Milline võiks olla Holdeni elu 20 aastat hiljem? Holdeni elu muutub väga. Tema elu läheb järjest põnevamaks ning huvitavamaks. Ühel päevalt tuli Holdenil mõte sõita külla D. B-le Hollywoodi. Holden rääkis vennale oma elust ning D. B käskis Holdenil kõik unustada ja oma eluga edasi minna. Veel ütles ta, et tee seda mida armastad. Holdenil tuli selle peale suurepärane mõte. Kuna ta oli kiindunud lastesse hakkas ta nendega rohkem tegelema. Holden rajas kooli, kus õpiti vaid seda, mis oli tema arust eluks vajalik. Selles koolis ei tohtinud rääkida koledaid sõnu ja ammugi ei tohtinud neid kuskile kirjutada. Helises telefon. Holden võttis vastu. Teisel pool telefonitoru oli Jane. Jane kutsus Holdeni välja. Kohtudes nad kallistasid ning hakkasid rääkima lapsepõlvest. Neil oli koos nii lõbus
Teose kompositsiooni analüüs J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" ,,Kuristik rukkis" on mõnest argielu päevast rääkiv lühiromaan, kus raamatu peategelne Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest, tuttavatest. Holden tundub ülbe ja isekas ning ta ise tunnistab, et on suur valetaja. Tegelikult hoolib noormees väga oma lähedastest ja on viisakas. Ta õppis Pencey koolis. Holdenil on noorem õde Phoebe. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib neljandas klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda. Peale õe oli Holdenil veel kaks venda. Noorem vend, Allie oli surnud, vanem vend D.B oli kirjanik Hollywoodis. Ackley ja Stradlater olid peategelase ,,sõbrad", kellest poiss väga vaimustuses ei olnud. Nad käisid Holdeniga samas koolis. Stradlater oli Holdeni toanaaber ja Ackley oli koolikaaslane. New Yorgis
Ta on õppinud Whootoni keskkoolis , Elkton Hillsis ja Pencey erakoolis. Tema õppeedukus on väga madal ja ta visati koolist välja. Holdeni teadmised põhiainetes ei olnud head, aga inglise keele kirjandid tulid tal väga hästi välja, sest sellest ainest oli ta huvitatud. Praegu õpib Holden 11.klassis ja ta hinded on väga halvad, viiest eksami hindest neli olid mitterahuldavad. Minu arvates puudus ta väga palju, aga poiss ise ütleb, et puudus vaid mõnel korral, kuna see oli keelatud. Holdenil olid ema, isa, 10-aastane õde ning vend D.B, kes elab Hollywoodis ja on kirjanik.Poisil oli ka teine vend, kes suri 18.07.1946 verevähki. Nende perega koos elab ka teenija. Holdenil on olemas ka vanaema. Pere elab erakorteris ja nende majanduslik olukord on väga hea. Kuigi perekonna koostöö ja valmidus kooliga on hea, tekitab poisi kooli pooleli järmine pere keskmes tülisid. Caulfieldi advokaadist isa suhtub kooli pooleli jätmisesse rangelt,sest see on poisil juba
sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel. Holdenit hoiatati tihti ning ta vanemad käisid seal tihti Thurmeriga nõu pidamas. Penceyst lüüakse tihti poisse välja, sest õppeedukus on seal väga kõrge. Holdenil polnud see ainuke kool, kust tedaon välja visatud. Holdenil tuli meelde, et ta pidi veel enne kojusõitu hr. Spenceri juurest läbi käima. Mr. Spencer oli talle lausa kirja saatnud. Seega Holden hakkas liikuma Spencerite poole. Kui ta nende majani jõudis, oli ta täiesti külmunud. Holdeni sõrmed ja kõrvad valutasid külma pärast. Mrs. Spencer tegi ukse lahti ja kutsus Holdeni sisse. Mr. Spenceril oli gripp, kuid ta hakkas juba paranema. Mr. Spencer kutsus ta oma tuppa
Ta oli 16-aastane nooruk kes õppis nüüdseks Pencey erakeskkoolis. Tema vanemad olid jõukad ja korralikud, kes elasid New Yorgis. Holden oli tark, kuigi üpris laisk, tänu millele kannatasid ka tema õpitulemused. Ta kukkus läbi neljast ainest viiest, peale mida visati ta välja ka Pencey erakeskkoolist mis oli juba neljas kool. Holden oli ainult ühes aines tugev, see oli inglise keel ja kirjandus, kuna talle meeldis kirjutada kirjadeid. Holdenil oli väga raske kohaneda uute koolide ja inimestega, kuna ta vahetas neid liiga tihti. Talle ei meeldinud oma koolivennad, kuna ta leidis igasühes mingi vea, mida kritiseerida. Näiteks talle ei meeldinud Pencey koolis kõrvaltoas elanud Acley, kellel oli terve nägu vistrikke täis ja kes jõlkus kogu aeg tema toa vahelt, võttes luba küsimata teiste asju. Tänu sellele võib arvata, et Holden ise on hoolitsetud kehaga, kellel puuduvad näos vistrikud ja on korralik, nagu olid ka tema
õpetaja ei lasnud tal kunagi lõpuni rääkida, toas oli ebameeldiv lõhn. 7. Kes oli Ackley, miks ta Holdenile ei meeldinud? Ackley oli Holdeni kõrvaltoa elanik. Ta ei pesnud oma hambaid, tal oli jubedalt palju vistrikke, oli pahatahtliku iseloomuga, Ackley tüütas ja segas Holdenit, tuli nende tuppa kutsumatta, näppis teiste asju panemata neid õigele kohale tagasi. 8. Milles palus toanaaber Strandlater Holdenilt abi? Toanaaber palus Holdenil kirjutada talle inglise keele kirjandi. 9. Mis oli Holdenil oma vanuse ja välimuse kohta imelikku? Tal oli juustes üks hall juuksesalk. Ta suitsetas ja jõi palju. 10. Mis juhtus ta parema käega? Samal päeval mil ta noorem vend Allie suri peksis ta parema käega garaazi aknad puruks. 11. Miks läks Holden toanaabriga pesuruumis riidu? Strandlaterile ei meeldinud Holdeni kirjutatud kirjand ja Holdenile ei meeldinud, et
