseened, astmale kiunuv väljahingamisefunktsioon, raskendatud toiduained, hingamine õhtuti, puuduvad rasked väljahingamine. keemilised ained, hingamisraskuste astmaatakid.
Sääsehammustusega sääse organismi tagasi sattudes saavad nad jätkata paljunemist ning kogu tsükkel algab otsast peale. Lisaks sääsehammustusele võib harvadel juhtudel malaariasse nakatuda ka vereülekandel või näiteks saastunud süstlanõelte kaudu. Väga harva võib esineda kaasasündinud malaariat. Malaaria peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haiguspilt veel ei teki) on liigiti erinev kõikudes 2 4 nädalani. Malaaria tüüpilisem sümptom on hoogudena esinev palavik. Haigus algab külmavärinate ja kiire palaviku tõusuga. Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgnebhigistamine ja palaviku kiire langus. Palavikuhoodkorduvad kindla intervalliga. Lisaks palavikule ja külmavärinatele võib esineda kapeavalu, lihasvalusid, iiveldust, oksendamist, kõhuvalusidning kõhulahtisust. Tekib põrna ja maksa suurenemine ning aneemia ehk kehvveresus. Malaaria võib põhjustada ka desorientatsiooni jateadvusehäireid kuni koomani.
fakt - tõsiasi, tõik händ - saba fantaasia - kujutlusvõime, väljamõeldis hügieen tervishoid fantastiline - ulmeline, tavatu hüljes - rannalähedastes vetes elutsev imetaja fassong - tegumood hüpits - hüppenöör finis - lõpp-punkt flegmaatik - pikaldane rahulik inimtüüp I fond mingiks otstarbeks määratud iilima - hoogudena puhuma rahalised vahendid illustreerima - teksti piltidega varustama, fonogramm - helisalvestis näitlikustama formaat - mõõtmed infopunkt - teabe levitamise kõht forte - valjusti infotehnoloogia - teabe töötlemise ja edastami- fortissimo - väga valjusti se meetodid fotografeerima pildistama initsiaal - (nime) algustäht
(väljaheited) 6 3. Buliimia Buliimia (ld.k Bulimia nervosa) ehk liigsöömine on toitumishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille käigus üritatakse kaotada toidu paksukstegevat mõju. Sõna buliimia tuleneb kreeka keelest, kus bus tähendab härga ja limos nälga. Eesti keeles kasutatakse ka väljendit hundiisu. Buliimia puhul tekib näljatunne tavaliselt hoogudena. Talumatu näljatundega võib kaasneda nõrkus, isegi minestamine, ning võivad esineda valud ülakõhus või rindade all. Tavaliselt kõik eelpool mainitud nähud kaovad juba esimese toidupala neelamisel. Buliimia hood korduvad vahel süstemaatiliselt, vahel episoodiliselt, kusjuures nende vahe võib ulatuda nädalateni. Buliimia olulisim tunnus on perioodiliselt (üks periood kestab mitu nädalat) esinevad
Selle omadused ( vahune, mädane) sõltuvad lisandunud infektsioosse protsessi laadist ja ulatusest. Aja jooksul ilmub rögasse veri kiudude või väheste hüüvetena. Neid võidakse mitte märgata ja veri avastatakse mikroskoopilisel uurimisel. Ilmne veriköha on juba laguneva vähi tunnus. Üks sagedamaid nähte on aeg-ajalt esinev vilistav heli hingamisel. Mõnikord vaevab neid hingeldus, algul lühiajaliste, hiljem järjest pikenevate ja süvenevate hoogudena. Valu rindkeres tekib siis, kui kasvaja areneb kopsu perifeersemas osas ja kaasnev põletik ärritab parietaalselt pleurat. Sageli tõuseb kehatemperatuur (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). Kopsuvähi ravi Mitteväikeserakulise kopsuvähi tervendav ravi on võimalik üksnes kasvaja ja tema levikuteede kirurgilisel eemaldamisel. Lokaalse kasvajavormi korral on kirurgilise ravi valikmeetoditeks lobektoomia ja pneumonektoomia
kodanlike natsionalistidega. Tööd on antimarksistlikud, idealistlikud ja teadusliku väärtuseta. Töödele heideti ette, et nad on antimarksistlikud, idealistlikud ja seetõttu teadusliku väärtuseta. Olaus Moberg Dünamünde lahingust 1701 lk.17 ... Ja juba olidki mõlemalt poolt väljale toodud lahingurivid seismas, esmalt kindlalt paigal ja kurvas vaikuses, kogudes palgele, käsivartesse, rindu viha, mis pidi pea hirmsate hoogudena välja purskama. Nimelt seisis meie pilgu all, teisel pool kiiret ja keeriselist jõge meid oodates hooplev sõjavägi, end piiritult üle hinnates, mis pole selle hõimu seas haruldane, soomusrüüdes ja särkides nagu vaja, tugeva kaitsevalliga ümbritsetuna, rauast riividega varustatuna, sõjamasinatega kaitstuna. Värisemata mitte kellegagi kokkupõrkamise ees ja pelgamata ühegi vaenlase nägemist, lasi kuningas KARL vahepeal