ebavõrdsus. Välimuselt on ta pikka kasvu ning viisaka väljanägemisega ning tal puuduvad vistrikud. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema identiteedid(valenimed) vahetuvad tihti, just selleks, et teha asju, mida vanemad inimesed teevad. Vaatamata sellele, ei usu keegi, et tegu võiks olla täiskasvanud poisiga. Holdenil on kaks venda ning üks õde. Allie ja D.B on vennad, Phoebe tema õde. Allie suri valgeveresussse, vanem vend D.B on hea kirjanik, Phoebe on noor, kuid oma vanuse kohta asjalik laps. Kõige lähedasem suhe on tal Phoebega, ka Alliega. Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää. (justkui seesmiselt tühi)
Spenceri juurest ühikatuppa ning loeb igavusest raamatut. Tasub mainida, et vaatamata noormehe väiksele sõnavarale loeb Holden palju. Ühikatuppa tuleb naabertoast poiss nimega Robert Ackley, kes nii Holdenile kui ka tema toanaaber Stradlaterile eriti ei meeldi. Ackley on tüütu, räpakas ning isekas, Stradlater küllatki uhke, kuid sõbralik ja hea südamega. Ackley ei salli Stradlaterit silmaotsaski, nimetab teda krantsiks · Holdenil on kahju lahkuda Pencey erakoolist, kuid välja viskamine pole talle veel õieti kohale jõudnud ning paratamatusega peab siiski leppima. Elkton Hillsi koolist lahkus Caulfield vabatahtlikult, sest ei suutnud taluda seal valitsevat valskust ja silmakirjalikkust. 4.-8. Peatükk · Holden ei salli Stradlateri üleolevust ning harjumust ilueedina tundide kaupa peegli ees passida, Stradlateron ilus poiss, lööb laineid tüdrukute seas ning teda võib pidada
,,Kuulge, aga kui vana te õieti olete?" ,,Mina? Kakskümmend kaks." ,,Mis te luiskate!" (lk 90) Veel ihkas ta olla mittehaavatav, kuid see ei kukkunud tal just suurepäraselt välja, tihti lugu, kui miski viltu vedas raske tundus või lihtsalt niisama, ilma põhjuseta, hakkas ta nutma. Kui ma olin minekuvalmis, kohvrid juba käe otsas ja puha, siis peatusin hetkeks trepi juures ja heitsin viimast korda pilgu meie koridorile. Ise ma nutsin. Ma ei tea, mispärast. ( lk 53) Holdenil ei olnud palju sõpru, sest tema võrdlemisi närviline ja enesekeskne olek ei tekitanud teistes usaldust. Kui üle kõige armastas ta oma väikest õde Pheobe't, kellega neil oli väga eriline ja lähedane suhe. Holdenil oli kombeks ka endale haigusi nö külge pookida ja seda sellepärast, et paista huvitavam ning saada mingisugustki kaastunnet või isegi kerget tähelepanu. ,,Mina ise pean operatsioonile minema" ,,Oi, tunnen kaasa," ütles ta
Holdeni lapsepõlv on igaveseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda. Suured inimesed on tema arvates tihedalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga. Läbi lapse silmade paistavad paljude suurte inimeste tegevused mõttetud ja absurdsed. Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Holden on mässaja, aga armas mässaja. Seda näitab suur õrnus, mida ta tunneb laste vastu. Holdenil puuduvad otseselt lähedased sõbrad,keda ta usaldaks. Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Enamasti usuvad väikesed lapsed kõike,mida neile räägitakse, ja arvavad täiesti siiralt,et kõik on nii nagu paistab. Nad armastavad oma vanemaid tingimusteta ja on õnnelikud selle üle, mis neil on. Lapsed nagu
külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel. Holdenit hoiatati tihti ning ta vanemad käisid seal tihti Thurmeriga nõu pidamas. Penceyst lüüakse tihti poisse välja, sest õppeedukus on seal väga kõrge. Holdenil polnud see ainuke kool, kust tedaon välja visatud. Holdenil tuli meelde, et ta pidi veel enne kojusõitu hr. Spenceri juurest läbi käima. Mr. Spencer oli talle lausa kirja saatnud. Seega Holden hakkas liikuma Spencerite poole. Kui ta nende majani jõudis, oli ta täiesti külmunud. Holdeni sõrmed ja kõrvad valutasid külma pärast. Mrs. Spencer tegi ukse lahti ja kutsus Holdeni sisse. Mr. Spenceril oli gripp, kuid ta hakkas juba paranema. Mr. Spencer kutsus ta oma tuppa. Holden
Niisiis otsustab ta enne jõulu koolivaheaega oma kodulinna tagasi minna, kuid ta ei soovi, et ta vanemad hakkaks pärima, et miks ta nii vara kodus on. Ta otsutab olla linnas hotellis. Esimesel õhtul ta sai omale kaaslaseks ligi 30- aastased daamid, kellega koos jõi baaris. Sealt suundus ta järgmisesse baari. Kui ta jõudis tagasi hotelli, pakkus liftipoiss talle prostituuti. Holden, kes oli parajalt napsune, võttis pakkumise vastu. Kui tüdruk kohale tuli, ei olnud Holdenil mingit tuju temaga magada, vaid soovis lihstalt vestuskaaslast. Selle peale tüdruk solvus. Hommikul kutsus Holden kinno oma kunagise sõbratari Sally. Holden suutis ka Sally välja vihastada. Uuesti paari minnes kohtad poiss 2 nunna, kes jäid talle kuidagi eriliselt meelde. Poole ööni baaris istudes, tuli Holdenil mõte minna oma koju, et oma õega juttu rääkida. Nii ta tegigi. Kodust lahkused otsustas ta minna oma ammuse õpetaja juurde
Holden plaanib Pencyst lahkuda, aga ta ei suutnud seda teha, kui ta kõigiga tülis on. Ta proovis kõigiga sõbruneda ja isegi Ackley'ga . See plaan tal ei õnnestu ja ta otsustas koolist lahkuda varem kui plaanitud . New Yorki oma vanemate juurde sõitis ta rongiga, kus ta aga ümber mõtles ja hotelli peatuma asus. Ta tahahtis, et ta vanemad maha rahuneksid, et kui nad teada saavad, et Holden koolist välja visati. Nii otsustasgi ta hotellis ööbida kuni oma vanemate rahunemiseni.Holdenil oli ka õde , kelle nimi oli Phoebe ja ta pidas teda väga arukaks ja armastusväärseks õeks ja samuti inimeseks. Kui ta juba hotellis oli natuke aega olnud, plaanis ta minna alla baari ja pidutseda. Holden tantsis seal kolme tüdrukuga. Holden on, aga pettunud, et talle seal baaris alkohooli ei müüdud ja otsustas minna natukeseks jalutama, värsket õhku hingama ja loomulikult hotelli vaatamisväärsusi vaatama .Kui ta jalutamast tagasi tuli ja lifti sisse läks,
Tal olid õppimiseks suurepärased võimalused: ta oli pärit suhteliselt jõukast perekonnast, tal oli võimalus õppida internaatkoolis, kuid sellegipoolest tundis ta, et õppimine on tema jaoks ebavajalik ning seetõttu kukkus ta välja kõikidest koolidest, kus ta käis. Ka tänapäeval on mitmeid noori, kes lähevad ühest koolist teise, lootes enda jaoks midagi paremat leida, taipamata, et kool on kool ning oma suutmatuses ollakse eelkõige ise süüdi. Teiseks ühiseks probleemiks Holdenil ja tänapäeva noortel on hirm täiskasvanuks saamise ees. Holden, ei tahtnud tegelikult täiskasvanuks saada, kuid sellegipoolest valetas ta end tihtipeale vanemaks ning kasutas valenimesid. Tema arvamus oli, et täiskasvanud on võltsid, mõistmatud ja silmakirjalikud. Holdeni arust peavad täiskasvanud kinni liialt palju reeglitest ja see ei meeldinud Holdenile sugugi. Tänapäeva noored valetavad end samuti tihtipeale vanemaks kui nad tegelikult on. Tahetakse näidata end targematena
ja silmakirjalikkusega. Holdeni arvates on täiskasvanute maailmas kehtivate reeglite jälgimine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud täiskasvanud ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. ,,Elu on tõesti mäng mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunneb Holden end üksikuna ja ei suuda sobituda ühiskonda, kuna see näib talle võlts ja kale. Holdenil puuduvad otseselt lähedased sõbrad,keda ta usaldaks.On käinud neljas erinevas koolis, kuid ühtegi head ning jäädavat sõpra ta sealt endale leidnud pole.Ilmselt on asi poisi vastaslikus iseloomus ning kohati ka üleolemises teise suhtes,mis vahepeal välja lööb.Ta ei salli eriti kedagi, või kui, siis vaid lühikest aega..Ainsaks lähedaseks inimeseks, kes talle meeldib ning keda ta tõesti austab, on tema noorem õde ja ammu surnud vend.
populaarsus oli 40-ndatel suur ning mille järgi tantsis ka töölisklass, kes kõrgklassi tantse ei osanud ning seetõttu levis see kiiresti üle maa (tantsis kolme koleda tüdrukuga). Poisid ja tüdrukud käisid eri koolides. Kehtisid Ameerika elulaadi ideaalid, mille aluseks oli egoism, püüe teistest eralduda ja kõrgemale tõusta, mis Holdenile ei meeldinud. Kogu selle aja elulaadi võib iseloomustada sõnaga võlts. Tihti on Holdenil isegi kõige ebaolulistema detailide või tegevustega seostada mõni lugu, mida ta seejärel kirjeldab, tuues sisse uut taustinformatsiooni. Lugu Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt ei tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda suurlinnast, hoiduda rääkimast
mängida reegleid järgides ja kõik läheb hästi, kuid Holden arvab, et elu ongi mäng kuid selles mängus on kaks võimalust kui sa satud elumeeste seltskonda siis lähebki kõik hästi kui ei siis ei ole asjad nii kerged midagi, ennast arvas ta olevat just teises seltskonnas. Ühiselamus on ta jutuajamine Ackleyga kes elab temaga ühes toas ning on tema arust üks imelik inimene ja ta toakaaslane Stradlater tuleb tuppa ning palub Holdenil enda eest ühe kirjandi ära teha, Holden jääb nõusse ning teeb selle ära, aga tagasi tulles pole Stradlater kirjandiga rahul ning Holdenile ei meeldi see, et Stradlater niimoodi naini äa kasutab ja neil läks löömaks kus Holden peksa saab peale mida ta räägib natuke Ackleyga juttu ja lahkub samal ööl koolist ning sõidab New Yorki. Kus ta hotellis ühe uksehoidjaga raha pärast kaklema läheb ja jälle peksa saab. Peale mida kohtub ta oma tüdruku Sally-ga kellega ta
”Kuristik rukkis” J. D. Salinger 1. Tsitaadid: ”Ma olen kõige suurem luiskaja, keda olete oma elus kohanud.” Holdenil oli kombeks igas situatsioonis valetada. Ükskõik milline teema oli, ta sai ikka mingi vale sisse segada. Eriti kui tegemist oli tema vanusega ning ta tahtis omale alkoholi osta vms. ”Jestas, vaata, et sa teda mul liiga välja ei venita.” Holden andis mõista Stradlaterile, et see tema seemisnahkset jakki ikka ilusti hoiaks, kuna see oli tal ainult paar korda seljas käinud. ”Sa ütlesid, et see peab olema kirjeldus. Miks kurat võtaks, ei võiks see siis olla pesapallikinda kirjeldus