Neuroosi esimeses faasis on patsient kärsitu, kergesti ärrituv ja tal on raske end vaos hoida. See periood asendub stressori jätkuval toimel apaatia ja väsimusega. Lisaks neile sümptoomidele hakkavad tunda andma siseelundid, tekivad peavalud, valud lihastes ja südame piirkonnas ning kõhus, muutub pulsisagedus ja vererõhk. Stressiga toimetuleku oskuste valdamine on neuroosi ennetamisel olulise tähtsusega. 6.7 Bronhiaalastma Bronhiaalastma on ülitundlikkuse alusel hoogudena tekkiv bronhide ja bronhioolide valendiku ahenemisest tingitud hingamishäire, mis tekib enamasti järsku ja millega kaasneb lämbumistundest tingitud hirm. Astmahoog võib vallanduda mingi keemilise või füüsilise ärritaja toimel (tolm, gaas jne.), kuid sageli ka psüühilise (enamasti negatiivse) elamuse tagajärjel. Stressisituatsioon soodustab astmahoogude sagenemist. 6.8 Mao-ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi
liigutamine kutsub esile pearingluse süvenemise ning enesetunde halvenemise. Kuulmislangus võib samuti ilmneda koheselt, kuid seda alati koheselt ei märgata, kuna teine kõrv on tavaliselt korras. Haiguse atakk kestab mõnest tunnist kuni ööpäevani ning vaibub järk-järgult. Perifeerse pearingluse põhjused. Kahjustus on sisekõrvas. Perifeerne pearinglus: • Seotud labürindi ja vestubilaarnärvi häire või kahjustusega • Esineb hoogudena, mis korduvad • Enamasti horisontaalne nüstagm • Süveneb pea asendi muutmisel • Keskmiselt või tugevalt väljendunud vertiigo, kaasneb tugev iiveldus ja oksendamine • Võib kaasneda kuulmislangus Põhjused: Perifeersed e. otoloogilised (50% pearinglustest) BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%)
Veres: SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Röntgenis:ebaselgelt piirdunud varjustuskolded ühes või mõlemas ala- või kesksagaras. Võib mõnikord olla ka atüüpiline. Kulg: mõnevõrra lühem ~2-4 nädalat. Eakatel ja südamehaigetel võib ka haigus pikale venida. Bronhiaalastma.Allergiline kopsuastma- millised allergeenid põhjustavad? Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille juhtivaks sümptomiks on hoogudena esinev õhupuudus, mille põhjuseks on bronhide ahenemine (bronhospasm, limaskesta turse, sitke sekreet). Astma puhul on hingamisteede obstruktsioon oma iseloomult muutlik ja tagasipöörduv. Bronhiaalastmat liigitatakse: I. KERGE ASTMA – esineb kuni kaks kergemat hoogu nädalas. Hoogude vaheajal tunnevad patsiendid end hästi. II. KESKMISE RASKUSEGA ASTMA – esineb üle kahe hoo nädalas ja paar raskemat hoogu öösiti kuus. III
Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid. Haiguse korral on vedeliku imendumine sisekõrvast häiritud (tekib hüdrops ehk liigveesus), rõhk sisekõrvas suureneb (loomadel aga endolümfiava sulgemine ei anna seda haigust)
Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid. Haiguse korral on vedeliku imendumine sisekõrvast häiritud (tekib hüdrops ehk liigveesus), rõhk sisekõrvas suureneb (loomadel aga endolümfiava sulgemine ei anna seda haigust)
jalgades. Mis leevendab vaevusi: puhkus, mingi kindel asend? Mis süvendab vaevusi: füüsiline töö, kõnd, mõni kindel pea või keha asend? Nägemishäired: • Algus. • Sagedus. • Kestus. • Häire: kas üks silm või mõlemad silmad, kas osaline nägemis teravuse langus või täielik nägemise kadu, kas täielik või osaline vaateväljade ahenemine. • Diploopia: silmade suund, mille korral vaevus enam väljendunud. • Hallutsinatsioonid. Teadvuskaotuse, krampide või teiste hoogudena esinevate vaevuste korral tuleb dokumenteerida episoodide kestus: pikim ja lühim hoog, vaevuste keskmine vältus, hoogude keskmine intervall, lühim ning pikim vahe. Fikseerida viimane hoog. Oluline on võimalikult täpne hoo kirjeldus. Krampide korral aura olemasolu. Motoorsete nähtude korral nende lokalisatsioon ja iseloom. Haige enesetunne hoo eel ja järel. Diferentseerimaks, kas tegemist võis olla kollapsi või epilepti lise hooga, on episoodiliste vaevuste korral olulised ka kaasuvad