Holden helistas oma endisele tüdruksõbrale, Sallyle. Ta kutsus tüdrukut endaga muusikali vaatama ning tüdruk nõustus meeleldi. Hiljem läksid nad uisutama ja kohvi jooma. Kohvi juues kutsus Holden Sallyt endaga kaasa. Ta tahtis temaga koos ära põgeneda, aga tüdruk keeldus. See tegi Holdenile pahameelt ning ta ütles talle, et Sally käib talle kohutavalt närvidele. See ajas Sally väga vihaseks. Holden proovis küll vabandada, aga Sallyt see eriti ei kõigutanud. Holdenil oli koguaeg kehv tuju ning ta suitsetas ja jõi väga palju. Ta otsustas enda vanemate korterisse hiilida, et enda õe Pheobega juttu ajada. Jutuajamise käigus ütleb Holden, et tema unistuste töö oleks rukkipõllul mängivate laste püüdmine kuristiku serval. Peale vanemate juurest lahkumist läks ta oma endise inglise keele õpetaja juurde. Nad said omavahel hästi läbi. Õpetaja andis talle nõuandeid eluks ja lubas Holdenil ka enda juures öö veeta. Öösel ärkas Holden üles
Vaieldamatult on peategelaseks Holden Caulfield, kelle ümber kogu tegevus toimub ja kes on ka omamoodi ju autor, sest teos on üles ehitatud mina-vormis. Tema probleem teoses on see, et kõik ajab teda oksele ja raamatu alguses pakib ta juba neljandat korda kohvreid, kuna ta jälle koolist välja on visatud. Kinosid ta üldse ei salli ja iga inimese kohta, kellega ta tuttav on või isegi kellega ta tuttav ei ole, on tal midagi halvustavat või häirivat öelda. On üsna masenduses noor poiss. Holdenil ei ole vistrikke (järeldan seda sellest, et kui ta kellestki rääkis, mainis ta ära kohe vistrikud, aga enda kohta ta ei maininud midagi halba), ta on pikka kasvu ja siilisoenguga. Ta joob, suitsetab kohutavalt ja ajab ligi naistele. Kõiki ülejäänud tegelasi nimetaksin mina kõrvaltegelasteks. Võtame näiteks Holdeni noorema õe Pheobe, kellest on küll palju juttu, kuid peategelane ta siiski ei ole. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis
Miks selline pealkiri? Phoebe ja Holden vestlesid, kelleks Holden saada tahab.'Kui sa kohtad rukkipõllul, keda armastad', seda luuletust teadsid mõlemad. Põhimõtteliselt unistas Holden, kuidas ta valvaks lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. See oleks ainuke asi, mida ta tõesti teha tahaks. Sarkasm Holdenis. Ackely tuli Holdeni tuppa, Holden luges too hetk raamatut, Ackley oli Holdenil valguse ees ja Holden teadis, et kui Ackleyt paluda, poiss ei liigu, ajapikku ainult võibolla. Lõpuks Ackley küsis, mis raamatut Holden loeb ja Holden vastas See lause, mida ma praegu loen, on lihtsalt kohutav. Holden arvas, et ta võib olla väga sarkastiline, kui tal selleks vastav tuju on. Miks Holden teeb seda, mida ta teeb? Holden valetab väga palju, eelkõige sellepärast, et pääseda liigsest seletamisest. Samuti kui ta
võistkond teda ignoreeris. Ta otsustab teha hüvastijätuvisiidi ajalooõpetajale hr Spencerile, kes teeb talle halva õppeedukuse pärast etteheiteid ja tuletab meelde, et elu on mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt. Holden aga tunnetab, et ta on ebavõrdses mängus kaotajate poolel. Ühiselamus tekib tal konflikt koolikaaslasega, kes läheb kohtama tüdrukuga, kellega Holden on kunagi sõbrustanud, paludes Holdenil vahepeal enda eest valmis kirjutada kirjeldav kirjand. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtamiselt naasev poiss pole kirjandiga rahul ja Holden omakorda süüdistab teda lugupidamatus suhtumises tüdrukusse. Nad lähevad kaklema; Holden on rahutu ja masenduses ning otsustab koolist kohe lahkuda. Ta sõidab rongiga New Yorki, võtab hotellis toa, mõtleb, kellele tuttavatest võiks helistada. Lõpuks läheb ta baari ja tantsib paari
Kõigi kurvastuseks on raamatu autor J.D.Salinger nüüdseks surnud. Kuristik rukkis rääkis 17- aastasest poisist nimega Holden Caulfieldi. Holden käis Pencey erainternaatkoolis, kus ta kõikides eksamites välja arvatud inglise keeles põrus. Seetõttu ta visati koolist välja. Holden teadis, et tema ema on alates sellest ajast kui tema noorem vend Allie suri palju närvilisem ja otsustas välja viskamise koha pealt veel vaikida. Kuigi Holdenil oli hirmus kange soov näha oma pisikest õde Phoebet. Ta ostis ka õele kingituseks plaadi, mida ta oli koolis proovinud mitmeid kordi oma koolivennalt ära osta. Holden oli väga isemoodi poiss, talle ei meeldinud käia kinos ega ka teatris. Tema arust ei suutnud näitleja mängida oma rolli nii usutavalt, kui oleks vaja olnud ja kui mõni seda suutis, siis ta teadis seda isegi ja ka see oli läbi näha. Hiljem otsustab Holden koju pöörduda, kuid kui ta sinna jõuab ei ole kedagi kodus
" (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Holden arvas, et ta ema ärkab iga väiksema piiksu peale üles, isa aga samas ei ärata mitte miski. ,,Ma ei olnud söönud midagi kahtlast ja üldse võin ma ka raudnaelu seedida." (lk 182) Holdenil oli süda paha, aga ta ei teadnud millest. Arvatavasti sellest, et ta ei olnud ammu midagi söönud. Lõpuks otsustas ta siiski sööma minna. 2. Lühikokkuvõte teosest. Lugu räägib 17-aastasest poisist Holden Caulfieldist, kes on just äsja välja visatud Pencey erainternaatkoolist (neljandast), kuna ta põrus kõikides ainetes peale inglise keele. Sündmused leiavad aset kahe päeva jooksul. Holden on üsna jõukast perest pärit. Tal on korralikud ja töökad vanemad, vanem vend D
Holden mõtleb tihti tüdrukutest ja kodust ära põgenemist. Tema suhted teiste inimestega on halvad, ta ei saa läbi oma perekonnaga, väljaarvatud õega. Koolis ei saa ta läbi õpetajatega, ainult saab läbi ajalooõpetaja Spenceriga. Holdenit mõjutas õde Phobe. Holdeni sotsiaalne roll oli korralikust perekonnast, kes elas suurlinnas. Tema isa oli rikas ja ta töötas advokaadina. Ta armastas oma perest ainukesena oma õde Phobet. Holdenil oli tavaline perekond ja tal oli armastusvajadus. Holdeni perekond elas suurlinnas New Yorgis ja peresuhted teiste inimestega olid head . Ta on sõbralik ja abivalmis. Mõningate valetamiste tõttu teised inimesed ega sõbrad ei usu teda. Holden huvitub teistest inimestest. Aegajalt tekib tal teistega konflikte ja seetõttu on tal igav. Tema suhe minevikuga on hea, ta tahab minevikus olla rohkem, kui tulevikus. Holdeni tuleviku eesärgid olid positiivsed, ta tahtis oma perekonna luua ja
võimatu. Holdeni arust pidi käima kõik tema mõttekäigu järgi. Sellest sai kinnisidee ning ta ei saanud sellest üle ega ümber. Ühiskond tundus talle niivõrd vastik, et ta proovis seda vältida. Ta üritas jääda nähtamatuks ja ignoreerida ennast ümbritsevat. Mässumeelsus on keskkonnas igapäevane asi. Inimene kes vajab abi, ei ole võimeline aitama teisi. Kõigepealt tuleks lahendada enda probleemid ja alles siis teiste omade peale mõelda. Holdenil ei olnud silme-ees sihti, kuhu ta jõuda tahtis. Ta muretses vaid teiste pärast. Ta vajas abi, mida ta lähedased talle pakkuda tahtsid. Poisi arust ei vajanud abi mitte tema, vaid teised. Ta lootis ise valvata lapsi kuristiku kaldal, kes ei vaata kuhu jooksevad. Kuigi tegelikkuses oli ta ise nende laste asemel. Abi vajav inimene ei saa olla ise aitaja rollis. Üksinduse käigus hakatakse mõistma vajadust elada sellisena, nagu olete. Mäss ei ole vabadus, nii nagu vabadus ei ole mäss.
kuid Tell keeldub alati.. Gessler tahab mägikütte alandada ja paneb oma kübara vaia otsa ning laseb talupoegadel seda kummardada. Piilujad kannavad foogtile ette, kes ei kummarda. Wilhelm Tell möödub kübarast koos oma pojaga ja ei pea kübarast ja käsust mitte midagi, see ei jää Gessleril teadmata. Sündmused muutuvad talupoegade suhtes alandavamaks, ûks môisnikest, Laudenberg torkab oma talupojal Heinrich Holdenil silmad peast, kui see läheb peremehe juurde oma äravôetud loomi tagasi nôudma. Tema poeg Malschtal tahab vangi pandud isa eest kätte maksta ja liitub vabadusvôitlejatega. Vabahärra Auttinghausenil ei ole kohustusi foogti suhtes, ta elab röömsalt oma vanaduspôlve, tema kasupoeg Rudens ei tea midagi talupoegade murest ja hoiab pigem foogti poole, sest ta armastab rüütlipreilit Bertat. Gessler alandab Telli ja paneb ta erilise katsumuse ette. Tell peab noolega tabama
Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää.(justkui seesmiselt tühi). Holdenit häirisid vaesusega seotud pisiasjad: odavad kohvrid, mis teda ärritasid; ühistransport; liftid; näitlejad ja teater, kuna polnud loomulikud; kino. Ta pigem oleks soetanud endale hobuse kui auto, sest hobune oli vähemalt midagit inimlikku. Holdenil on elav fantaasia, väga kergesti ärrituv, tõrges, kinnine teiste inimeste suhtes, üleolev. Samuti ei usalda ta teisi, seepärast pole tal ka südamelähedasi sõpru; enne ütled, siis mõtleb; sallimatus, mis näitab, et ta tüdineb väga kiiresti inimestest ära. Kinnine iseloom ning otsustusvõimetus on talle saatuslikuks saanud, täpselt nagu ka mitte oma tahtmise läbisurumine. Poiss soovib paremat ja õnnelikumat maailma. Ta ei taha, et lapsed peaksid rikkuma oma silmi roppude
Kõigi kurvastuseks on raamatu autor J.D.Salinger nüüdseks surnud. Kuristik rukkis rääkis 17- aastasest poisist nimega Holden Caulfieldi. Holden käis Pencey erainternaatkoolis, kus ta kõikides eksamites välja arvatud inglise keeles põrus. Seetõttu ta visati koolist välja. Holden teadis, et tema ema on alates sellest ajast, kui tema noorem vend Allie suri, palju närvilisem ja otsustas välja viskamise koha pealt veel vaikida. Kuigi Holdenil oli hirmus kange soov näha oma pisikest õde Phoebet. Ta ostis ka õele kingituseks plaadi, mida ta oli koolis proovinud mitmeid kordi oma koolivennalt ära osta. Holden oli väga isemoodi poiss, talle ei meeldinud käia kinos ega ka teatris. Tema arust ei suutnud näitleja mängida oma rolli nii usutavalt, kui oleks vaja olnud ja kui mõni seda suutis, siis ta teadis seda isegi ja ka see oli läbi näha.