liigutamine kutsub esile pearingluse süvenemise ning enesetunde halvenemise. Kuulmislangus võib samuti ilmneda koheselt, kuid seda alati koheselt ei märgata, kuna teine kõrv on tavaliselt korras. Haiguse atakk kestab mõnest tunnist kuni ööpäevani ning vaibub järk-järgult. Perifeerse pearingluse põhjused. Kahjustus on sisekõrvas. Perifeerne pearinglus: Seotud labürindi ja vestubilaarnärvi häire või kahjustusega Esineb hoogudena, mis korduvad Enamasti horisontaalne nüstagm Süveneb pea asendi muutmisel Keskmiselt või tugevalt väljendunud vertiigo, kaasneb tugev iiveldus ja oksendamine Võib kaasneda kuulmislangus Põhjused: - Perifeersed e. otoloogilised (50% pearinglustest) BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%) Tservikaalne vertiigo Vestibulaarne shwannoom
tomatid, tsitrusviljad, ka ravimid. Turse on põhjustatud histamiini ja leukotrieenide vabanemisest ning nende mõjul kapillaaride ja veenide laienemisest ja läbilaskvuse tõusust. 4. Allergiline riniit (nohu). Iseloomulik on aevastamine ja rohke vesine eritis ninast. Nina limaskest on tursunud ja ninahingamine takistatud kord ühel, kord teisel poolel. Kulgeb hoogudena. Nohule võib lisanduda ka pisaratevoolus, laugude turse jne. Kroonilise kulu korral nina limaskest pakseneb. Allergiline riniit kujuneb organismi reaktiivsuse tõusu korral, mis sageli on päriliku eelsoodumusega. Põhiliseks allergeeniks on hingamisteede kaudu organismi sattunud õietolm, elamu-, jahu-, villatolm, karvad ja seente eosed. Allergiline riniit võib kulgeda koos bronhiaalastma, Quincke`i ödeemi või nõgesetõvega. 5. Heinapalavik ehk pollinoos.
isik ei ole võimeline endale oma teost aru andma või seda tegu juhtima. Süüdivuse meditsiinilised kriteeriumid kriminaalkoodeksi kommenteerijalt Ilmar Rebaselt: 1) krooniline vaimuhaigus pikaldase protsessina kulgev, raskesti ravitav, tavaliselt progresseeruv psüühiline haigestumine (nt skisofreenia, progresseeruv paralüüs, paranoia, seniilsed ja muud pikaldased psühhoosid); 2) vaimutegevuse ajutine rike hoogudena, sageli ägeda atakina esinev, kuid enam või vähem kiiresti mööduv sügav psüühika häire (nt akuutne reaktiivne psühhoos, patoloogiline afekt, patoloogiline joove, äge infektsiooniline psühhoos jt); 3) nõrgamõistuslikkus kaasa sündinud, alatine mõistuslik arenematus (oligofreenia); 4) muu haiguslik seisund kroonilises või ajutises psüühilises haigestumises mitteseisnev, kuid nendega võrreldav tervisehäire (nt psühhopaatia raskemad
vad astmale iseloomulikud haigusnähud: 52 SPORDI ÜLDAINED I TASE · episoodiline aevastamine, NB! · hingamisraskus, · pingetunne rinnus, · õhupuudus, · hingeldus, · vilistav hingamine, · köha. Paljudel inimestel kulgeb astma järsku tekkivate hingamisraskuse hoogudena. Kui astma on jäetud diagnoosimata või ebapii- savalt ravitud, võib astmahoog põhjustada eluohtlikku seisundit. Astmat võivad esile kutsuda mitmesugused tegurid · viirused, · allergeenid, · külm õhk, · õhusaaste, · tubakasuits, · teravad lõhnad, · kehaline koormus. ASTMA JA SPORT - Kui varasemalt soovitati astmaatikutel loobuda kehalisest treeningust, siis nüüd on leitud, et regulaarne füüsiline koor- Hingetoru ehk trahhea algab kõri piirkon-
Edasine rütm on taas regulaarne, jätkudes viimasest (ektrasüstoolsest) QRS-kompleksist. Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? Ei ole. Samas võivad kodade ekstrasüstolid olenevalt alushaigusest südame elektrilist ebastabiilsust näidata. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida. Kiirabi tegevus haiglasse transpordi ajal Enamasti ei ole mingeid erakorralisi meetmeid vaja. b) Paroksüsmaalne supraventrikulaarne tahhükardia 773 Kirjeldus Hoogudena esinevad regulaarsed südamesageduse kiirenemised sageduseni 160 kuni 240 lööki minutis. See võib kesta mõnest sekundist mitme päevani. EKG-pilt Kiired, regulaarsed, normaalse väljanägemisega QRS-kompleksid. P-sakid ei ole enamasti äratuntavad. Rütmiline tahhükardia. Selgelt äratuntavaid P-sakke ei ole. QRS-kompleksid on enamasti normaalsed. Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? See sõltub tahhükardia sagedusest ja kestusest
annaabi.ee 