Holden sai liftimehelt rusikaga kõhtu , kujutab noormees ette, et tal on kuul kõhus. Tema fantaasiat on rikkunud filmid. Poiss kujutleb, kuidas ta läheb püstol taskus kätte maksma ning laseb liftimehele kuus kuuli kerre. Püstoli puhastab ta sõrmejälgedest, mis näitab filmidest mõjutatud kuritegelikku mõtlemist. Pärast sellist pettekujutust tekib tal tahtmine enesetapp sooritada. Teo hoiab ära noormehe mälestus endise koolivenna aknast alla kukkunud surnukehast. Holdenil on peas väga palju surma- ja põgenemismõtteid. Ta tahab koos kunagise tüdruksõbra Sallyga põgeneda Coloradosse, et seal alustada uut elu. Mujal ei tunneks neid keegi ning poiss mängiks kas või kurttumma, et mitte suhelda kohalike inimestega. Tema unistustes tagaks see rahuliku omaette elu. Tihti oli hoopis surm parim plaan tulevikuks, sest enesetappudele mõtles ta korduvalt. Järgmisel hetkel võis ta muutuda nii agresiivseks, et läks teisele inimesele kallale
täiskasvanuks saamist ja sellega kaasnevaid võimalusi. Hetkel soovivad kõik noored saada täiskasvanuks, arvan et seda sooviks ka Holden. Ta ei oleks saanud valesti aru ka kuristikku kukkuvatest lastest. Ta ei tahaks neid hoida kukkumast. Holden võiks lausa soovida neid hoopis sinna kuristikku kukutada. See oleks olnud tema jaoks suur rõõm. Saada täiskasvanuks- noorukite suurim soov 21.sajandil. Nüüdsest oleks see olnud ka Holdeni suurim soov. 21.sajandil oleks Holdenil olnud võib-olla isegi sõpru. Sõpru kes teda usaldaksid ja kes oleksid ka Holdenile ustavad. Keegi kellega Holden saaks rääkida, kellele jagada oma muresid, kelle juures saaks ta olla tema ise. Sellist inimest leida on küll raske, aga nüüd 21.sajandil oleks sellise inimese leidmise võimalus palju suurem olnud. Arvatavasti saaks Holden ka sellega hakkama. Ta saab kõigega hakkama , alati. Kuid kaheldav on väimalus, et Holden usaldab kedagi jäägitult
Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada. Siis mõtles ta , et võiks Alli pesapallikindast kirjutada, kuna see oli omamoodi kinnas. Alli oli selle kinda kõik luuletusi täis kirjutanud. Sellest ta oskas hästi kirjutada. Kui Stradlater tuli kohtamast tagasi luges ta kirjandi läbi ja sai vihaseks, et see sellisel teemal oli kirjutanud. Siis sai Holden vihaseks, et ta tüdrukut ( Janet ) õigeks ajaks koju ei viinud. Seepeale järgnes kaklus ja sõimamine niiakaua kuni Holdenil nina verine. Pealeseda läks Holden Acley poisi juurde, kuna arvas et ta on kogu madinat pealt kuulnud. Nad rääkisid veidike, Holden lamas ta kõrval voodis ja märkas, et acley on magama jäänud. Ta äratas ta ja tänas teda, kuna ta oli mõelnud veel samal õhtul Penceyst lahkuda, mitte oodata kolmapäevani. Niisiis otsustas ta võtta New Yorgis hotelli toa, et kuni kolmapäevani seal olla. Ta ei tahtnud varem koju minna, kuna siis oleksid vanemad
Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Neljas peatükk Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb. Holden oli sokeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime. Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada. Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele. Taas tuli Ackley. Viies peatükk Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni. Õhtul kirjutas Holden kirjandi. See pidi olema kirjeldus toast. Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma venna pesapallikinnast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Holdeni vend oli olnud 2 temast aastat noorem kuid 5 korda intelligentsem. Tal olid tulipunased juuksed.
ta koolist nii või teisiti. Holdeni iseloom ja tõekspidamised ei lubanud tal õppida koolis, kus lokkas silmakirjalikus, raha võim ja kus käisid lontrused alates ta toakaaslatest Ackleys ja Stradlaterist, lõpetades ennastülistava kirikutegelasega(edukas vilistlane, kes loenguid andis), kes matusebürooga varanduse kokku ajas ja keda kool tänu sellele kummardas. Iroonia on kusjuures veel selles, et vanamees palus jumalat, et inimesi rohkem sureks, et tal ikka oleks ikka keda matta, Holdenil ajas selline labasus südame pahaks, tsitaat: ,,Minu ümber on vale ja valskus, kõike tehakse vaid teeskluseks"). Holden oli isegi suur luiskaja(seda võtet kasutas ta nii baarides kui näiteks rongis, et enda lõbuks inimestega manipuleerida ja tüdrukuid meelitada, kuigi teda ei tõmmanud suvalised tüdrukud, nimelt oli tema psüühiliseks kiiksuks see, et ta pidi armastama, et tunda iha). Holdenile meeldis palju lugeda, ta armastas oma venna D.B
Spenceriga hüvasti. Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb. Holden oli sokeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime. Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada. Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele. Taas tuli Ackley. Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni. Õhtul kirjutas Holden kirjandi. See pidi olema kirjeldus toast. Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma venna pesapallikinnast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Holdeni vend oli olnud 2 temast aastat noorem kuid 5 korda intelligentsem. Tal olid tulipunased juuksed.
Raamatus r��gib mina-vormis 16-aastane poiss Holden Caulfield oma tegemistest, alates sellest �htust, kus ta Pencey koolist v�lja visatakse. Ta r��gib, et tema toakaaslane l�heb kohtama �he t�druku, Jane'ga, kellega Holden on kunagi hea s�ber olnud, ning see toakaaslane palub Holdenil kirjutada tema eest kirjeldav kirjand valmis. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi t�is kirjutatud, kuid toakaaslane ei ole rahul ning nad l�hevad kaklema. P�rast seda pakib Holden oma koti kokku ja suundub rongiga New Yorki. Holden v�tab New Yorgis hotellis toa ning ei suuda magama j��da, m�eldes, kellele v�iks helistada. Liftimees teeb temaga kaupa, saates Holdenile l�but�druku, kuid
Holden jõudes tagasi kooli (Pencey erakool Pennsylvainias), läks enda tuppa. Teda tüütab poiss kõrval toast, Robert Ackley. Vahepeal käis külas ajaloo õpetajal mr.Spenceril, kes talle koolist välja viskamise pärast pidas loengu. Holdeni toakaaslane Strandlater käis väljas Holdeni sõbra Janega ning kui kohtingult tulles Strandlater ei rääkinud Holdenile, mida ta Janega autos tegi, siis läks Holden talle kallale. Strandlater lõi Holdenil nina veriseks. Holden otsustas asjad pakkida ja lahkuda, kuigi oli alles laupäev ja koju pidi minema kolmapäeval. Ta sõitis rongiga New Yorki, tee peal flirtis oma klassivenna emaga ning valetas talle oma nime kohta. Rongi pealt tulles võttis takso, et sellega hotelli minna. Viis asjad hotelli ning läks ööklubisse ,,Lavendlisaal", kus tantsis vaheldumisi kolme naisega, kes olid sinna kuulsusi vaatama tulnud. Kui Lavendlisaal oli kinni pandud läks ta hilisele ajale vaatamata Ernie
laste püüdmist, et nad kuristikku ei kukuks. Holden kinkis talle ka plaadi tükid. Hiljem helistas ta vanale inglise keele õpetajale ning too kutsus poisi külla. Öösel ärkas Holden äkki ning nägi, et õpetaja silitab ta pead. Tal hakkas hirm ning leiutas ettekäände, et peab minema jaamast kotid ära tooma. Ta magas ooteruumi pingil. Ärgates nägi ta ajalehte, kus oli kirjutatud vähist. Ta kujutas, et tal on endalgi vähk. Noormehel hakkas halb, ta läks jalutama. Holdenil tuli plaan põgeneda läände, mängida kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Phoebe'le kirjutas ta hüvastijätu kirja, viis selle kooli ning palus edasi anda. Muuseumi juures kohtudes oli Phoebe kaasa võtnud suure kohvri ning tahtid Holdeniga kaasa minna. Vend ei tahtnud, et ta kooli pooleli jätab ning lubas, et ka tema ei sõida ära. Pärast läksid nad loomaaeda. Holden Caulfieildi peas eksisteerib kuristik. Ta ei usu, et ümbrus talle midagi pakkuda
Mr. Antolini oli Holdeni endine inglise keele petaja, kellele ta New Yorki klla lheb. Mr. Antolini meeldis Holdenile, sest ta kitus temaga nagu vrdsega ning ei pannud Holdenile pahaks, et ta ji ja suitsetas. Holdenile ei meeldinud ldiselt noomivad ja iendavad tiskasvanud. Mr. Antolini ei olnud selline. Ta ritas samuti Holdenile aru phe panna nagu vana Spencer, kuid tegi seda teistsugusel moel. Tal olid oma jutu jaoks argumendid ja ta seletas miks on Holdenil vaja ppida. Ta peab lihtsalt leidma selle, mis teda huvitab, kik muu vib krvale jtta. Mr. Antolini puudutab HOldeni pead, kui poiss magab. Holden hakkab kartma, et tema petaja on homo ja laseb tema juurest kiiresti jalga. Hiljem hakkab ta mtlema, et vib-olla ta siiski eksis. 5) Holdeni vanem vend oli D.B. Ta oli olnud lhijuttude kirjutaja, kuid hiljem lks Hollywoodi ja hakkas kirjutama filmide jaoks. Holdenile ei meeldinud see ldse. Holdeni noorem vend oli Allie, kes oli mni aasta tagasi surnud
1) HOLDENI SUHTED a. PEREKONNAGA b. KLASSIKAASLASTEGA c. TÜTARLASTE/NAISTEGA 2) MÕTESTA LAHTI TEOSE PEALKIRJAS PEITUV SÕNUM? 3) KELLE VÕI MILLE VASTU HOLDEN SÕDIS JA KUIDAS SEE VÕITLUS LÕPPES? 4) MITU PÄEVA VÄLTAS TEOSE TEGEVUS? 1. Holdeni suhted a. Holdeni suhted perekonnaga olid head. Kõige paremad suhted olid Holdenil õega, kelle nimeks oli Pheobe. Teoses visatakse ta Pencey erainternaatkoolist välja, sest ta põrus kõikides eksamites, va inglise keeles. See juhtub täpselt enne vaheaega, kuid ta ei kavatse ootama jääda, vaid lahkub sealt varem. Ta sõidab rongiga New Yorki, kuid ei julge koju minna, tahtmata oma ja ema isa mitte ärritada, st üritas vältida nende karjumist, kui ta ise oleks neile olukorda seletanud. Selleks ajaks, kui ta
J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" on Jerome David Salingeri 1951. aastal ilmunud romaan. Raamat on olnud populaarne nii autori kodumaal kui ka mujal maailmas üle poole sajandi, sest teemad, mida antud raamatus käsitletakse, on aktuaalsed ka tänapäeval. Osa Holdeni iseloomust tuleb esile tema vestlusest endise õpetaja Mr. Spenceriga. Viimane noomib Holdenit, suunab teda mängima reeglite kohaselt ning rõhutab õpingute tähtsust. Holdenil on teatud lugupidamine vana mehe vastu, kuid samas on näha tema põlgust täiskasvanute suhtes, sest kuigi ta annab mõista, et nõustub Spenceriga, naeruvääristab ta mõttes mehe sõnu. Holden tunneb end üksiku ning võõrandatuna, nagu kogu maailm oleks tema vastu. Arvestades asjaolusid, et ta on arukas poiss, pärit privilegeeritud New Yorgi perekonnast, võib tema meelekibedus õigustamatuna tunduda. Holden on ehitanud enda
Ta sõbruneb oma naabri Raymondiga, kes on sutenöör. Mersault samuti taas kohtub teoses oma noorpõlve armastusega, kes temalt pidevalt küsib, kas Mersault ikka armastab teda ning mees vastab, et ükskõik, võib ju, kui ta tahab. Paralleele saab kohati tõmmata ka Jerome David Salingeri teose "Kuristik rukkisega", kus 16aastane Holden Caulfield on maailma peale vihane ning kõige suhtes ükskõikne. Tema ning ka Mersault justkui ei julgeks olla õnnelikud. Holdenil on rikkad vanemad ja ta on võimeline saama häid hindeid, kui ta vaid tahab, aga nii tema kui Camus "Võõra" peategelane on masendunud ja jonnivad maailmaga. Leian, et ükskõiksus ja äärmuslik põikpäisus takistabki inimestel elamast täisväärtuslikku elu ning just selle pärast ei olda õnnelikud. Ka Erich Maria Remarque'i teoses "Läänerindel muutusteta" käib kohati läbi ükskõiksuse teema, kuid see on mõistetav, ning see on ka pigem sõjatüdimus kui ükskõiksus
Ta on üsna seltsiv noormees, ning suhtleb paljudega väga kergelt. Oma õpetajatesse suhtub ta austusega kuid talle eriti ei meeldi rääkida nendega, sest õpetajad kipuvad tihti talle moraali õpetama ning Holden ei kannata seda. Et pääseda pikemast vestlusest või piinlikust olukorrast, on Caulfield võimeline pisivalesid kokku rääkima. Vanematega pole tal head suhted, sest ta kukub pidevalt koolist välja ning isa ja ema ei ole rahul sellega, samas aga kellegi vanemad poleks. Holdenil on väga soojad suhted oma venna D.B.-ga ning õe Phoebega, neid ta austab ning armastab kõige rohkem. Ta arvab, et D.B. On väga andekas, kuid muus selle ande maha, minnes Hollywoodi. Oma vennaga ta ei suhtle palju, sest nad on väga kaudseks jäänud. Phoebe, kes on oma vanuse kohta väga tark ja taibukas, on Holdeni suur jutukaaslane. Pencey'st välja kukkudes, igatses Caulfield kõige rohkem jutuajamisi oma väikese õe Phoebega. Lõpuks ta
Stradlater-Holdeni toakaaslane. Holdenile ta ei meeldi kuna stradlater käsib tal kirjutada kirjandi mingi toa või hoone kirjelduse kohta. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni õde. Ta oli Holdeni noorem õde , kes oli oma ea kohta väga tark. Ta sai Holdeniga väga hästi läbi. Holden ütles oma õe kohta "Mu õde on väga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Antolini-Holdeni endine õpetaja. Holdenil ei olnud tema vastu midagi kuni Antolini ükskord tema pead silitas kui ta magas. 1.4 Autor tahtis selle raamatuga näidata inimestele missugune näeb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist ja eelkõige "nnetud" täiskasvanute ja nende võltsist maailmast, kus kõneldakse ainult rahast , aust ja võimust. 1.5 Mulle meeldis see raamat natuke . Mulle ei meeldinud Holdeni suhtumine kõigisse , et tema
toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased
toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased
toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased
vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased. Siis kuuleb ta, et Stradlater
Ja Holdeni teooria järgi ei saa ükski näitleja hästi näidelda: on need, kes näitlevad liiga halvasti, ja need kes näitlevad liiga hästi, ja teavad seda, et nad näitlevad liiga hästi. Holden suudab iga taksojuhi terves New Yorgis närvi ajada. Piisab vaid küsimusest: ,,Kas te teate, mis Central Parki partidest on saanud?". Kedagi peale Holdeni ei huvita see, kas pardid on autoga minema viidud, või istuvad nad praegu jäätunud kaanega tiigi peal. Neil on parematki teha, Holdenil oleks ka, aga ta muretseb ikka, kas linnud on olemas või ei... Mis on Holdeniga lahti? Mis on see kuristik kuhu peategelane kukkumas on? "See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda
hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, mille peale Holden ennast purju joob. Lõppude lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas, ta kohtub oma õega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust, kuid Phoebe't see ei kõiguta ja ta süüdistab Holdenit, et viimane on kõigega rahulolematu ja küsib, kelleks vend lõpuks siis saada tahaks. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud slaagrikatke ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures. Endine õpetaja võtab Holdeni sõbralikult
annaabi.ee 
